Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-17-6579
Otsuse kuupäev
Tartu, 24. oktoober 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Martti Kalju hagi Kristiina Kristini vastu 24 968 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Martti Kalju kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
32 075 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Martti Kalju, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja Kristiina Kristin, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamise kuupäev
1. oktoober 2018, kirjalik menetlus
2-17-6579 Hageja ja võlausaldaja sõlmisid 18. mail 2011 käenduslepingu, millega hageja kohustus tagama solidaarselt kostjaga võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist võlausaldaja ees. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 56 881 eurot 37 senti. Kuna kostja võla tasumise kokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täitnud, esitas võlausaldaja hagi nii kostja kui ka hageja vastu. Selles tsiviilasjas kinnitas Pärnu Maakohus 12. septembri 2012. a määrusega võlausaldaja, kostja ja hageja vahel kompromissi, mille järgi kohustusid hageja ja kostja solidaarvõlgnikena tasuma võlausaldajale 67 282 eurot hiljemalt 20. augustiks 2014 igakuiste maksetena alates 31. augustist 2012 iga kuu viimasel kuupäeval vähemalt 2803 eurot 42 senti. Pooled kompromissi ei täitnud ja seetõttu müüs kohtutäitur täiteasjas nr 176/2013/2444 hageja korteri 25 000 euroga. Hageja korteri müügist saadud rahast täideti kostja kohustusest võlausaldaja vastu 24 518 eurot 6 senti, täitekulud olid 450 eurot. Hagejale läks tasutud osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 kohaselt üle võlausaldaja nõue kostja kui põhivõlgniku vastu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 24 968 eurot 6 senti.
2-17-6579 kohustuse kinnitamine, mitte uue iseseisva kohustuse loomine (vt ka Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15). Kuna hageja rahuldas käendajana kostja kui põhivõlgniku kohustuse, läks talle rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue kostja vastu VÕS § 152 lg 1 alusel. Kostja ei ole hagejale 24 968 eurot 6 senti hüvitanud. Hageja korter müüdi 8. oktoobril 2014, selle aja seisuga on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mis 24. aprilli 2017. a seisuga oli 5111 eurot 32 senti, ning edasi viivist põhinõude täitmiseni. Kostja on hagejale teinud makseid 13 513 euro 86 sendi ulatuses ja soovib need hageja nõudega tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1, § 198). Kostja nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 2 mõttes aegunud, sest varaseim maksekorraldus on pärit 3. oktoobrist 2007. Tasaarvestatavast nõudest tuleb siiski maha arvata hageja 3512 euro suurused maksed kostjale. Seega tuleb hageja nõue tasaarvestada 10 001 euro 86 sendi ulatuses ja kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 077 eurot 52 senti ning viivis hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
2-17-6579 VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hageja ei esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis lükkaksid VÕS § 578 lg 2 järgse eelduse ümber. Samuti tõi kostja hagile vastates esile, et pooltel oli ühine majapidamine, ühised lapsed ja ühiselt tehti vaidlusaluse laenu arvel ka kulutusi, kuid hageja neid asjaolusid ei vaidlustanud. Seega muutsid pooled kompromissiga muu hulgas ka omavahelist õigussuhet, leppides kokku, et senise käendussuhte asemel vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja arvel tasuti võlausaldajale vähem kui pool võlgnetavast summast, siis ei tekkinud hagejal VÕS § 69 lg 2 alusel tagasinõuet kostja vastu ja hagi jääb sel põhjusel tervikuna rahuldamata. Hageja väiteid ega muid kostja vastuväiteid ei ole vaja käsitleda, sest need ei mõjuta asja lahendamist. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hageja peab kostjale hüvitama menetluskuludena maa- ja ringkonnakohtus kokku 2610 eurot (980 + 900 + 690 + 40) ning sellelt tuleb välja mõista seadusjärgne viivis otsuse jõustumisest kohase täitmiseni.
4(6)
2-17-6579
2-17-6579 on õigus esitada kostja vastu tagasinõue VÕS § 152 lg 1 kohaselt. Kuna kohtute tuvastatud asjaoludel olid varasemas kohtumenetluses vaidluse all vaid hageja ja kostja suhted võlausaldajaga, peab kostja tõendama, et kompromissiga sooviti ümber kujundada ka kostjate omavahelised suhted. Kolleegium märgib lisaks, et sõltuvalt asja lahendamise tulemusest saab ringkonnakohus anda vajadusel hinnangu ka sellele, kas kostjal on õigus tasaarvestada enda nõue hageja nõudega, ning kajastada tasaarvestus TsMS § 442 lg 5 nõudeid järgides.
Peeter Jerofejev
Ants Kull
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.