lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-19080/38

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 21.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-19080/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21619080

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Krupi hagi Andrey Ishkovi ja Natalja Ishkova vastu müügilepingu tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Määruskaebuse esitaja (hageja) Viktor Rõmari pankrotihaldur Martin Krupp Vastustajad (kostjad) Andrey Ishkov, Natalia Ishkova Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21619080 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Arvata Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
4.Jätta menetluskulud kassatsiooniastmes hageja kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viktor Rõmari pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 14. novembril 2016. a Viru Maakohtusse Andrey Ishkovi ning Natalia Ishkova (kostjad) vastu hagi tunnistada kehtetuks kostjate ja kolmandate isikute vahel 16. augustil 2013. a sõlmitud Ida-Virumaal Narva-Jõesuus Koidula 14c–2 asuva korteriomandi (registriosa nr 4736608) hüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning notari tõestatud kinnistamisavaldused. Hageja

2-16-19080

esitas ka hagi tagamise taotluse, milles taotles arestida eelviidatud korteriomand ja kanda kinnistusraamatusse selle käsutamise keelumärge.

2.Maakohus võttis 25. jaanuari 2017. a määrusega hagi menetlusse ning rahuldas samal kuupäeval hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks keelumärke kostjatele kuuluvale korteriomandile.
3.Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid hagi tagamise määruse tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata, kuna kostjate elukoht oli Venemaal ja asi ei allunud seetõttu Eesti kohtule.
4.Maakohus jättis 31. mai 2017. a määrusega Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) art 21 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kostjad olid tõendanud, et nende elukoht ei olnud Eestis ning et vaatamata sellele, et kostjatele kuulus Eestis korteriomand, ei saanud seda korterit pidada nende elukohaks. Kuna hagi jäi läbi vaatamata, tühistas maakohus TsMS § 386 lg 4 alusel ka hagi tagamise. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades nii hagi läbi vaatamata jätmist kui ja hagi tagamise tühistamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus jättis 16. oktoobri 2017. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Kuna kostjateks olid Vene Föderatsiooni kodanikud, kes oma väidete kohaselt elasid Venemaal, oli ringkonnakohtu hinnangul asjakohaseks rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivaks õigusaktiks Eesti-Vene õigusabileping, mille art 21 lg 1 kohaselt, kui õigusabileping ei näe teisiti ette, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et hagi tagamise määrus tuli TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada, kuna hagi jäeti kohtualluvuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades nii hagi läbi vaatamata jätmist kui ka hagi tagamise tühistamist. Hageja arvates allus vaidlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) art 6 lg 1 ja TsMS § 98 lgte 1 ja 2 ning TsMS § 99 lg 1 alusel Eesti kohtule. Asja lahendamine Vene Föderatsiooni kohtus ei oleks hageja arvates mõistlik.
7.Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtualluvust tuli käesolevas vaidluses kontrollida Eesti-Vene õigusabilepingu mitte Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse või TsMS sätete alusel. Seda põhjusel, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa 2(3)

2-16-19080

Liidu õigusaktide ees. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused olid käesolevas asjas aga täidetud, kuna kostjad olid Vene Föderatsiooni kodanikud (Eesti-Vene õigusabilepingu art 1).

9.Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lgst 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviilja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Käesolevas kaasuses esitati hagi kostjate vastu, kelle kohta maakohus tuvastas, et nad elasid Venemaal, ning kelle puhul ei saanud Eestis asuvat ning vaidluse esemeks olevat korteriomandit lugeda nende elukohaks. Seega jätsid kohtud õigesti Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt tühistasid kohtud TsMS § 386 lg 4 alusel õigesti ka hagi tagamise.
10.Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, peab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse. Kolleegium leiab, et menetluskulud kassatsiooniastmes tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Madalama astme kohtud ei ole menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seetõttu ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 177 lgst 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Jaak Luik

3(3)

Ants Kull

Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja