Kostja II: XXX (endine XXX; isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX); Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat PirkkaMarja Põldvere ja vandeadvokaat Aivar Pilv (LEADELL Pilv Advokaadibüroo; e-post [email protected]; [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) vahel 22.11.2017.a sõlmitud ja notar Aivar Mesikäpa poolt tõestatud leping (notari ametitegevuse raamatu registri nr 3608) osas, millega XXX võõrandas XXX’ile tasuta: 1.1) korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr 4440350); 1.2) korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr 4440250); 1.3) OÜ Applaford Hiiumaa (registrikood 12241016) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 75% protsenti osakapitalist; 1.4)
2-17-19256 nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% protsenti osakapitalist; 1.5) BY Plast OÜ (registrikood 11728874) osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50% protsenti osakapitalist.
3.Tuvastada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek XXX’i (isikukood XXX) sissekandmiseks kinnistusraamatusse registriosa nr 4440350 ja 4440250 all registreeritud kinnisasjade omanikuna ja asendada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) nõusolekud kinnistusraamatus eelviidatud kinnistute registriosa kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanded XXX’i (isikukood XXX) kinnistute omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX (isikukood XXX) kinnistusraamatusse registriosa nr 4440350 ja 4440250 all registreeritud kinnistute omanikuna;
4.Tuvastada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek XXX’i (isikukood XXX) sissekandmiseks äriregistrisse OÜ Applaford Hiiumaa (registrikood 12241016) osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna ja asendada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne XXX’i (isikukood XXX) OÜ Applaford Hiiumaa (registrikood 12241016) osa nimiväärtusega 2500 eurot omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX (isikukood XXX) äriregistrisse OÜ Applaford Hiiumaa (registrikood 12241016) osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna;
5.Tuvastada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek XXX’i (isikukood XXX) sissekandmiseks äriregistrisse Applaford Logistics Centrum OÜ (registrikood 12234186) osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna ja asendada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne XXX’i (isikukood XXX) Applaford Logistics Centrum OÜ (registrikood 12234186) osa nimiväärtusega 2500 eurot omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX (isikukood XXX) äriregistrisse Applaford Logistics Centrum OÜ (registrikood 12234186) osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna;
6.Tuvastada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek XXX’i (isikukood XXX) sissekandmiseks äriregistrisse BY Plast OÜ (registrikood 11728874) osa nimiväärtusega 1278 eurot omanikuna ja asendada XXXi (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne XXX’i (isikukood XXX) BY Plast OÜ (registrikood 11728874) osa nimiväärtusega 1278 eurot omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX (isikukood XXX) äriregistrisse BY Plast OÜ (registrikood 11728874) osa nimiväärtusega 1278 eurot omanikuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud võrdselt XXX’i ja XXX’i kanda.
8.Rahuldada
KRONE
kindlaksmääramiseks.
SCANBALT
A/S
avaldus
menetluskulude
9.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista
2-17-19256 KRONE SCANBALT A/S-i kasuks XXX’ilt välja menetluskulud summas 1 422,50 eurot ning XXX’ilt summas 1 422,50 eurot.
10.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX’il ja XXX’il tasuda KRONE SCANBALT A/S-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Krone Scanbalt A/S, Applaford ES Transport & Logistics OÜ ja XXX 11.07.2017.a notar Kirsty Laidvee tõestatud võlatunnistuse, võla ajatamise kokkuleppe ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta alljärgnevatel tingimustel: kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga võlgnes Applaford hagejale 1 158 560 eurot (p 1.1); hageja ja kostja I vahel on 16.05.2017 sõlmitud käendusleping, millega kostja I võttis endale kohustuse vastutada täies ulatuses Applafordi rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt Applafordiga summas kuni 1 183 560 eurot (p 1.2); Kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli p-s 1.1 nimetatud nõue 1 158 560 euro tasumiseks nii Applafordi kui kostja I suhtes sissenõutavaks muutunud (p 1.3); hageja andis Applafordile ja kostjale I täiendava tähtaja võlasumma vabatahtlikuks tasumiseks (p 2.1); Applaford ja kostja I on solidaarselt kohustatud tasuma võlasumma ja intressi (5% tasumata võlasumma osalt aastas) maksegraafiku alusel (p-d 2.2 ja 2.3); tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda Applafordilt ja kostjalt I solidaarselt viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (p 2.6); kokkuleppele lisatud maksegraafikujärgse makse tasumisega viivitamisel rohkem kui 14 päeva on hagejal õigus nõuda Applafordilt ja kostjalt I solidaarselt kogu võlgnetava võlasumma kohest tasumist täies ulatuses (p 2.7); Applaford ja kostja I andsid vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 18 nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele võlasumma tasumise nõude koos kõrvalnõuetega, sealhulgas intressi tasumise nõue, täitmiseks.
2.Pärast kokkuleppe sõlmimist tasus Applaford hagejale esimesed neli maksegraafiku järgset makset so. kokku 100 000 eurot. Applaford ei ole tasunud hagejale 31.10.2017.a makset summas 25 000 eurot ja 30.11.2017.a makset summas 25 000 eurot. Hageja esitas 01.12.2017.a kohtutäitur Priit Petterile täitmisavalduse Applafordi ja kostja I suhtes täitemenetluse alustamiseks kokkuleppest tuleneva nõude sissenõudmiseks. Hagejal oli täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga Applafordi ja kostja I vastu solidaarne nõue summas 1 081 852,63 eurot, millele lisandub viivis 0,05% päevas. Kohtutäitur Priit Petter algatas hageja 01.12.2017.a täitmisavalduse ja kokkuleppe alusel täitemenetluse
2-17-19256 solidaarvõlgnike Applafordi ja kostja I vastu. Kohtutäitur Priit Petteri 21.12.2017.a teate kohaselt nähtub pangakontode saldopäringute vastustest, et kostja I kontodel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid nõude rahuldamiseks. Kostja I nimele ei ole registreeritud kinnisvara. Kostjale I kuulub sõiduk BMW 520I va 1991. Kostjale I kuuluvatele osadele ettevõtetes RTG–Trans OÜ, OÜ Applaford ES Transport & Logistics, OÜ Applaford Hiiumaa, L.L. & R.N. Investments Group OÜ, Vahtrepa Investments OÜ on hagi tagamise korras seatud keelumärge SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks. Kostja I nimele on registreeritud väärtpaberikontod 99000962010 ja 99102104530. Varade ja kohustuste nimekirja kohtutäiturile esitatud ei ole. Kohtutäituri hinnangul võib nõude suurust arvestades eeldada, et sissenõude pööramine kohtutäiturile hetkel teadaolevale varale ei vii nõude täieliku rahuldamiseni.
3.Hagejale on saanud pärast täitemenetluse alustamist teatavaks, et notar Aivar Mesikäpp on väljastanud 22.11.2017.a pärimistunnistuse, mille kohaselt on kostja I 20.08.2017.a surnud XXX ́i (isikukood XXX) ainuke pärija. Samal kuupäeval (22.11.2017.a), kui notar Aivar Mesikäpp väljastas kostjale I pärimistunnistuse, sõlmisid kostjad I ja II notar Aivar Mesikäpa poolt tõestatud lepingu, millega kostja I võõrandas kostjale II tasuta alljärgneva vara: korteriomandi asukohaga XXX, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr 2 üldpinnaga 196,7 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 4440350), mis kuulus XXXi pärandvarasse; korteriomandi asukohaga XXX, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr 1 üldpinnaga 196,7 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 4440250), mis kuulus XXXi pärandvarasse; OÜ Applaford Hiiumaa (registrikood 12241016) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 75% protsenti osakapitalist, mis kuulus osaliselt XXXi pärandvarasse; Applaford Logistics Centrum OÜ (registrikood 12234186) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% protsenti osakapitalist, mis kuulus XXXi pärandvarasse; BY Plast OÜ (registrikood 11728874) osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50% protsenti osakapitalist. Seejuures leppisid kostjad kokku, et nendevahelise abielu lahutamisel on kostja II kohustatud lepingu alusel saadud esemed tasuta võõrandama kostjale I mõistliku aja jooksul pärast lahutust (p 3.10). 22.11.2017.a. sõlmitud lepingu alusel on tehtud kinnistusraamatusse kanded korteriomandite omandiõiguse ülemineku kohta kostjale II ja äriregistrisse kanded osaühingute osade ülemineku kohta kostjale II. Kostjad I ja II on omavahel abielus ning abieluvararegistri kande kohaselt kehtib nende vahel varalahususe varasuhe. Kostja I on Applaford ES Transport & Logistics OÜ juhatuse liige ja osanik.
4.Hageja hinnangul on TMS § 187 lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise nõude esitamise eeldused täidetud. Hageja palub: 1) tunnistada kehtetuks XXXi ja XXXi vahel 22.11.2017.a sõlmitud ja notar Aivar Mesikäpa poolt tõestatud notari ametitegevuse raamatu registri numbri all 3608 registreeritudleping, millega XXX võõrandas XXX tasuta: 1.1) korteriomandi asukohaga XXX, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr 2 üldpinnaga 196,7 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega; 1.2) korteriomandi asukohaga XXX, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr 1 üldpinnaga 196,7 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega; 1.3) OÜ Applaford Hiiumaa osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 75% protsenti osakapitalist; 1.4) Applaford Logistics Centrum OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% protsenti osakapitalist; 1.5) BY Plast OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50% protsenti osakapitalist; 2) tuvastada XXXi ja XXXi kohustus anda nõusolek XXXi sissekandmiseks kinnistusraamatusse registriosa numbrite 4440350 ja 4440250 all registreeritud kinnisasjade omanikuna ja asendada XXXi ja XXXi nõusolekud kinnistusraamatus eelviidatud kinnistute registriosa kannete muutmiseks kohtuotsusega ja
2-17-19256 muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanded XXXi kinnistute omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX kinnistusraamatusse registriosa numbrite 4440350 ja 4440250 all registreeritud kinnistute omanikuna; 3) tuvastada XXXi ja XXXi kohustus anda nõusolek XXXi sissekandmiseks äriregistrisse OÜ Applaford Hiiumaa osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna ja asendada XXXi ja XXXi nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne XXXi OÜ Applaford Hiiumaa osa nimiväärtusega 2500 eurot omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX äriregistrisse OÜ Applaford Hiiumaa osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna; 4) tuvastada XXXi ja XXXi kohustus anda nõusolek XXXi sissekandmiseks äriregistrisse Applaford Logistics Centrum OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna ja asendada XXXi ja XXXi nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne XXXi Applaford Logistics Centrum OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX äriregistrisse Applaford Logistics Centrum OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna; 5) tuvastada XXXi ja XXXi kohustus anda nõusolek XXXi sissekandmiseks äriregistrisse BY Plast OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot omanikuna ja asendada XXXi ja XXXi nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtuotsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne XXXi BY Plast OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda XXX äriregistrisse BY Plast OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot omanikuna.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja märgib, et 22.11.2017.a XXX ning I. XXX abiellusid, leppisid kokku varalahususe varasuhtes ning sõlmisid vastavalt XXX isa tahtele esemete võõrandamise lepingu (edaspidi Leping), millega osa XXX pärandist anti kostjate veel sündimata lapse huvide kaitseks XXX omandisse. Tulenevalt sellest, et XXX omandisse läks vara, mille üleandmist oli soovinud XXX (kuid ta ei suutnud seda enam testamendi vormis teha), on lepingu pooled lepingu punktides 3.3 ja 3.5 selgelt määratlenud, et Lepingut ei tohi käsitleda XXX poolse kinkelepinguna XXXle.
6.Puuduvad alused kostjate vahel 22.11.2017.a sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara XXX omandisse tagasi kandmiseks. Leping ei ole tehtud hageja huvide kahjustamiseks. Nimetatud tehingu sõlmimisega ei ole muutunud XXX majanduslik olukord võrreldes selle ajaga kui XXXja hageja sõlmisid 11.07.2017.a kokkuleppe, ega ka võlatunnistuse aluseks olevate tehingute tegemise ajaga. Seega ei saanud Leping ka kuidagi võlausaldajate huve kahjustada. XXXei ole muutunud 22.11.2017 Lepingu tagajärjel või lepingu sõlmimise tõttu maksejõuetuks. XXX nimel ei ole vähemalt kolmel viimasel aastal kinnisvara olnud. Ka osalused äriühingutes ei õle märkimisväärselt muutunud. Nii 11.07.2017 kui ka praegu on XXX ainuke reaalne sissetulek töötasu summas 630 eurot (bruto). Hageja sai XXXga käenduslepingut sõlmides lähtuda üksnes tema olemasolevast varast. Hagejal puudus mis tahes alus eeldada, et käendaja majanduslik seis muutub. Veelgi enam, hagejast oleks üpris küüniline ja kindlasti hea usu põhimõttega vastuolus olnud eeldada, et XXX majanduslik olukord paraneb, kuna tema isa sureb ja ta saab päranduse. Hageja ei saanud ka kuidagi teada ega lähtuda eeldusest, et XXX võimaliku surma korral oleks pärijaks XXXvõi et XXX soovide kohaselt läheks tema vara üle XXXle. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjendatud hageja väide, et XXX on 22.11.2017 tehingu tegemisega hageja majanduslikke huve kahjustanud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et 11.07.2017.a kokkuleppe sõlmimisel oli XXX maksejõulisem või et tal oli sel hetkel rohkem vara, mille arvelt oleks saanud hageja nõudeid rahuldada.
2-17-19256
7.Lepingu esemed 1 ja 2 ehk XXX, asuvad kinnistud (ridaelamuboksid) olid algselt XXX vanaema omandis ja seejärel sai kinnistu omanikuks 2015.a XXX isa XXX. Vaatamata asjaolule, et XXX kinnistu ühes ridaelamuboksis elas reaalselt XXX, ei soovinud XXX vara poja nimele kirjutada. Kui selgus, et XXX saab XXXga (tol ajal XXX) lapse, soovis XXX kindlustada lapse majandusliku seisu ja jätta ridaelamuboksid lapsele. Kahjuks oli XXX selleks ajaks juba sellises tervislikus seisundis (Põltsamaa hooldekodus voodihaige), et ta ei suutnud testamenti teha. XXX soovi anda ridaelamuboksid XXX omandisse kinnitavad XXX poolt 2017.a juulis tehtud päringud erinevatele notaritele. Seetõttu avaldas XXX otsustavalt tahet, et XXX ja XXX peavad tema pärandi avamisel abielluma ning osa pärandvarast tuleb lapse ja XXX huvide tagamiseks anda koheselt XXX omandisse selliselt, et see oleks XXX nimele vormistatud ning et sellest saaks XXX lahusvara.
8.Ebaõige on ka hageja väide, et XXX loobus 22.11.2017 tehinguga olulisel määral oma varast. Lepingust nähtuvalt andis XXXXXX omandisse üksnes osa oma varast (5 osalust osaühingutes ja 2 kinnistut). Kõik muu (päritud) vara jäi XXX omandisse: sh 25% osalus Applaford ES Transport & Logistics OÜ-s (+ päritud 75% osalus), 100% osalus L.L. & R.N. Investments Group OÜ-s, 100% osalus Malmik Service OÜ-s ja päritud 100% osalus Malmik Logistika AS-s. Mitmetel viidatud ühingutel on omakorda tütarettevõtted. Käesoleva vaidluse kontekstis ei saa oma vara XXXle üleandmist pidada „olulisel määral oma varast loobumiseks“ ka seetõttu, et vaidlusalune vara ei olnud varem XXX omandis, vaid kuulus XXX.
9.Isegi kui kohus leiab, et XXX sõlmis 22.11.2017 Lepingu teadlikult hageja huvide kahjustamiseks, puudub alus tehingu tagasivõitmiseks, kuna XXX sellest ei teadnud ega pidanudki teadma. Kuigi TMS § 188 lg 2 sätestab eelduse, et antud asjaoludel pidi XXX olema hageja huvide kahjustamisest teadlik, siis see nii ei olnud. XXX lähtus Lepingut sõlmides XXX soovidest ja oma veel sündimata lapse õigustest ja huvides. Tal ei olnud mis tahes alust arvata, et XXX võiks tehinguga kahjustada võlausaldajate huve. 22.11.2017.a lepingut sõlmides XXX isegi ei teadnud, et XXX oli 11.07.2017.a hagejaga käenduslepingu sõlminud. Nimelt pole vaidlust, et XXX oli käenduslepingu sõlmimise ajal vanglas ja tema nimel tegi volituse alusel tehingu Ivo Männik. XXXl polnud mingit alust arvata, et XXX vanglas olles oma kohustusi suurendab. Seejuures puudus ja puudub XXXl täielik ülevaade XXX varast ja kohustustest. Seega ei saanud XXX 22.11.2017 Lepingut sõlmides kuidagi eeldada (veel vähem teadlik olla) sellest, kas XXX Lepinguga hageja õigusi kahjustab või mitte.
10.Puuduvad alused 22.11.2017 Lepingu TMS § 189 alusel kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on ise viidanud 22.11.2017 Lepingu punktidele 3.3 ja 3.5, millest nähtub üheselt poolte tahe mitte sõlmida kinkelepingut ja mitte käsitleda sõlmitavat lepingut kinkelepinguna või kinke iseloomuga lepinguna. VÕS § 29 kohaselt tuleb lepingut tõlgendada lähtuvalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega ei saa ega tohi lepingut tõlgendada olemuslikult kinkelepinguna, kuna pooled on sõnaselgelt soovinud seda mitte teha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama
2-17-19256 paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:
12.1.Krone Scanbalt A/S (hageja), Applaford ES Transport & Logistics OÜ ja XXX sõlmisid 11.07.2017.a notar Kirsty Laidvee tõestatud võlatunnistuse, võla ajatamise kokkuleppe ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tlk 711) alljärgnevatel tingimustel: kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga võlgnes Applaford hagejale 1 158 560 eurot (p 1.1); hageja ja kostja I vahel on 16.05.2017.a sõlmitud käendusleping, millega kostja I võttis endale kohustuse vastutada täies ulatuses Applafordi rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt Applafordiga summas kuni 1 183 560 eurot (p 1.2); Kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli võlasumma nii Applafordi kui kostja I suhtes sissenõutavaks muutunud (p 1.3); Kokkuleppele lisatud maksegraafikujärgse makse tasumisega viivitamisel rohkem kui 14 päeva on hagejal õigus nõuda Applafordilt ja kostjalt I solidaarselt kogu võlgnetava võlasumma kohest tasumist täies ulatuses (p 2.7);
12.2.pärast kokkuleppe sõlmimist tasus Applaford hagejale esimesed neli maksegraafiku järgset makset so. kokku 100 000 eurot. Applaford ei tasunud hagejale 31.10.2017.a makset summas 25 000 eurot ja 30.11.2017.a makset summas 25 000 eurot.
12.3.hageja esitas 01.12.2017.a kohtutäitur Priit Petterile täitmisavalduse (tlk 36-37) Applafordi ja kostja I suhtes täitemenetluse alustamiseks Kokkuleppest tuleneva nõude sissenõudmiseks. Hagejal oli täitmisavalduse esitamise seisuga Applafordi ja kostja I vastu solidaarne nõue summas 1 081 852,63 eurot, millele lisandub viivis 0,05% päevas. Kohtutäitur Priit Petter algatas hageja 01.12.2017.a täitmisavalduse ja Kokkuleppe alusel täitemenetluse solidaarvõlgnike Applafordi ja kostja I vastu;
12.4.kohtutäitur Priit Petteri 21.12.2017.a teate (tlk 14) kohaselt ei ole kostjal I piisavalt vara nõude rahuldamiseks. Kohtutäituri hinnangul võib nõude suurust arvestades eeldada, et sissenõude pööramine kohtutäiturile hetkel teadaolevale varale ei vii nõude täieliku rahuldamiseni;
12.5.notar Aivar Mesikäpp on väljastanud 22.11.2017.a pärimistunnistuse (tlk 1618), mille kohaselt on kostja I 20.08.2017.a surnud XXX ́i ainuke pärija;
12.6.kostjad I ja II sõlmisid 22.11.2017.a notar Aivar Mesikäpa poolt tõestatud lepingu (tlk 19-27; edaspidi Võõrandamisleping), millega kostja I võõrandas kostjale II tasuta muu hulgas alljärgneva vara (edaspidi Vara):
12.6.1.korteriomand asukohaga XXX(registriosa nr 4440350), mis kuulus XXXi pärandvarasse;
12.6.2.korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr 4440250), mis kuulus XXXi pärandvarasse;
12.6.3.OÜ Applaford Hiiumaa (registrikood 12241016) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 75% protsenti osakapitalist, mis kuulus osaliselt XXXi pärandvarasse;
12.6.4.Applaford Logistics Centrum OÜ (registrikood 12234186) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% protsenti osakapitalist, mis kuulus XXXi pärandvarasse;
12.6.5.BY Plast OÜ (registrikood 11728874) osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50% protsenti osakapitalist;
2-17-19256 Seejuures leppisid kostjad kokku, et nendevahelise abielu lahutamisel on kostja II kohustatud lepingu alusel saadud esemed tasuta võõrandama kostjale I mõistliku aja jooksul pärast lahutust (p 3.10);
12.7.Võõrandamislepingu alusel on tehtud kinnistusraamatusse kanded korteriomandite omandiõiguse ülemineku kohta kostjale II ja äriregistrisse kanded osaühingute osade ülemineku kohta kostjale II (tlk 28-34):
12.8.Kostjad I ja II on omavahel abielus ning abieluvararegistri kande kohaselt kehtib nende vahel varalahususe varasuhe (tlk 35).
13.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamist ning selle alusel tehtud registrikannete tagasipööramist, kuivõrd tehinguga kahjustati hageja kui sissenõudja huvisid. Kostjad esitatud haginõuet õigeks ei võta ja vaidlevad sellele vastu.
14.Poolte vahel on vaidlus tehingu olemuse osas (kas tegemist on TMS §-is 188 või 189 nimetatud tehinguga), samuti selle osas, kas tehinguga kahjustati hageja huvisid. Lisaks on kostjad märkinud, et kostjal II puudus ülevaade kostja I varade ja kohustuste üle ning ta ei teadnud, et kostja I oli hagejaga kokkuleppe sõlminud. Kostjad lisavad, et võõrandamisleping sõlmiti kostja I surnud isa viimse tahte täitmiseks.
15.Esmalt analüüsib kohus, kas on täidetud vara tagasivõitmise üldised eeldused. TMS § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS-s sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Hagejal on kostja I suhtes täitedokument ning täitedokumendist tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks (vt käesoleva otsuse p 19.1). Kohtutäitur Priit Petter algatas solidaarvõlgnike Applafordi ja kostja I suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 023/2017/2168. Sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt käesoleva otsuse p 19.4), kuna kostjal I puudub vara, mille arvelt nõuet rahuldada. Seega on TMS § 187 lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise nõude esitamise eeldused täidetud.
16.Järgnevalt analüüsib kohus, millise tehinguga on võõrandamislepingu puhul tegemist. Võõrandamislepingu punktidest 3.1 – 3.5 nähtub, et vara on kostjale II võõrandatud tasuta. Riigikohus on märkinud, et tehingul võib kas või osaliselt olla kinke iseloom, kui soorituse ja vastusoorituse väärtused erinevad suurusjärgu võrra (vt nt RKTsKo nr 3-2-1163-11, p 41; nr 3-2-1-41-14, p 14; nr 3-2-1-17-17, p 14). Käesoleval juhul puudub kostja II poolne vastusooritus sootuks, mistõttu on ilmselt tegemist tehinguga, millel on kinke iseloom. Kohus rõhutab siinkohal, et olukord, kus lepingupooled püüavad lepingus sätestada formaalsed klauslid, mille põhjal võiks eeldada, et tegemist ei ole kinkelepinguga, ei muuda tehingu tegelikku olemust. Lepingu liigi hindamisel tuleb lähtuda selle olemusest, eesmärgist ja põhisisust (s.o sellest, milliseid sooritusi lepingupooled nimetatud tehinguga tegid). Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on nõude aluseks TMS § 189 lg 1, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 189 lg 2 kohaselt võib kohus lg-s 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
2-17-19256
17.Kohus selgitab, et TMS § 189 puhul on tegemist erinormiga TMS § 188 suhtes, mistõttu TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja eraldi tuvastada, kas võõrandamislepinguga kahjustati teadlikult hageja huve. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, s.t et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga (vt RKTsKo nr 3-2-1-41-13, p 12). Seega jätab kohus käesoleval juhul tähelepanuta kõik asjasse mittepuutuvad poolte väited, mis käsitlevad TMS §-s 188 sätestatud eelduste olemasolu (sh XXXi viimse tahte täitmist puudutava, kostja II teadlikkust puudutava).
18.Võõrandamisleping sõlmiti 22.11.2017.a ning hageja on tehingu tagasivõitmise hagi kohtule esitanud 28.12.2017.a. Seega on võõrandamisleping sõlmitud vähem kui kaks aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist, mistõttu ei saa olla vaidlust ka hagi tähtaegsuse osas.
19.Kinke iseloomuga tehingu tagasivõitmine on välistatud olukorras, kus tegemist oli toetuse või tavapärase kingitusega, mis vastas võlgniku majanduslikule olukorrale (TMS § 189 lg 3). Kohus leiab, et võõrandamislepingu esemeid, nende väärtust ning mahtu arvestades, samuti arvestades siinjuures ka kostja I majanduslikku seisundit, ei ole võimalik asuda seisukohale, et vara tasuta kostjale II võõrandamise puhul oleks tegemist tavapärase kingitusega. Vara tasuta võõrandamine ei vastanud ka kostja I majanduslikule olukorrale, kuivõrd kohtutäitur on vähem kui 1 kuu pärast võõrandamislepingu sõlmimist tuvastanud, et kostjal I puudub likviidne vara, mille arvelt hageja nõuet rahuldada. Seega ei välista TMS § 189 lg-s 3 sätestatu käesoleval juhul tehingu tagasivõitmist.
20.Kostjad on märkinud, et võõrandamislepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Riigikohus on märkinud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt RKTsKo nr 3-2-1120-10, p 12). Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt nt RKTsKo nr 3-2-1-62-12, p 10; nr 3-2-1-149-13, p 40). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-111-16 p-is 20 märkinud, et tehingu tagasivõitmise puhul on „ ... oluline see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud.“ Käesoleval juhul tuleb seega hinnata, milline oleks olnud kostja I majanduslik olukord, kui ta ei oleks võõrandamislepingut sõlminud. Juhul, kui kostja I ei oleks XXXilt päritud vara võõrandamislepinguga kostjale II tasuta võõrandanud, oleks selle vara omanikuks kostja I. Sellisel juhul saanuks kohtutäitur selle vara realiseerimise tulemi arvelt hageja nõude kasvõi osaliselt täita. Kohtutäituri teatel aga puudub kostjal I vara, millele oleks võimalik hageja nõude sundtäitmiseks sissenõuet pöörata. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et võõrandamislepingus on vaidlusaluse vara koguväärtuseks peetud koguni 482 278 eurot (vt p 3.12.1 – 3.12.5). Nimetatud vara arvelt oleks olnud võimalik hageja nõuet märkimisväärses ulatuses rahuldada. Seega ei ole kahtlust, et kostja I muutis ennast võõrandamislepinguga sisuliselt varatuks ja sellega omakorda hageja nõude rahuldamise kostja I vara arvel sisuliselt võimatuks. Eeltoodu põhjal on ilmne, et võõrandamiselepinguga vara kinkimine kostjale II kahjustas hageja kui sissenõudja huve.
21.Kõigele eelnenule tuginedes on kohus seisukohal, et võõrandamisleping tuleb tunnistada kehtetuks osas, millega kostja I võõrandas tasuta kostjale II vaidlusaluse vara.
2-17-19256
22.Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus tehingu tagasivõitmiseks ning käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, on selle õiguslikuks tagajärjeks TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning TMS § 195 lg 1 alusel, et lepinguga taotletud õigusmuudatust (vara võõrandamist) ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt selle võõrandaja omandis (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18). Kui tagasivõidetava tehingu esemeks on kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne lepingu kehtetuks tunnistamise korral materiaalselt ebaõigeks ning õigustatud isikul tekib AÕS § 65 lg 1 alusel nõue kande parandamiseks ning sissenõudjal samal ajal TMS § 195 lg 1 järgne nõudeõigus (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18.1). Kuna võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kinnistusraamatu kanded kostja II omanikuks olemise kohta materiaalselt ebaõigeks, tuleb AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada hageja nõue ka kinnistusraamatu kannete parandamist puudutavas osas, millega hageja nõuab kostja I kandmist kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse.
23.Kuivõrd kohus tühistas võõrandamislepingu, muutusid ebaõigeteks ka kostja II kohta tehtud äriregistri kanded vara hulka kuulunud äriühingute osaluse kohta. Seega rahuldab kohus hageja nõude, mille kohaselt taotles hageja kostja I kandmist äriregistrisse kostjale II võõrandatud osaühingute osade omanikuna.
24.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuivõrd hageja on käesolevas hagis esitanud viis eraldiseisvat tuvastusnõuet, leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja hinnaks on 17 500 eurot (3500 x 5). Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus on käesoleval juhul rahuldanud hagi täies ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 kohaselt jätta võrdselt kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Hageja esindaja esitas 11.05.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu kokku 700 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad dokumentaalse tõendi
2-17-19256 saamise kuludes 15 eurot ja lepingulise esindaja kuludes summas 2 080 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 16h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 2 845 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostjate vastuväited hageja menetluskuludele
29.Kostjad ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
32.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 750 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 27.12.2017.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 400 eurot ning 28.12.2017.a täiendavalt 50 eurot ning 08.01.2018.a täiendavalt 250 eurot. Hagi tagamise taotluselt on hageja 27.12.2017.a tasunud riigilõivu 50 eurot. Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 750 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
33.Hageja menetluskuluks on ka dokumentaalse tõendi saamise kulu, mis on tekkinud kinnistusraamatu ning äriregistri väljavõtete tegemisega seonduvalt. Hageja on vastavad tõendid koos hagiavaldusega kohtule esitanud, mistõttu leiab kohus, et dokumentaalse tõendi saamise kulu on 15 euro ulatuses põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
2-17-19256
34.Hageja põhjendatud ja vajalikud kohtukulud moodustavad kokku seega 765 eurot (750 + 15).
35.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on 2 080 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 16h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine (sealhulgas kliendiga nõupidamised ja tõendite kogumine) 12h; kostjate 02.02.2018.a vastusele seisukoha esitamine 3h; lõplike seisukohtade esitamine 1h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
36.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 16h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 2 080 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 2 845 eurot (lepingulise esindaja kulu 2 080 eurot + kohtukulud 765 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 422,50 eurot (2 845 / 2) ning kostjalt II samuti summas 1 422,50 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.