T.S. hagi MTÜ Habitus vastu töösuhte olemasolu ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu ning hüvitise väljamõistmiseks 8626,01 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2018 Apellant: T.S. (hageja), isikukood XXXX; esindaja advokaat Janar Kuus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: MTÜ Habitus (kostja), registrikood 80360468; esindaja Reimo Mets
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2017 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud T.S. kanda.
4.Mõista T.S. lt MTÜ Habitus kasuks välja menetluskulu 750 eurot (sh käibemaks) ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.S. (hageja) esitas 3. aprillil 2017 hagi MTÜ Habituse (kostja) vastu, milles palus tuvastada poolte töösuhte olemasolu alates 1. aprillist 2014 ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu netosummas 2288,76 eurot ja hüvitise töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest 30 kalendripäeva eest netosummas 930 eurot ja hüvitise ebaseadusliku töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 2790 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu 1. aprillil 2014. Töötasu oli katseajal 850 eurot ja pärast katseajaga 930 eurot. Töötasu maksmisega viivitati. Maksmata on 2288,76 eurot. Kostja esitas 31. oktoobril 2016 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja esitas 1. detsembril 2016 töövaidluskomisjonile avalduse, millega vaidlustas kostja poolt töösuhte lõpetamise. Töövaidluskomisjoni 21. veebruari 2017 otsusega nr 4-1/2515/16 rahuldati hageja avaldus osaliselt ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks kasutamata puhkuse hüvitis 616,16 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega kohaldati aegumist hageja esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude ja töölepingu alguskuupäeva tuvastamise nõude osas ning need nõuded jäeti läbi vaatamata. Ühtlasi jättis töövaidluskomisjon rahuldamata hageja saamata töötasu nõude 2288,76 eurot, töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise nõude 930 eurot ja töölepingu alusetu ülesütlemise eest hüvitise nõude 2790 eurot. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 2. märtsil 2017. ITVLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks on nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Neljakuuline tähtaeg hakkab kehtima ajast, mil töötaja oma õiguste rikkumisest teada sai. Nõuded ei ole aegunud. Tuvastusnõue ei saa aeguda.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei sõlminud 1. aprillil 2014 kehtivat töölepingut. Puudub vaidlus, et hageja oli 1. aprillil 2014 kostja juhatuse liige. MTÜS § 27 lg 5 sätestab, et mittetulundusühingu ja juhatuse liikme
vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Antud olukorras on juhatuse liikme ja mittetulundusühingu vahel sõlmitava töölepingu kvalifitseerimine igapäevase majandustegevuse alla välistatud. Kuna töölepingu sõlmimist ei olnud üldkoosolek heaks kiitnud, on tööleping tühine. ITVS § 6 lg-s 1 on sätestatud, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Tegu on erinormiga TsÜS § 142 lg 1 suhtes ja nõuded on aegunud. Riigikohus on 7. juuni 2011 otsuses 3-2-1-43-11 p 15 korranud varasemat praktikat, mille kohaselt on seadusandja toonud ühe erandina välja kolmeaastase nõude esitamise tähtaja palga maksmise nõude kohta (vt ka Riigikohtu 5. veebruari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-06, p 9). Seega on hageja väide, et olukorras, kus esitatakse nii tuvastusnõue kui ka sooritusnõue, tuleks aegumise küsimuse lahendamisel lähtuda sooritusnõude aegumise tähtajast, väär ning vastuolus kehtiva seadusandlusega, kuivõrd seadusandja on käsitlenud palga maksmise nõuet kui erandjuhtu. Seda kinnitab ka asjaolu, et ITVS § 6 lg 3, mis sätestab sooritusnõudena palga maksmise nõude esitamisele kolmeaastase aegumistähtaja, jõustus aprillis 2000. aastal. Enne seda kehtis palga maksmise nõudele töösuhtest tulenevate nõuete esitamise üldine, neljakuuline tähtaeg. Sellest tulenevalt on ka välistatud, et sooritusnõude esitamisel oleks mingil viisil hõlmatud ka tuvastusnõue, kuivõrd teleoloogilise tõlgenduse puhul pole olnud see seadusandja tahe. Kostja on 31. oktoobril 2016 hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemiseavalduse resolutsioonis märkinud järgmist: „MTÜ Habitus juhatus otsustab: lõpetada 01.03.2015 sõlmitud tööleping T.S. ga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel”. Sellest nähtub, et kostja ei olnud teadlik töölepingust, mille sõlmis hageja kostjaga ise. Ülesütlemise avaldus on kehtiv. Hageja käitumine on pahauskne, ta on põhjustanud kostjale kahju.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 18. oktoobri 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 2998 eurot ja jooksev viivis menetluskuludelt, kuid mitte üle 2289 euro. MTÜS § 19 lg 1 p 4 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 27 lg 5 järgi on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Seega eeldas töölepingu sõlmimine üldkoosoleku nõusolekut. Üldkoosolek ei ole töölepingu sõlmimist heaks kiitnud. Töölepingut ei muuda kehtivaks ka hageja viidatud kostja põhikiri. Põhikirja järgi ei ole olemas ka hageja ametikohta. Töösuhte olemasolu ei tõenda ka Avituse kiri töövaidluskomisjonile, milles märgiti, et hageja on 01.03.2014 -01.03.2015 projektis osalenud, selle eest on üle kantud rahad kostjale ja klientide kohta on esitatud aruandeid. Samuti ei tõenda lepingu sõlmimist SA Eesti-Hollandi
Heategevusfondi kiri 02.02.2017, milles kinnitatakse, et veebruaris 2014 – oktoober 2016 haldas lepingu alusel Valga Toidupanka MTÜ Habitus ja ülesandeid täitis T.S. ning Johannes Mihkelsoni Keskuse 09.02.2017 kinnituskiri, milles selgitatakse et T.S. on pakkunud tugiisiku teenust viidatud keskuse klientidele ja koostöös MTÜ-ga Habitus omab tugiisikuna töötamise kogemust. Need kirjad tõendavad vaid seda, et hageja on erinevates projektides osalenud. Töölepingu saab lugeda sõlmituks alates 1. märtsist 2015. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on 31.10.2016 koostanud kirjaliku avalduse hagejaga 01.03.2015 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, hageja on avaldusest teadlik ning ta kinnitas töövaidluskomisjoni istungil, et sai avalduse kätte 01.11.2016. Seega on töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed alused täidetud. Maakohus luges tõendatuks, et hageja esitas fiktiivsed müügilepingud kavatsusega pöörata rahalised vahendid enda kasuks. Põhjendatud on tööandja seisukoht, et hageja töölepingu rikkumisteks on see, et ta registreeris 01.03.2015 ennast kostja lepinguliseks töötajaks ja kandis juhatuse liikmena juriidilise isiku arvelduskontolt süstemaatiliselt raha enda kui füüsilise isiku arvele. Samuti esitas ta raamatupidajale fiktiivseid kuludokumente (müügilepinguid) eesmärgiga pöörata kostja rahalisi vahendeid enda või kolmandate isikute kasuks. Hageja tegi endale kostja arvelduskontolt SEB Pangas põhjendamatuid väljamakseid ilma kuludokumentideta. Isegi juhul, kui kostjal oleks olnud töötasu võlgnevus, ei ole lubatud vormistada raha kättesaamiseks fiktiivseid müügilepinguid. Samuti on tõendatud, et hageja tegi endale väljamakseid. Sellega kuritarvitati kostja raha. Tõendamata on delikaatsete andmete äraviimine kostja ruumidest. Kostja ütles töölepingu põhjendatult üles ilma etteteatamise tähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 kohaselt. Kuna hageja rikkumised olid seotud rahaliste vahendite kuritarvitamisega, ei saanud mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamise tähtaja lõpuni. Seega pole põhjendatud hüvitise väljamõistmine selle eest. Põhjendatud ei ole ka hüvitise nõue töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest, kuna tööleping öeldi põhjendatult üles. Kostjal ei ole hageja ees töötasu võlgnevust ja see nõue tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka puhkusetasu nõue, kuna seisuga 31.10.2016 oli puhkusetasu võlgnevus 798,96 eurot ja see on tasaarvestatud hageja valemaksetega. Kostja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuna hagi jäeti rahuldamata. Vaidlus on keskmise keerukusega. Põhjendatud on kostja menetluskulud 2289 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) on vastuoluline ja põhjendamata maakohtu seisukoht, et iseendaga kostja nimel töölepingu sõlmimiseks oleks hagejal pidanud olema vastav üldkoosoleku otsus ja seda nõuet eirav tehing on MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine. Ka kostja teine juhatuse liige sõlmis kostjaga töölepingu ilma
üldkoosoleku nõusolekuta. Tööleping sõlmiti igapäevases majandustegevuses. Hageja töötasu vastas turuhinnale; 2) leidis maakohus ekslikult, et kostja põhikirjas ei olnud osakondi ja nende õigusi märgitud. Kostja kodulehel (tl 192) oli informatsioon, et kostjal on kaks osakonda. Vähemalt juhatuse liikmed olid kokku leppinud, et kostjal on kaks osakonda ja üht neist juhtis hageja; 3) ei ole maakohus usutavalt põhjendanud, miks ei tõenda töösuhet kostja kiri töövaidluskomisjonile (tl 129, SA Eesti-Hollandi Heategevusfondi 2. veebruari 2017 kiri (tl 127), Johannes Mihkelsoni Keskus 9. veebruari 2017 kiri (tl 189). Maakohus ei arvestanud ka Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubeli 23. märtsi 2017 kirja (tl 19 tsiviilasjas 2-17-5292) ja hageja 30. novembri 2014 kirja toidupanga juhatajana (tl 129); 4) põhjendas maakohus vastuoluliselt, miks saab lugeda poolte vahel kehtinud töösuhte alguseks 1. märtsi 2015; 5) ei ole maakohus eristanud hageja kohustusi juhatuse liikmena ja töötajana. Suurem hulk kostja etteheiteid hagejale puudutab juhatuse liikme suhet, mitte töösuhet. Need rikkumised ei saanud olla aluseks töölepingu lõpetamisele; 6) ei arvestanud maakohus, et TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja väited seoses fiktiivsete arvetega ei oma tähendust, kuna väidetud sündmused toimusid ammu ja mõistlik aeg neile tugineda oli möödunud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on hageja 1. aprillil 2014 allkirjastatud tööleping MTÜS § 27 lg 5 kohaselt tühine. Puudub vaidlus, et tööleping sõlmimiseks ei olnud üldkoosoleku nõusolekut. Riigikohus selgitas lahendis 3-2-1-26-17 p 9, et juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga vältida huvide konflikti; 2) puudub juhatuse liikmete vahelistes suhetes alus TLS-i kohaldamiseks. Kuna poolte vahel ei olnud 1. aprillist 2014 kuni 1. märtsini 2015 töölepingulist suhet, ei ole kohane TLS-i rakendada; 3) ei oma põhikirja kontekstis tähendust kostja kodulehekülg. Põhikirjas ei olnud osakondi; 4) ei ole väliselt võimalik hinnata kostja lepingulisi suhteid. Kinnituskirjad kolmandatelt isikutelt on esitatud sooviga tõendada fiktiivset töölepingut; 5) ei erista hageja juhatuse liikme kohustusi töötaja kohustustest. Apellatsiooni p 2.5. märgitud ülesanded samastuvad juhatuse liikme kohustustega. 1. aprillist 2014 kuni 1. märtsini 2015 ei täitnud hageja kostja juures töökohustusi. Lepingute sõlmimine oli juhatuse liikme kohustus. Hagejal puudus ka kutsetunnistus, et kostja juures töötada; 6) oli tööleping üles öeldud õiguspäraselt ja kostjal oli õigus leping TLS § 88 lg 1 ja TLS § 97 lg 3 kohaselt üles öelda etteteatamise tähtaega järgminata. Omastamise toimepanemine on piisav alus töölepingu etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel käesolevas otsuses.
7.Apellant tugines ringkonnakohtus eelkõige väitele, et MTÜ-l oli kaks liiget ja kaks juhatuse liiget ning neid tuleb võrdselt kohelda. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt väidetud asjaolu, et keegi teine võis samuti tühise tehingu teha ning tema suhtes ei ole tühisusele viidatud, ei anna käesolevas asjas alust lugeda apellandiga sõlmitud tehingut kehtivaks. Samuti ei anna see alust hea usu põhimõttega kooskõlas jätta tühisusega arvestamata ega ka võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisele viidata. Apellandi väide, et kahe juhatuse liikmega MTÜ igapäevaseks majandustegevuseks oli juhatuse liikmel iseendaga töölepingu sõlmimine, ei ole tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et apellant sõlmis MTÜ juhatuse liikmena iseendaga 01.03.2014 töölepingu ja see on tühine. Vastustaja tõi ka esile, et MTÜ teine juhatuse liige omas kutsetunnistust, millest tuleneva pädevuse täitmiseks oli alus sõlmida temaga tööleping. Apellant sai kutsetunnistuse hiljem ning selle tõttu aktsepteeris kostja temaga sõlmitud töölepingu sõlmimist alates 01.03.2015.
8.Ringkonnakohus leiab, et MTÜ kodulehel esitatud informatsioon, sh osakondade kohta, võib omada tähendust välissuhetes, st suhetes kolmandate isikutega, kuid see ei loo õiguslikku alust ametikoha nõudmiseks, kui põhikirjas MTÜ struktuuris osakonnad puudusid.
9.Apellandi väide, et maakohus ei ole hinnanud asja juurde võetud tõendeid, milles kolmandad isikud kinnitavad, et nad on suhelnud ja sõlminud kokkuleppeid apellandiga, ei ole õige. Maakohus hindas neid tõendeid ning tuvastas, et tõendid kinnitavad apellandi osalemist erinevates projektides, kuid ei tõenda töösuhte olemasolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kolmandad isikud ei saa tõendada seda, mis ajast ja millise sisuga ning mis liiki leping (sisesuhe) oli apellandil MTÜ-ga. Vastuseks ringkonnakohtule märkis apellant, et ta ei tugine käsundile, töövõtule ega muule õiguslikule alusele, vaid jääb selle juurde, et alates 2014 aastast oli kehtiv töösuhe.
10.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et apellant esitas 19.02.2015 avalduse tegevusjuhendajana registrisse kandmiseks ja vastava loa saamiseks. Maakohus põhjendas, miks ta loeb töösuhte kehtivaks alates 01.03.2015 ning millised faktilised rikkumised andsid aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Apellandi väide, et sealjuures ei ole eristatud juhatuse liikme kohustusi ja töölepingu järgseid kohustusi, ei ole asjakohane. Apellandil oli nii MTÜ liikmena, juhatuse liikmena, kui ka töötajana kohustus käituda kooskõlas MTÜ põhimõtetega, olla lojaalne ning säilitada MTÜ vara ja rahalisi vahendeid. Maakohus tuvastas õigesti, et 01.03.2015 lepingu sõlmimine, MTÜ rahaliste vahendite endale ülekandmine, raamatupidamisele fiktiivsete arvete esitamine ja põhjendamatute väljamaksete tegemine, on etteheidetavad teod töölepingu alusel töötavale isikule, kuna apellant sai neid tegusid teha ka töölepingu alusel oma ülesandeid täites.
11.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi väiteid, et kuna hageja rikkumised leidsid osaliselt aset pikka aega tagasi, siis oli möödunud mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et apellandi toimingud said olla juhatuse liikmele ette heidetavad, kuid ei andnud alust töösuhte lõpetamiseks. Asjas on tõendatud, et apellant tegi 25.10.2016 MTÜ juhatuse liikmena endale kui töötajale põhjendamatult ülekande summas 5000 eurot. Tööleping öeldi erakorraliselt üles 31.10.2016, seega mõistliku tähtaja jooksul. Olukorras, kus üks isik täidab juhatuse liikme ülesandeid ning on samal ajal töölepingulises suhtes ning teeb iseendale põhjendamatult rahalise väljamakse, ei saa eeldada, et lõpetada saab üksnes juhatuse liikme lepingu, mitte aga töölepingut, samuti ei välista ülesütlemist see, et rikkumisi oli ka varem toimunud.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõltumata põhjustest olid apellandi poolt esitatud fiktiivsed müügilepingud kavatsusega pöörata rahalised vahendid enda kasuks piisav, et öelda apellandi tööleping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt üles TLS § 97 lg 3 kohaselt. Ringkonnakohus rõhutab, et apellandi rikkumised olid seotud rahaliste vahendite kuritarvitamisega. Apellant kandis endale abivajajate, eakate ja puuetega inimeste toetamiseks ning abistamiseks mõeldud vahendeid, mistõttu ei saanud mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamise tähtaja lõpuni.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Apellandi menetluskulud summas 621 eurot sh käibemaks, tuleb jätta apellandi enda kanda. Vastustaja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega vastuapellatsiooni, mille ringkonnakohus jättis menetlusse võtmata. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja, milles ei eristanud vastuapellatsioonkaebuse koostamise kulu, kokku summas 2 886 eurot koos käibemaksuga, millele lisandus transpordile kulunud kütuse kulu summas 58,99 eurot. Apellant esitas vastustaja menetluskulude suurusele vastuväite ning leidis, et põhjendatud on kulu summas 702 eurot, ja sõidukulu. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulude taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud ja vajalik esindaja kulu apellatsioonkaebusele vastamiseks ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks on 750 eurot, sh käibemaks. Ringkonnakohus arvestab kulu suuruse määramisel sellega, et apellatsioonkaebuses korrati samu väiteid, mis esitati maakohtule, vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, kohaldatavate normide ring oli menetlusosalistele apellatsioonimenetluse ajaks teada ning vaidlus ei olnud tõendimahukas. Põhjendatud ei ole ka kordades suuremas mahus õigusabi osutamine võrreldes apellatsioonkaebuse koostamise kuluga.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.