ISM Varad OÜ hagi M P ja A P vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1018. Hagi hind 3 500 eurot. Hageja: ISM Varad OÜ (registrikood 16109466; asukoht Vabaduse pst 179f, 10921 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Tark (epost [email protected]) Kostja I: M P (isikukood xxx, surnud xxx. a) Kostja II: A P (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar (epost [email protected]) 5. detsember 2022. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ISM Varad OÜ hagi A P vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1018.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/1018 ISM Varad OÜ kohustuse osas avada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomandi asukohaga xxx, eriomandi esemeks olevat eluruumi nr xxx veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil (tsiviilasjas nr 2-17-11910 Harju Maakohtu poolt 12.03.2021.a tehtud otsuse resolutsiooni punkt 4, mis jäi muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021.a otsusega).
3.M P osas lõpetada tsiviilasja menetlus otsust tegemata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses A P kanda.
5.Välja mõista A Plt menetluskulud summas 4 754,39 eurot ISM Varad OÜ kasuks.
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Pl ISM Varad OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 4 754,39 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 27.06.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-17-11910 M P ja A P (käesolevas menetluses ühiselt nimetatud kostjad) hagi J Ti (T) vastu õigusvastase tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagi esitamise ajal kuulus J Tile (T) kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand aadressil xxx (edaspidi korter xxx) (lisa 1). Kostjatele kuulus vastava korteriomandi kõrval asuv korteriomand xxx (registriosa nr xxx) (edaspidi korter xxx) (lisa 2). Kostjad tuginesid hagis mh väitele, et J Tile (T) kuulunud korteri xxx vannitoas asub veetoru vahekraan või sulgventiil, millega saab sulgeda korteri xxx vannitoast kostjate korteri xxx köögi valamu A suubuva veetoru ning et, J T sulges väidetavalt 05.12.2016 enda korteris xxx paikneva kostjate korterisse viiva veetoru vahekraani, mistõttu puudub kostjate elukohaks olevas korteris xxx veevarustus.
2.Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11910 teinud 12.03.2021.a otsuse (edaspidi Otsus), mille resolutsiooni p-ga 4 on kohustatud J Ti (T) avama korterit xxx veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil (lisa 3). Tallinna Ringkonnakohus on 11.10.2021.a otsusega jätnud J Ti (T) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata (lisa 4). ISM Varad OÜ (edaspidi hageja) on J Tilt (T) 28.12.2020.a omandanud korteri xxx (vt lisa 1). Hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-11910 menetlusosaline. 15.02.2022.a edastas kohtutäitur xxx (xxx) büroo hagejale jõustunud Harju Maakohtu 12.03.2021.a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-11910 koos täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega täiteasjas nr 022/2022/1018 (lisa 5). Hageja on 09.03.2022. a kirjaga kohtutäiturile teatanud, et hageja on nõus täitedokumendi vabatahtlikult täitma osas, milles seda on võimalik täita (lisa 6). Hageja selgitas, et Otsuse resolutsiooni p-s 4 sätestatud kohustust pole hagejal võimalik täita, kuna hagejale kuuluvas korteris xxx ei asu veetoru vahekraani või sulgventiili, mis varustab kostjate eluruumi nr xxx. Hageja märkis et, kui kohtutäitur peab seda vajalikuks, siis võib kohtutäitur koos ühe spetsialistiga tulla seda asjaolu korterisse xxx kontrollima ja fikseerima.
3.Kohtutäituri abi xxx on 31.03.2022. a käinud korteris xxx ja korteris xxx täitedokumendist tulenevate kohustuste täitmist kontrollimas (lisa 7). Protokollist nähtub,
et kohtutäituri abi on hageja korteris teostanud ülevaatuse ning fikseerinud olukorra fotodega nii köögis kui ka vannitoas (lisa 8). Samuti tutvus kohtutäituri abi ja tegi foto 13.06.2014.a korter xxx hindamisaktist (lk 30), millelt nähtus hindamisakti ajal korteri xxx vannitoa olukord (mh veetoru vahekraani või sulgventiili puudumine) (lisa 9). Seega ei asunud taolist kraani või sulgventiili korteri xxx vannitoas juba 2014. a J T on kohe pärast korteri xxx ostu (2014. a september) vannitoa remontinud ja viinud selle seisu, milles see on praegusel hetkel. Hageja ei ole vannitoas remonti või ümberehitusi teinud. Kohtutäituri abi xxx on 2022. a maikuus käinud täiendavalt kontrollimas Otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 8 olevate kohustuste täitmist hageja poolt. Vastavad kohustused on hageja poolt täidetud (lisa 10).
4.Hageja ja kostjate lepingulised esindajad on telefonis ning e-kirja vahendusel suhelnud (lisa 11). Hageja esindaja on korduvalt kostjate esindajale selgitanud, et Otsuse resolutsiooni p-s 4 sätestatud kohustust ei ole hagejal võimalik täita, kuna tema korteris xxx ei asu sellist veekraani või sulgventiili, mis varustaks korterit xxx ning on palunud seetõttu täitemenetlus hageja suhtes selles osas lõpetada ja esitada kohtule hagi isiku vastu, kelle korteris selline kraan või sulgventiil asub. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on selline isik olnud kostjatele teada juba tsiviilasja nr 2-17-11910 menetlusest saati.
5.Hageja on selgitanud kostjate esindajale, et hagejal ei ole Otsuse alusel õigus nõuda teiselt korteri omanikult toimingute tegemist (veel vähem õigust kohustada kedagi vastava isiku korteris olevat veetoru vahekraani või sulgventiili avama). Hageja esindaja on selgitanud, et see on kostjatele kui sissenõudjatele mõistlikum, kui sissenõudja lõpetab hageja osas Otsuse resolutsiooni p 4 sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse ning esitab hagi õige isiku vastu. Seda põhjusel, et vastava kohustuse täitmise nõudmisest loobumisel ei pea hageja esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostjate vastu ning kostjad saaksid kohe esitada hagi õige kohustatud isiku vastu. Kostjate poolt vabatahtlikult täitemenetluse selles osas lõpetamata jätmisel peaksid pooled aga läbima sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse.
6.Kuna kostjad ei olnud nõus vabatahtlikult selle kohustuse sundtäitmisest loobuma ja hageja suhtes algatatud täitemenetlust lõpetama, siis on hageja sunnitud esitama käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti on hageja sunnitud taotlema hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. Kohtutäitur on hagejale esitanud Otsuse resolutsiooni p 4 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise hoiatuse. Hageja on küll kohtutäituri nimetatud sunniraha rakendamise hoiatuse vaidlustanud (lisa 13), kuid kaebuse läbivaatamine ei peata täitemenetlust ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseta ei pruugi kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt loobuda sunniraha rakendamisest.
7.TsMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/1018 on lubamatu Otsuse resolutsiooni p-s 4 sätestatud kohustuse osas ja palub vastavas osas täitemenetluse lubamatuks tunnistada allpool esitatud põhjustel. Kuna hagi tuleb rahuldada, tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses
solidaarselt kostjate kanda. TMS § 221 lg 4 alusel peavad ka täitekulud jääma selles osas kostjate kanda.
8.Täiteasjas nr 022/2022/1018 Otsuse resolutsiooni p-i 4 sundtäitmine on lubamatu, hagejal ei ole võimalik seda kohustust täita. TMS § 221 lg 1 järgi on lubatav tugineda täitmise võimatusele. Hageja selgitab, et ta ei ole Otsuse resolutsiooni p-s 4 sätestatud kohustuse osas õige kohustatud isik, kuna hagejale kuuluvas korteris xxx ei asu veekraani või sulgventiili, mis varustaks kostjatele kuuluvat korterit xxx veega. Sama on fikseerinud ja kinnitanud täituri abi 31.03.2022. a korteris xxx toimunud kontrollkäigul (vt lisad 7-8, lisa 12 lk 2). Hagejale kuuluvat korterit on temale teadaolevalt renoveeritud aastal 2005. a. Ka 13.06.2014. a hindamisaktis olnud korter xxx vannitoa pildilt nähtub, et mingit veetoru vahekraani või sulgventiili korteris xxx juba aastal 2014. a polnud (vt lisa 9). Asjaolule, et taolise veetoru vahekraani või sulgventiili, mis varustab kostjatele kuuluvat korterit xxx korteris xxx ei asu, tugines J T ka tsiviilasja nr 2-17-11910 menetluses (vt Otsuse põhjendused, lisa 8, p 8). Otsus on käesolevas asjas on üheks dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes, vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1725, p 12 ja all p 5.25).
9.Vastava asjaolu tõendamiseks taotles J T tsiviilasjas nr 2-17-11910 tunnistajana H K (K) ülekuulamist. Avalikust ehitisregistrist nähtuvalt oli xxx enne kinnistamist H K (K) vallasomand (lisa 14) ning pärast kinnistamist kuulub xxx korteriomand H Kle (K) tänase päevani (lisa 15). H K on aadressil xxx elanud kõige kauem ning oli tsiviilasjas nr 21711910 toimunud menetluse ajal korteromanike ühisuse esinaine. Tunnistaja andis ütluseid, mille kohaselt paikneb kraan T Vle (V) kuuluvas xxx korteris (Otsuse põhjendused p 8). Otsusest nähtuvalt eelistas kohus tsiviilasjas nr 217-11910 põhjendamatult kostjate esitatud PI „Kommunaalprojekti“ (lisa 16). Tegemist on 1950ndatest aastatest pärineva projektiga, mis ei kajasta tegelikku olukorda.
10.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-12266 tehtud lahendi p-s 12 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav mh olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige võlgniku või sissenõudjaga. Vastaval põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on seega iseenesest lubatav.
11.TMS § 221 lg-s 1 sätestatud vastuväidete esitamine Otsuse puhul on lubatav TMS § 221 lg 2 mõttes. Täiteasjas nr 022/2022/1018 on täitedokumendiks Otsus tsiviilasjas nr 21711910 ehk kohtulahend. TMS § 221 lg 2 järgi on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on 15.06.2022.a tsiviilasjas nr 2-2017088 tehtud lahendi p-s 9.3 märkinud, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (vt Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p 10). TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga poolte vahel lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Hageja rõhutab, et ta ei olnud tsiviilasjas nr 2-1711910 menetlusosaline (sh pool). TsMS § 457 lg 1 järgi on kohtuotsus üldjuhul kohustuslik üksnes menetlusosalistele, s.o pooltele ja kolmandale isikule (TsMS § 198 lg 1 p 1), st kui isik ei ole selle menetluse osaline, ei ole asjas tehtav otsus talle jõustumise
korral kohustuslik (Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-2982/15, p 15; 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 12; 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-111-16, p 15.3; 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13612, p 19, lahend tsiviilasjas nr 2-17-1725, p 12).
12.Kuna hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-11910 menetlusosaline (sh pool) ei ole võimalik väita, et kohus on hageja ja kostjate vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud. Hageja leiab, et vastaval põhjusel ei tohiks sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses olla hageja jaoks piiratud. Kuna hageja ei olnud vastava menetluse osaline, siis ei saanud ta sellesisulisi vastuväiteid (vahekraani või sulgventiili puudumine korteris xxx) menetluslikult maksma panna. Otsuse resolutsiooni p-s 4 (ja p-des 5 ning 8) sätestatud kohustused kehtivad hageja suhtes TsMS § 460 lg 1 alusel üksnes põhjusel, et hageja on J Tilt (T) 28.12.2020.a omandanud korteri xxx. Otsuse resolutsiooni p-de 4, 5 ja TsMS § 460 lg 1 järgne kehtivus hageja suhtes ei ole võrdsustatav sellega kui oleks hageja osalenud menetluses poolena ja saanud menetlusosalisena täielikult oma vastuväiteid maksma panna. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-17088 15.06.2022.a tehtud lahendi p-s 9.3 täiendavalt selgitanud, et TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 216-17776/39, p 13; 21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14- 7385/204, p 15.1;
15.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).
13.Kohtutäituri poolt hagejale edastatud Otsuse asjaoludest ja põhjendustest nähtuvalt on J T tsiviilasja nr 2-17-11910 menetluses tuginenud sellele, et korteris xxx ei asu veekraani või sulgventiili, mis varustaks korterit xxx ning ta ei saa seda ka avada, kuna korteris xxx seda pole. Vastavat asjaolu on J T tõendanud tunnistaja ütlustega. Ehk tegemist on iseenesest olukorraga, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus esines juba kohtumenetluse käigus. Samas ei olnud hagejal võimalik seda menetluses objektiivsel põhjusel maksma panna. Hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-1711910 pool. Kostjad, vaatamata asjaolule, et J T teatas juba 12.01.2021.a menetlusdokumendis ja täiendavalt ka 20.01.2021.a istungil, et ta ei ole enam korteri xxx omanik ja palus enda asemel menetlusse kaasata hageja, ei soovinud kostjad hageja kaasamist tsiviilasja nr 217-11910 menetlusse. Kostjad ei esitanud Otsuse põhjenduste pi 4 kohaselt TsMS § 208 lg 1 või § 211 lg 2 alusel taotlust poole asendamiseks (J Ti (T) asendamist hagejaga), mistõttu ei ole hageja vastava tsiviilasja menetluses osalenud pärast korteri xxx omandamist. Seega, kuna kostjad ei soovinud ega soostunud J Ti (T) hagejaga asendamisega, ei olnud hagejal võimalik tsiviilasja nr 2-1711910 menetluses poolena osaleda ja oma sellekohaseid vastuväiteid maksma panna.
14.Isegi, kui kohus leiab, et TsMS § 457 lg 1 ja § 460 koosmõju tõttu on Otsuse resolutsiooni p-d 4. 5 ja 8 siduvad ning kehtivad korteri xxx hageja poolt omandamise tõttu ka hageja suhtes, tuleb siiski arvestada Otsuse õigusjõuga seonduvat. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või
vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt on menetlusosalistele siduv üksnes otsuse resolutsioon.
15.Tsiviilasjas nr 2-17-11910 tehtud Otsuse resolutsiooni p-s 4 ei ole midagi öeldud veekraani või sulgventiili asumise kohta korteris xxx. TsMS kommentaaride kohaselt kohtuotsus, millega sooritushagi rahuldatakse, hõlmab tuvastusotsust, kuid õigusjõud ei hõlma soorituskohustuse aluse eeldusküsimusi. Seega on võimalik vastavat küsimust käesoleva hagi lahendamisel igal juhul käsitleda ning tegemist pole olukorraga, kus jõustunud lahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses. Nimetatud küsimuses ei ole hageja ja kostjate vahel jõustunud kohtulahendit. Hageja jaoks ei tohi mh olla piiratud soovi korral samade tõendite ja asjaolude esitamine nagu esitati tsiviilasja nr 2-17-11910 menetluses. Kohtul tuleb käesolevas asjas hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus peab kontrollima käesolevas asjas kostjate vastu esitatud nõude eelduste täidetust ega tohi lähtuda üksnes asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-17-11910 on tehtud J Ti ja kostjate vahelises vaidluses Otsus. Otsus saab käesolevas asjas olla vaid üheks dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1725, p 12).
16.Sundtäitmine (sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine) oleks igal juhul vastuolus hea usu põhimõttega Täitemenetluses tuleb arvestada mh TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (Riigikohtu 26.10.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, p 11, lahend tsiviilasjas nr 219- 13236, p 11.1). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11 (p-s 11) selgitanud, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda jõustunud kohtulahendi alusel täitemenetluse korras lapse ülalpidamiseks elatist isikult, kelle isadus ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, s.o isikult, kellel ei ole lapse suhtes PKS § 96 järgi ülalpidamiskohustust. Riigikohus leidis, et hageja elatise maksmisest vabastamise nõuet saab juhul, kui hageja ei ole lapse isa, pidada tema vastu alustatud sundtäitmise lõpetamise nõudeks, mille rahuldamise korral peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 4 järgi täitemenetluse lõpetama. Hageja hinnangul saab nimetatud Riigikohtu seisukohta analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas ning pidada hageja suhtes toimuvat sundtäitmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, mis annab aluse rahuldada hagi ja lõpetada hageja suhtes sundtäitmine TMS § 48 lg 1 p 4 järgi. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda hagejalt jõustunud Otsuse alusel täitemenetluse korras kostjatele kuuluva korterit xxx varustava veekraani või sulgventiili avamise kohustuse täitmist olukorras, kus midagi sellist hageja korteris xxx ei asu ning vastavat asjaolu (taolise veekraani või sulgventiili asumine hagejale kuuluvas korteris xxx, mis varustaks korterit xxx) ei ole tsiviilasja nr 2-17-11910 menetluses (korrektselt) tuvastatud.
17.Hagejalt Otsuse alusel (millises menetluses hageja menetlusosalisena ei osalenud) taolise kohustuse täitmise nõudmine täitemenetluse korras, mille täitmine on objektiivselt võimatu, kuna hagejale kuuluvas korteris xxx sellist veekraani vahekraani või sulgventiili ei asu, mis varustab korterit xxx, on selgelt hea usu põhimõttega vastuolus ning selline sundtäitmine on lubamatu. Hageja suhtes ei saa kümneks aastaks (aegumiseni) jääda käima täitemenetlus taolise kohustuse täitmiseks olukorras, kus objektiivselt on täitmine
võimatu ning pealegi, mis võib kaasa tuua hagejale sunniraha määramisi. Ei ole võimalik sellise olukorra edasikestmine, kus hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, hagejal ei ole objektiivselt võimalik kohustust täita, sissenõudjad (kostjad) vaatamata täituri poolsele vastava asjaolu fikseerimisele (sellist kraani või sulgventiili, mis varustaks korterit xxx korteris xxx a ei asu) ning hageja selgitustele ja ettepanekule menetlus vastava kohustuse osas täitmise võimatuse tõttu lõpetada, ei soostu täitemenetlust lõpetama ning kohtutäitur on juba hagejale teinud hoiatuse sunniraha määramiseks. Hagejalt kohustuse täitmise nõudmine, mida tal ei ole võimalik täita, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Eriti olukorras, kus Otsuse põhjendustest (p 8) nähtuvalt teadsid kostjad juba maakohtu menetluses, kelle korteris tegelikult see kraan või sulgventiil asub. Kostjate vastus
18.Kohtule 23.08.2022. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Hageja poolt hagis esitatud faktilised asjaolud on enamus tõendamata, ka ei ole nende tõendatusse korral kohtul võimalik jõuda järeldusele, et täitedokumendi (asjas 2-17-11910 seadusjõus olev kohtuotsus, mille resolutsiooni p. 4 kohustas hageja menetluslikku õiguseellast J Ti avama xxx hoone korteri xxx veega varustava veetoru vahekraani või sulgventiil) sundtäitmine on TMS § 221 lg. 2 tähenduses lubamatu. Hageja osundatud seisukohad ei ole kostjate hinnangul õiguslikult kaitstavad.
19.RK lahenditega väljakujunenud seisukohtades TMS § 221 lg.2 alusel uue õigusvaidluse avamise vältimiseks on sundtäitmise lubamatuse aluste esitamise võimalus piiratud. Kohtulahendi täitmise korral võib esitada üksnes neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning ka neid mis tekkisid küll kohtumenetluse käigus, kuid menetlusosalisest sõltumata asjaolul ei saanud neid menetluses tõhusalt maksma panna ning kohus ei võtnud nende suhtes seisukohta. Hageja enda väite kohaselt (hagiavalduse p. 5.19) tugines kostja J T kohtuasjas 2-17-11910 asjaolule, et korteris xxx ei ole torustiku sulgemist võimaldavat kraani. Hagis osundatud pool tegutses kostjate hinnangul TsMS § 5 ette nähtud valikuvabaduse olukorras ning valis ise milliste asjaolude esinemisele ta menetluses tugineb ja milliste tõenditega ta oma väiteid tõendab. Kui pool jättis eelmises õigusvaidluses vajalikud tõendid esitamata ning neid soovib poole õigusjärglane käesolevas hagi menetlemisel esitama hakata, on kostjate hinnangul tegemist ilmse olukorraga, kus sama õigusvaidlust püütakse uuesti alustada eesmärgiga jõustunud kohtulahendi täitmist takistada. Kõne all olnud õigusvaidluses oli siinsel hagejal ka menetluslik võimalus oma isiklikku võimalikku õiguslikku positsiooni maksma panna sellega, et ta astub vastavalt TsMS § 221 lg.1 (asja omandajana) senise poole asemel menetlusse. Osundatud säte annab kinnisasja omandajale õiguse endal astuda poole asemele. Kui asendamist oleks nõudnud tema vastaspool, siis olnuks tal kohustus astuda õiguseellase asemele. Seega ei sõltunud siinse hageja J Ti asemele menetlusse astumist mitte siinsete kostjate avalduse puudumine vaid tema enda avalduse esitamata jätmine. Maakohus oli seda poole asendamise avalduse asjaolu ka istungil arutanud ja leidnud, et menetlusse astuda sooviv isik peab selleks näitama tahet ja määratlema, kas ta soovib astuda menetlusse poole kõrvale, poole asemele või kolmanda isikuna. Kostjad esitavad eeltoodud asjaolude esinemise kohta tõenditena J Ti 12.01.2021 avalduse ning oma 18.01.2021 vastuse sellel asjas 2-17-11910. Taotluse vaatas kohus läbi oma 20.01.2021. istungil. Hageja kõrvale jäämine menetlusest 2-1711910 ei olnud seega mitte
objektiivne ja temast sõltumata asjaolu TMS § 221 lg.2 tähenduses vaid isiku teadlik kaalutletud valik.
20.Hageja väide, et tunnistaja ütlustega leidis tõendamist juba asja 2-17-11010, et kraan paikneb T Vle kuuluvas korteris nr. xxx, ei oma siinses asjas tähendust. Esiteks sellist väidet ei olnud selle kohtuasja kostja ise menetluse vältel esitanud, mistõttu on tegemist asjaoluga, millele pool ei ole tuginenud. Teiseks, isegi kui kostja oleks sellele asjaolule tuginenud hilinenult, siis oli tal samaga võimalus taotleda ka T V kaasamine asjas kolmanda isikuna enda poolel. Kostja ei kasutanud õigust kaasata kolmas isik enda poolel. Kolmandaks, hagejate väide viitab soovile avada vana õigusvaidlus uuesti ning lasta kohtul hinnata tunnistaja ütlust ning teha sellest teistsugune järeldus võrreldes jõustunud kohtuotsuse järeldusega.
21.Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid 7-10 ei oma asja lahendamisel tähendust. Asjaolu, et kohtutäitur käis nii hageja kui kostjate korteriomandis ning selle kohta on 31.03.2022. koostatud ka kohustuse täitmise protokoll, ei ole vaidluse all. Küll aga ei ole võimalik osundatud hageja tõenditest teha järeldusi: (a)hageja korteriomandis puudub kostja korterisse suubuva veetoru sulgemist võimaldav vahekraan; (b) selline vahekraan puudus juba 2014 septembril. Ei ühestki esitatud tõendist ole võimalik järeldada hageja korteriomandit läbiva veetorustiku tehnilisi üksikasju, sealhulgas ka vee sulgemist võimaldavate tehnilist vahendite puudumist. Selles tõendikogumis ei ole isegi tõendit, et hageja korteriomandis on olemas näiteks veemõõtja, mille paigaldamise tehniliseks eelduseks on vahekraani/sulgventiili olemasolu vahetult enne veemõõtjat põhjusel, et veemõõtja perioodilise vahetamise jaoks on vajalik torustikus vesi ajutiselt sulgeda. Millist tähendust omavad fotod kostjate korteriomandi köögikapist ja gaasiahju põhjast, on üleüldse selgusetu.
22.Asja lahendamiseks ei pea kohus tuvastama hagi p. 5.10 toodut, et esitatud PI Kommunaalprojekt koostatud elamu veesüsteemi projekti joonisel nähtuv erineb tegelikust olukorrast. Kostjad ei kanna hageja korteri tegeliku olukorra osas mistahes riski. Kui hageja on või tema õiguseellane on tegeliku olukorra muutnud teistsuguseks võrreldes projektiga, siis on see olnud ebaseaduslik tegevus, sest elamu veetorustiku puhul on tegemist korteriomandite omanike kaasomandi osaga, mille muutmiseks ja ümberehitamiseks on vajalik kõikide kaasomanike tahe. Kostjad ei ole kunagi avaldanud tahet, et hageja ehitaks lubamatult ümber korteriomandi veesüsteemi ning kõrvaldaks sealt projektis ettenähtud vahekraanid/sulgventiilid.
23.Kostjad juhivad tähelepanu, et hageja ei ole eitanud asjaolu esinemist (asjas 2-17-11910 ka kostja J T mitte), et xxx korteri xxx veevarustus oli rajatud selliselt, et kahe korteri vahelise ühendustoru ühenduskoht asub xxx korteris xxx. Hageja peab nii KrtS § 31 lg.1 kui ka hea usu põhimõtte alusel tagama selle, et kostjate korteriomandisse suubuva torustiku ossa oleks jätkuvalt vaba veevool tema korteri torustiku osast, nii nagu see oli enne 05.12.2016.a. põhjusel, et hageja on korteriomandi omanikuna xxx liige. Eeltoodu välistab TMS § 221 lg.2 piirangu vastuolu hea usu põhimõttega vastupidiselt hageja väidetule (vt. hagiavalduse p. 5.26). Pealegi, hagiavalduse selles osas ei ole esile toodud, mitte ühtegi kostjatele omistatavat tegu, väidet, avaldust jms. mille esitamisega kostjad kui sissenõudjad rikkusid hea usu põhimõtet. Täitemenetlus ise ei saa TMS § 221 lg1 ja 2
tähenduses olla menetlusena hea usu põhimõttega vastuolus, selleks saab olla sissenõudja käitumine kas enne täitemenetlust või ka selle kestel. Igal juhul ei saa selleks olla kostjate keeldumine esitada ise täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kostjate soov jõustunud kohtulahendi täitmiseks ning seeläbi oma korteri veevarustuse avamiseks ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Võimalik, et hageja erusaama kohaselt on teise kaasomaniku soov saada kaasomandist (veetorustikust) kasutuseeliseid võrdselt hageja endaga vastuolus hea usuga põhjusel, et kostjad on 4 kuu pärast 6 aastase perioodi täitumisega pidanud korterit kasutama ilma veevarustuseta ja nüüd ootamatult ei soovi sellega leppida ja nõuavad olukorra taastamist, samas aga hageja oli juba arvestanud, et seda temalt ei nõuta.
24.Kostjad peavad vajalikuks ka märkida, et täitedokument on siinsest vaidlusest ülejäävas osas täidetud. Täitedokumendis näidatud kostja J T on täitnud eraldiseisvas täitemenetluses mh. mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. Võlgnik ei vaidlustanud täitedokumenti, mille kohaselt ta pidi sissenõudjatele tekitatud mittevaralise kahju hüvitama raha maksmisega põhjusel, et oli sulgenud sissenõudjate korteri veeühenduse ning ei võimaldanud tema valduses oleva gaasipaigaldise avamist, mis lõppkokkuvõttes põhjustas sissenõudjatele mittevaralise kahju tekkimise. Kohtuotsuse tunnustamisega nõustus võlgnik ka otsuse tuvastatud asjaoludega mh. asjaoluga, et tema poolt oli kõrvalkorteri veeühendus suletud. Kostjad lähtuvad siinjuures arusaadavast loogikast, kui võlgnikul esines tehniline võimalus veeühendus sulgeda, siis on olemas ka võimalus veeühendus avada, st. tegemist ei ole objektiivse takistusega ega täitmise võimatusega. Kohtu põhjendused
25.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
26.Kohus on tuvastanud, et Tallinna kohtutäitur xxx algatas 14. veebruaril 2022. a ISM Varad OÜ suhtes täitemenetluse täiteasja nr 022/2022/1018 Harju Maakohtu poolt 12. märtsil 2021. a tehtud kohtuotsuse nr 2-17-11910 ja M P ning A P täitmisavalduse alusel. Nõude sisuks on mh kohustada ISM Varad OÜ-d avama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomandi asukohaga xxx, eriomandi esemeks olevat eluruumi nr xxx veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil (resolutsiooni punkt 4) (tl 20).
27.Hageja hinnangul tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/1011 lõpetada. Otsuse resolutsiooni p-s 4 sätestatud kohustust pole hagejal võimalik täita, kuna hagejale kuuluvas korteris xxx ei asu veetoru vahekraani või sulgventiili, mis varustab veega kostjate eluruumi nr 3.
28.Kostjate vastuväite kohaselt tuleb lähtuda „Kommunaalprojekt“ koostatud vaidlusaluse elamu teise korruse plaanist, millest nähtub korteri xxx piires sulgventiili asumine veetorul. Kui hageja on või tema õiguseellane on tegeliku olukorra muutnud teistsuguseks võrreldes projektiga, siis on see olnud ebaseaduslik tegevus, sest elamu veetorustiku puhul on tegemist korteriomandite omanike kaasomandi osaga, mille muutmiseks ja ümberehitamiseks on vajalik kõikide kaasomanike tahe. Kostjad ei ole kunagi avaldanud tahet, et hageja ehitaks lubamatult ümber korteriomandi veesüsteemi ning kõrvaldaks sealt projektis ettenähtud vahekraanid/sulgventiilid.
29.TsMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TsMS § 221 lg 2 järgi on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul puudus hagejal võimalus kohtuotsuse vaidlustamiseks tsiviilasjas nr 2-17-11910, kuna hageja ei olnud selles tsiviilasjas menetlusosaline. Riigikohus on leidnud tsiviilasja nr 3-2-1-94-11 punktis 16: „et TsMS § 390 lg 1 järgi ei saa määruse peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks. Kolmas isik, kelle õigusi hagi tagamine puudutab, saab esitada TsMS § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks“. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et isegi juhul kui täitemenetlust alustati kohtulahendi alusel, saab täitemenetluse võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 221 lg 1 teise lause kohaselt hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine.
30.Harju Maakohtu 12.03.2021. a kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 kohustab J Ti avama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomandi asukohaga xxx, eriomandi esemeks olevat eluruumi nr xxx veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil (tl 11). Hageja hinnangul on käesoleval juhul kohtuotsuse sundtäitmine lubamatu, kuna hagejal ei ole võimalik kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud kohustust täita. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtutäituri täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kontrollimise protokolli koos fotodega (tl 23-28, 45-46) ja RE kinnisvara AS eksperthinnangu koos fotodega (tl 29-43). Esitatud tõenditest nähtub, et alates 2014. aastast on eluruumi nr xxx vannituba olnud samas seisukorras nagu kohus tuvastas ka käesolevas menetluses korraldatud vaatluse käigus. Kohtutäitur enda kontrollkäikudel ega kohtunik vaatluse käigus eluruumis nr xxx ühtegi eluruumi nr xxx veevarustust mõjutavat veetoru vahekraani või sulgventiili ei tuvastanud.
31.Kostjate kinnitusel kadus vesi nende eluruumi varustavast veetorust 2016. aastal (kohtuistung ajapunkt 00:45:21). Kohtu hinnangul ei saanud seega eluruumi nr xxx vannitoa remont aastal 2014 mõjutada eluruumi nr xxx veevarustust, ühtegi hilisemat ümberehitust või muudatust kohus vaatluse käigus ei tuvastanud. Küll aga tuvastas kohus vaatluse käigus, et eluruumi nr xxx torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud (tl 124-126). Seega ei pruugi kohtu hinnangul vastata reaalne veetorustiku paiknemine elamus enam 1950ndatest aastatest pärinevale projektile. Käesolevas menetluses kohus ei tuvasta, kas eluruumi nr xxx veevarustuse puudumine võiks olla tingitud mh ka torustiku vahetamisest või sellega seotud ehitustöödest eluruumis nr 3. Kohtu hinnangul ei saa seda ka täielikult välistada. Kostjate poolt kohtule esitatud xxx OÜ arvamus (tl 136) aga just sellisele võimalusele kohtu hinnangul viitab.
32.Kostjate väited eluruumi xxx omanike ebaseadusliku ehitustegevuse kohta on kohtu hinnangul paljasõnalised ja jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohus veendus vaatluse käigus, et ka eluruumi nr xxx torustik ei vastanud „Kommunaalprojekti“ poolt
1950ndatel koostatud plaanile. Kostjad ei saa enda vastuväidet põhjendada hagejapoolse ehitusnormide rikkumisega, kui kostjad ise on rikkunud samu norme.
33.Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtuotsuse resolutsioon p 4 kohustab J Ti küll avama eluruumi nr xxx veega varustav veetoru vahekraan või sulgventiil, kui kohtuotsuse resolutsiooni p 4 ei kohusta J Ti avama vahekraani või sulgventiili eluruumis nr xxx. Kohtu hinnangul ei saa seega kohustada ka hagejat avama veetoru vahekraani või sulgventiili eluruumis nr xxx. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et sellist sulgventiili või vahekraani, mis mõjutaks eluruumi nr xxx veevarustust eluruumis nr xxx ei eksisteerigi (tl 118-123).
34.Kohtute infosüsteemi avalehelt nähtub, et vahetult pärast käesolevas menetluses hagi tagamise määruse saamist on kostjad esitanud 07.07.2022. a Harju Maakohtule avalduse kaasomandisse kuuluva elamu veesüsteemi ümberehitamise eelse olukorra taastamiseks, kus puudutatud isik on ISM Varad OÜ. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostjad peavad võimalikuks, et tegelikkuses eluruumist nr xxx ei saa nende eluruumi veevarustust mõjutada.
35.TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Kohtu hinnangul on täitemenetluse jätkamine täiteasjas nr 022/2022/1018 käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu poolt korraldatud vaatluse käigus oli kostjate lepingulisel esindajal võimalik tutvuda eluruumiga nr xxx. Vaatluse käigus korraldatud eksperimendis osales ka kostjate lepinguline esindaja ning võis veenduda, et eluruumis nr xxx kraanide sulgemine või avamine ei mõjutanud kuidagi eluruumi nr 3 veevarustust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud lahendis leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
36.TsMS § 201 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilkohtumenetlusõigusi ja kanda tsiviilkohtumenetluskohustusi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 kohaselt algab isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Surnud isikul puuduvad huvid tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja I osas kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel otsust tegemata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda.
38.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad õigusabikulud 3 553,66 eurot (lisandub käibemaks), millele lisandub riigilõiv 490 eurot. Hageja tasus hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 490 eurot. Riigilõiv tsiviilasja hinna 3 500 puhul on vastavalt riigilõivuseadusele 420 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot, mis kuulub samuti hagejale hüvitamisele.
39.Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabiteenust 25 tundi ja 25 minutit. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Menetluskulude nimekiri on esitatud kohtu poolt määratud tähtajal. Kohus ei pea hageja menetluskulusid põhjendamatuteks ega esindaja ajakulu ülepaisutatuks.
40.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Grete Targa poolt hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 140 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-14 leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul ei ole ületa vandeadvokaadi tunnihind 140 eurot (lisandub käibemaks) oluliselt kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda, Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud 4 264,39 eurot (sh käibemaks) ja menetluskulud kokku summas 4 754,39 eurot.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 754,39 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.