Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-16745
Kohtuasi
Optimera Estonia AS-i hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21. novembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Optimera Estonia AS-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
116 634 eurot 23 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Optimera Estonia AS (registrikood 11269030, asukoht Peterburi tee 71, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eero Tonka Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 21. novembri 2017. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-15-16745 muutmata, kuid täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Optimera Estonia AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Optimera Estonia AS-i kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-15-16745 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Optimera Estonia AS (hageja) esitas 6. novembril 2015 Pärnu Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt 31. augusti 2015. a võlatunnistuse alusel välja põhivõla 64 630 eurot 95 senti, viivise ning võla sissenõudmise kulud.
1.1.Pärnu Maakohus rahuldas 29. märtsi 2016. a otsusega hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. oktoobri 2016. a otsusega Pärnu Maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest maakohus ei olnud selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Riigikohus jättis 28. märtsi 2017. a otsusega ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas otsuse õiguslikke põhjendusi ja leidis, et poolte kokkulepe, mille järgi pidi kostja maksma hagejale kahjuhüvitist 65 082 eurot 85 senti, on tühine, kuid seda saab arvestada asja lahendamisel dokumentaalse tõendina.
1.2.13. juunil 2017 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 64 630 eurot 95 senti ja sellelt seaduses sätestatud määras viivise, ühtlasi suurendas hageja võla sissenõudmiskulude nõuet. Pärnu Maakohus nõustus 16. augusti 2017. a määrusega hagi aluse muutmisega ja jättis 29. augusti 2017. a määrusega hageja loobumise tõttu viivisenõude osaliselt läbi vaatamata. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt viis hageja Haapsalu Ehituse ABC kaupluses (kauplus)
10.augustist 2015 kuni 12. augustini 2015 läbi erakorralise inventuuri, mille tulemusena tuvastas hageja kauba puudujäägi (112 702 eurot 6 senti). Tegelikult oli puudujääk juba 2014. aastal tehtud inventuuri ajal olemas, kuid seda varjati. Suures osas oli puudujääk tingitud sellest, et kauplusest oli väljastatud isikutele kaupa ilma müügidokumentideta, st kaup anti välja, kuid selle kohta ei koostatud ega esitatud kauba saajale müügiarvet ega tuvastatud kauba saajat. Kostja põhjustas puudujäägi orienteeruvalt alates 2014. aasta märtsist kuni septembrini. Eelkõige põhjustas puudujäägi kostja, kes tellis hageja kesklaost ja hageja hankijatelt kauplusesse kaupa, võttis selle vastu ja andis välja, jättes kauba väljaandmise vormistamata. Üheks selliseks väidetavaks kliendiks oli nt Soome äriühing Oy Coronation Ltd (kauba tellija, Soome äriühing), kelle tellimuse täitmiseks korraldas kostja kauba saatmise kauplusesse ning tellis hageja nimel tema jaoks ka kaupu mh AS-ilt Vennad-Dahl (hankija). Kostja kinnitas selle hankija kaupade saamist oma allkirjaga,
2-15-16745 kuid saatelehtedel märgitud kaupa ei olnud inventuuri tegemise ajal kaupluses. Samuti ei nähtunud majandusarvestuse programmist, et need kaubad oleks üle antud kliendile ja selle kohta koostatud müügiarve. Kostja teadis, et kaupade müük sellele kauba tellijale oli lubatud üksnes ettemaksuga. Ettemaksu tingimus oli määratud hageja majandusarvestuse programmi müügimoodulis ning kostja teadis selle tellija tasumata võlgnevusest. Ilma ettemaksuta ei olnud võimalik müügi andmeid hageja majandusarvestuse programmi sisestada ega müüki vormistada. Kostja eelkirjeldatud käitumist ja hagejale puudujäägi põhjustamist on kinnitanud nii kaupluse juhataja TT (kaupluse juhataja) kui ka kostja ise. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus kostja tahtlikult ja süüliselt töölepingu p-des 7.1.1, 7.1.3 ja 7.1.4 nimetatud kohustusi, samuti kaupluse töökorralduse reeglite p-des 6.2, 6.9, 9.6, 9.9, 10.1.8 ja 10.2.6 ning majandustehingute protseduurireeglite p-s 9.3 sätestatud kohustusi, millega põhjustas hagejale puudujäägi. Samuti jättis kostja müügi vormistamata, mistõttu ei saa hageja tuvastada kaupade saajat, kellele arve esitada. Ülal nimetatud kauba tellija ei ole hageja päringutele vastanud. Kostja on oma seletuskirjas ja 31. augusti 2015. a võlatunnistuses rikkumist ja hagejale kahju tekitamist tunnistanud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kostja ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ega hagejale kahju põhjustanud. Kostja töötas hageja kaupluses kliendihaldurina ning tema tööülesandeks oli kaupade aktiivne müük hageja klientidele. Töölepingu ja ametijuhendi järgi allus kostja kaupluse juhataja juhtimisele ja kontrollile. Kuna kaupluse lattu võisid minna kõik kaupluse töötajad, hankijad ja ka hageja kliendid, siis ei saa kostjat süüdistada puudujäägi tekkimises. Lisaks ei kuulunud kostja töökohustuste hulka kauba valvamine ja selle säilimise tagamine. Kostjale ei ole tutvustatud juhendeid, kust nähtuks, et ta ei või väljastada hageja klientidele kaupa, kui ettemaksu ei ole tasutud. Samas oli kaupluse juhataja kõigist kaupade väljastamistest teadlik ja nõustus pikaajalisele kliendile kaupu väljastama ka ettemaksuta. Asjaolu, et klient jättis hagejale kauba eest tasumata, ei tähenda seda, et kostja tekitas hagejale süüliselt kahju. Kostja täitis kaupu müües hageja esitatud müügiplaani, mille täitmist nõudis kaupluse juhataja, kes tegeles kostja puhkuse ajal ka ise hageja nimetatud tellijale kauba müügiga. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja on süüdi puudujäägi tekkimises. Kaupluses töötas kokku 13 isikut ning töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest ei saa töötajad vastutada ühiselt. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud ka puudujääki, selle suurust ega tekkimise põhjuseid. Kui varasema inventuuri tegemisel varjati puudujääki, siis vastutab selle eest kaupluse juhataja. Kostjale ei saa ette heita asjaolu, et kaupluse laost on kaupu puudu. Kostja pidigi tellima ja müüma klientidele kaupu ning juhul, kui kostja väljastas kauba, siis tuvastas ta alati kliendi ning väljastas kliendile ka vastava arve. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 64 630 eurot 95 senti, kuid kostjale etteheidetud kaupade tellimused moodustavad kokku üksnes 21 041 eurot 79 senti. Hageja ei ole millegagi põhjendanud kahju hagis nõutud ulatuses tekkimist.
2-15-16745 Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostjal oli ettemaksuta müügiks kaupluse juhataja nõusolek ning kostja ei ole müünud kaupa isikutele, kellele kauba müümine oli keelatud. Juhul, kui kostja peaks olema rikkunud oma kohustusi, ei ole ta teinud seda tahtlikult, mistõttu tuleb temalt hageja kasuks väljamõistatavat hüvitist vähendada nullini. Kaupluse juhataja pidi kontrollima kostja tegevust ning tagama selle, et kostja tegevus ei põhjusta hagejale kahju. Samuti sai juhataja vastutada laosisu eest, mitte kostja. Arvestada tuleb ka seda, et arvete tasumata jätmine on kaupluse tüüpilise riski realiseerumine. Hageja ei ole tõendanud, et ta on aegumistähtaja jooksul nõudnud tema nimetatud tellijalt kauba eest tasumist, kuid temalt ei ole võimalik raha saada. Arvestades hageja väiteid, vastutab ta ise selle eest, et on kaotanud nõude tellija vastu. Kuna seadusjärgne viivis on objektiivselt väga suur, tuleb seda vähendada mõistliku suuruseni. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus jättis 21. novembri 2017. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ning jättis menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et just kostja tekitas talle väidetava kahju.
3.2.Kuigi hageja esitatud inventuuri koondfaili (hageja enda koostatud andmikku) ei saa kohus tõendina arvestada, sest selle on hageja ise kohtumenetlus käigus koostanud, see ei ole dokumentaalne tõend (algdokument) ning see ei kattu kaupluse juhataja kinnitusega inventuuri puudujäägi kohta, on hageja kaupluse juhataja allkirjastatud aktiga tõendanud, et inventuuri lõppedes oli kaupluses puudujääk 112 702 eurot 6 senti. Allkirjastatud aktist ei selgu aga see, millised kaubad olid puudu.
3.3.Hageja nõuab kostjalt töölepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist ning tema nõude aluseks on töölepinguseaduse (TLS) § 74 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127.
3.4.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping nr 1-H, mille p-de 1.1. ja 2.1. järgi asus kostja hageja juures 16. veebruaril 2004 kliendihalduri ametikohal tööle. Kostja töö sisuks oli hageja projektimüügi klientide teenindamine, kliendisuhte loomine ja arendamine ja seeläbi kaupluse müügikäive ja kasumi suurendamine. Lisaks olid kostja tööülesanded määratletud tema ametijuhendis. Töötajale andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist töötaja töötegemise kohaks oleva tööandja kaupluse juhataja. Kliendihalduri töökohustused olid sätestatud ametijuhendi p-s 3. Kostja on töölepingu ja ametijuhendi allkirjastanud ning kinnitanud oma allkirjaga 4. juulil 2013 kaupluse töökorralduse reeglitega tutvumist. Kuigi hageja on kohtule esitanud ka kauba müügi protseduurireeglid, ei nähtu, kas ja millal on neid kostjale tutvustatud. Kostjaga sõlmitud töölepingu p 2.3. järgi võidakse tööülesandeid täpsemalt määratleda tööandja juhtimisorganite otsustes ja käskkirjades. Kohtule esitatud kauba müügi protseduurireeglitest ei nähtu, millal ja millise hageja juhtimisorgani otsuse või käskkirjaga need on kinnitatud ning millisest ajast alates nimetatud reeglid kehtivad. Seega saab kohus lähtuda kostja töökohustustest, mis tulenevad töölepingust, ametijuhendist ning töökorralduse reeglitest.
2-15-16745
3.5.Hageja hinnangul on kostjale etteheidetav, et kostja tellis hageja kesklaost Tallinnas ja hageja hankijatelt kaupa kauplusesse ja andis selle välja, jättes kauba väljaandmise vormistamata. Kostja ametijuhendi p-de 3.2 ja 3.3 järgi oli kostja kohustuseks aktiivne müük projektimüügi klientidele ning hinnapakkumiste, arvete ja kalkulatsioonide korrektse ja mõistliku ajaga esitamise tagamine klientidele. Hageja väitel ei tohtinud kostja võtta nimetatud Soome äriühingult tellimusi täitmiseks ilma ettemaksuta. Hageja on tõendina esitanud väljavõtte müügimooduli andmetest, kust nähtub, et selle ühingu puhul oli maksetingimuseks märgitud „ettemaks“. Tõend kinnitab küll hageja väiteid selle kohta, et müügitingimuseks oli ettemaks, kuid ei tõenda seda, et kostjal oli keelatud tellida kaupa kliendi jaoks ilma ettemaksuta. Müügitingimus „ettemaks“ pidi tagama hageja huvide kaitse, et kaupa ei väljastata kliendile müügilepingu alusel ilma eelneva tasumiseta. Tõendist ei saa järeldada aga seda, et kliendile kauba tellimine eeldas kliendilt eelnevat ettemaksu. Tõendist nähtub, et „ettemaks“ kehtis tingimusena Soome äriühinguga arveldamisel ja maksete tegemisel, kuid sellest ei nähtu, et sama tingimus kohaldus ka tellimisel.
3.6.Kostja 26. augusti 2015. a kirjalik seletus on dokumentaalne tõend, millest nähtub, et Soome äriühing oli hageja püsiklient. Kostja kinnitab, et mingist ajast alates usaldas ta kliendi esindajat EE ning andis kauba kätte eelnevalt kauba eest tasumata, usaldas, et kauba eest tasutakse siis, kui ehitusobjekti tellijalt on rahad kätte saadud, kuid ta eksis ja kahetseb. Seletusest on arusaadav, et kostja peab enda eksimuseks ja eeskirjadega vastuolus olevaks seda, et ta andis kauba kliendile kätte ilma eelnevalt kauba eest tasumata. Nii kostja seletus kui ka müügimooduli väljavõte tõendavad, et kostja ei võinud Soome äriühingule kaupa ilma ettemaksuta väljastada, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli ilma ettemaksuta keelatud äriühingule kauba tellimine hageja kesklaost ja hageja hankijatelt.
3.7.Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja tellis AS-ilt Vennad-Dahl kaupu summas 21 041 eurot 79 senti. Saatelehe nr 1047254 kohaselt on tarnitud ventilatsiooniseadmeid, mille eest on hagejale esitatud arve nr 924640 summas 14 431 eurot. Kostja esitatud tõendist nähtub, et kaupluse juhataja on kinnitanud tellimuse nr 1047254. Tellimused on teinud kaupluse juhataja kostja e-postiaadressi kasutades. Seega saa kostjale ette heita selle tellimuse tegemist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tööülesandeks oli kaupluse juhataja tellitud kaupade eest arvete esitamine. Saatelehtede nr 1056165 ja 1056166 alusel saadetud kaubad tellis samuti kaupluse juhataja. Seega on ka arve nr 933851 summas 3024 eurot 95 senti esitatud tema tellimuse alusel. Saateleht nr 1049778 alusel hagejale edastatud kaupade kohta summas 1148 eurot 59 senti on hinnapakkumist küsinud kaupluse juhataja, kuid seda, kes kaubad tellis, ei ole tõendatud. Nähtub üksnes see, et kostja on kinnitanud, et kaubale tuleb järgi Soome äriühingu transport. Seega on asjas tõendatud, et hageja kliendiga (Soome äriühinguga) tegelesid nii kostja kui ka kaupluse juhataja, seejuures ei ole hageja tõendanud, millised olid viimase töökohustused. Hageja on selgitanud, et kaupluses oli kaks isikut, kes tellisid kaupu hageja kesklaost ja hankijatelt, laos töötas kolm inimest, kes väljastasid kaupa, ning kostja ei olnud ainuke isik, kes esitas müügiarveid – õigus esitada müügiarveid oli neljal isikul, kuid hageja ei teadnud, kui paljud tegelikult arveid esitasid.
2-15-16745
3.8.Kuigi hageja on esitanud tõendid selle kohta, et AS-ilt Vennad-Dahl telliti kokku kaupu 21 041 euro 79 senti eest, on hageja ise pidanud puudujäägiks üksnes 19 969 eurot 79 senti ja kohus arvestab sellega. Kostja on seletuskirjas kinnitanud, et ta väljastas kauba Soome äriühingu esindajale, ilma et selle eest oleks olnud eelnevalt tasutud, kuid seletuskirjast ei nähtu, millise summa ulatuses kostja kaupu väljastas, samuti ei saa seda järeldada juhataja seletuskirjast. Arvestades ülaltoodut, tellis sellest 17 455 euro 95 sendi eest kaupu kaupluse juhataja ning seda, kes tellis 1148 eurot 59 eest kaupu, ei ole tõendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et just kostja jättis tahtlikult selle kauba osas arved väljastamata, siis ei vastuta kostja selles osas hagejale tekkinud kahju eest. Samuti ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest, mis on seotud kaupluse juhataja poolt tellitud kaupade väljastamisega Soome äriühingule. Hageja on selgitanud, et kaupu tellisid kaks inimest ning neljal isikul oli õigus väljastada müügiarveid. Seega tulnuks hagejal tõendada, millised kaubad on konkreetselt kostja tellitud ning millises osas on müügiarved esitamata. Kaupluse töökorralduse reeglite p-de 9.2.5 ja 9.4. kohaselt on tööandjal õigus lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti ja kogu tööandja arvutis olev info kuulub tööandjale. Hageja on esitanud AS Vennad-Dahl arve nr 926640 (621 eurot 10 senti), arve nr 926821 (538 eurot 39 senti), arve nr 927610 (86 eurot 58 senti) ja arve nr 927611 (119 eurot 18 senti), kokku arveid summas 1365 eurot 25 senti, mida hageja käsitab kostja tekitatud kahjuna, mille osas on müügiarved väljastamata ning kaup väljastatud Soome äriühingule ilma selle eest eelnevalt tasumata. Hageja on selgitanud, et kostja allkirjad arvetel tähendavad seda, et kostja on need kaubad vastu võtnud koos arvega ja sisestanud need arved hageja enda süsteemi. Nende arvete aktsepteerimise ja süsteemi sisestamisega tekkis hagejal maksekohustus, kuid edasi puuduvad arved, mille alusel kaup on kliendile läinud. Seega on tõendatud, et kostja on sisestanud hageja süsteemi need arved, kuid arvete süsteemi sisestamine ei ole kahju tekitamine. Sarnased kostja allkirjakinnitused on kaupluse juhataja tellitud kaupade kohta AS Vennad-Dahl väljastatud arvetel. Müügiarveid oli õigus esitada neljal inimesel, kuid hageja ei tea, kui palju oli isikuid, kes tegelikult müügiarveid esitasid. Kauba tellimise õigus oli kahel isikul ning kaupu väljastas kolm isikut. Arvestades hageja selgitusi ning esitatud tõendeid, ei ole võimalik tuvastada, millises osas tellitud kaupade puhul lasus kostjal müügiarvete esitamise kohustus. Kostja ametijuhendis on märgitud, et kostjal oli kohustus tagada arvete esitamine klientidele mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole tõendanud, kuidas olid piiritletud tööülesanded erinevate isikute vahel ja kes täitsid sarnaseid tööülesandeid.
3.9.Hageja ei ole tõendanud nõutud ulatuses (64 630 eurot 95 senti) kahju tekkimist. Lisaks eelnevalt käsitletud kahjule (19 969 eurot 79 senti), on kostja tekitanud hagejale kahju 44 661 eurot 16 senti, mis tulenes hageja väitel sellest, et kaupu osteti erinevatelt ettevõtetelt, mis on märgitud inventuuri koondtabelis märksõna all „puudujääk XX ostud“. Kuna inventuuri koondfail ei ole eeltoodu kohaselt usaldusväärne tõend, ei ole sellega kahju tekkimine tõendatud. Hageja selgitas kohtuistungil, et koondfailis ei ole tõesti kostja puhul tegemist ostudega, kust nähtuks hagejale tekitatud kahju (ca 64 000 eurot). Hageja väitel on koondfaili kohaselt kahju 55 398 eurot 3 senti. Vahe tekkimist selgitas hageja sellega, et kui summa 64 000 eurot saadi andmete alusel, mis olid inventuuri lõppemisel 2015 aastal, siis koondfail on koostatud hiljem ning koondfaili koostamise ajaks olid arvestuse alused muutunud. Ka see kinnitab, et hageja esitatud koondfail on hageja poolt kohtumenetluse
2-15-16745 käigus koostatud andmik, mis ei ole tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 ja § 272 tähenduses. Hageja hinnangul piisab kogu nõutud kahju tõendamiseks võlatunnistusest ja sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi pärast puudujäägi tuvastamist ning selle käigus leidsid pooled, millise summa peab kostja hagejale hüvitama. Kuigi võlatunnistuse p 1.1 järgi kinnitas kostja, et tal on hageja ees võlg 65 082 eurot 85 senti, leidis Riigikohus, et see on tühine, küll aga võib kokkulepe olla käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes ning maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama seda koos teiste tõenditega. Kuna kokkulepe on tühine, ei ole hageja tõendanud, et pooled leppisid sellises kahjuhüvitises kokku. Kaupluse juhataja 25. augusti 2015. a seletuskirjaga on tõendatud et kaupluses ilmnes puudujääk 112 702 eurot 6 senti, mis on suures osas tingitud sellest, et kaupa väljastati ilma müügidokumentideta müügipakkumise alusel. Kostja on andnud reeglite vastaselt loa kaup väljastada, lubades hiljem arve teha. Soome äriühing soovis 2014. aastal soetada kaupa, mille kohta kostja tegi hinnapakkumised. Kliendilt positiivse vastuse saamisel tellis ta kauba, mis kliendile väljastati, kuid arvet kauba kohta ei koostatud. Kaupluse juhatajana oli ta kostja tegevusest teadlik. Samuti oli kaupluse juhataja teadlik sellest, et selline tegevus ei vasta kontserni ega hageja kehtestatud reeglitele. See tõend kinnitab, et kaupluses rikuti teadlikult kehtestatud müügitingimusi, mis võis kaasa tuua kahju tekkimise. Kostja vastutuse tekkimise eelduseks on aga see, et hageja tõendab, millises konkreetses osas on kostja kahju tekitanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutab kõigi kaupluse müügiarvete esitamise eest ning kohtule esitatud kaupluse töökorraldust puudutavate tõendite alusel ei saa tuvastada, kuidas oli reguleeritud tööülesannete täitmine töötajate vahel, kes täitsid sarnaseid tööülesandeid, ning kuidas oli jagatud nende vastutus. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, kuidas ning millisel alusel olid jaotatud töötajate töökohustused. Kuna TLS § 74 lg 7 järgi ei saa tööandja kahju hüvitamisel tugineda VÕS §-le 138 ning puudujäägiga tekkinud kahju eest võisid vastutada erinevad töötajad ja kaupu tellis vähemalt kaks isikut, neljal isikul oli õigus esitada müügiarveid ning kolm isikut tegelesid kauba väljastamisega, siis ei saa kohtule esitatud tõendite alusel kindlaks teha, millise konkreetse kahju tekitas kostja. Kostja on oma seletuskirjas küll kinnitanud, et ta on väljastanud kaupa ilma, et selle eest oleks eelnevalt tasutud, kuid selle alusel ei saa tuvastada, millises ulatuses kostja sellisel viisil kaupa väljastas. Kostja allkirjastatud võlatunnistus ja võla ajatamise kokkulepe ei tõenda kahju tekitamist, kahju tekitamise asjaolusid, kostja süüd ega kahju ulatust. Kuna hageja ei ole tõendanud, millise kahju konkreetselt kostja tekitas, siis välistab TLS 74 lg 7 kostja vastutuse.
3.10.Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata ning see omakorda tingib ka hageja kõrvalnõuete rahuldamata jätmise. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsust tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vaidlust lahendades vääralt tõendeid, jättis põhjendamatult hageja esitatud tõendid arvestamata ning tegi tõenditest meelevaldseid järeldusi.
2-15-16745 Täpsemalt on maakohtu eksimused tõendite hindamisel järgmised: -
-
-
-
-
-
-
maakohus jättis põhjendamatult tõendina arvestamata hageja esitatud inventuuri koondakti ja leidis vääralt, et see ei ole dokumentaalne tõend, kuigi see oli esitatud lubatud elektroonilises vormis ning selle sisuks oli koond inventuurikannetest hageja majandustarkvaras (hageja ei saa esitada kohtule tõendina majandustarkvara); koondfailist nähtub, millised kaubad olid puudu ning millised neist oli tellinud või vastu võtnud kostja; maakohus jättis põhjendamatult tõendina arvestamata hageja esitatud kauba müügi protseduurireeglid, kuigi asjas esitatud muud tõendid kinnitavad, et kostja oli reeglitest teadlik ja rikkus neid, sh on väär maakohtu järeldus, et väljavõte müügimooduli andmetest ei tõenda seda, et kostjal oli keelatud ilma ettemaksuta Soome äriühingule kaupa tellida; maakohus järeldas tõendeid hinnates vääralt, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis AS-ilt Vennad-Dahl kaupu 21 041 eurot 79 senti eest; maakohus jättis arvestamata hageja kirjeldatud sündmuste jada (Soome äriühing tellis e-kirja teel kaupu, AS Vennad-Dahl saatis kaubad kauplusesse (saatelehel viide: XX), kostja võttis kaubad vastu ning järgmist tellimust esitades ei ole Soome äriühing väljendanud, et ei oleks kaupu saanud, st ta sai kaubad kätte); maakohus järeldas meelevaldselt tellimuste, arvete ja saatelehtede alusel kaupluse juhataja osalust (juhataja kasutas valdavalt kostja e-postiaadressi ja tellis kaupu), kuigi nendest tõenditest nähtub, et kaubad tellis ja võttis vastu kostja; maakohus hindas vääralt tõendeid kahju ulatuse tuvastamisel ning jättis põhjendamatult arvestamata võlatunnistuse ja kohustuse tasaarvestuse kokkuleppe, samuti järeldas vääralt, et kahju seoses kaupade tellimisega AS-ilt Vennad-Dahl (19 969 eurot 79 senti) ei ole tõendatud; maakohus järeldas vääralt, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis tahtlikult kaupade kohta arved väljastamata, kuigi kostja on seletuskirjas ise tunnistanud oma süüd ja rikkumist; maakohus järeldas vääralt, et hageja ei ole tõendanud, millised kaubad konkreetselt kostja tellis ning millises osas on müügiarved esitamata, s.o millises osas põhjustas kostja puudujäägi, kuigi hageja esitas nende asjaolude tõendamiseks inventuuri koondfaili, arved, saatelehed, kostja ja kaupluse juhataja seletuskirja ning poolte kokkulepped – nende tõenditega on kostja osa tõendatud; maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi tõendama, et kostja vastutas kõigi müügiarvete esitamise eest, kuigi hageja pole seda väitnud; maakohus leidis vääralt, et poolte kokkulepped ei tõenda kahju tekkimise asjaolusid ja ulatust.
4.2.Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümberpöördumise. Tulenevalt Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-14-62732 väljendatud seisukohast pöördus tõendamiskoormis ümber, kuna hageja selgitas ja tõendas, et kostjal pidi kaupu müües tagama ka müüdud kaupade eest raha saamise, sh kontrollima enne kaupade väljastamist, et nende eest on raha laekunud või ettemaksuta müügi korral säilitama müügiarve. Hageja ei ole saanud puuduva kauba eest raha ja tal ei ole müügiarveid, seega ei saa hageja rohkemat tõendada ning kostja pidi tõendama, et ta koostas väljastatud kaupade eest müügiarved. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja jäi vastuses kõigi oma maakohtus esitatud vastuväidete juurde.
2-15-16745
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, mistõttu tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja on hageja töötajana tekitanud hagejale oma töökohustusi rikkudes kahju ja peab sellest tulenevalt hüvitama hagejale 64 630 eurot 95 senti, viivise ning võla sissenõudmise kulud. Seejuures ei nõustu hageja maakohtus tõendite hindamise ning tõenditest tehtud järeldustega.
8.Kolleegium selgitab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 järgi kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse seejuures TLS §-s 16 sätestatust. Töölepingu rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest vastutab töötaja TLS § 74 lg 1 järgi täies ulatuses ainult juhul, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest TLS § 74 lg-st 2 lähtuvalt ulatuses, mille määramisel arvestatakse samas sättes loetletud kriteeriume. Hüvitist vähendatakse mh tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Samuti on töötaja vastutusega seonduvat reguleeritud hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus. TLS § 74 lg 7 järgi ei saa tööandja kahju hüvitamise nõudmisel tugineda VÕS §-le 138, st töötajad ei vastuta tööandjale tekitatud sama kahju eest.
9.Eelnevat arvestades on töölepingu rikkumises tuleneva kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks see, et töötaja oleks rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust ja teinud seda tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingu korral on töötaja kohustatud tegema TLS § 1 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 järgi eelkõige kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Lisaks on töötajal üldjuhul ka TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Praegusel juhul heitis hageja kostjale ette seda, et kostja tellis hageja kesklaost ja hageja hankijatelt kauplusesse kaupa, võttis selle vastu ja andis klientidele välja, jättes kauba väljaandmise nõuetekohaselt vormistamata, sh müüs selliselt kaupu ka Soome äriühingule, kelle puhul kehtis ettemaksunõue ja kellele ei oleks tohtinud kaupu enne tellida, kui ettemaks ei olnud tasutud. Hageja tugines kostjale rikkumist ette heites poolte töölepingus ja kaupluse töökorralduse reeglites sätestatud üldistele kohustustele (täita tööülesandeid korrektselt, lojaalselt ning hoiduda tööandjale kahju tekitamisest), kuid eelkõige heitis hageja kostjale ette kauba müügi protseduurireeglite (III kd, tl 172–183) p 9.3 rikkumist. Viidatud punkti kohaselt teisendatakse mittekrediidikliendi puhul kliendi poolt kirjalikult aktsepteeritud hinnapakkumine müügitellimuseks pärast ettemaksu tasumist. Siiski leidis maakohus põhjendatult, et kauba müügi protseduurireeglitest ei saa asja lahendades lähtuda, sest kostja töölepingu p 2.3 järgi võis töötaja tööülesandeid täpsemalt määratleda tööandja juhtimisorganite otsuse ja käskkirjadega. Praegusel juhul on küll hageja esitanud kauba müügi
2-15-16745 protseduurireeglid, kuid seda, et need muutusid kostja töölepingu osaks (kinnitati juhatuse otsuse või käskkirjaga ning kostja kinnitas nendega tutvumist), ei ole hageja tõendanud. Dokumendi päisest nähtub üksnes see, et dokument on koostatud 1. märtsil 2014 ning selle autor on KK. Kostja väitel ei ole talle neid reegleid tutvustatud ning ta ei ole kohtumenetluses võtnud omaks, et ta neid reegleid teadis, ega seda, et ta pidi oma igapäevatöös neist juhinduma. Asjaolust, et kostja möönis seletuskirjas (I kd, tl 108), et ta toimis valesti ja rikkus eeskirju, ei saa järeldada, et kostja pidas silmas just neid eeskirju ning et ta oli neist teadlik. Seega ei saa hageja heita kostjale ette kauba müügi protseduurireeglite süülist rikkumist. Küll aga võib kostja vastutada töölepinguseaduses, töölepingus ja kaupluse töökorralduse reeglites sätestatud kohustuste süülise rikkumise eest. Samas arvestas maakohus seda, et kostja on seletuskirjas kinnitanud, et ta väljastas kaupa Soome äriühingule, ilma et selle eest oleks olnud makstud, ning tuvastas kaupluse juhataja seletuskirja alusel, et kaupluses rikuti teadlikult kehtestatud müügitingimusi, mis võis kaasa tuua kahju tekkimise. Seega ei jätnud maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei oleks rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Seda arvestades ei saa maakohtu lõppjäreldust muuta ebaõigeks ka asjaolu, et maakohus jättis kauba müügi protseduurireeglid tõendina arvestamata, ega see, et maakohus järeldas hageja esitatud müügimooduli andmete väljavõtte alusel seda, et see ei tõenda, et kostjal oli keelatud ettemaksuta Soome äriühingule kaupa tellida. Seetõttu ei anna need apellatsioonkaebuse väited kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsust tühistada.
9.Edasi märgib kolleegium, et töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumine toob endaga kaasa töötaja varalise vastutuse siiski üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib tööandjal kahju ning sellise rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise ja ulatuse peab tõendama hageja.
9.1.Praegusel juhul jättis maakohus hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei olnud tõendanud seda, et väidetav kahju (64 630 eurot 95 senti) tekkis tal konkreetselt kostja rikkumiste, mitte teiste töötajate rikkumiste tõttu. Hageja väidete kohaselt vastutab eelkõige kostja (hageja kaupluse kliendihaldur) kogu kaupluse puudujäägi (112 702 eurot 6 senti) tekkimise eest, kuid pooled sõlmisid kompromissilepingu, millega kostja tunnistas kahju tekitamist summas 65 082 eurot 85 senti. Teisalt nõuab hageja kostjalt üksnes 64 630 euro 95 sendi hüvitamist ning hageja koostatud koondfaili kohaselt on hageja arvates tekitanud kostja talle kahju 55 398 eurot 3 senti. Seega lähtub hageja sellest, et kostja vastutab kogu puudujäägi eest või vähemalt võlatunnistuses tunnistatud summa ulatuses või vähemalt sellise kahju eest, mille puhul on kostja kaupu tellinud, kuid milliseid kaupu inventuuri tegemise ajal kaupluse laos ei olnud ja mille kohta müügiarvet ei olnud koostatud. Igal juhul vastutab aga kostja AS-ilt Vennad-Dahl tellitud kaupade osas tekkinud kahju eest (19 969 eurot 79 senti).
9.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kahju tekkimist ja ulatust tuvastades eksinud tõendite hindamise reeglite vastu ning on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas talle AS-ilt Vennad-Dahl kaupu tellides, vastu võttes ja kliendile väljastades kahju (19 969 eurot 79 senti). Maakohus hindas kõiki hageja esitatud tõendeid (arveid, saatelehti, e-kirjavahetust ja seletuskirju), tegi seda igakülgselt, täielikult ja objektiivselt TsMS § 232 lg 1 tähenduses ning otsustas siseveendumuse kohaselt, et hageja esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et kostja on hagejale nende müügitehingutega kahju tekitanud, sest hageja esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, milliste tellitud kaupade osas oli just
2-15-16745 kostjal müügiarvete esitamise kohustus. Seejuures ei ole maakohtu järeldused meelevaldsed, sest hageja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kostjale etteheidetavate müügitehingute puhul ei tegutsenud kostja üksi, vaid müügiprotsessis osales ka kaupluse juhataja. Samuti arvestas maakohus õigesti seda, et hageja selgituste kohaselt tegelesid kauba tellimise, müügilepingute vormistamise ja kaupade väljastamisega mitmed isikud ning hageja ei ole tõendanud, kuidas oli nende omavaheline tööjaotus korraldatud. Kuna hageja ei ole millegagi tõendanud, et AS-ilt Vennad-Dahl tellitud kaupade puhul pidi kostja vormistama müügiarved, siis ei saa kostjale sisuliselt sellise kahju tekitamist ette heita isegi juhul, kui ta rikkus oma kohustusi AS-ilt Vennad-Dahl kaupu ilma ettemaksuta tellides. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kõik need kaubad väljastas ettemaksu tingimust rikkudes just kostja. Seejuures kinnitab hageja apellatsioonkaebuses, et ta pole väitnudki seda, et kostja pidi kõik müügiarved vormistama. Samas heidab hageja kostjale ette siiski kogu müügiprotsessi käigus tehtud rikkumisi, sh kauba tellimist, vastuvõtmist ja väljastamist kliendile. Seega pidi hageja ka kõik need asjaolud iga konkreetse tellimuse puhul tõendama. Lisaks on kaupluse juhataja oma seletuskirjas kinnitanud, et ta oli nii kostja tegevusest kui ka tegevuse reeglite vastasusest teadlik. Kuna kostja allus vahetult kaupluse juhatajale, siis võib nende müügitehingutega põhjustatud kahju eest vastutada hoopis kaupluse juhataja.
9.3.Samuti järeldas maakohus õigesti, et ka ülejäänud osas (44 661 eurot 16 senti) ei ole hageja tõendanud, et just kostja põhjustas talle selles ulatuses kahju (puudujäägi). Hageja on küll esitanud kohtule Exceli vihiku vormis inventuuri koondtabeli (III kd, tl 8-120), millest peaks nähtuma nii see, millised kaubad oli inventuuri tegemise ajal puudu, kui ka see, millised neist tellis ja võttis vastu kostja, kuid maakohus jättis selle tõendi arvestamata. Kolleegiumi hinnangul on küll õige hageja käsitus, et sellises vormis dokumente saab kohtule tõendina esitada, kuid sellest hoolimata leidis maakohus põhjendatult, et hageja enda kohtumenetluse ajal koostatud dokument ei ole usaldusväärne tõend kostja põhjustatud kahju ja selle ulatuse kohta. Kolleegiumi hinnangul saab hageja enda koostatud dokument tõendada küll inventuuri tulemusi, kuid see ei saa usaldusväärselt tõendada seda, milliste kaupade puudujäägi eest vastutab kostja. Samas, isegi kui nimetatud dokument oleks kohtumenetluses usaldusväärne tõend, ei tõendaks see seda, et selles nimetatud kaupade puudujäägi põhjustas kostja. Ainuüksi asjaolust, et kostja tellis hageja kesklaost või kolmandatelt isikutelt (hankijatelt) kaupu ning võttis need vastu, ei saa järeldada, et kostja on sellega tekitanud hagejale kahju, kui tõendatud ei ole see, et kostja on kaubad ka reegleid rikkudes klientidele väljastanud. Seega, isegi juhul, kui arvestada hageja inventuuri koondtabelit tõendina, ei muudaks see maakohtu lõppjäreldust vääraks. Lisaks on kostja juhtinud kohtumenetluses põhjendatult tähelepanu sellele, et hagejale võis tekkida kahju hageja enda käitumise tõttu, kui ta ei võtnud ise vajalikke samme Soome äriühingult võla sissenõudmiseks. Ka hageja tõendina esitatud võlatunnistus (I kd, tl 6-7), milles p-s 1.1 kostja kinnitas, et tal on hageja ees võlg 65 082 eurot 85 senti, ega töölepingu lõpetamise kokkulepe (I kd, tl 8), mille p-s 3 andis kostja hagejale nõusoleku, et tema töölepingu lõpetamisest tulenevad nõuded tasaarvestatakse võlatunnistuses tunnistatud võlaga, ei anna koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega alust järeldada, et kostja on hagejale sellises ulatuses kahju tekitanud. Kuigi Riigikohus märkis praeguse kohtuasja läbivaatamisel, et hoolimata võlatunnistuse tühisusest saab kohus seda dokumentaalse tõendina koos teiste tõenditega arvestada, ei piisa kolleegiumi
2-15-16745 hinnangul hageja nõude tõendamiseks üksnes sellest võlatunnistusest, sest muud asjas esitatud tõendid sellises ulatuses kahju põhjustamist ei kinnita.
10.Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja on tekitanud talle väidetud ulatuses kahju. Kuigi kostja võib olla rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi, ei ole hageja selgelt esile toonud ega tõendanud seda, milline kahju tekkis talle just kostja süülisest töölepingu rikkumisest olukorras, kus müügiprotsessis osalesid mitmed isikud, sh kaupluse juhataja ja teised töötajad. Kuna TLS § 74 lg 7 järgi koosmõjus VÕS §-ga 138 ei vastuta töötaja töölepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest juhul, kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, siis leidis maakohus õigesti, et hageja pidi tõendama, et väidetava kahju põhjustas just kostja, kuid hageja ei ole suutnud seda teha.
11.Seejuures ei ole maakohus eksinud tõendamiskoormise jagamisel, nagu hageja ekslikult apellatsioonkaebuses leiab. Iseenesest viitab hageja asjakohaselt Riigikohtu 13. novembri 2017. a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-62732, mille p-s 14 selgitas Riigikohus, et kuigi hagimenetluses on hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus hagejal, ei ole hageja tõendamiskoormus piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Siiski ei ole praeguses asjas alust pöörata tõendamiskoormist hea usu põhimõttest tulenevalt ümber, sest hageja saab tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna kogu müügiprotsessi puudutav dokumentatsioon on hageja kontrolli all, sh on hagejal juurdepääs kostja kasutuses olnud e-postiaadressile. Seevastu on kostjaga tänaseks töösuhe lõpetatud, mistõttu ei oleks kostjal objektiivselt võimalik enam tõendada müügiprotsessis tehtud toiminguid, sh puuduvate kaupade kohta arvete väljastamist.
12.Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid täiendab ülal märgituga kohtuotsuse põhjendusi.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. Menetluskulude hüvitise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul kindlaks maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.