Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi XX (X) ja YY vastu kinkelepingute ning isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja YY vastu hüvitist kohtutäiturile üle andma kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Citadele Leasing & Factoring OÜ apellatsioonkaebus ja YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Citadele Leasing & Factoring OÜ apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot YY apellatsioonkaebuse hind 128 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ (registrikood 10925733), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.03.2015 otsus osas, milles maakohus kohustas YY andma kohtutäitur Elin Vilippusele üle TTT, Tallinnas kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastava hüvitise 23 950 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Täpsustada Harju Maakohtu 26.03.2015 otsuse resolutsiooni selliselt, et mõista YY-lt välja TTT, Tallinnas kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastav hüvitis 23 950 eurot, kohustades teda hüvitise summa üle andma kohtutäitur Elin Vilippusele.
3.Tühistada Harju Maakohtu 26.03.2015 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 26.05.2015 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta rahuldamata Citadele Leasing & Factoring OÜ 06.03.2015 taotlus 03.03.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks. 5.2 Hagi rahuldada osaliselt. 5.3 Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XX (X) ja YY vahel 24.04.2012 sõlmitud kinnistu asukohaga VVV, Tallinnas (registriosa nr VVVVVVVV) ja kinnistu asukohaga TTT, Tallinnas 2/12 mõttelise osa (registriosa nr TTTTTTTT) kinkelepingud. 5.4 Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XX (X) ja YY vahel 24.04.2012 sõlmitud VVV, Tallinnas kinnistule XX kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe. 5.5 Mõista YY-lt välja VVV, Tallinnas kinnistu väärtusele vastav hüvitis 66 000 eurot ja TTT, Tallinnas kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastav hüvitis 23 950 eurot, kohustades teda hüvitise summa üle andma kohtutäitur Elin Vilippusele. 5.6 Citadele Leasing & Factoring OÜ maakohtu menetluskulud jätta 50 % ulatuses solidaarselt XX ja YY kanda, täiendavalt 35 % ulatuses YY kanda ning 15 % ulatuses Citadele Leasing & Factoring OÜ enda kanda. XX maakohtu menetluskulud jätta tema enda kanda. YY maakohtu menetluskulud jätta 85 % ulatuses tema enda kanda ning 15 % ulatuses Citadele Leasing & Factoring OÜ kanda. 5.7 Citadele Leasing & Factoring OÜ ja YY ringkonnakohtu menetluskulud, välja arvatud Citadele Leasing & Factoring OÜ poolt Harju Maakohtu 30.06.2015 määruse peale määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud, jätta 70 % ulatuses YY kanda ja 30 % ulatuses Citadele Leasing & Factoring OÜ kanda. Citadele Leasing & Factoring OÜ poolt Harju Maakohtu 30.06.2015 määruse peale määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Citadele Leasing & Factoring OÜ kanda. XX menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda, välja arvatud Citadele Leasing & Factoring OÜ poolt Harju Maakohtu 30.06.2015 määruse peale määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud, mis jäävad Citadele Leasing & Factoring OÜ kanda. 5.8 Citadele Leasing & Factoring OÜ ja YY menetluskulud Riigikohtus jätta 70 % ulatuses YY kanda ja 30 % ulatuses Citadele Leasing & Factoring OÜ kanda. XX menetluskulud Riigikohtus jätta tema enda kanda. 5.9 Jätta otsuse täitmist tagavate abinõudena jõusse järgmised maa- ja ringkonnakohtu menetlustes kohaldatud hagi tagamise abinõud: a) 07.01.2014 Harju Maakohtu määrusega YY omandis olevatele PPP Maardu linnas (registriosa nr PPPPPPPP) ning KKK 1b ja 1e Maardu linnas (registriosa nr KKKKKKKK) asuvatele kinnistutele kantud kohtulikud hüpoteegid (kummalegi summas 54 620.78 eurot, kokku summas 109 241.56 eurot) ja käsutamist keelavad keelumärked; b) 12.08.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega YY omandis olevale PPP Maardu linnas (registriosa nr PPPPPPPP) asuvale kinnistule kantud kohtulik hüpoteek summas 39 758.44 eurot;
c) 27.08.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega YY omandis olevale PPP Maardu linnas (registriosa nr PPPPPPPP) asuvale kinnistule kantud kohtulik hüpoteek summas 39 758.44 eurot. 5.10 Citadele Leasing & Factoring OÜ määruskaebus jätta läbi vaatamata. 5.11 Citadele Leasing & Factoring OÜ taotlus 01.06.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. 5.12 Jätta Citadele Leasing & Factoring OÜ 10.08.2018 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. 5.13 Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Citadele Leasing & Factoring OÜ (hageja) esitas 05.12.2013 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu. Hageja esitas oma lõplikud nõuded 12.11.2014 menetlusdokumendis. Hageja palus esiteks tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 24.04.2012 sõlmitud VVV korteriomandi (korteriomand) ja TTT kinnistu 2/12 mõttelise osa (kinnistu mõtteline osa) kinkelepingud ning korteriomandile kostja I kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe (isikliku kasutusõiguse kokkuleppe). Teiseks palus hageja kohustada kostjat II andma kohtutäiturile üle korteriomandi väärtusele vastav hüvitis 66 000 eurot ja kinnistu mõttelise osa väärtusele vastav hüvitis 62 000 eurot. Kui isikliku kasutusõiguse kokkulepet ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, siis palus hageja alternatiivselt kohustada kostjat II hüvitama kokkuleppe tõttu korteriomandi väärtuse vähenemine 66 000 eurot ning kohustada kostjat II andma kohtutäiturile üle vastav hüvitis.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kasuks algatatud kostja I vastu erinevate kohtuotsuste alusel 11 täitemenetlust. Täitemenetlustes ei ole suudetud nõudeid rahuldada. Kostja I on kinkinud kogu kinnisvara oma emale (kostjale II) ja seadnud korteriomandile enda kasuks isikliku kasutusõiguse. Kostjat II esindas tehingus kostja I, kelle teadmine võlausaldajate
huvide kahjustamisest tuleb omistada ka kostjale II. Kostja II on andnud kinnisasjade omandi üle kolmandale isikule. Kostjate vastuväited
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I leidis, et kinkimise ajal oli kinnistu mõtteline osa (koos kahe teise mõttelise osaga) koormatud hüpoteegiga summas 10 700 000 krooni. Hüpoteegiga tagatud kohustus ei olnud täidetud. Seega oli kinnistu mõtteline osa sisuliselt väärtusetu. Kinnistu mõttelise osa kinkimise osas ei ole sissenõudjate huvide kahjustamine võimalik. Korteriomandi kinkimine ei kahjustanud hageja huve, sest kinkimise ajal oli kostja I maksejõuline. Hageja ei ole tõendanud, et isikliku kasutusõiguse seadmine kahjustas tema huve. Hageja ei ole tõendanud korteriomandi väärtuse vähenemist isikliku kasutusõiguse säilimise tõttu.
4.Kostja II leidis, et korteriomandi ja kinnistu mõttelise osa kinkis kostja I temale vastavalt poolte tahtele, mis omakorda põhines kostja II abikaasa viimasel tahtel. Abikaasa oli alguses pärandanud korteriomandi ja kinnistu mõttelise osa pojale (kostjale I), kuid soovis pärast need pärandada abikaasale (kostjale II). Kinkelepingu sõlmimine vastas kostja I majanduslikule olukorrale. Kostjal II ei olnud lepingu sõlmimise ajal teavet selle kohta, et kostjal I oleks kellegi vastu täitmata kohustusi. Kostja II võõrandas korteriomandi ja kinnistu mõttelise osa kolmandale isikule, kellele ta oli võlgu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 26.03.2015 otsusega hagi ja tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 24.04.2012 sõlmitud kinkelepingud ja kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe, kohustas kostjat II andma kohtutäiturile üle korteriomandi väärtusele vastava hüvitise 66 000 eurot ja kinnistu mõttelise osa väärtusele vastava hüvitise 62 000 eurot, kokku 128 000 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja menetluskulu hüvitisena 13 867,47 eurot ja viivise. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja täiendava riigilõivu 200 eurot ja viivise.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluste tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Samuti on põhjendatud kostja II kohustamine andma kohtutäiturile üle kinnisasjade väärtusele vastava hüvitise. Kohus ei nõustunud kostjate vastuväidetega kinnistute turuväärtusele. Kohus määras asjas ekspertiisi. Ekspert asus seisukohale, et 09.09.2014 seisuga on kinnistu mõttelise osa turuväärtus hinnanguliselt 62 000 eurot. Ekspert on hinnangu kehtivuse eeldustes välja toonud, et kinnistu hindamisel ei arvestata kinnistut koormavate hüpoteekidega. Seega ei ole tähtsust, kas vaidlusalusel kinnistul lasus kinkimise ajal hüpoteek või mitte. Kohus ei nõustunud väitega, et kinnistute väärtust oleks tulnud arvestada tehingute tegemise aja seisuga. See ei tulene VÕS § 1032 lg-st 2. Kuivõrd tagasinõudeõigus tekkis tehingu kehtetuks tunnistamisega, tuleb selle aja seisuga hüvitada saadu harilik väärtus. Eksperdihinnangu järgi on korteriomandi hinnanguline turuväärtus 13.10.2014 seisuga 66 000 eurot. Menetluse vahepealne käik
7.Hageja esitas 06.04.2015 maakohtule täiendava otsuse tegemise taotluse, milles palus teha täiendav otsus, millega jätta kuni kohtuotsuse täitmiseni selle tagamise eesmärgil jõusse maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõud ja täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni
punkti 5 selliselt, et juhul, kui kostja II vabatahtlikult ei täida hüvitise üleandmise kohustust, mõista hüvitis kostjalt hageja kasuks täitemenetlust korraldava kohtutäituri käsutusse.
8.Harju Maakohus jättis 30.06.2015 määrusega hageja täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata.
9.13.07.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 30.06.2015 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha täiendav otsus hageja taotletud viisil. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.27.04.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 26.03.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 ning teha selles osas uus otsus, millega määrata kindlaks ka otsuse täitmise viis ja kord.
11.Hageja oli seisukohal, et juhul kui maakohus ei rahulda hageja 06.04.2015 taotlust täiendava otsuse tegemiseks, on maakohus rikkunud TsMS 445 lg 1, TsMS § 438 lg 1, TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet. Hageja eesmärgiks on olnud saavutada sellise kohtuotsuse tegemine, millega kohustatakse kostjat II andma kooskõlas TMS § 195 lg-ga 1 hageja kasuks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile üle VVV kinnistule ja TTT kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastav hüvitis ning juhuks, kui kostja II hüvitist vabatahtlikult üle ei anna, mõista see kostjalt II välja hageja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse ning et kohtuotsuse täitmine oleks võimalik kostjale II kuuluva vara arvel. Kostja II apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.25.05.2015 esitas kostja II maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohustati kostjat II andma kohtutäiturile üle hüvitis kokku summas 128 000 eurot, jäeti menetluskulud kostja II kanda ja mõisteti kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulu summas 13 867,47 eurot ja sellelt viivis ning Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 200 eurot ja sellelt viivis. Kostja II palus teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata hageja nõue kostja II vastu hüvitise väljamõistmiseks ja/või kohtutäiturile üleandmisele kohustamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Kohus leidis ebaõigesti, et kuna tagasinõudeõigus tekib tehingu kehtetuks tunnistamisega, tuleb selle aja seisuga hüvitada saadu harilik väärtus. Täitemenetluses tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel on sisuliselt TsÜS § 90 lõike 1 mõttes tehingu tühistamise tagajärjed. Tagasinõudeõiguse tekkimise ajaks tuleks lugeda tagasivõitmise õiguse tekkimise aega, mitte aluse äralangemise hetke. Antud juhul on selliseks tagasinõudmise õiguse tekkimise hetkeks 24.04.2012, mil kostja I kinkis kostjale II VVV korteriomandi ning TTT 2/12 mõttelise osa kinnistust, kuna selle tehinguga realiseeriti väidetava tagasivõitmise eeldus. Nimelt sel kuupäeval ja selle tehinguga sai kostja I väidetavalt kahjustada sissenõudja huve, mis on tagasivõitmise eelduseks.
14.Kostja II omandas TTT mõttelise osa kinnistust teadmisega, et kogu kinnistut koormab hüpoteek summas 10 700 000 krooni. Kostjad on esimese astme menetluses avaldanud seisukohta, et kinnistu hüpoteegiga koormatus vähendab alati kinnisasja hinda. Hüpoteegi mõjuga väärtusele on nõustunud ka hageja. Nimetatud tagasivõidetud tehingu alusel saadu tagastamise võimatuse korral saab olla kostjal II kohustus hüvitada üksnes kinnisasja väärtus selle hetke seisuga, kui ta selle sai ning selle väärtuse tuvastamisel oleks pidanud arvestama, et kinnisasja koormas hüpoteek. Oluline on, et hüpoteek koormas kinnisasja nii
selle kostja II poolt omandamisel kui tema poolt võõrandamisel. Nimetatud kinnisasja väärtuse tuvastamiseks määras kohus ekspertiisi, andes aga eksperdile ülesandeks hinnata kinnisasja väärtust ekspertiisi tegemise seisuga ja hüpoteeki arvesse võtmata, mitte aga hüpoteeki arvesse võttes tehingu tegemise seisuga. Kohus ignoreeris kostja II ettepanekut hüpoteegi arvesse võtmiseks kinnisasja väärtuse määramisel ning selle kohta eksperdile küsimuse püstitamisel. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse tuvastamiseks oleks pidanud võtma väärtuse hüvitamise arvestamise aluseks olevaks ajahetkeks 24.04.2012 ning arvesse, et kinnisasjale oli seatud hüpoteek. Seetõttu puuduvad asjas tõendid, mis tõendaksid asja lahendamiseks vajalikku ja tõendamisele kuuluvat asjaolu, mille tulemusena on otsus vaidlustatud osas rajatud asjakohatule tõendile ning kohane tõend puudub. Kinnisasi oli selle hüpoteegiga koormatuse tõttu väärtusetu, kuna kinnisasja koormava hüpoteegi suurus ületas oluliselt kinnisasja väärtust.
15.Kostja II ei pea kandma ka VVV korteriomandile seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevat väärtuse vähenemise riski. Kinkija kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine oli kostja I poolne kinkelepingu sõlmimise eeltingimus, mis kinkelepingu sõlmimise hetkel muutis kinnisasja väärtuse nulliks. Kostja II omandas väärtusetu kinnisasja. Isikliku kasutusõiguse tagasivõitmine ei mõjuta kostja II poolt vastu võetud kinnisasja väärtust, kuivõrd kinnisasja vastu võttes kaasnes sellega asja koormav isiklik kasutusõigus ja sõltumata selle hilisemast kehtetuks tunnistamisest ei saanud kostja kehtetuks tunnistamist ette näha ega eeldada.
16.Kohus on jätnud otsuse tegemisel hindamata 24.04.2012 lepingu p-s 4 kajastatud kinnisasjade väärtused. Nimetatud punktis avaldasid pooled vaidlusaluste kinnisasjade väärtustena vastavalt 3800 eurot ja 1278 eurot. Lepingu p-s 9.1 on notar aktsepteerinud nimetatud summasid tehingu väärtusena. Vastused apellatsioonkaebustele
17.Hageja vaidles kostja II apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.06.2016 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja jättis kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuid täpsustas maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 sõnastust ja lisas resolutsiooni otsustuse hagi tagamise abinõude kehtivuse kohta otsuse täitmise tagamise abinõudena. Ringkonnakohus jättis otsuse täitmist tagavate abinõudena jõusse 07.01.2014 Harju Maakohtu määrusega kostja II omandis olevatele PPP Maardu linnas (registriosa nr PPPPPPPP) ning KKK 1b ja 1e Maardu linnas (registriosa nr KKKKKKKK) asuvatele kinnistutele kantud kohtulikud hüpoteegid (kummalegi summas 54 620,78 eurot, kokku summas 109 241,56 eurot) ja käsutamist keelavad keelumärked; 12.08.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kostja II omandis olevale PPP Maardu linnas (registriosa nr PPPPPPPP) asuvale kinnistule kantud kohtuliku hüpoteegi summas 39 758,44 eurot ja 27.08.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kostja II omandis olevale PPP Maardu linnas (registriosa nr PPPPPPPP) asuvale kinnistule kantud kohtuliku hüpoteegi summas 39 758,44 eurot. Apellatsioonkaebuste menetlemisega seotud menetluskulud (sh kostja II kaebusega seonduvad kassatsioonimenetluse kulud) jättis ringkonnakohus kostja II kanda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 2409 eurot ning viivise. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse läbi vaatamata ja kaebuse esitamisega seotud kulud hageja kanda. Ringkonnakohus märkis, et kostjatel määruskaebemenetlusega seotud kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad. Ühtlasi jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja 01.06.2016 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.
19.Kostja II esitas Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse kostja II taotletud ulatuses muutmata ja menetluskulud kostja II kanda. Kostja II palus teha uue otsuse, millega tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata nõue kostja II vastu 66 000 euro ja 62 000 euro väljamõistmiseks ja kohtutäiturile üleandmiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
20.Riigikohus tühistas 15.02.2017 otsusega nr 3-2-1-140-16 Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsuse osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt II välja ja kohustas kohtutäiturile üle andma Tallinnas TTT asuva kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastava hüvitise 62 000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 24.04.2012 sõlmitud Tallinnas VVV asuva kinnistu (registriosa nr VVVVVVVV) ja Tallinnas TTT asuva kinnistu 2/12 mõttelise osa (registriosa nr TTTTTTTT) kinkelepingud ning Tallinnas VVV asuvale kinnistule kostja I kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe, mõistis kostjalt II välja Tallinnas VVV asuva kinnistu väärtusele vastava hüvitise 66 000 eurot, ning osas, milles ringkonnakohus jättis otsuse täitmist tagavate abinõudena jõusse maa- ja ringkonnakohtu menetluses kohaldatud hagi tagamise abinõud. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Riigikohus saatis 15.02.2017 otsusega tsiviilasja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt II välja ja kohustas kohtutäiturile üle andma Tallinnas, TTT asuva kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastava hüvitise 62 000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat II andma kohtutäitur Elin Vilippusele üle Tallinnas, TTT kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastava hüvitise 23 950 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Ühtlasi tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et mõista kostjalt II välja Tallinnas, TTT kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtusele vastav hüvitis 23 950 eurot, kohustades teda hüvitise summa üle andma kohtutäitur Elin Vilippusele. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määrata uus menetluskulude jaotus (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
23.Riigikohus on käesolevas asjas 15.02.2017 tehtud otsuses selgitanud, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, mis oli vaidlusaluse kinnisasja väärtus tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamise (st maakohtu otsuse jõustumise) aja seisuga, arvestades, et kinnistu mõttelist osa koormas vaidlusalune hüpoteek (p 22). Kinnistu väärtuse hindamisel tuleb arvestada, kas ja kui suurt nõuet tagas hüpoteek sel hetkel, kui kinnistu tagastamine muutus võimatuks (p 20).
24.Kostja II võõrandas kinnistu mõttelise osa 04.12.2013 sõlmitud lepinguga. Uus omanik kanti kinnistusraamatusse 23.12.2013. Kinnistu mõttelisi osi koormanud hüpoteek kustutati kinnistusraamatust 18.12.2013 avalduse alusel 20.02.2014.
25.Harju Maakohtu 26.03.2015 otsust ei vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks korteriomandi ja kinnistu mõttelise osa kinkelepingud ning kostja I kasuks sõlmitud korteriomandile isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe, mistõttu on maakohtu otsus selles osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). TsMS § 456 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohtu otsus oleks kostjale I nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seega tuleb lugeda, et maakohtu otsus jõustus selles osas viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ehk 27. augustil 2015.
26.Harju Maakohus määras 02.09.2014 määrusega kinnisasja mõttelise osa turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspert DT 11.09.2014 eksperthinnangu kohaselt oli 09.09.2014 seisuga TTT asuva kinnistu 2/12 mõttelise osa turuväärtus 62 000 eurot (hüpoteeki arvestamata). Kostja II esitas 17.08.2017 eriteadmistega isiku VL (Domus Kinnisvara OÜ) arvamuse, mille kohaselt oli 30.04.2015 seisuga hüpoteekidest vaba TTT kinnistu 2/12 mõttelise osa turuväärtus 57 300 eurot (kogu kinnistu väärtus 343 700 eurot). Kolleegium leiab, et hüpoteekidest vaba kinnistu mõttelise osa turuväärtuse hindamisel tuleb lähtuda eriteadmistega isiku VL arvamusest. VL arvamuses on kinnistu väärtust hinnatud 30.04.2015 seisuga, mis on lähemal kohtuotsuse osalise jõustumise ajale, võrreldes ekspert DT arvamusega, milles on kinnistu väärtust hinnatud 09.09.2014 seisuga. Samuti ei ole alust arvata, et kinnistu väärtuse hindamise (30.04.2015) ja kohtuotsuse osalise jõustumise (27.08.2015) vahele jääva ca nelja kuu jooksul oleks kinnistu väärtus oluliselt muutunud. Ka VL arvamuses on märgitud, et müügiperioodi pikkuseks võib väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosida 6-9 kuud. Seega loeb kolleegium tõendatuks, et maakohtu otsuse osalise jõustumise (27.08.2015) seisuga oli hüpoteekidest vaba TTT kinnistu väärtus 343 700 eurot ja 2/12 mõttelise osa väärtus 57 300 eurot.
27.TTT asuva kinnistu mõttelistele osadele oli seatud hüpoteek summas 10 700 000 krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Kostja II on esitanud ringkonnakohtule AS G.S.G Metal ja Nordea Bank Finland Plc vahel 01.03.2010 sõlmitud laenulepingu nr 0432111349301, mille kohaselt pank nõustub laenama AS-ile G.S.G Metal 4 809 430 USD eelnevate laenulepingute finantseerimiseks. Laenulepingu kohaselt on panga nõue muuhulgas tagatud TTT kinnistule seatud hüpoteegiga summas 10 700 000 krooni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Nordea Bank AB Eesti filiaali 15.04.2014 kinnituse kohaselt on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali õigused ja kohustused läinud üle Nordea Bank AB Eesti filiaalile. Nordea Bank AB Eesti filiaal on kinnitanud 22.03.2017 e-kirjas, et TTT kinnistule seatud hüpoteek tagas AS G.S.G Metal kohustusi panga ees ning hüpoteegiga tagatud nõue ületas 04.12.2013 hüpoteegisummat 10 700 000 krooni. Eeltooduga on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et PankrS § 119 lg 3 mõttes kinnistu tagastamise võimatuks muutumise ajal (04.12.2013) oli hüpoteegiga tagatud nõude summa üle 10 700 000 krooni (683 854,64 euro).
Samas nähtub TTT teiste kaasomanike (VG, SG) ja Reining Invest OÜ vahel 18.12.2013 sõlmitud kinnistu mõtteliste osade müügilepingust, et pank oli nõus hüpoteegi kustutamisega, kui müüjad (VG, SG) rahuldavad osaliselt hüpoteegiga tagatud nõude ja tasuvad 200 000 eurot. Selles lepingudokumendis on pank esitanud ka avalduse hüpoteegi kustutamiseks.
28.Ringkonnakohus leiab, et kuigi hüpoteegiga tagatud nõude summa ületas 10 700 000 krooni (683 854,64 eurot), tuleb kinnistu väärtuse arvestamisel lähtuda 200 000 eurost, s.o summast, mille tasumisel oli hüpoteegipidaja nõus hüpoteegi kustutama. Kuna hüpoteegipidaja oli nõus 200 000 euro eest hüpoteegi kustutama, siis ei olnud kinnistu väärtus hüpoteegi tõttu väiksem hüpoteegiga tagatud nõude võrra, vaid 200 000 euro võrra.
29.Hageja väide, et hüpoteegiga tagatud nõude suurust ei tuleks kinnistu väärtuse hindamisel arvesse võtta, kuna kostja II ei teinud midagi hüpoteegi kustutamiseks, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et hüpoteegi kustutamiseks pidid pangale 200 000 eurot tasuma VG ja SG, ei tähenda, et seda summat ei tuleks kinnistu väärtuse hindamisel arvesse võtta. Hüpoteek vähendab kinnistu väärtust ning kinnistu väärtuse hindamise kontekstis ei ole määravat tähtsust sellel, kes tasub rahasumma hüpoteegi kustutamiseks. Ka asjaolu, et hüpoteegi kustutamise kokkuleppe sõlmimise ajal (18.12.2013) oli kostja II veel kinnistu mõttelise osa omanik, ei oma asja lahendamisel määravat tähendust. Kostja II oli sõlminud võõrandamislepingu 04.12.2013 ning uus omanik kanti kinnistusraamatusse 23.12.2013. Hüpoteek kustutati kinnistusraamatust 20.02.2014. See, et kinnistu mõttelise osa võõrandamine ja hüpoteegi kustutamine toimusid ajaliselt lähestikku, ei anna alust hüpoteegi arvestamata jätmiseks.
30.Eeltoodule tuginedes oli TTT kinnistu väärtus tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga 143 700 eurot (343 700 – 200 000) ning kinnistu 2/12 mõttelise osa väärtus ja seega ka hüvitise suurus 23 950 eurot (143 700/6).
31.Maakohus kohustas kostjat II hüvitise kohtutäiturile üle andma, kuid ei ole kostjalt II rahasummat sõnaselgelt välja mõistnud. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et lisaks kostja II kohustamisele rahasumma kohtutäiturile üleandmiseks, tuleb rahasumma kostjalt II ka välja mõista. Kolleegium märgib, et hageja oli menetluses eelnevalt esitanud ka hüvitise väljamõistmise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides märkida, et nimetatud rahasumma mõistetakse kostjalt II välja ja kohustatakse kohtutäiturile üle andma.
32.04.07.2018 määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Hageja esitas sellele 10.08.2018 vastuväite. Kolleegium jätab vastuväite TsMS § 333 lg 1 alusel rahuldamata. Kuna pooled ei ole apellatsioonkaebustes ja nende vastustes asja läbivaatamist kohtuistungil taotlenud, siis võib kohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata (TsMS § 647 lg 1). Asjaolud ei ole muutunud määral, mis tingiks vajadust asja käesolevas apellatsioonimenetluses arutada kohtuistungil. Menetluskulude jaotus
33.Hageja esitas kostjate vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude ning kostja II vastu hüvitise väljamõistmise nõude. Tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõue on rahuldatud ning hüvitise väljamõistmise nõue rahuldatakse
osaliselt. Seega tuleb hageja maakohtu menetluskulud jätta 50 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda, täiendavalt 35 % ulatuses kostja II kanda ning 15 % ulatuses hageja enda kanda. Kostja I maakohtu menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja II maakohtu menetluskulud tuleb jätta 85 % ulatuses tema enda kanda ning 15 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
34.Lähtuvalt apellatsioonkaebuste lahendamise tulemusest tuleb hageja ja kostja II ringkonnakohtu menetluskulud, välja arvatud hageja poolt Harju Maakohtu 30.06.2015 määruse peale määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud, jätta 70 % ulatuses kostja II kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. Hageja poolt määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja I menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta tema enda kanda, välja arvatud hageja määruskaebuse esitamisega seotud kulud, mis jäävad hageja kanda. Hageja ja kostja II menetluskulud Riigikohtus jätta 70 % ulatuses kostja II kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kostja I menetluskulud Riigikohtus jätta tema enda kanda.
35.Kuna ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse, siis jääb kõigi kohtuastmete menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p 21). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.