Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi hagi Kaidi Freitoki ja Martin Kaliste vastu müügilepingu tagasivõitmiseks ja alternatiivselt Kaidi Freitoki vastu kahju hüvitamiseks. Hagi tagamise taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp Kostja Kaidi Freitok Kostja Martin Kaliste, lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig Hendrikson
Asja läbivaatamise kuupäev
14. mai 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21715902 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 24. oktoobril 2017 Harju Maakohtusse hagi Kaidi Freitoki (kostja I) ja Martin Kaliste (kostja II) vastu müügilepingute tagasivõitmiseks ja kinnistu omandiõiguse üleandmiseks ning alternatiivselt (kostja I vastu) kahju hüvitamiseks. Hageja väitel kuulus talle kinnistu Pärnumaal, mille hageja võõrandas mitu korda alla turuhinna kostjale I, kes omakorda võõrandas kinnistu sama hinnaga kostjale II, kes on pankrotivõlgniku osaniku poeg. Müügilepingutes märgiti, et kinnistute eest on tasutud sularahas enne lepingu
2-17-15902
sõlmimist, kuid hageja hinnangul ei ole kinnisasjade eest tegelikkuses tasutud. Tehingute eesmärk on olnud vara varjamine ja võlausaldajate huvide kahjustamine. Eeltoodust tulenevalt esineb alus tehingute tagasivõitmiseks. Juhul kui kohus peaks leidma, et eriõigusjärgluse korras ei ole võimalik kinnistut tagasi võita, palus hageja mõista kostjalt I välja kahjuhüvitise.
2.Hageja esitas hagiavalduses ka hagi tagamise taotluse, paludes seada kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale kinnistule ja keelumärge kostjale II kuuluvale kinnistule. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on põhjust kahtlustada, et vaidlusalune kinnistu võõrandatakse kolmandale isikule. Kahju hüvitamise hagi tagamiseks on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine, arvestades, et kostja I ei ole võimeline enda igapäevasest sissetulekust kahjuhüvitist tasuma ning kostjale I kuuluv kinnistu on juba koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks.
3.Harju Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2017. a määrusega hagi tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks kostjale II kuuluva kinnistu Pärnumaal ning määras kanda keelumärge kinnistusraamatusse hageja kasuks. Samuti määras kohus seada hagi tagamise abinõuna esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 40 000 eurot kostjale I kuuluvale kaasomandi osale kinnistust Harjumaal hageja kasuks. Maakohtu hinnangul ei piira hagi tagamiseks valitud vahendid kostjaid rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hagi tagamine peab tagama, et kostjal ei oleks võimalik kohtumenetluse jooksul vara seisundit halvendada, ning ei saa pidada lubatuks, et kohtumenetluse ajal vara koosseisu ja seisukorda kahjustataks või koormataks kolmandate isikute õigustega. Hagi esemeks oleva vara võõrandamise või loovutamise korral väljub see vara kostja omandist ning kohtuotsust ei oleks võimalik ei kostjate ega ka vara uue omaniku osas täita. Hageja nõude esemeks oleva vara koormamise korral ei ole aga enam tegemist samaväärse varaga.
4.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada keelumärke seadmise osas või alternatiivselt asendada keelumärge kohtuliku hüpoteegiga summas 5000 eurot. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lgt 4. Hagiese on üle tagatud. Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud ega põhistatud. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
läbivaatamiseks
Tallinna
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2017. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus seadis keelumärke kostja II kinnistule. Ringkonnakohus jättis uue määrusega hageja keelumärke seadmise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi rikkus maakohus TsMS § 378 lgt 4, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks teised võimalikud hagi tagamise abinõud ei taga hageja õigustatud huve piisavalt. Keelumärge ei ole ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus. Keelumärge on kinnistusraamatusse kantavatest tagamise vahenditest kinnisasja omanikule kõige koormavam, sest asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse täielikult ning sellest tulenevalt koormab kostjat ebaproportsionaalselt, võrreldes hagi tagamise eesmärgi ja teiste võimalike hagi tagamise abinõudega. Hageja nõude 2(5)
2-17-15902
(kinnistu tagasivõitmine) tagamiseks on sobiv abinõu eelmärge (AÕS § 63 lg 1 p 1). Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, mis kohaldub ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes, kuid see ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lgd 3 ja 4). Seega tagab hageja nõuet kinnistu tagasivõitmiseks ka eelmärge, kuid samas on eelmärkega tagatud ka kostja õigused. Ringkonnakohus ei saa ise teha uut määrust, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge hageja kasuks, arvestades, et hagimenetluses otsustab hageja ise taotluste esitamise ning hageja vastutab TsMS § 391 lg 1 alusel hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju eest. Hageja saab soovi korral taotleda eelmärget uue hagi tagamise avaldusega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta kostja II määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata või saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja arvates on eelmärke asemel õigem sisse kanda keelumärge. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole eelmärge piisav − eelmärge ei keela kinnistu võõrandamist ega asjaõigustega koormamast. Hagi eesmärk on saada kinnistu hageja omandisse tagasi. Hagi tagamata jätmise korral on ilmselge, et kostja II võõrandab kinnistu ning siis ei ole kohtuotsust võimalik ei kostjate ega uue omaniku suhtes täita. Ringkonnakohus ei ole kaalunud hagi tagamise tühistamise tagajärgi hagejale. Hageja endine juhatuse liige on tunnistanud vara võõrandamist lähikondsetele, ta on teinud hageja varast tühjaks. Kostja II on hageja endise juhatuse liikme kasupoeg. Ringkonnakohus pole lahendanud kostja II määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust seada keelumärke asemel kohtulik hüpoteek.
7.Kostja II leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et maakohus rikkus TsMS § 378 lgt 4. Keelumärge koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja II palub kassatsiooniastme menetluskuludena kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista 1065 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et hageja esitatud nõuet tagav sobilik ja lubatav vahend on praegusel juhul eelmärge.
9.1.Hageja on praeguses asjas esitanud pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 2, lgte 2 ja 3 ning § 116 lg 2 pde 1 ja 2 alusel kinnistu müügilepingute ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt pankrotiseaduse § 119 lg 1 alusel kinnistu omandi üleandmise nõude. Selline omandi üleandmisele suunatud nõue on kolleegiumi hinnangul tagatav eelkõige eelmärkega. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. AÕS § 631 lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi 3(5)
2-17-15902
tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib AÕS § 63 lg 4 kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. Nii on leidnud Riigikohus ka 28. märtsil 2018 tsiviilasjas nr 2178524 tehtud määruse ps 9.1.
9.2.AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge kannete tegemist kinnistusraamatusse erinevalt keelumärkest. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Ka menetluslikult on hagejale eelmärke sissekandmine lihtsam, sest AÕS § 631 lg 2 teise lause kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Muul juhul tuleks TsMS § 377 lg 1 esimese lause ja § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise alust (kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) kohtule põhistada.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohus ei saa ise omal algatusel teha uut määrust, millega kantakse kinnistusraamatusse eelmärge taotletud keelumärke asemel. Riigikohus on leidnud rahalise nõude korral, et kui hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lgga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel (vt nt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3211814, p 36). Sarnaselt on kolleegiumi arvates kohtutel õigus kanda taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge. Sisuliselt oleks tegu avalduse osalise rahuldamisega. Nii leidis Riigikohus ka 28. märtsil 2018 tsiviilasjas nr 2178524 tehtud määruse ps 10. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium selgitab, et asja õige lahenduse huvides oleks siiski otstarbekas, kui kohus määraks enne märke tegemise otsustamist tähtaja, mille jooksul hageja peaks kohtule teatama, kas ta soovib eelmärke seadmist. Selle tähtaja jooksul saaks hageja teatada ka sellest, kas ta soovib eelmärkega koos sisse kanda ka märkuse (vt määruse p 11). Kolleegium märgib, et kui hageja soovib eelmärke sissekandmist, tuleb ringkonnakohtul TsMS § 381 lg 2 alusel kontrollida ka esitatud haginõude põhistatust (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3218316, p 16). Kostja II on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väitnud, et hagi on põhistamata.
11.Kolleegium selgitab, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Sissekantav märkus tagab kolleegiumi hinnangul ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja II peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka kostja II üld- või eriõigusjärglase suhtes. Õigusjärgluse olemasolu tehakse vajaduse korral kindlaks täitemenetluse seadustiku § 18 kohaselt. Põhjalikumalt vt kohtuvaidluse märkuse kohta Riigikohtu 28. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2178524, p 11.
12.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu 4(5)
Peeter Jerofejev
Jaak Luik
2-17-15902
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.