4.Tagastada MTÜ Habitus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
5.Tagastada Teresa Sale vastukassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Habitus (hageja) esitas 4. märtsil 2017 Teresa Sale (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 30 666 eurot 48 senti ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest.
2-17-3478 Hagiavalduse kohaselt oli kostja 26. oktoobrini 2016 hageja juhatuse liige. Kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 26. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsusega. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena ligipääs hageja arvelduskontodele ning kostjal oli õigus teha iseseisvalt tehinguid hageja igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Juhatuse liikme õigused ei olnud piiratud. Juhatus vastutab hagejale vajalike sihtotstarbeliste tehingute eest, esitades tehinguid kajastavad kuludokumendid raamatupidajale. Kostja on võtnud hageja arvelduskontolt välja sularaha ilma kuludokumente esitamata ja hageja raha omastanud järgmiselt: 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2014 kokku 1470 eurot; 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2015 kokku 7505 eurot 48 senti; 1. jaanuar 2016 kuni 8. november 2016 kokku 14 600 eurot. Lisaks kandis kostja hageja arvelduskontolt enda arvelduskontole üle 5000 eurot 25. oktoobril 2016 selgitusega „Töötasu 2014“ ja 2091 eurot
25.oktoobril 2016 selgitusega „Töötasu 2014“. Kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hagejale kahju. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja viitas nõude õigusliku alusena mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-le 1, § 27 lg-le 3, § 27 lg-le 5, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 620. Juhatuse liikme pädevuse piirid tulenevad mh MTÜS § 19 lg 1 p-st 4. Juhul, kui juhatuse liige teeb iseendaga tehinguid, väljub ta enda pädevuse piiridest, rikkudes sellega seadust, ning need tehingud on MTÜS § 27 lg 5 alusel tühised. Tühiste tehingute alusel juriidilise isiku valdusest võõrandatud vara on omakorda käsitatav ühingule tekitatud varalise kahjuna. Hageja märkis, et kostja peab tõendama oma süü puudumist ja vajaliku hoolsuskohustuse täitmist juhatuse liikmena. Kostja teo õigusvastasus seisneb vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmises, usalduse kuritarvitamises ja pahas usus käitumises. Seetõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju.
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 1. aprillil 2014 töölepingu. Kostja pole nõustunud töötama hageja juures tasuta. Kostja kandis endale saamata jäänud 2014. a töötasu üle, sest hageja oli kohustatud maksma tehtud töö eest palka. Juhul kui kostja poleks seda tööd teinud, siis oleks pidanud hageja võtma tööle teise töötaja ja maksma talle töötasu. Järelikult ei saa kostjale 2014. aasta eest makstud töötasu olla hagejale kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kostjal on õigus saada sama summa juhatuse liikme tasuna. Kostja on välja võetud sularaha maksnud hageja arvelduskontole tagasi ning esitanud hagejale kuludokumente. Kostja esitas tasaarvestusavalduse, milles palus tasaarvestada hageja nõudega järgmised summad: hagejale enam tagastatud 2043 eurot; 2015 juuni ja juuli töötasu, kokku 1179 eurot 80 senti neto; 2015. a juuni ja juuli isikliku sõiduauto kompensatsioon 670 eurot neto; 2016. a oktoobri ja novembri töötasu, kokku 1096 eurot 81 senti; toidupanga koordinaatori töötasu 3886 eurot 85 senti; remonditööde eest Sergei Ivanovile tasutud 4000 eurot; sõiduauto ostuks antud sularaha 1200 eurot.
3.Tartu Maakohus rahuldas 17. aprilli 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 30 666 eurot 48 senti ja viivise seadusjärgses määras alates 17. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus märkis, et hageja on mittetulundusühing, mille juhatuse või muu organi liikme vastutuse sätestab mittetulundusühingute seadus. Maakohus selgitas MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldusi ning märkis, et lisaks kohaldub juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme vahelisele suhtele VÕS § 6. Lisaks käsitles maakohus hageja nõuet kui alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (VÕS § 1028 lg 1).
2(9)
2-17-3478 Esmalt võttis maakohus seisukoha selles, kas kostjal oli õigus teha 25. oktoobril 2016 endale 7091 euro suurune ülekanne põhjendusel, et see oli tema töötasu 2014. aasta eest. Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-17-5014 on tõendatud, et tööleping sõlmiti 1. märtsil 2015. Seetõttu ei olnud kostjal enne 1. märtsi 2015 õigust töötasu saada. Eelnimetatud tsiviilasjas tuvastas maakohus, et hageja ei võlgne kostjale töötasu. Maakohus leidis, et kostja väide, et tema nõue võib olla juhatuse liikme töötasu nõue, tugineb samale faktilisele alusele ja esemele, nagu on kostja töötasuna nõudnud eelnimetatud tsiviilasjas. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et 2014. aastal oli tal õigus saada juhatuse liikme tasu, sh ei ole kohtule esitatud üldkoosoleku otsust, mis tõendaks, et kostja ametikoht oli palgaline. Võttes välja hageja kontolt raha ja makstes iseendale töötasu, ei ole kostja täitnud hoolsuskohustust juhatuse liikmena ning on tekitanud sellega hagejale kahju. Kostjal ei olnud õigus saada hagejalt töötasu, mistõttu ei ole väidetavas töötasu ulatuses tasaarvestamine võimalik. Järgmisena käsitles maakohus hageja nõuet tagastada välja võetud sularaha 23 575 eurot 48 senti. Maakohus selgitas, et kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et raha on kasutatud hageja huvides ning kostja on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud ülekandeid endale ja välja võtnud hageja kontolt sularaha hageja huvides. Kostja tuginemine üksnes majandusaasta aruannetele kui tema võlgnevuse suurust tõendavatele dokumentidele, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tema esitatud tšekid on seotud praeguse vaidlusega. Jälgitav ei ole kostja väide, et ta on hageja SEB arvelduskontole sularaha sissemaksena tagastanud 2016. aastal välja võetud 14 090 eurot ning ülejäänu kohta on esitanud hagejale kuludokumendid. Kostja pidi juhatuse liikmena vastutama raamatupidamise õigsuse eest ja kõik kulusid ning tulusid puudutavad dokumendid korrektselt raamatupidamises kajastama. Raamatupidamislike kannete aluseks saab olla kuludokument, kuid kostja ei ole neid kuludokumente esitanud. Kostja ei ole tõendanud kulutuste põhjendatust ja seost hageja majandustegevusega. Kostja teo õigusvastasus seisneb vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmises, usalduse kuritarvitamises ja pahas usus käitumises. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Täidetud on ka kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused: kostja on hageja arvel rikastunud; rikastumine on toimunud soorituse ehk pangaülekande kaudu; täidetud on kohustust, mida ei ole tekkinud, st majanduskulu ei ole tekkinud. Seega on kostjal kohustus alusetult saadud raha tagastada ning hageja nõue on põhjendatud.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja leidis vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 12. oktoobri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3645 eurot 59 senti ja viivise seadusjärgses määras alates 17. aprillist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskuludest maakohtus ja ringkonnakohtus jäi 12% kostja kanda ja 88% hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja nõuab kahju hüvitamist kostjalt kui juhatuse liikmelt, siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel VÕS § 1028 lg-t 1. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on MTÜS § 32 lg 2. Hageja ja kostja vahel oli väidetava kahju tekkimise ajal käsundilaadne suhe, s.o lepinguline suhe, ning hageja on tuginenud nõudes kostja hoolsuskohustuse rikkumisele, s.o lepingu rikkumisele.
3(9)
2-17-3478 Ringkonnakohus leidis, et kostja tekitatud kahjuks saavad olla vaid need sularaha väljamaksed, mis olid tehtud kostja nimele väljaantud kaardi alusel. Kahjuna ei ole käsitatav kostja makse tegemine pangakaardiga, sest hageja ei ole tõendanud, et kostjale nimeliselt antud deebetkaardiga tehtud maksed ei ole seotud ettevõtlusega. Hageja esitatud pangatehingute väljavõttest nähtuvalt ei ole kostja sularahana hageja kontole tagastanud 1. jaanuari 2014 kuni 31. detsembri 2014 eest 880 eurot;
1.jaanuari 2015 kuni 31. detsembri 2015 eest 3840 eurot; 1. jaanuari 2016 kuni 8. novembri 2016 eest 490 eurot. Kostja on teinud kaardiga seotud kontole sularaha sissemakseid, mis tuleb tasaarvestada kaardilt väljamakstud summadega. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks kasutanud kontole kantud sularaha uute maksete tegemiseks kontolt. Summad, mis kostja kandis hageja kontole sularahamaksetega, on käsitatavad kostja varem kaardiga hageja kontolt võetud sularaha tagasimaksetena. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja on ise märkinud pearaamatus nõude algsaldoks 1. jaanuari 2016 seisuga 2553 eurot 49 senti, siis on hageja järelikult aktsepteerinud mingis osas kostja 2014 ja 2015 esitatud kuludokumente sularaha kasutamise kohta hageja huvides. Seega on ringkonnakohtu arvates kostja sularaha väljavõtmisega ja selle mittekasutamisega hageja huvides tekitatud kahju suuruseks 3043 eurot 49 senti (algsaldo 2553 eurot 49 senti + 490 eurot 2016. aastal välja võetud sularaha, millest on lahutatud tagasimakstud summa). Kostja, võttes juhatuse liikmena hageja kontolt välja sularaha ja kasutades seda enda, mitte hageja huvides, rikkus üldist hoolsuskohustust, sest ei tegutsenud heas usus, vaid vastuolus seadusega ja juriidilise isiku huvidega. Kostja kohustuste rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Ringkonnakohus märkis hageja 7091 euro suuruse töötasu tagastamise nõude kohta järgmist. Kuna juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahel on käsunduslepingulaadne leping, mis erineb töölepingust, siis ei ole tegemist sama nõudega samal alusel, s.o tegemist ei ole vaidlusega, mille kohta on jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-17-5014. Hageja ja kostja kui juhatuse liikme vahel oli käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. Juhatuse liikme Marika Eina ütluste kohaselt olid juhatuse liikme ülesanded põhikirjalised. Seega juhul, kui kostja ei oleks neid ülesandeid täitnud, oleks hageja pidanud leidma kolmanda isiku, kes oleks seda teinud tasu eest. Ringkonnakohtu arvates saab käsitada mõistliku tasuna juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu, mida on makstud kostjale alates 1. märtsist 2015, s.o 589 eurot 90 senti kuus (neto). Seega alates 1. aprillist 2014 kuni 1. märtsini 2015 oli kostjal juhatuse liikmena õigus saada tasu 589 eurot 90 senti kuus, kokku 6488 eurot 90 senti. Makstes endale tasuna 7091 eurot, tekitas kostja hagejale kahju 602 eurot 10 senti ning rikkus üldist juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei tegutsenud heas usus, vaid vastuolus seadusega ja juriidilise isiku huvidega. Kostja kohustuste rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt on kostja juhatuse liikme üldise hoolsuskohustuse rikkumise tõttu tekitanud hagejale kahju 3645 eurot 59 senti (3043 eurot 49 senti + 602 eurot 10 senti) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida tasaarvestada hageja nõuetega tema vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hageja hagi rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Hageja palub saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
4(9)
2-17-3478 Hageja ei nõustu sellega, et kostja tehtud sularaha sissemaksed tuleb tasaarvestada kostja tehtud väljamaksetega. Kostja ei ole tõendanud, et hilisemad tagasimaksed on tehtud raha tagastamise eesmärgil. Hageja leiab, et ringkonnakohus hindas pearaamatust nähtuvat algsaldot erinevalt mõlemast poolest. Kostja ega hageja ei tuginenud sellele, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt pearaamatu väljavõttest on 2553 eurot 49 senti. Kuna kostja tehtud ülekanded puudutasid 2014. aastat ja kostja ei toonud välja, millise ajavahemiku eest pidi ta juhatuse liikme tasu saama, siis ringkonnakohus laiendas juhatuse liikme tasu saamise õigust valesti kuni 1. märtsini 2015. Lisaks leiab hageja, et tsiviilasjas nr 2-17-5014 on jõustunud kohtulahendis tõendatud see, et hageja ja kostja sõlmisid 1. märtsil 2015 töölepingu, mistõttu ei olnud kostjal enne seda õigust töötasu saada. Hageja leiab, et ringkonnakohtul ei esinenud alust lugeda kostja tehtud makseid juhatuse liikme tasuks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegelik tahe oli teha endale väljamakseid töölepingu alusel. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 627 lg-id 1 ja 2, sest MTÜS § 281 on praegusel juhul erinormiks. Samuti kohaldus asjas MTÜS § 27 lg 5. Kostja otsustus välja maksta endale juhatuse liikme tasu oli tühine, sest see eeldas üldkoosoleku heakskiitu.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
8.Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et ringkonnakohus on põhjendamatult lugenud kogu algsaldo 2553 eurot 1. jaanuari 2016 seisuga kostja kohustuseks, kuigi see summa käsitleb nõuet mõlema juhatuse liikme vastu. Nii 2014. aastal kui ka 2015. aastal võttis ka teine hageja juhatuse liige sularaha välja kokku 1400 eurot ning pole teada, millised kohustused olid 31. detsembri 2015 seisuga teisel juhatuse liikmel hageja vastu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli kostja kohustusega, siis tulnuks jätta hagi ka selles osas rahuldamata. Hageja nõude puudumist tõendab hageja 2. novembril 2016 koostatud kostja lõpparve, mille kohaselt on hageja teinud mahaarvamisi ja lõpparvena on märgitud 27 eurot 69 senti. Kostja ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kostjal puuduvad tasaarvestatavad nõuded hageja vastu.
9.Hageja vaidleb kostja vastukassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle: -
kostja oli hageja juhatuse liige 26. oktoobrini 2016; kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 26. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsusega; kostja kandis hageja arvelduskontolt enda arvelduskontole üle kokku 7091 eurot selgitusega „Töötasu 2014“.
5(9)
2-17-3478 -
kostja võttis hageja juhatuse liikmeks olemise ajal hageja arvelduskontolt välja sularaha kokku 23 575 eurot 48 senti.
Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes peamiselt selle üle, kas kostja on hageja arvelduskontolt sularaha välja võttes rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal oli õigus teha endale mittetulundusühingu juhatuse liikme tasu makseid.
12.Hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koosmõjus MTÜS § 32 lg-ga 2, mille järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täitis kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Kolleegium märgib, et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12).
13.Esmalt käsitleb kolleegium hageja 7091 euro suurust kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja tugines sellele, et kostja tegi endale töötasu väljamaksed 7091 euro ulatuses, kuigi pooled ei olnud sõlminud töölepingut. Samuti leiab hageja, et kostjal puudus õigus saada juhatuse liikme tasu.
13.1.Ringkonnakohus leidis, et juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahel on käsundilaadne õigussuhe, mis erineb töölepingust, mistõttu ei ole tegemist sama nõudega samal alusel, mille kohta on jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-17-5014. Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja märgib, et juhatuse liikmel võib lisaks ametisuhtele ühinguga olla sõlmitud ka juhatuse liikme teenistusleping, samuti võib olla nende vahel ka eraldi töösuhe. Juhatuse liikme leping ega juhatuse liikme ametisuhe ei allu töölepingu seaduse regulatsioonile (TLS § 1 lg 5). Seega, kui kostja on esmalt tasaarvestuse avalduses tuginenud töötasu nõude olemasolule aga hiljem juhatuse liikme tasu nõude olemasolule, siis ei põhine need nõuded samal faktilisel alusel. Kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma töötasu või juhatuse liikme tasu nõudega, ja hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama eraldi nii töötasu nõude kui ka juhatuse liikme tasu nõude puhul seda, kas kostja tasaarvestuseks kasutatud nõue eksisteerib ning kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ja seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
13.2.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja kui juhatuse liikme vahel oli käsundilaadne õigussuhe. Kolleegium selgitab, et ka mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks mittetulundusühingute seaduse sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (vt nt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 7. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 14; osaühingu kohta 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33). Kolleegium ei nõustu
6(9)
2-17-3478 ringkonnakohtuga selles, et kostjale kui mittetulundusühingu juhatuse liikmele tasu maksmisel tuleb kohaldada VÕS § 627, mis reguleerib käsundisaajale tasu maksmist.
13.3.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et äriühingu juhatuse liikmetel, kes tegutsevad nn võõrorgani põhimõttel (olemata ise samal ajal osanikeks või aktsionärideks), on vähemalt üldjuhul õigus saada oma tegevuse eest tasu (vt aktsiaseltsi kohta nt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18186/83, p 15; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953/50, p 13.5). Kolleegium selgitab, et mittetulundusühingu juhatuse liikme tasustamise regulatsioon (MTÜS § 281) erineb nii osaühingu juhatuse liikme tasustamise (ÄS § 1801) kui ka aktsiaseltsi juhatuse liikme tasustamise (ÄS § 314) regulatsioonist. MTÜS § 281 lg 1 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Seega võib mittetulundusühingu põhikirjas ette näha mittetulundusühingu juhatuse liikme ülesannete tasuta täitmise. Kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole juhatuse liikme ülesannete tasuta täitmist ette nähtud, siis võib juhatuse liikmele tasu maksta, kuid sellisel juhul määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord üldkoosoleku otsusega. Kolleegium selgitab, et juhatuse liikme õigus saada ametisuhtest tulenevalt tasu sõltub sellest, kas juhatuse liige ja mittetulundusühing on tasu saamises kokku leppinud. Kuigi kokkuleppe poolteks on üldjuhul juhatuse liige ja mittetulundusühing, siis mittetulundusühingu sisesuhtes kuulub juhatuse liikmega kokkuleppe sõlmimise, sh tasu suuruse ja maksmise korra üle otsustamine üldkoosoleku pädevusse (MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 281 lg 1 teine lause). Juhatuse liikmel on õigus saada tasu üksnes juhul, kui tasu on määratud üldkoosoleku otsusega. Üksnes valimisega mittetulundusühingu juhatuse liikmeks ei teki isikul õigust saada tasu. Küll aga võib juhatuse liikmel tekkida tasu saamise õigus juhul, kui juhatuse liige seab ametisse asumise nõusolekus tingimuseks kindlas suuruses tasu saamise ja üldkoosoleku otsusest nähtub vastava tingimusega nõustumine või ka siis, kui juhatuse liikmeks määramise otsuses on määratud tasu suurus ning juhatuse liige annab nõusoleku sellise otsuse alusel juhatuse liikmeks asumiseks. Sellisel juhul saab seda käsitada poolte kokkuleppena tasu maksmise kohta. Tasu saamise õigus võib juhatuse liikmel tekkida ka juhul, kui lisaks ametisse nimetamisele sõlmitakse juhatuse liikmega kehtivalt juhatuse liikme leping, mis näeb ette tasu saamise õiguse. Juhatuse liikmel puudub ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta õigus saada tasu ka juhul, kui asjaolusid arvestades ei saaks juhatuse liikme kohustuste tasuta täitmist eeldada. Kui juhatuse liikmele ei ole üldkoosoleku otsusega tasu määratud, võib juhatuse liige teha mittetulundusühingule ettepaneku tasu määramiseks. Kolleegium märgib, et juhatuse liikmele on võimalik tasu määrata ka tagasiulatuvalt. Kui üldkoosolek ei määra sellises olukorras juhatuse liikme ettepanekul juhatuse liikmele makstava tasu suurust ja maksmise korda, on juhatuse liikmel õigus tagasi astuda. Juhatuse liige ei saa aga ilma üldkoosoleku otsuseta mittetulundusühingu vastu tasu saamise nõuet esitada. Juhul, kui kostjal ei ole hageja vastu juhatuse liikme tasu nõuet tekkinud, on kostja nõude maksmapanek välistatud, mistõttu ei ole ka tasaarvestus võimalik (VÕS § 200 lg 4). Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul eeltooduga arvestada.
14.Järgmisena käsitleb kolleegium hageja 23 575 euro 48 sendi suurust kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Pooled ei ole vaidlustanud, et märgitud ulatuses sularaha oli hageja arvelduskontolt välja võetud ning et sularaha võttis välja kostja, kellel oli hageja pangakaardi kasutamise õigus. Kostja on tuginenud sellele, et ta on sularahana välja võetud raha osaliselt hageja arvelduskontole tagasi maksnud ja esitanud tõendina kuludokumente. Hageja leidis, et kostja ei ole sularahana välja võetud raha kohta kuludokumente esitanud ja tehtud tagasimaksete puhul tõendanud, et need on tehtud väljavõetud raha tagastamiseks.
7(9)
2-17-3478
14.1.Kolleegium märgib, et mittetulundusühingu juhatus on kohustatud korraldama mittetulundusühingu raamatupidamist (MTÜS § 35). See tähendab, et juhatus peab tagama, et mittetulundusühingu puhul oleks nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub igal juhatuse liikmel kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust (vt nt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16). Raamatupidamise korraldamise kohustust on rikutud ka siis, kui juhatuse liige jätab osa ühingu sularahakäibest raamatupidamises kajastamata.
14.2.Kohtud on õigesti leidnud, et kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et tema sularahana välja võetud summasid on kasutatud hageja huvides. Samuti nõustub kolleegium kohtute järeldusega, et praegusel juhul ei ole kviitungite ja arvete alusel võimalik tuvastada, et kostja välja võetud sularaha kasutati hageja huvides. Seda ei ole võimalik järeldada ka raamatupidaja esitatud arvest, millest nähtub, et raamatupidaja on teinud toiminguid sularaha lisadokumentide sisestamise kohta. Samuti ei saa kostja oma võlgnevuse suuruse tõendamisel tugineda ühingu majandusaasta aruandes väljatoodud nõuete suurusele. Majandusaasta aruanne kajastab ühingu majandusseisu, kuid see ei tekita ega välista nõuete olemasolu juhatuse liikme vastu. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja on pearaamatus märkinud kostja vastu nõude algsaldoks
1.jaanuari 2016 seisuga 2553 eurot 49 senti, on hageja järelikult aktsepteerinud mingis osas kostja 2014 ja 2015 esitatud kuludokumente sularaha kasutamise kohta hageja huvides. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Pearaamatus märgitud võlgnevuse suurus ei tekita ega välista nõuete olemasolu juhatuse liikme vastu. Kolleegium selgitab, et väljavõetud sularaha kasutamist hageja huvides peab tõendama kostja. Kui juhatuse liige on mittetulundusühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud mittetulundusühingu vara hoidmise kohustust. Kui juhatuse liige teeb ühingu kontole sularaha sissemakseid, tuleb eeldada, et need maksed on tehtud ühingu majandustegevuse tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara. Ei saa eeldada, et juhatuse liikme tehtud sissemaksed on tehtud juhatuse liikmeks oleva füüsilise isiku poolt nende kohustuste täitmiseks, mis füüsilisel isikul ühingu ees lasuvad. Kostjal lasub tõendamiskoormis nii selles, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontolt sularaha välja võttis, kui ka selles, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontole raha kandis. Kui kostja kasutas hageja raha isiklikuks tarbeks, siis pidi kostjal olema selleks MTÜS § 27 lg 5 kohaselt üldkoosoleku nõusolek. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja väljamakstud summad tuleb tasaarvestada sissemakstud summadega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontolt sularaha välja võttis ja millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontole raha kandis.
15.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et olukorras, kus hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist juhatuse liikme kohustuste rikkumisele tuginedes, ei võiks samal elusündmusel põhinevat nõuet rahuldada ka rikastumisõiguse sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1037 lg 1). Kohustuste rikkumisega kahju tekitamise nõue ei välista alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. See, kui
8(9)
2-17-3478 maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ühel õiguslikul alusel, kuid kontrollib hagi rahuldamise eeldusi ka teisel õiguslikul alusel, ei ole menetlusnormide rikkumine. Menetluses on tuginetud käsitlusele, et kui mittetulundusühingu juhatuse liige kannab ühingu kontolt enda kontole raha või võtab sularaha välja, on vastavad tehingud tühised, kui tehingute tegemiseks ei olnud üldkoosoleku otsust. Kolleegium märgib, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Näiteks saab tehinguna käsitada lepingut (mitmepoolne tehing). See, kui äriühingu juhatuse liige kannab ühingu kontolt enda kontole raha, ilma et ta sooviks sellega õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahet väljendada, on sooritus (teise isiku eesmärgistatud rikastamine). Juhul, kui ühingu juhatuse liige teeb ühingu nimel ja arvel enda kasuks soorituse, võib sooritus olla ilma õigusliku aluseta, kui juhatuse liikmel puudus selleks õigustus (näiteks lepingust tulenev õiguslik alus või üldkoosoleku nõusolek), kuid erinevalt tehingust ei ole sooritus tühine. Tühisus saab esineda tehingu puhul. Hageja ongi hagi alusena tuginenud sellele, et sooritused, mida kostja hageja nimel ja arvel tegi, olid ilma õigusliku aluseta ning lubamatud, mille tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viimase tekitatud kahju hüvitamist, samuti ilma õigusliku aluseta saadu tagastamist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude maksmapanek on välistatud põhjusel, et hageja ja kostja vahel eksisteeris käsundilaadne õigussuhe, mille alusel kandis kostja hageja pangakontolt enda kontole raha. Kolleegium rõhutab, et pooltevaheline leping välistab alusetust rikastumisest tuleneva nõude maksmapanemise üksnes juhul, kui leping andis soorituse saamiseks õigusliku aluse. Pooltevahelise õigussuhte olemasolu iseenesest ei välista alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamist, juhul kui lepingust ei tulene soorituse saamise õigust.
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
17.Kassatsioonkaebuse ja vastukassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebustelt tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.