Tagastada Teresa Sale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Habitus (hageja) esitas 4. märtsil 2017 Teresa Sale (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 30 666 eurot 48 senti ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 26. oktoobrini 2016 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 26. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsusega. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena ligipääs hageja arvelduskontodele ning kostjal oli õigus teha iseseisvalt tehinguid hageja igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Juhatuse liikme õigused ei olnud piiratud. Juhatus vastutab hagejale
2-17-3478 vajalike sihtotstarbeliste tehingute eest, esitades tehinguid kajastavad kuludokumendid raamatupidajale. Kostja on võtnud hageja arvelduskontolt välja sularaha ilma kuludokumente esitamata ja hageja raha omastanud järgmiselt: 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2014 kokku 1470 eurot; 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2015 kokku 7505 eurot 48 senti; 1. jaanuar 2016 kuni 8. november 2016 kokku 14 600 eurot. Lisaks kandis kostja hageja arvelduskontolt enda arvelduskontole üle 5000 eurot 25. oktoobril 2016 selgitusega „Töötasu 2014“ ja 2091 eurot
25.oktoobril 2016 selgitusega „Töötasu 2014“. Kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hagejale kahju. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 1. aprillil 2014 töölepingu. Kostja pole nõustunud töötama hageja juures tasuta. Kostja kandis endale saamata jäänud 2014. a töötasu üle, sest hageja oli kohustatud maksma tehtud töö eest palka. Juhul kui kostja poleks seda tööd teinud, siis oleks pidanud hageja võtma tööle teise töötaja ja maksma talle töötasu. Järelikult ei saa kostjale 2014. aasta eest makstud töötasu olla hagejale kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 mõttes. Kostjal on õigus saada sama summa juhatuse liikme tasuna. Kostja on välja võetud sularaha maksnud hageja arvelduskontole tagasi ning esitanud hagejale kuludokumente. Kostja esitas tasaarvestusavalduse, milles palus tasaarvestada hageja nõudega järgmised summad: hagejale enam tagastatud 2043 eurot; 2015. a juuni ja juuli töötasu, kokku 1179 eurot 80 senti neto; 2015. a juuni ja juuli isikliku sõiduauto kompensatsioon 670 eurot neto; 2016. a oktoobri ja novembri töötasu, kokku 1096 eurot 81 senti; toidupanga koordinaatori töötasu 3886 eurot 85 senti; remonditööde eest Sergei Ivanovile tasutud 4000 eurot; sõiduauto ostuks antud sularaha 1200 eurot. Kostja märgib, et hageja ei ole nõuet esitades arvestanud sellega, et 2014. ja 2015. aastal on teine juhatuse liige pangakontolt sularaha välja võtnud, mille eest kostja ei vastuta.
3.Tartu Maakohus rahuldas 17. aprilli 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 30 666 eurot 48 senti ja viivise seadusjärgses määras alates 17. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus märkis, et hageja on mittetulundusühing, mille juhatuse või muu organi liikme vastutuse sätestab mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Maakohus selgitas MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldusi ning märkis, et lisaks kohaldub juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme vahelisele suhtele VÕS § 6. Lisaks käsitles maakohus hageja nõuet kui alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (VÕS § 1028 lg 1). Esmalt võttis maakohus seisukoha selles, kas kostjal oli õigus teha 25. oktoobril 2016 endale 7091 euro suurune ülekanne põhjendusel, et see oli tema töötasu 2014. aasta eest. Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-17-5014 on tõendatud, et tööleping sõlmiti 1. märtsil 2015. Seetõttu ei olnud kostjal enne 1. märtsi 2015 õigust töötasu saada. Eelnimetatud tsiviilasjas tuvastas maakohus, et hageja ei võlgne kostjale töötasu. Maakohus leidis, et kostja väide, et tema nõue võib olla juhatuse liikme töötasu nõue, tugineb samale faktilisele alusele ja esemele nagu kostja töötasu nõue eelnimetatud tsiviilasjas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et 2014. aastal oli tal õigus saada juhatuse liikme tasu, sh ei ole kohtule esitatud üldkoosoleku otsust, mis tõendaks, et kostja ametikoht oli palgaline. Võttes välja hageja kontolt raha ja makstes iseendale töötasu, ei ole kostja täitnud hoolsuskohustust juhatuse liikmena ning on tekitanud sellega hagejale kahju. Kostjal ei olnud õigust saada hagejalt töötasu, mistõttu ei ole väidetavas töötasu ulatuses tasaarvestamine võimalik. 2(5)
2-17-3478 Järgmisena käsitles maakohus hageja nõuet tagastada välja võetud sularaha 23 575 eurot 48 senti. Maakohus selgitas, et kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et raha on kasutatud hageja huvides ning kostja on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud ülekandeid endale ja välja võtnud hageja kontolt sularaha hageja huvides. Kostja tuginemine üksnes majandusaasta aruannetele kui tema võlgnevuse suurust tõendavatele dokumentidele, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tema esitatud tšekid on seotud praeguse vaidlusega. Jälgitav ei ole kostja väide, et ta on hageja SEB arvelduskontole sularaha sissemaksena tagastanud 2016. aastal välja võetud 14 090 eurot ning ülejäänu kohta on esitanud hagejale kuludokumendid. Kostja pidi juhatuse liikmena vastutama raamatupidamise õigsuse eest ja kõik kulusid ning tulusid puudutavad dokumendid korrektselt raamatupidamises kajastama. Raamatupidamislike kannete aluseks saab olla kuludokument, kuid kostja ei ole neid kuludokumente esitanud. Kostja ei ole tõendanud kulutuste põhjendatust ja seost hageja majandustegevusega. Kostja teo õigusvastasus seisneb vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmises, usalduse kuritarvitamises ja pahas usus käitumises. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Täidetud on ka kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused: kostja on hageja arvel rikastunud; rikastumine on toimunud soorituse ehk pangaülekande kaudu; täidetud on kohustust, mida ei ole tekkinud, st majanduskulu ei ole tekkinud. Seega on kostjal kohustus alusetult saadud raha tagastada ning hageja nõue on põhjendatud.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja leidis vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 12. oktoobri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3645 eurot 59 senti ja viivise seadusjärgses määras alates 17. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Riigikohus tühistas 21. aprilli 2021. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. juuni 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse sedaustiku (TsMS) § 654 lg-st 6. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 7091 eurot. Kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole juhatuse liikme ülesannete tasuta täitmist ette nähtud, siis võib juhatuse liikmele tasu maksta, kuid sellisel juhul määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord üldkoosoleku otsusega. Sellist üldkoosoleku otsust ei ole kostja esitanud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 23 575 eurot 48 senti. Kviitungite ja arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja välja võetud sularaha kasutati hageja huvides. Kui juhatuse liige on mittetulundusühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud ühingu huvides (jätnud nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata), on ta rikkunud mittetulundusühingu vara 3(5)
2-17-3478 hoidmise kohustust. Ringkonnakohus märkis, et kostja ei saa oma võlgnevuse suuruse tõendamisel tugineda ühingu majandusaasta aruandes väljatoodud nõuete suurusele. Kostjal lasus tõendamiskoormis selles, et tema sularahana välja võetud summasid on kasutatud hageja huvides. Ringkonnakohus leidis, et kuna pangatehingute väljavõtetel puuduvad selgitused sularaha sissemaksete asjaolude kohta ning puuduvad muud dokumentaalsed tõendid väljavõetud sularaha kasutamise kohta, siis ei saa üksnes kostja vande all antud seletusega tõendada, et ta kandis hageja arvelduskontole tagasi enda kohustuste katteks võetud raha. Kostja on tuginenud M. Eini vande all antud seletusele, et üldjuhul hagejal sularaha käivet ei olnud. Ringkonnakohus leidis, et see asjaolu ei tõenda kostja väidet selle kohta, et hageja kontole tagasi makstud raha sai kuuluda üksnes kostjale kui füüsilisele isikule. Seega ei kinnita M. Eini vande all antud seletus kostja seisukohta, et hageja kontole kantud rahaga täitis ta enda kohustuse hageja vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu 29. juuni 2021. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Ringkonnakohus jättis Riigikohtu juhised tähelepanuta. Kostja leiab, et tal oli hageja arvelduskontolt sularaha võtmiseks lepingust tulenev alus või alternatiivselt üldkoosoleku otsus. Ringkonnakohus ei ole eeltoodule hinnangut andnud. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata poolte vande all antud ütlused selle kohta, et kostjal oli olemas vähemalt lepingust tulenev õiguslik alus hageja arvelduskontolt sularaha välja võtta ning hageja ei osutanud sularaha eest teenuseid. Seega sai hageja arvelduskontole tagastatud summade puhul olla tegemist üksnes kostja rahaga. Kui ringkonnakohus leidis, et kostja ja hageja vande all antud ütlustega ei ole võimalik tõendada hagejal sularaha käibe puudumist ja hageja arvelduskontolt välja võetud sularaha tagasimaksmist, siis oleks ringkonnakohus pidanud selgitama, milliste tõenditega oleks kostjal võimalik oma väidet tõendada. Ringkonnakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse tähelepanuta. Kostja esitas menetluse kestel tasaarvestuse avalduse ja tugines sellele ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta ka selle, et 2014. ja 2015. aastal võttis ka teine hageja juhatuse liige M. Ein sularahana välja 1400 eurot. Selle summa ulatuses ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. 31. augustil 2015 ja 2. mail 2016 on tehtud makseid pangkaardiga, mille puhul ei ole tegemist sularaha väljavõtmisega.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Kostja tugineb kassatsioonkaebuses sellele, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta selle, et 2014. ja 2015. aastal võttis ka teine hageja juhatuse liige M. Ein sularahana välja 1400 eurot. Selle summa
4(5)
2-17-3478 ulatuses ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. 31. augustil 2015 ja 2. mail 2016 on tehtud makseid pangakaardiga, mille puhul ei ole tegemist sularaha väljavõtmisega. Kohtud ei ole nendele kostja väidetele vastanud. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt ei saa kohus jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes selgitama, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu 15. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987/26, p 12; 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13). Samasuguse põhjendamiskohustuse näevad ringkonnakohtu otsuse jaoks ette TsMS § 654 lg-d 4 ja 5 (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 13.2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht kostja eeltoodud väidete kohta.
12.Kostja tugineb kassatsioonkaebuses ka sellele, et ringkonnakohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse tähelepanuta. Kostja esitas menetluse kestel tasaarvestuse avalduse ja tugines sellele ka apellatsioonkaebuses. Kolleegium märgib, et iseenesest näeb TsMS § 654 lg 6 küll ette, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ta oma otsust põhjendama. Sel juhul peab ringkonnakohus aga märkima, et ta nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega. See ei vabasta ringkonnakohut siiski TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohustusest vastata apellatsioonkaebuse väidetele (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 13.3). Kolleegium leiab, et jättes tasaarvestust puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele vastamata, on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht kostja tasaarvestust puudutavate väidete kohta.
13.Kostja muud väited selle kohta, et ringkonnakohus on jätnud Riigikohtu varasemad juhised järgimata, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud ega ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus hindas tõendeid ja jõudis järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, et ta kandis hageja arvelduskontole tagasi enda kohustuste katteks võetud raha. Ringkonnakohus on oma järeldust põhjendanud ning järginud tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kolleegiumil ei ole TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt pädevust ise tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.