Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-17-3478 vajalike sihtotstarbeliste tehingute eest, esitades tehinguid kajastavad kuludokumendid raamatupidajale. Kostja on võtnud hageja arvelduskontolt välja sularaha ilma kuludokumente esitamata ja hageja raha omastanud järgmiselt: 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2014 kokku 1470 eurot; 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2015 kokku 7505 eurot 48 senti; 1. jaanuar 2016 kuni 8. november 2016 kokku 14 600 eurot. Lisaks kandis kostja hageja arvelduskontolt enda arvelduskontole üle 5000 eurot 25. oktoobril 2016 selgitusega „Töötasu 2014“ ja 2091 eurot

2-17-3478 Järgmisena käsitles maakohus hageja nõuet tagastada välja võetud sularaha 23 575 eurot 48 senti. Maakohus selgitas, et kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et raha on kasutatud hageja huvides ning kostja on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud ülekandeid endale ja välja võtnud hageja kontolt sularaha hageja huvides. Kostja tuginemine üksnes majandusaasta aruannetele kui tema võlgnevuse suurust tõendavatele dokumentidele, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tema esitatud tšekid on seotud praeguse vaidlusega. Jälgitav ei ole kostja väide, et ta on hageja SEB arvelduskontole sularaha sissemaksena tagastanud 2016. aastal välja võetud 14 090 eurot ning ülejäänu kohta on esitanud hagejale kuludokumendid. Kostja pidi juhatuse liikmena vastutama raamatupidamise õigsuse eest ja kõik kulusid ning tulusid puudutavad dokumendid korrektselt raamatupidamises kajastama. Raamatupidamislike kannete aluseks saab olla kuludokument, kuid kostja ei ole neid kuludokumente esitanud. Kostja ei ole tõendanud kulutuste põhjendatust ja seost hageja majandustegevusega. Kostja teo õigusvastasus seisneb vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmises, usalduse kuritarvitamises ja pahas usus käitumises. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Täidetud on ka kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused: kostja on hageja arvel rikastunud; rikastumine on toimunud soorituse ehk pangaülekande kaudu; täidetud on kohustust, mida ei ole tekkinud, st majanduskulu ei ole tekkinud. Seega on kostjal kohustus alusetult saadud raha tagastada ning hageja nõue on põhjendatud.

2-17-3478 hoidmise kohustust. Ringkonnakohus märkis, et kostja ei saa oma võlgnevuse suuruse tõendamisel tugineda ühingu majandusaasta aruandes väljatoodud nõuete suurusele. Kostjal lasus tõendamiskoormis selles, et tema sularahana välja võetud summasid on kasutatud hageja huvides. Ringkonnakohus leidis, et kuna pangatehingute väljavõtetel puuduvad selgitused sularaha sissemaksete asjaolude kohta ning puuduvad muud dokumentaalsed tõendid väljavõetud sularaha kasutamise kohta, siis ei saa üksnes kostja vande all antud seletusega tõendada, et ta kandis hageja arvelduskontole tagasi enda kohustuste katteks võetud raha. Kostja on tuginenud M. Eini vande all antud seletusele, et üldjuhul hagejal sularaha käivet ei olnud. Ringkonnakohus leidis, et see asjaolu ei tõenda kostja väidet selle kohta, et hageja kontole tagasi makstud raha sai kuuluda üksnes kostjale kui füüsilisele isikule. Seega ei kinnita M. Eini vande all antud seletus kostja seisukohta, et hageja kontole kantud rahaga täitis ta enda kohustuse hageja vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4(5)

2-17-3478 ulatuses ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. 31. augustil 2015 ja 2. mail 2016 on tehtud makseid pangakaardiga, mille puhul ei ole tegemist sularaha väljavõtmisega. Kohtud ei ole nendele kostja väidetele vastanud. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt ei saa kohus jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes selgitama, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu 15. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987/26, p 12; 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13). Samasuguse põhjendamiskohustuse näevad ringkonnakohtu otsuse jaoks ette TsMS § 654 lg-d 4 ja 5 (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 13.2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht kostja eeltoodud väidete kohta.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.