Optimera Estonia AS hagi Arvo Avila vastu põhivõlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
116 634,23 eurot Hageja Optimera Estonia AS, registrikood 11269030, asukoht Peterburi tee 71, 11415 Tallinn, Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eero Tonka Kostja Arvo Avila, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
25.10.2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Optimera Estonia AS hagi Arvo Avila vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 64 630,95 eurot, viivise nõudes alates 01.10.2015.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ja võla sissenõudmiskulude kahju hüvitise nõudes summas 345,13 eurot.
2.Tühistada 24.11.2015.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
3.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.06.11.2015 esitas hageja Optimera Estonia AS kohtule hagi kostja Arvo Avila vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 64 630,95 eurot ning viivise nõudes. Ajavahemiku 01.10.201506.11.2015 eest nõudis hageja viivist 4 782,69 eurot. 0,2% põhivõlgnevuselt kuni põhivõla tasumiseni. Alates 07.11.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni nõudis hageja viivist kindlas summas, juhindudes viivisemärast 0,2% põhivõla summast iga viivitatud päeva eest. Kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast nõudis hageja viivist 0,2% põhivõla summast iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla nõuetekohase tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot.
2.29.03.2016 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt. 26.10.2016 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega Pärnu Maakohtu kohtuotsus tühistati ja asi saadeti samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu 28.03.2017 kohtuotsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 26.oktoobri 2016.a otsuse resolutsioon muutmata, arvestades Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Tsiviilasi saabus maakohtusse 30.03.2017.a.
3.Hageja esitas maakohtule hagi tervikteksti 13.06.2017.a. 16.08.2017 andis maakohus nõusoleku hagi muutmiseks ning määras, et tsiviilasjas menetletakse hageja nõuet 13.06.2017 esitatud hagi tervikteksti alusel. 29.08.2017.a kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus läbi vaatamata hagi viivise nõudes summas 4 255,28 eurot ajavahemiku 01.10.2015-06.11.2015.a. eest ning alates 07.11.2015.a. viivise nõudes 0,2% põhivõla summast iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni osas, milles viivisenõue ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra. Hageja nõue ja põhjendused
4.13.06.2017 esitatud hagi terviktekstis on hageja esitanud oma nõuded alljärgnevatel asjaoludel. Hageja kaupluses E ABC viidi 10.08.2015-12.08.2015 läbi erakorraline inventuur, mille tulemusena tuvastati puudujääk summas 112 702,06 eurot. Suures osas oli puudujääk tingitud sellest, et kauplusest oli väljastatud isikutele kaupa ilma müügidokumentideta. Kostja poolt hageja puudujäägi põhjustamine toimus nii, et kostja tellis hageja kesklaost Tallinnas ja hageja hankijatelt kaupa Haapsalu kauplusesse ja andis selle siis Haapsalu kauplusest välja, jättes kauba väljaandmise fikseerimata ja vormistamata. Kesklaost kauba saamiseks väitis kostja, et kaup on mõeldud hageja klientidele, kellega kostja on hageja nimel kauba müügis kokku leppinud. Üheks selliseks väidetavaks kliendiks oli Soome äriühing O C Ltd. Kostja poolt sellist tegutsemist ja hagejale puudujäägi põhjustamist on kinnitanud Haapsalu E ABC kaupluse juhataja T T. Kostja poolt hagejale puudujäägi põhjustamine algas hiljemalt 2014.a aprillis ning kestis vähemalt kuni 2014.a septembrini.
Kostja tellis ise hageja nimel kaupu O C Ltd jaoks Haapsalu kauplusesse näiteks AS-lt V-D. Kostjale oli teada, et kaupade müük ilma ettemaksuta O C Ltd-le on keelatud. Ilma ettemaksuta ei olnud võimalik hageja majandusarvestuseprogrammi kaupade müügi andmeid sisestada ega müüki vormistada. Saatelehtedel märgitud kaupade kohta esitatud AS V-D arved on kostja poolt omakäeliselt allkirjaga kinnitatud. Kostja elektronpostilt toimunud e-kirjavahtus kinnitab kostja seotust puudujäägiga, mis tuvastati Haapsalu kaupluses 2015 aasta augusti inventuuriga. AS V-D arvete kostjapoolse omakäelise allkirjaga kinnitamisega on kostja hageja nimel kinnitanud kauba saamist ja Haapsalu kauplusse vastuvõtmist. Saatelehtedel ja arvetel märgitud kaupa, mille saamist kostja on omakäelise allkirjaga kinnitanud 2015 aasta augustis inventuuri läbiviimise ajal hageja Haapsalu kaupluses ei olnud ning puuduvad andmed nende kaupade müügi ja klientidele üleandmise kohta. Vastavad andmed kaupade müügi ja üleandmise kohta hageja majandusarvestuse programmi oleks pidanud sisestama kostja. Ajavahemikul 10.03.2014-10.09.2014, mil kostja tellist AS-st V-D kaupa O C Ltd-le, oli kostjale teada, et tellimuste täitmiseks kauba hankimine ilma ettemaksuta on keelatud. O C Ltdle oli ettemaks määratud hageja majandusarvestusprogrammi müügimoodulis. Ettemaksu maksetingimus määratakse nendele hageja klientidele, kellel on hageja ees tasumata tähtaja ületanud võlgnevus ja kellele ettemaksuta müük toob kaasa võla suurenemise ja põhjustab hagejale kahju.
5.Kostja süü hagejale kahju tekitamisel seisneb selles, et kostja andis korraldusi hageja Tallinna kesklao töötajatele Haapsalu kauplusesse hageja klientide jaoks kaupade saatmiseks ning tellis ise hageja hankijatelt hageja klientidele kaupu, mille müük oli keelatud, kuna maksetingimuseks oli hageja müügiprogrammis märgitud ettemaks. Kostja andis hageja kauplusest välja kaubad, jättes vormistamata müügiarved ning fikseerimata kaupade üleandmise kaupadele järele tulnud isikutele. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud töölepingu p 7.1.1., p 7.1.3 ja
7.1.4.nimetatud kohustusi. Kostja rikkus eelnimetatud kohustusi tahtlikult ja süüliselt. Kostja on rikkunud ka Haapsalu kaupluse töökorralduse reegleid. Kostjale oli O C Ltd tellimuste täitmisel 2014 märtsist kuni septembrini teada ja arusaadav, et nimetatud äriühingule on kaupade müük ilma ettemaksuta keelatud. Seega rikkus kostja teadlikult töökohustusi ning hageja korraldusi ja reegleid. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis hageja Haapsalu kaupluses puudujääk. Kostja poolt toime pandud rikkumised ja kostja teadmine selles, et ta on hagejale kahju põhjustanud, on tõendatud kostja 25.08.2015 seletuskirjaga ning poolte vahel 31.08.2015 sõlmitud kokkuleppega. Poolte kokkulepe sõlmiti 31.08.2015 vabatahtlikult mõlema poole poolt ning pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena.
6.Eeltoodud põhjendustel palub hageja kostjalt välja mõista hagejale põhjustatud kahju summas 64 630,95 eurot, viivis põhivõla tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates 01.10.2015 kuni põhivõla hagejale tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 345,13 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.04.07.2017 on kostja esitanud vastuse hageja 13.06.2017.a hagi terviktekstile. Kostja hagi ei tunnista. Kokkuleppe tühisuse tõttu ei ole hagejal kostja vastu ei võla ega viivise nõuet. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendis tuvastanud, et poolte vahel 31.08.2015.a sõlmitud kokkulepe on tühine.
8.Kostja ei ole oma tegevusega hagejale kahju tekitanud, kostja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ta ei ole vastutav kaupluse puudujäägi eest, kostja süü puudub ning hageja nõue on tõendamata. Asjaolu, et hageja kaupluses tekkis puudujääk, ei tähenda, et kostja oleks selle puudujäägi eest vastutav. Kostja töötas H E ABC kaupluses kliendihaldurina ning tema tööülesandeks oli kaupade aktiivne müük hageja klientidele. Töölepingu ja ametijuhendi järgi allus kostja kaupluse juhataja juhtimisele ja kontrollile. Kuna kaupluse lattu võisid minna kõik kaupluse töötajad, hankijad ja ka hageja kliendid, siis ei saa kostjat süüdistada puudujäägi tekkimises põhjusel, et inventuuri ajal ei olnud kaupu väidetavalt kaupluses. Kostja töökohustuste hulka ei kuulunud kauba valvamine ja selle säilimise tagamine. Kostjale ei ole tutvustatud juhendeid, kust nähtuks, et on keelatud hageja klientidele kauba väljastamine ilma ettemaksuta. Ka töökorralduse reeglitest ei tulene sellist nõuet. Kostja rõhutab, et ilma ettemaksuta hageja klientidele kauba väljastamisest oli teadlik ka hageja kaupluse juhataja T T. Kaupluse juhataja oli teadlik ja nõus kauba väljastamisega hageja pikaajalisele kliendile C Ltd O-le ilma ettemaksuta. Kostja ametijuhendist ei nähtu, et kauba müük ilma ettemaksuta ei ole lubatud. Hageja H kaupluses töötas lisaks kostjale veel 13 töötajat. TLS § 74 lg 7 ei saa hageja kahju hüvitamisel tugineda VÕS §-le 138. Hageja kohustuseks on tõendada, kas ja mis summas on kostja väidetavalt tekkinud puudujäägi eest vastutav.
9.Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud puudujääki summas 112 702,06 eurot. Hageja väited sellest, et varasemad inventuurid olid ebaõiged, ei ole asjakohased, sest inventuurid kinnitas kaupluse juhataja, mitte kostja. Seega, kui varasemaid puudujääke on varjatud, siis vastutab selle eest kaupluse juhataja, mitte kostja. Kostja rõhutab, et alati, kui ta mingi kauba kauplusest välja andis, siis tuvastas ta kauba saaja ja vormistas vastava dokumentatsiooni. Kauba tellimised, mida hageja kostjale ette heidab ASlt V-D moodustavad kokku summas 21 041,79 eurot. Samas nõuab hageja kostjalt kahju summas 64 630,95 eurot. Milles ülejäänud osas seisneb etteheidetavus kostjale, hagist ei selgu.
10.Kuna kostjal oli olemas hageja kaupluse juhataja nõusolek ilma ettemaksuta kauba müügiks hageja kliendile, siis on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kaupluse juhataja T T on 25.08.2015 seletuskirjas kinnitanud, et ta oli teadlik A. Avila tegevusest. Seega on hageja ise esitanud tõendi, mis välistab kostja vastutuse ilma ettemaksuta kauba müügi eest C Ltd OY-le.
11.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annavad aluse väita, et kostja on töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud tahtlikult. Arvestada tuleb TLS § 74 lg 2 sätteid.
12.Arvestada tuleb ka VÕS § 127 lg 5 sätetega. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa C Ltd Olt kätte raha saadud kauba eest. Esmakordselt on hageja pöördunud C Ltd O poole alles 2017 aprillis. Samuti ei ole hageja pöördunud vastava nõudega kohtu poole. Kuna kaubad on välja antud juba 2914 aastal, siis on hageja ise vastutav selle eest, et tema nõudeõigus C Ltd O vastu on aegunud.
13.Kostja esitas ka taotluse viiviste vähendamiseks. Seisuga 04.07.2017 on viiviste summa 9 142,69 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-17 rõhutanud, et erandjuhtudel on seadusjärgse viivise vähendamine võimalik. Eelkõige on selleks asjaolu, et seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa. Hageja juures töötades oli kostja brutotasu 550 eurot kuus, ka kostja praegune töötasu on samas suurusjärgus. Hageja majanduslik seis on väga hea, ainuüksi tema aktsiakapital on 1 536 000 eurot. Kostja taotleb viivist vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku suuruseni. Kohtuotsuse põhjendused
14.Käesolevas tsiviilasjas on kohus kohustanud hagejat esitama hagi terviktekst. Hageja on tervikteksti esitanud 13.06.2017. Kohus lähtub hagi lahendades esitatud terviktekstist.
15.Hageja väidetel tuvastati talle kuuluvas E ABC H kaupluses 10.08.2015-12.08.2015 inventuuri tulemusena puudujääk summas 112 702,06 eurot /IV kd tl 16/. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud inventuuri koondakti /III kd tl 8-120/ ja kaupluse juhataja T Ti kinnituse inventuuriga tuvastatud puudujäägi summa kohta /III kd tl 121/. Kohus nõustub kostjaga, et inventuuri koondakt ei tõenda puudujääki summas 112 702,06 eurot. Hageja on selgitanud, et puudujääk summas 112 702,06 eurot tuvastati inventuuri lõppemisel, mis kaupluse juhataja poolt kinnitati. Pärast tehti hageja poolt täiendav analüüs ning siis jäi alles 102 821,41 eurot. Puudujääk summas 102 821,41 eurot on seisuga 20.04.2017.a. Inventuuri koondfail on koostatud seisuga 20.04.2017.a /IV kd tl 98-104/. Seega on hageja kohtumenetluse käigus, seoses oma tõendamiskoormuse täitmisega, koostanud koondfaili, mille on kohtule esitanud tõendina /IV kd tl 102/. Kohus leiab, et tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga TsMS § 229 lg 2 ja 272 tähenduses. Kirjalikud tõendid esitatakse kohtule TsMS § 273 lg 1 kohaselt kas algdokumendina või ärakirjana. Koondfaili puhul ei ole tegemist algdokumendiga. Koondfail ja kaupluse juhataja kinnitus inventuuri puudujäägi kohta ei ole kattuvad. Inventuuri erinevate osade andmed ja inventuuri lõpptulemus peab olema omavahel võrreldav. Inventuuri lõpptulemus peab olema üheselt arusaadav ja arvutatav inventuuri koonfaili andmetest. Käesoleval juhul inventuuri allkirjastatud lõpptulemus ja koonfaili andmed on erinevad ning koondfail on koostatud ligi 2 aastat hiljem, kui toimus inventuur. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus kaupluse juhataja T. T poolt allkirjastatud aktiga puudujäägi kohta summas 112 702,06 eurot tõendatuks, et inventuuri lõppedes oli kaupluses puudujääk summas 112 702,06 eurot. Inventuuri koonfaili kohus ei arvesta tõendina, sest tegemist on hageja enda poolt kohtumenetluse käigus 20.04.2017 koostatud andmikuga.
16.Allkirjastatud inventuuri aktist ei selgu, millised kaubad puudu olid. Esitatud aktist nähtub, et erinevate väiksemate aktide koondsummana oli lõpptulemusena kaupluses puudujääk summas 112 702,06 eurot.
17.Hageja väidetel oli puudujäägi põhjustamisest süüdi eelkõige kostja ning puudujääk oli tingitud sellest, et kauplusest oli isikutele väljastatud kaupa ilma müügidokumentideta. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping nr *, mille p 1.1. ja 2.1. järgi kostja asus hageja juures tööle alates * kliendihalduri ametikohale. Kostja töö sisuks oli hageja projektimüügi klientide teenindamine, kliendisuhte loomine ja arendamine ja seeläbi kaupluse müügikäive ja kasumi suurendamine. Lisaks olid kostja tööülesanded määratletud tema ametijuhendis. Töötajale andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist töötaja töötegemise kohaks oleva tööandja kaupluse juhataja. Kliendihalduri töökohustused on sätestatud ametijuhendi punktis 3 /II kd tl 49-52/. Tööleping ja ametijuhend on kostja poolt allkirjastatud. E ABC H kaupluse töökorralduse reeglitega tutvumist on kostja kinnitanud oma allkirjaga 04.07.2013 /IV kd tl 184-197/. Hageja on esitanud kauba müügi protseduurireeglid /III kd tl 172-183/. Kohus nõustub kostjaga, et ei nähtu kas ja kuna on neid tutvustatud kostjale. Kostjaga sõlmitud töölepingu p 2.3. järgi võidakse tööülesandeid täpsemalt määratleda tööandja juhtimisorganite otsustes ja käskkirjades. Kohtule esitatud kauba müügi protseduurireeglitest ei nähtu kuna ja millise hageja juhtimisorgani otsuse või käskkirjaga need on kinnitatud ning mis ajast alates nimetatud reeglid kehtisid Haapsalu kaupluses. Seega arvestab kohus lahendi tegemisel töökohustustega, mis on märgitud kostja töölepingus, ametijuhendis ning töökorralduse reeglites.
18.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 74 lg 7 järgi tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse, kusjuures VÕS § 127 sätted on kohaldatavad kõikide kahju hüvitamise nõuete korral. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega peab hageja tõendama kostja poolt töölepingu tahtliku rikkumise, konkreetse kahju, mida kostja on tekitanud ning põhjusliku seose kostja teo ja tekkinud kahju vahel.
19.Hageja hinnangul on kostjale etteheidetav, et kostja tellis hageja kesklaost Tallinnas ja hageja hankijatelt kaupa H kauplusesse ja andis selle siis H kauplusest välja, jättes kauba väljaandmise fikseerimata ja vormistamata. Kostja ametijuhendi p 3.2. ja 3.3. järgi oli kostja kohustuseks aktiivne müük projektimüügi klientidele ning hinnapakkumiste, arvete ja kalkulatsioonide korrektse ja mõistliku ajaga esitamise tagamine klientidele. Hageja tugineb hagiavalduse punktis 2.12. asjaolule, et kostjal ei tohtinud O C Ltd-lt võtta tellimusi täitmiseks ilma ettemaksuta. Hageja on tõendina esitanud väljavõtte müügimooduli andmetest, kust nähtub, et maksetingimuseks oli O C Ltd puhul „ettemaks“ /III kd tl 169/. Tõend kinnitab hageja väiteid, et müügitingimuseks oli ettemaks, kuid ei tõenda, et kostjal oli keelatud kaupa tellida kliendi jaoks ilma ettemaksuta. Kohtu hinnangul müügitingimus „ettemaks“ pidi tagama hageja huvide kaitse, et kaupa ei väljastataks kliendile müügilepingu alusel ilma eelneva tasumiseta. Tõendi alusel ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kliendile kauba tellimine eeldas kliendilt eelnevat ettemaksu. Hageja poolt esitatud tõendis on märgitud, et „ettemaks“ kehtis
tingimusena O C Ltd- ga arveldamisel ja maksete tegemisel. Tõendist ei nähtu, et sama tingimus oli kohaldatud tellimisel.
20.Kostja seletust 26. augustist 2015 käsitleb kohus dokumentaalse tõendina /I kd tl 108/. Tõendist nähtub, et O C Ltd oli hageja püsikliendiks. Kostja kinnitab, et mingist ajast alates usaldas ta kliendi esindajat P E ning andis kauba kätte eelnevalt kauba eest tasumata. Usaldas, et kauba eest tasutakse siis, kui ehitusobjekti tellijalt on rahad kätte saadud. Eksis ja kahetseb. Seletusest on arusaadav, et kostja peab enda eksimuseks ja eeskirjadega vastuolus olevaks seda, et ta andis kauba kliendile kätte ilma eelnevalt kauba eest tasumata. Kohus leiab, et mõlemad tõendid, nii kostja seletus kui ka hageja poolt müügimoodulis O C Ltd kehtestatud maksetingimus „ettemaks“, tõendavad, et kostja ei tohtinud O C Ltd kaupa väljastada ilma ettemaksuta. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli keelatud äriühingule kauba tellimine hageja kesklaost ja hageja hankijatelt ilma ettemaksuta.
21.Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et kostja tellis AS-st V-D ventilatsiooniseadmeid jm ehituskaupu ilma käibemaksuta kokku summas 21 041,79 eurot /III kd tl 124-167/. Saateleht nr * kohaselt /III kd tl 124/ on tarnitud ventilatsiooniseadmeid, mille eest on hagejale esitatud arve nr * summas 14 431 eurot /III kd tl 125-136/. Kostja poolt on esitatud tõend, millest nähtuvalt on kaupluse juhataja T T kinnitanud tellimuse * /III kd tl 211/. Tellimused on tehtud T Ti poolt kostja kasutada olnud elektronpostiaadressilt. Seega ei ole põhjendatud kostjale ette heita tellimuse tegemist summas 14 431 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tööülesanneteks oli kaupluse juhataja poolt klientidele tellitud kaupade eest arvete esitamine. Saatelehtede nr * /III kd tl 155/ ja 1056166 /III kd tl 159-162/ alusel saadetud kaupade tellijaks on samuti olnud kaupluse juhataja T T /III kd tl 210/. Seega on AS V-D esitatud arve nr * aluseks olnud kaupade tellija summas 3 024,95 eurot kaupluse juhataja T T /III kd tl 166-167/. Saateleht nr * alusel hagejale edastatud kaupade kohta summas 1 148,59 eurot on hinnapakkumist AS-st V-D küsinud kaupluse juhataja T. T /III kd tl 137-148, 212/. Kes kaubad tellis, on tõendamata. Nähtub vaid see, et kostja on kinnitanud, et kaubale tuleb järgi O C Ltd transport. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et hageja kliendiga O C Ltd tegelesid nii kostja A. Avila kui T T. Millised olid seejuures T Ti töökohustused, hageja tõendanud ei ole. Hageja on selgitanud, et Haapsalu kaupluses oli kaks isikut, kes tellisid kaupu hageja kesklaost ja hankijatelt. Laos töötas kolm inimest, kes väljastasid kaupa. A. Avila ei olnud ainukeseks isikuks, kes esitas müügiarveid. Kui palju neid tegelikult oli, kes müügiarveid esitasid hageja ei tea, kuid õigus esitada müügiarveid oli neljal isikul /IV kd tl 117/.
22.Hageja on kinnitanud, et kahju arvestus on tehtud ilma käibemaksuta /IV kd tl 114/. Kuigi tõendatud on kaupade tellimine AS-st V-D summas 21 041,79 eurot, siis hageja ise on seisukohal, et AS V-Diga seotud kaupade puudujääk on summas 19 969,79 eurot /IV kd tl 112/. Kohus on seotud asjaoludega, millele pool on ise tuginenud. Lähtudes TsMS § 436 lg 4 arvestab kohus kahju hüvitise nõude puhul puudujäägina AS-st V-D tellitud kaupadega summas 19 969,79 eurot. Seega arves nr * toodud summa 1 072 eurot ei ole käsitletav puudujäägina / III kd tl 158/.
23.Kostja on seletuskirjas kinnitanud, et ta väljastas kauba O C Ltd esindajale ilma selle eest eelnevalt tasumata. Mis summas kostja kaupa väljastas, seletuskirjas märgitud ei ole. Samuti ei ole tuvastatav kaupluse juhataja seletuskirjast millise summa ulatuses kaup kliendile väljastati ilma selle kohta arvet koostamata.
24.Hageja tugineb sellele, et AS-st V-D tellitud kaupade osas on puudujääk summas 19 969,79 eurot. Kohus on tuvastanud, et summas 17 455,95 eurot tellis kaupa AS-st V-D T T. Kas kaubad summas 1 148,59 eurot tellis T T või A. Avila ei ole tuvastatav esitatud tõendite pinnalt. Kuna tõendatud ei ole, et just A. Avila jättis tahtlikult nimetatud kauba osas arved väljastamata, siis ei vastuta kostja selles osas hagejale tekitatud kahju eest. Samuti ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest, mis on seotud T T poolt tellitud kaupade väljastamisega O C Ltd-le ilma müügiarveid esitamata. Hageja on selgitanud, et kaupu tellis kaks inimest ning neljal isikul oli õigus väljastada müügiarveid. Seega tulnuks hagejal tõendada, millised kaubad on konkreetselt kostja poolt tellitud ning millises osas on müügiarved esitamata. E ABC H kaupluse töökorralduse reeglite p 9.2.5 ja 9.4. kohaselt on tööandjal õigus lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti. Kõik tööandja arvutis olev info kuulub tööandjale /III kd tl 184-197/. Hageja on esitanud AS V-D arve nr * summas 621,10 eurot /III kd tl 149/, arve nr * summas 538,39 eurot /III kd tl 150-151/, arve nr * summas 86,58 eurot /III kd tl 154/ ja arve nr * summas 119,18 eurot /III kd tl 156/. Kokku arved summas 1 365,25 eurot, mida hageja käsitleb kui kostja poolt tekitatud kahju, mille osas on müügiarved väljastamata ning kaup väljastatud O C Ltd-le ilma selle eest eelnevalt tasumata. Hageja on selgitanud, et A. Avila allkirjad arvetel tähendavad seda, et kostja on need kaubad vastu võtnud koos arvega ja sisestanud need arved hageja enda süsteemi. Nende arvete aktsepteerimise ja süsteemi sisestamisega tekkis hagejal maksekohustus. Kuid edasi puuduvad arved, mille alusel kaup on hageja kliendile läinud /IV kd tl 105, 107/. Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt on hageja süsteemi sisestatud hankijatelt saadud arved summas 1 365,25 eurot. Kuid arvete sisestamine süsteemi, ei ole kahju tekitamine. Sarnased kostja allkirjakinnitused on AS V-D arvetel, millised kaubad olid tellitud T T poolt. Müügiarveid oli õigus esitada neljal inimesel, kuid hageja ei tea, kui palju oli isikuid, kes müügiarveid tegelikult esitasid. Kauba tellimise õigus oli kahel isikul ning kaupu väljastas kolm isikut. Arvestades hageja selgitusi ning esitatud tõendeid, ei ole võimalik tuvastada, millises osas tellitud kaupade puhul lasus kostjal müügiarvete esitamise kohustus. Kostja ametijuhendis on märgitud, et kostjal oli kohustus tagada arvete esitamine klientidele mõistliku aja jooksul. Kuidas olid piiritletud tööülesanded erinevate isikute vahel, kes kõik täitsid sarnaseid tööülesandeid, hageja tõendanud ei ole.
25.TLS § 74 lg 1 järgi töötaja vastutab rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest vaid siis, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb hagejal tõendada kahju, mis on talle tekitatud. Hageja on esitanud kahju hüvitise nõude summas 64 630,95 eurot. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tekitatud kahju suurust, mis käsitleb summat 19 969,79 eurot. Ülejäänud kahju osas summas 44 661,16 eurot on hageja seisukohal, et tegemist on kahjuga, kus kaupu osteti erinevatelt firmadelt, mis on märgitud inventuuri koondtabelis märksõna all „puudujääk A. Avila ostud“. Silmas on hageja poolt peetud inventuuri koondfaili. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt kohtule 20.04.2017.a Exceli tabeli kujul esitatud inventuuri
koondfail ei ole tõendiks, mille alusel saab lugeda usaldusväärselt tõendatuks hagejale kostja poolt tekitatud kahju. Hageja selgitas kohtuistungil, et koondfailis ei ole tõesti A. Avila puhul tegemist ostudega, kust nähtuks hagejale tekitatud kahju summas ca 64 000 eurot. Hageja väidetel on koondfaili kohaselt kahju summas 55 398,03 eurot. Vahe tekkimist selgitas hageja sellega, et kui summa 64 000 eurot saadi andmete alusel, mis olid inventuuri lõppemisel 2015 aastal, siis koondfail on koostatud hiljem ning koondfaili koostamise ajaks olid arvestuse alused muutunud IV kd tl 112/. Kohtu hinnangul kinnitab see, et hageja poolt esitatud koondfail on hageja poolt kohtumenetluse käigus koostatud andmik, mis ei ole tõendiks TsMS § 229 ja 272 tähenduses.
26.Hageja hinnangul piisab kahju tõendamiseks summas 64 630,95 eurot sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi pärast puudujäägi tuvastamist summas 112 702, 06 eurot. Läbirääkimiste käigus leidsid pooled, milline summa kuulub kostja poolt hüvitamisele. Seetõttu otsustatigi, et A. Avila summa puudujäägist on just nii suur nagu pooled kokku leppisid. Asjaolu, et hiljem tegelik puudujäägi summa hageja väidetel muutus, ei oma tähtsust sellest aspektist vaadatuna, milline summa kostjal hagejale hüvitada tuleks, kuna pooled olid juba nii kokku leppinud /IV kd tl 112/. Hageja viitab võlatunnistusele ja võla ajatamise kokkuleppele /I kd tl 6-7/. Võlatunnistuse p 1.1. järgi kinnitas kostja, et tal on hageja ees võlgnevus summas 65 082,85 eurot. Riigikohus käesolevas tsiviilasjas 28.03.2017.a tehtud kohtuotsuse punktis 11 on seisukohal, et poolte vahel 31. august 2015.a sõlmitud kokkulepe on tühine. Küll aga võib kokkulepe olla käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes ning maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama seda koos teiste tõenditega. Poolte kokkuleppe tühisuse tõttu ei nõustu kohus hageja positsiooniga selles, et kahju on tõendatud, kuna pooled leppisid läbirääkimiste käigus nii kokku.
27.Kaupluse juhataja T T’i 25.08.2015 seletuskirjaga, mida kohus käsitleb kui kirjalikku tõendit, on tõendatud et kaupluses ilmnes puudujääk summas 112 702,06 eurot. Puudujääk on suures osas tingitud sellest, et kaupa väljastati ilma müügidokumentideta müügipakkumise alusel. Projektijuht A. Avila on andnud loa kaup väljastada SG reeglite vastaselt, lubades hiljem arve teha. O C Ltd soovis 2014 aastal soetada kaupa, mille kohta A. Avila tegi hinnapakkumised. Kliendilt positiivse vastuse saamisel tellis kauba, mis kliendile väljastati, kuid arvet kauba kohta ei koostatud. Kaupluse juhatajana oli ta A. Avila tegevusest teadlik. Samuti oli kaupluse juhataja teadlik sellest, et selline tegevus on mittevastav SG kontsernis ja O E’s kehtestatud reeglitele /III kd tl 122/. Tõend kinnitab, et kaupluses rikuti teadlikult kehtestatud müügitingimusi, mis võis kaasa tuua kahju tekkimise. Kuid kostja vastutuse tekkimise eelduseks on, et hageja tõendab millises konkreetses osas on kostja kahju tekitanud.
28.Hageja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja vastutaks kõigi E ABC H kaupluse müügiarvete esitamise eest ning kohtule esitatud kaupluse töökorraldust puudutavad tõendid ei võimalda tuvastada, kuidas oli reguleeritud tööülesannete täitmine töötajate vahel, kes täitsid sarnaseid tööülesandeid ning kuidas oli jagatud nende vastutus. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, kuidas ning mis alusel olid jaotatud töötajate töökohustused. TLS § 74 lg 7 sätestab, et tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le
138.Kuna puudujäägiga tekkinud kahju eest võisid vastutada erinevad töötajad ning kohus on tuvastanud, et kaupu tellis vähemalt kaks isikut, neljal isikul oli õigus esitada müügiarveid ning kolm isikut tegelesid kauba väljastamisega, siis ei ole võimalik kohtule esitatud tõendite alusel kindlaks teha, millise konkreetse kahju kostja tekitas.
29.Kostja on oma seletuskirjas küll kinnitanud, et ta on väljastanud kaupa ilma, et selle eest oleks eelnevalt tasutud, kuid ei ole tuvastatav, millises ulatuses kostja on sellisel viisil kaupa väljastanud. Kostja poolt 31.08.2015 allkirjastatud võlatunnistus ja võla ajatamise kokkulepe ei tõenda millises summas kokkuleppes märgitud 65 082,85 eurost on käsitletav kostja poolt kahju tekitamisena ning millised olid kahju tekitamise asjaolud. Seega ei tõenda kokkulepe kostja poolt tekitatud kahju ulatust ega kostja süüd.
30.Kuna hageja ei ole tõendanud konkreetselt kostja poolt tekitatud kahju, siis puudub vajadus analüüsida, kas kostja vastutus põhineb TLS § 74 lg 1 või lg 2, sest TLS 74 lg 7 välistab kostja vastutuse tervikuna. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamise nõudes summas 64 630,95 eurot.
31.Hageja põhinõude rahuldamata jätmine välistab kõrvalnõudena esitatud viivisnõude rahuldamise, sest kostja ei ole tasumisega viivituses. Seega puudub vajadus analüüsida kostja taotlust viiviste vähendamiseks. Samuti välistab põhinõude rahuldamata jätmine võla sissenõudmiskuludega seotud nõude rahuldamise.
32.TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada 24.11.2015 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, kuna hagi jääb rahuldamata.
33.Hageja on 06.11.2015 kohtule esitaud hagis märkinud hagi hinnaks 116 634,23 eurot. Kohus nõustub esitatud hagi hinnaga tulenevalt TsMS § 123, 124 lg 1, § 133 ja 134 lg-s 1 märgitust. Hageja on suurendanud menetluse kestel võla sissenõudmiskulusid 40 eurolt 345,13 euroni, kuid see ei too kaasa hagejale täiendava riigilõivu tasumist ega hagihinna muutust. Menetluskulude jaotus
34.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.