Optimera Estonia AS hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. juuni 2019. a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Optimera Estonia AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja) Optimera Estonia AS (registrikood 11269030), esindaja vandeadvokaat Eero Tonka Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2019. a määrus osaliselt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas summas 519 eurot 60 senti ja jätta tühistatud osas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.1.Määrata kindlaks käesoleva tsiviilasja menetluskulude rahaline suurus.
2.2.Välja mõista hagejalt Optimera Estonia AS kostja XX kasuks kostja põhjendatud menetluskulud summas 6 322 eurot 6 senti, s.o kostja lepingulise esindaja tasu 5 130 eurot 40 senti, kostja lepingulise esindaja sõidukulu 91 eurot 66 senti ning kostja tasutud riigilõiv 1 100 eurot.
2.3.Menetluskuludelt tuleb hagejal Optimera Estonia AS tasuda kostjale XX menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
2.5.Optimera Estonia AS tuleb XX kasuks väljamõistatud menetluskulud kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283.
2.6.Edastada määrus menetlusosalistele.
3.Rahuldada Optimera Estonia AS-i määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 29. märtsi 2016 kohtuotsusega rahuldati osaliselt Optimera Estonia AS (hageja) hagiavaldus XX (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jäeti 39,01% ulatuses hageja kanda ja 60,99% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2016 kohtuotsusega tühistati Pärnu Maakohtu 29. märtsi 2016 otsus ja saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu 28. märtsi 2017 otsusega jäeti hageja kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2016 otsus muutmata. Pärnu Maakohtu 21. novembri 2017 otsusega jäeti Optimera Estonia AS hagi XX vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2018 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 21. novembri 2017 otsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Riigikohtu 24. aprilli 2019 määrusega jäeti hageja kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2018 otsuse peale menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskuud jäeti hageja kanda.
Kostja esitas 25. aprillil 2019 maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning palus kindlaks määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse vastavalt kostja poolt menetluse käigus kohtutele esitatud menetluskulude nimekirjadele, s.o kokku summas 7 200 eurot (õigusabikulud summas 6 100 eurot ja riigilõiv summas 1 100 eurot). Kostja palub määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Kostja on menetluskulude nimekirjades kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas.
Hageja on esitanud kostja menetluskuludele oma vastuväited.
Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohus rahuldas 14. juuni 2019 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6 841.66 eurot (käibemaksuga), millest lepingulise esindaja tasu oli 5 650 eurot, sõidukulu 91.66 eurot ja riigilõiv 1 100 eurot. Kohus kohustas hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata summas 358.34 eurot.
Esmalt pidas maakohus põhjendatuks kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1 100 eurot.
Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vastab asja sisule.
Maakohus analüüsis kostja lepingulise esindaja kantud menetluskulusid, sh sõidukulusid alljärgnevalt:
23.novembril 2015 hagiga tutvumine, hagi vastuse koostamine, 3 h. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.
13.jaanuaril 2016 ettevalmistus istungiks ja istungil viibimine Haapsalus 3h 30 min ja kütusekulu 20.83 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuistung kestis 1 h ja 50 min. Arvestades vaidluse eset on põhjendatud ettevalmistuse eest ajakulu 1 h ja 40 min. Kütusekulu 20.83 eurot on mõistlik, sest Tallinn-Haapsalu vahemaa on 100 km.
5.veebruaril 2016 tutvumine hageja 25. jaanuari 2016 selgitusega, kohtule arvamuse koostamine 1 h 30 min. Vajalik ja põhjendatud kulu.
oktoobril 2015 materjalidega tutvumine, seisukoht, vastuse koostamine hagejale 2 h. Kohus nõustub hagejaga, et see kulu ei ole seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega, kuna hagi kohtule esitati 6. novembril 2015.
25.novembril 2015 tutvumine hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise määrusega, kohtule taotluse koostamine 1 h. Vajalik ja põhjendatud kulu.
märtsil 2016 ettevalmistus istungiks, istungil viibimine 3 h ja kütusekulu 20.83 eurot, millele lisandub käibemaks. Istung kestis 1 h ja 20 min. Ettevalmistuse ajakulu on põhjendatud 1 h ja 30 min ulatuses arvestades asjaoluga, et kostja oli juba kirjalikult vastanud peale eelmist kohtuistungit hageja täiendavatele seisukohtadele. Kokku põhjendatud 2 h ja 50 min.
27.aprillil 2016 tutvumine maakohtu otsusega, apellatsioonkaebuse koostamine 4 h ja 30 min; 9. mail 2016 tutvumine hageja apellatsioonkaebusega, vastuse koostamine 2 h; 3. oktoobril 2016 ettevalmistus kohtuistungiks 1 h; 4. jaanuaril 2017 tutvumine hageja kassatsioonkaebusega, seisukoht, vastuse koostamine 3 h ja 24. aprilli 2017 tutvumine hageja 20. aprilli 2017 selgituste ja tõenditega, kohtule kostja seisukoha koostamine 4 h. Vajalikud ja põhjendatud kulud.
27.aprillil 2017 ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil viibimine 3 h ja kütusekulu 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Vajalik ja põhjendatud kulu, sh sõidukulu, arvestades Tallinn-Haapsalu vahemaad.
4.juulil 2017 tutvumine hageja 13. juuni 2017 menetlusdokumendiga, kostja vastuse koostamine 2h ja 30 min ning 14. augustil 2017 tutvumine hageja 1. augusti 2017 arvamusega, kohtule kostja seisukoha koostamine 1 h. Vajalikud ja põhjendatud kulud.
24.augustil 2017 ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil viibimine 2 h ja 30 min ning kütusekulu 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Vajalik ja põhjendatud on ajakulu 2 h ulatuses, kuna peale eelmist istungit olid pooled veel kahel korral kirjalikke seisukohti vahetanud.
25.oktoobril 2017 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 7 h ja 45 min ning kütusekulu 25 eurot, millele lisandub käibemaks ning 15. jaanuaril 2018
tutvumine hageja apellatsioonkaebusega, vastuse koostamine 4 h ja 30 min. Vajalikud ja põhjendatud kulud.
Eeltoodu alusel pidas maakohus põhjendatuks kostja menetluskulusid summas 6 841.66 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu summas 5 650 eurot (47 h ja 5 min eest tunnitasuga 100 eurot/h, millele lisandub käibemaks 941.67 eurot), riigilõiv 1 100 eurot ja kostja esindaja sõidukulud 91.66 eurot.
Käibemaksu osas asus kohus seisukohale, et tegemist on kostja kui füüsilise isiku menetluskuludega. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vaidlust ei ole, et kostjal on õigusabikulude kindlustus. Seega kehtivad VÕS § 526 lg 1 sätted. Asjaolu, et kostja on palunud tema kasuks väljamõistetavad menetluskulud kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole ei tähenda, et kostjale osutati teenust advokaadibüroo poolt käibemaksuta. Eelduslikult kohaldub VÕS § 492 lg 1.
10.Kostja taotlus jäi rahuldamata lepingulise esindaja kulu osas summas 358.34 eurot.
11.Vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgis kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
12.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada hagejalt kostja kasuks hüvitamisele kuuluvate sõidukulude 91.66 euro, käibemaksu 941.67 euro ja lepingulise esindaja põhjendamatute menetluskulude 883 euro (käibemaksuta) väljamõistmise osas. Hageja hinnangul on sõidukulude hüvitamise nõue põhjendamatu, sest esitatud ei ole nõude aluseks olevaid kuludokumente ning nimetamata on sõidu alguspunkt. Samas toob hageja välja, et arvestades keskmist auto kütusekulu, milleks on 7,5 l = 100km, ja kütuse hinda (s.o 2017. a 1,2 eurot / l ja 2018. a 1,3 eurot / l), saaks olla põhjendatud kütusekulu 73.50 eurot (3 x 18 eurot + 1 x 19.50 eurot). Lepingulise esindaja kulude väljamõistmine koos käibemaksuga on põhjendamatu, kuna kostja on kinnitanud, et need on kantud kolmanda isiku (kindlustusandja) poolt, kes on käibemaksukohustuslane. Hageja toob välja järgnevad toimingud, mis on tema hinnangul osaliselt põhjendamatud:
23.novembril 2015 hagiga tutvumisele ja hagi vastuse koostamisele ei saa mõistlikuks ajakuluks pidada enamat kui 1,5 h, sest kostja oli teadlik nõudest poolte eelnevate läbirääkimiste tõttu, lisaks ei sisaldanud hagi vastus uusi seisukohti vaid suures osas kordab kohtueelselt peetud kirjavahetuses esitatut.
13.jaanuaril 2016 ettevalmistus istungiks ja istungil viibimine Haapsalus 3 h 30 min. Arvestades, et kohtuistung kestis 1,5 h ning istungil arutleti vaid täiendavate tõendite esitamise vajadust, ei saa põhjendatuks ajakuluks pidada enamat kui 2 h.
5.veebruaril 2016 tutvumine hageja 25. jaanuari 2016 selgitusega, kohtule arvamuse koostamine 1 h 30 min ulatuses on põhjendamatu ajakulu mittevajaliku toimingu eest, sest see kordab 23. novembril 2015 esitatut.
25.novembril 2015 tutvumine hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise määrusega, kohtule taotluse koostamine 1 h ulatuses on põhjendamatu ajakulu mittevajaliku toimingu eest, sest esitatud taotlus jäi rahuldamata.
9.märtsil 2016 ettevalmistus istungiks, istungil viibimine 3 h. Arvestades, et istung kestis 1,33 h ning istungi pidamine toimus eelkõige kostja käitumisest, siis enamat ajakulu kui 1,5 h ei saa selleks mõistlikuks pidada.
27.aprillil 2017 ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil viibimine 3 h ulatuses on 1 h ulatuses ülepaisutatud, sest tegemist oli eelistungiga, mis kestis 1 h ja 50 min.
24.augustil 2017 ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil viibimine 2 h ja 30 min ulatuses on ülepaisutatud, sest istung kestis 40 min, kus sisulist asja arutamist ei toimunud. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 2 alusel tühistada kostja lepingulise esindaja kulude 519.60 euro väljamõistmise (koos käibemaksuga) osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega muudab vastavalt sellele ka kindlaksmääratud ja hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ning kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jäetud ulatust. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja sõidukulud 91.66 eurot, käibemaks 941.67 eurot ning lepingulise esindaja kulud 13. jaanuaril 2016, 23. novembril 2015, 25. novembril 2015, 5. veebruaril 2016, 9. märtsil 2016, 27. aprillil 2017 ja 24. augustil 2017 tehtud toimingute eest 883 euro (käibemaksuta) ulatuses.
17.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegium leiab, et maakohus on kostja 13. jaanuari 2016, 25. novembri 2015, 9. märtsi 2016, 27. aprilli 2017 ja 24. augusti 2017 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest on hinnanud ebapiisavalt tähtsust omavaid asjaolusid. Sõidukulude, käibemaksu, 23. novembri 2015 ja 5. veebruari 2016 lepingulise esindaja kulude väljamõistmise põhjendatust ja vajalikkust on maakohus aga kolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud, mistõttu ei anna määruskaebuse väited nende osas alust maakohtu otsustuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
18.Kuigi hageja on kaebuses tuginenud sõidukulude põhjendatuse ja käibemaksuga menetluskulude hüvitamise kohta samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele järgmist.
19.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kuna esitamata on sõidukulu aluseks olevad dokumendid, siis see kulu ei kuulu hüvitamisele. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. TsMS §-d 174 ja 175 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus (vrdl RKTKm 03.06.2013, 321-65-13, p 17). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti pidanud kostja lepingulise esindaja sõidukulusid, mis kajastuvad õigusabi teenuse osutamise arvetel kütusekuluna põhjendatuks ja vajalikuks seetõttu, et kostja esindaja büroo asukohaks on Tallinn, kuid tsiviilasja menetlus toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ning büroost kohtuistungile ja sealt tagasi sõitmiseks pidi esindaja igal korral läbima cá 200 km. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud pidada keskmiseks sõiduauto kütusekuluks 10 l / 100 km kohta, nagu kostja on seda väljendanud. Hageja enda väljatoodud kütuse hinnad (1,2 eurot / l ja 1,3 eurot / l) näitavad, et kostja esindaja sõidukuluna nõutud kütusekulu jääb isegi alla võimaliku põhjendatud piiri (s.o 200 km x 1,2 eurot / l x 10 l / 100 km = 24 eurot; 200 km x 1,3 eurot / l x 10 l / 100 km = 26 eurot). Seega on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti pidanud kostja esindaja sõidukulu kütusekuluna põhjendatud ja vajalikuks kuluks 91.66 eurot (20.83 + 20.83 + 25 + 25).
20.Kolleegium leiab, et maakohus mõistis menetluskulud kostja kasuks välja õigesti käibemaksuga, sest õigusabi teenust on osutatud kostjale kui füüsilisele isikule, kes ei ole käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes. Vaidlus puudub, et kostjale õigusabi teenuse osutamise eest esitatud arved on tasunud kolmas isik (kindlustusandja) ja, et kolmas isik on Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri andmetel registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kolleegiumi arvates ei tähenda see seda, et kostjale kolmanda isiku poolt osundatud kindlustusteenus (sh edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus) oleks käibemaksukohustuslaseks registreerimise tõttu käibemaksustatav, sest KMS § 16 lg 2 p 1 järgi on kindlustusteenus käibemaksuvaba. KMS § 29 lg 1 järgi ei kuulu KMS §-is 16 nimetatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva käibemaksusumma sisse, mida saaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Sellisel juhul kohalduvad KMS § 32 ja § 33, mille järgi toimub sisendkäibemaksu osas proportsionaalne mahaarvamine, mida praegusel juhul teha ei saa, kuna kindlustusteenus on maksuvaba (KMS § 16 lg 2 p 1). Seega nõustub kolleegium kostjaga, et kuna käesolevalt tekkisid kostjal õigusabi teenuse saamisel kantud kulud koos käibemaksuga ja kolmas isik (kindlustusandja) on kinnitanud, et ta ei saa tasutud käibemaksu maha arvata sisendkäibemaksuna, siis tuleb hagejal kostjale hüvitada ka õigusabi teenuse saamisel kantud põhjendatud kulude käibemaks.
21.Vastuseks määruskaebuse väidetele kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et 23. novembril 2015 hagiga tutvumise ja hagi vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks ei saa pidada 3 h, sest kostja oli teadlik tema vastu esitatud nõudest poolte eelnevate läbirääkimiste tõttu ning lisaks ei sisaldanud vastus hagile uusi seisukohti, vaid suures osas kordas kohtueelselt peetud kirjavahetuses esitatut.
Kolleegiumi hinnangul oli kostja õigustatud tutvuma hageja esitatud hagiavalduse ja selle lisadega (tl 1-18; I kd) ning koostama vastuse (tl 42-48; I kd) hoolimata sellest, et pooled olid eelnevalt pidanud läbirääkimisi nõude üle. Samuti ei võtnud kostjalt hageja esitatud hagiavalduse ja tõendite läbitöötamise vajadust ega vastuse koostamise kohustust asjaolu, et tema seisukohad nõude osas olid samad, mis kohtueelsetel läbirääkimistel. Lisaks sisaldab vastus hagile kohtu poolt hagiavalduse menetlusse võtmise määruses nõutud kostja menetluslikke seisukohti. Arvestades nii hagiavalduse kui sellele esitatud vastuse mahtu ning sisutihedust, leiab kolleegium, et maakohus on õigesti pidanud hagiga tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks 3 h ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.
23.Kolleegium nõustub osaliselt määruskaebuse väitega, et 13. jaanuaril 2016 istungi ettevalmistuseks koos istungil osalemisega ei saa pidada mõistlikuks ajakuluks 3 h ja 30 min. Kuna käesolev menetlus toimus kohtuistungini lühikese aja jooksul (hagi esitati kohtule 6. novembril 2015, kohtuistungi oli 13. jaanuaril 2016) jätmata menetlustoimingute vahele pikki perioode, olid esindajad järjepidevalt tsiviilasjaga kursis ja seega ei ole alust pidada üle 1 h pikkust ajakulu kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatuks. Arvestades, et 13. jaanuari 2016 kohtuistung oli 1 h ja 50 min pikk (vt kohtuistungi protokoll [tl 111115; I kd]), peab kolleegium 13. jaanuari 2016 menetlustoiminguid põhjendatuks 2 h ja 50 min (1 h + 1 h ja 50 min) ulatuses. Põhjendamatu ajakulu on seega 40 min (3 h ja 30 min – 2 h ja 50 min).
24.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et 5. veebruaril 2016 tutvumine hageja 25. jaanuari 2016 selgitusega ja kohtule arvamuse koostamine 1 h 30 min ulatuses on põhjendamatu ajakulu mittevajaliku toimingu eest, sest see kordab 23. novembril 2015 esitatut. Arvestades, et kostja 5. veebruari 2016 menetlusdokument on struktureeritud konkreetselt vastusena hageja 25. jaanuari 2016 menetlusdokumendile (vt tl 130-134; I kd), leiab kolleegium, et antud dokumendi koostamise ajakulu vastab dokumendi mahukust arvestades selle tegelikule ja mõistlikule ajale. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja seisukohtade muutumatust pidada dokumendi koostamisel esmatähtsaks. Kostja oli õigustatud vastama hageja esitatud 25. jaanuari 2016 menetlusdokumendis avaldatule.
25.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et 25. novembri 2015 kostja esindaja tehtud toimingud (tutvumine hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise määrusega, kohtule taotluse koostamine) 1 h ulatuses on osaliselt põhjendamatu, sest kostja esitatud taotlus jäi rahuldamata. Samas oli kostja õigustatud tutvuma nii hagi tagamise taotluse kui selle kohta tehtud määrusega, mistõttu peab kolleegium antud toimingute põhjendatud ajakuluks 30 min. Põhjendamatu on ajakulu 30 min ulatuses (1 h – 30 min).
26.Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada põhjendatuks 9. märtsi 2016, 27. aprilli 2017 ja 24. augusti 2017 toiminguid kohtuistungite ettevalmistamiseks iga kohtuistungi eelselt enama kui 30 min ulatuses, sest tegemist oli korduvate istungitega, kus esindajad olid asjaga sisuliselt eelnevalt põhjalikult tegelenud ja lisaks esitanud istungite eelselt vastastikku menetlusdokumente. Arvestades kohtuistungite pikkusi (9. märtsil 2016 1 h ja 20 min; 27. aprillil 2017 1 h ja 50 min; 24. augustil 2017 40 min), on antud kuupäevadel teostatud toimingud põhjendatud 9. märtsil 2016 1 h ja 50 min ulatuses (30 min + 1 h ja 20 min), 27. aprillil 2017 2 h ja 20 min ulatuses (30 min + 1 h ja 50 min) ning 24. augustil 2017 1 h ja 10 min ulatuses (30 min + 40 min). Eelnimetatud toimingute eest taotletud lepingulise esindaja ajakulu on märgitud põhjendustel alusetu kokku 3 h ja 10 min ulatuses
(9. märtsil 2016 3 h – 1 h ja 50 min = 1 h ja 10 min; 27. aprillil 2017 3 h – 2 h ja 20 min = 40 min; 24. augustil 2017 2 h ja 30 min – 1 h ja 10 min = 1 h ja 20 min).
27.Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 4 h ja 20 min (40 min + 30 min + 3 h ja 10 min) ulatuses, mis vastab rahaliselt summale 433 eurot (4,33 h x 100 eurot / h), millele lisandub käibemaks, kokku seega 519.60 eurot (433 + 86.60).
28.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6 322.06 eurot ületavas osas, s.o summas 519.60 eurot (6 841.66 – 6 322.06), ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata väiksemas summas kui 877.94 eurot (7 200 – 6 322.06).
29.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni vastavalt hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate lepingulise esindaja kulude muudetud suurusele, esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus §-ga 659 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
30.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.