Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
11.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-8607
Tsiviilasi
Naive Finants OÜ hagi OÜ Taali Grupp ja OÜ Toletum vastu nõude tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Naive Finants OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Naive Finants OÜ (registrikood 14416307), lepinguline esindaja Allan Viirma Kostja I OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443), lepingulised esindajad v/adv-d Toomas Vaher ja Neve Uudelt Kostja II OÜ Toletum (registrikood lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Menetluse liik
11011219),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.07.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja Naive Finants OÜ kanda.
Määrata kindlaks OÜ Taali Grupp hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Naive Finants OÜ-lt OÜ Taali Grupp kasuks välja menetluskulud 700.70 eurot.
5.Mõista Naive Finants OÜ-lt OÜ Taali Grupp kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise
700.70 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Määrata kindlaks OÜ Toletum hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Naive Finants OÜ-lt OÜ Toletum kasuks välja menetluskulud 336 eurot.
7.Mõista Naive Finants OÜ-lt OÜ Toletum kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 336 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.04.06.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu nõude summas 28.80 eurot tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja esitas OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles taotles nõude summas 28.80 eurot tunnustamist pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite, kuna väidetavalt on kostja I võlgniku kohustuse hageja ees täitnud. Hageja väitel on võlgniku kohustus hageja ees täitmata.
2.Maakohus jättis hagiavalduse 21.06.2018 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole selged – jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on hageja arvamusel, et kostjate väide hageja nõude täidetusest on väär. Hagile lisatud kostja I esindaja e-kirjast nähtuvalt on kostja I hagejat teavitanud, et hoiustas Tallinna notari Lee Mõttuse notarikontole hageja kasuks hagejal OÜ Reyna Trade (pankrotis) vastu oleva nõude täitmiseks 28.80 eurot ja palus hagejal hoiustatu kättesaamiseks pöörduda notari poole. Hagist ega ühestki hagile lisatud dokumendist ei nähtu, et hageja oleks notari poole pöördunud. Seega tuleb hagejal kohtule selgitada, kas ta on notari poole pöördunud ja notarikontole hoiustatud 28.80 euro väljamaksmist taotlenud. Juhul, kui hageja on notari poole pöördunud ja notar on keeldunud hoiustatud summa väljamaksmisest, tuleb hagejal esitada kohtule nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Kohus selgitas, et TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi tuleb hagejal tõendada, et kostja I ei ole hageja nõuet summas 28.80 eurot käesolevaks ajaks täitnud.
3.29.06.2018 esitas hageja täiendava selgituse, mille kohaselt vaidluse all ei ole, kas kostja I on deponeerinud notari juures 28.80 eurot. Asja menetlemisel tuleb lahendada küsimus, kas kolmanda isiku poolt raha hoiustamisega notari juures hageja kasuks saab lugeda võlgniku kohustuse täidetuks. Sellist võimalust võlaõigusseadus (VÕS) ei sätesta. Hageja ei ole vastuvõtuviivituses, mille puhul saaks võlgnik hoiustamisega lugeda kohustuse täidetuks. Võlgniku kohustuse hoiustamisega täitmine võlausaldajale kolmanda isiku poolt on lubatud üksnes VÕS §-s 126 sätestatud alustel, milliseid antud juhul ei esine. Seega on võlgniku kohustus hageja ees täitmata. Asjaolul, kas hageja on notari poole pöördunud, ei ole asjas tähtsust. Siiski märkis hageja, et ei ole notari poole pöördunud. Maakohtu määrus
4.06.07.2018 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Kohus leidis, et hagis ja selle täpsustuses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja õigusi rikutud. Hagile on lisatud kostja I esindaja 07.05.2018 e-kiri hageja seaduslikule esindajale. E-kirjast nähtuvalt on kostja I hagejat teavitanud, et hoiustas Tallinna notari Lee Mõttuse notarikontole hageja kasuks hagejal OÜ Reyna Trade (pankrotis) vastu oleva nõude täitmiseks 28.80 eurot ja palus hagejal hoiustatu kättesaamiseks pöörduda notari poole. Kohus on kooskõlas TsMS § 372 lõikega 3 küsinud kostjalt I hoiustamiskviitungi ärakirja, mille kostja I esindaja on kohtule edastanud. Nimetatust nähtub, et OÜ Taali Grupp on Tallinna notari Lee Mõttuse notarikontole hoiustanud OÜ Reyna Trade (pankrotis) eest 28.80 eurot, mis kuulub edastamisele hagejale. Hoiustamiskviitungist nähtub ka, et hagejal puudub pangakonto, mis võimaldaks OÜ-l Reyna Trade (pankrotis) hageja ees oleva kohustuse täitmist muul viisil kui raha hoiustamisena. Seega on tõendatud, et kostja I on hageja nõude OÜ Reyna Trade (pankrotis) vastu OÜ Reyna Trade (pankrotis) eest täitnud.
6.Hageja on 29.06.2018 selgituses märkinud, et tema hinnangul ei saa kolmanda isiku poolt rahasumma hoiustamisega võlausaldaja kasuks lugeda võlgniku kohustusi täidetuks. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja leidis, et võlgniku kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt on lubatud üksnes VÕS §-s 126 sätestatud alustel. Kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt reguleerib VÕS § 78, mille lõike 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hagis ei ole välja toodud ühtki asjaolu, millest nähtuvalt oleks võlgnikul kohustus hageja nõuet summas 28.80 eurot isiklikult täita. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel OÜ-lt Õigusbüroo Viirma&Saar, mis omandas nõude omakorda eelnevalt AS-ilt Eesti Väärtpaberikeskus. Nõue võlgniku vastu tuleneb osade registreerimise haldustasust. Eeltoodust võib järeldada, et hageja eesmärgiks on, et talle tasutakse 28.80 euro suurune kohustus. Seadusest, tehingust ega kohustuse olemusest ei tulene antud juhul võlgniku kohustust ise nõude omandanud hagejale 28.80 eurot tasuda. Seega võis kohustuse võlgniku eest täita kolmas isik.
7.VÕS § 78 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. OÜ Reyna Trade (pankrotis) võlausaldajate 07.05.2018 üldkoosoleku protokollist
ei nähtu, et võlgnik on vastu vaielnud, et kostja I täidab tema kohustuse hageja ees. Seega puuduvad hagejal alused kostjalt I kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et hageja õigusi ei ole rikutud, kuna hageja nõue OÜ Reyna Trade (pankrotis) vastu summas 28.80 eurot on kolmanda isiku (kostja I) poolt täidetud, hagejal puuduvad alused kolmanda isiku kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks ja seega ei ole hageja enam OÜ Reyna Trade (pankrotis) võlausaldaja. Eeltoodud asjaoludel tuleb TsMS § 371 lõike 2 punkti 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus
9.23.07.2018 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.TsMS § 371 lõike 2 punktis 1 sätestatud olukorda ei esine. Ekslik on kohtu seisukoht selle kohta, kas kostja I on hoiustamisega võlgniku kohustuse täitnud ning et seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik.
11.Asjaolu, kas võlausaldajal on pangakonto, ei oma tähendust selles, kas kohustus loetakse täidetuks hoiustamisega võlausaldaja kasuks või mitte. Isegi, kui see omaks tähendust, on kohus lähtunud kostja I poolt hoiustamiskviitungile kirjutatust, kontrollimata ja küsimata hagejalt, kas selline kostja I väide on õige. Kohus on asunud asja sisuliselt lahendama enne menetlusse võtmist. Hagejal on pangakonto.
12.Kohus on jätnud arvestamata kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse täitmist reguleerivad sätted (VÕS § 76, § 78 lõiked 2 ja 3, § 119 lõige 1, § 120 lõige 1, § 126) oma koosmõjus. Kohus on lähtunud ekslikust seisukohast, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse (juhul, kui võlgnik vastu ei vaidle) täita põhimõtteliselt piiranguteta, sh hoiustamisega, jättes tähelepanuta, et hoiustamine kui kohustuse täidetuks lugemisega kohustuse täitmise viis, on isegi võlgnikule lubatud üksnes võlausaldaja vastuvõtuviivituse puhul, mida antud juhul ei esine. Kas määruses ekslikult väidetud hageja pangakonto puudumine on kohtu hinnangul hageja vastuvõtuviivitus, mis annab üldise eelduse kohustuse täitmiseks või mitte, ei ole määrusest võimalik aru saada. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
13.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 06.07.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.
16.Maakohus leidis õigesti, et antud juhul esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lõike 2 alusel. Samas ei nõustu kolleegium, et keeldumise õiguslikuks aluseks on viidatud sätte punkt 1. Ringkonnakohtu hinnangul annab aluse keeldumiseks viidatud punktis 2 sätestatu.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja vastavate põhjendustega, et VÕS § 78 järgi võis antud juhul võlgniku eest täita vaidlusaluse 28.80 euro suuruse rahasumma tasumise kohustuse kolmas isik. Selles osas puudub vajadus maakohtu põhjendusi korrata. Küll aga tuleb maakohtu määruse õiguslikku põhjendust täiendada osas, et kas hageja poolt esiletoodud asjaoludel esines antud juhul alus täita kohustus hoiustamise teel VÕS § 120 mõistes ning kas selline kohustuse täitmise viis laieneb ka kostjale I kui kolmandale isikule.
18.Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kolmas isik võis täita võlgniku kohustuse võlgnetava raha hoiustamise teel (VÕS § 120), kuid kohus ei analüüsinud vastava normi kohaldumise eelduseid. Kohus märkis, et hoiustamiskviitungist nähtub, et hagejal puudub pangakonto, mis võimaldaks võlgnikul hageja ees oleva kohustuse täitmist muul viisil kui raha hoiustamisena. VÕS § 120 lõike 1 esimese lause järgi võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Antud juhul ongi võlgniku eest kohustuse täitnud kolmas isik tuginenud võlausaldaja vastuvõtuviivitusele. VÕS § 119 lõige 1 täpsustab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kostja I on vastuses määruskaebusele põhistanud, et tegi jõupingutusi hageja pangakonto teadasaamiseks, kuid tulutult. Seega saab asuda seisukohale, et hageja ei ole võimaldanud kohast täitmist VÕS § 119 lõike 1 mõistes oma pangakonto avaldamata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt võis võlgnik täita hageja ees kohustuse võlgnetava summa hoiustamise teel. VÕS § 122 lõike 1 esimese lause kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal.
19.Nõustuda ei saa kaebuse käsitlusega, et antud juhul võis võlgnetava kohustuse täita hoiustamise teel üksnes võlgnik, mitte kostja I kui kolmas isik. VÕS §-st 126 tuleneb, et käesolevas peatükis (ehk VÕS §-des 119–125) võlgniku õiguste ja kohustuste kohta sätestatut kohaldatakse ka kolmandale isikule, kes täidab kohustuse selleks, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. Viidatud sätte kohaldamine on võimalik ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 mõistes analoogia alusel, kui asjaolud seda õigustavad, ka nendele kolmandatele isikutele, kes täidavad kohustuse muul põhjusel kui sundtäitmise vältimiseks. Antud juhul esinevad kolleegiumi hinnangul VÕS § 126 kohaldamist õigustavad asjaolud. Tegemist on 28.80 euro suuruse rahalise kohustusega, mille osas ei ole hageja toonud esile mingeid asjaolusid, miks tal on huvi selle vastu, et võlgnik täidaks kohustuse isiklikult. Samuti on hageja keeldunud nii kostjale I kui pankrotihaldurile oma pangakonto avaldamisest, mis annab aluse järelduseks, et hageja keeldub pahatahtlikult kõnealuse rahasumma vastuvõtmisest. Nõustuda saab kostjate
poolt vastustes määruskaebusele tooduga, et vastava huvi põhjenduseks saaks ilmselt olla hageja soov olla võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja koos vastavate õigustega, kuid selline huvi ei ole õiguslikult kaitstav. Võlausaldaja eesmärgiks pankrotimenetluses osalemiseks saab olla üksnes saada oma nõue rahuldatud. Antud juhul on hageja nõue sisuliselt rahuldatud. Rahalise kohustuse täitmise puhul ei saa võlausaldaja jaoks olla vahet, kas vastava kohustuse täidab võlgnik isiklikult või võlgniku eest kolmas isik. Eeltoodust tulenevalt on praeguses olukorras õigustatud kohaldada VÕS §-s 126 sätestatut ka kostjale I ning lugeda kostja I poolt 28.80 euro hageja kasuks notarikontol tagasivõtmise õiguseta hoiustamise teel võlgniku kohustus täidetuks.
20.Eelnevast järeldub, et hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses on kostja I poolt rahuldatud. Seega on nõudeõigus võlgniku pankrotimenetluses läinud üle kostjale I ning hageja ei ole enam selles pankrotimenetluses võlausaldaja. Kolleegiumi hinnangul on eelkirjeldatud olukorras tegemist õiguskaitsevajaduse puudumisega TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 mõistes. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
21.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus kostjate kantud ja neile hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
22.Kostja I määruskaebuse vastuses esitatud menetluskulude nimekirjast (t lk 54 pöördel) nähtuvalt on kostja I menetluskuluks õigusabitasu keskmise tunnihinnaga 182 eurot 5h eest kogusummas 910 eurot, mis koosneb järgnevatest õigusabitoimingutest: 31.08.2018 kohtu e-kirja ja määruskaebusega tutvumine 0,2h; 03.09.2018 kommunikatsioon kohtuga – teade esindusõiguse kohta ja juurdepääs e-toimikule 0,05h; 03.09.2018 määruskaebusega tutvumine 0,1h; 03.–04.09.2018 vastuse koostamine määruskaebusele kokku 4,15h; 04.09.2018 menetluse lõpetamisega seotud küsimused 0,5h. Hageja esitas kuludele vastuväite, milles vaidlustas osaliselt õigusabitoimingute põhjendatuse. Tunnitasu suurusele hageja vastu ei vaielnud. Hageja leidis, et ülemääraselt on aega kulunud määruskaebusele vastuse koostamiseks. Arvestades vastuse sisu on see põhjendatud üksnes osas, milles käsitletakse kohustuse täidetuks lugemist hoiustamisega. Samuti ei ole põhjendatud toiming „menetluse lõpetamisega seotud küsimused“ 0,5h ulatuses, nimetatud kulu on sisustamata. Menetlus ei ole lõppenud ning kui ka oleks, ei kaasneks sellega mingeid küsimusi.
23.Kolleegium, tutvunud kostja I lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et asja materjalide põhjal ei ole kontrollitav ega hinnatav toimingu „menetluse lõpetamisega seotud küsimused“ teostamine. Seega vähendab kohus kostja I esindaja põhjendatud kogu ajakulu nimetatud toimingule kulunud 0,5h võrra. Arvestades määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu, leiab kolleegium, et vähendada tuleb ka määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud aega 4,15h. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 3,5h. Kõik ülejäänud toimingud on põhjendatud ja neile kulunud aeg on mõistlik ning kooskõlas asja materjalidega. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 1,15h võrra. Kostja I
lepingulise esindaja tunnitasu on 182 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kolleegiumi hinnangul ei ületa taotletav tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses ja kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga. Seega tuleb kostja I kasuks mõista hagejalt välja menetluskulu 3,85h õigusabi eest tunnitasuga 182 eurot, s.o 700.70 eurot.
24.Kostja II 13.09.2018 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskuluks õigusabitasu tunnihinnaga 120 eurot (+ käibemaks) 2h 20min eest kogusummas 336 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb järgnevatest õigusabitoimingutest: 03.09.2018 hagi, maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumine 15min; 04.09.2018 määruskaebusele vastuse koostamine 2h 5min. Hageja esitas kuludele vastuväite, milles leidis, et tegelikkuses ei ole kostja II määruskaebemenetlusega seoses menetluskulusid kandnud, kuna volikiri lepingulisele esindajale on allkirjastatud vahetult enne 04.09.2018 seisukoha vormistamist ning e-toimiku andmete kohaselt on menetlusdokumentidega tutvunud kostja II juhatuse liige.
25.Kolleegium, tutvunud kostja II lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu hagejaga, et tegelikkuses ei ole kostja II menetluskulusid kandnud. Kostja II lepingulise esindaja volitused on tõestatud volikirjaga. Siinjuures ei oma tähendust volikirja allkirjastamise aeg. TsMS § 221 lõikest 2 tulenevalt (koosmõjus TsMS § 226 lõike 1 kolmanda lausega) tõendab volikiri advokaadiks mitteoleva lepingulise esindaja esindusõigust kohtu ja teiste menetlusosaliste jaoks. Mitteadvokaadiks oleva isikuga kohtus esindamiseks sõlmitud käsunduslepingule seadus kohustuslikku vormi ette ei näe, mistõttu võib see olla sõlmitud ka suuliselt. Hageja vastuväitele ei anna alust ka asjaolu, et e-toimikust nähtuvalt on menetlusdokumentidega tutvunud üksnes kostja II juhatuse liige. Võib eeldada, et juhatuse liige on edastanud kõik vajalikud dokumendid lepingulisele esindajale õigusabiteenuse osutamise lepingu täitmise käigus. Seega puudus esindajal vajadus taotleda eraldi juurdepääsu e-toimikus. Kostja II esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses ja kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga. Seega tuleb kostja II kasuks hagejalt välja mõista menetluskulu 2h 20min õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot (+ käibemaks), s.o 336 eurot.
26.Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada mõlema kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.