Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2017, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-19080 V R (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi A I ja N I vastu müügilepingu tagasivõitmiseks Määruskaebuse rahuldamine, hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, hagi tagamise tühistamine
Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja: V R (IK XXX, pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (e-post: XXX) Kostja I: A I (IK XXX) Kostja II: N I (IK XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman (e-post: XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
2-16-19080
Hageja esitas Viru Maakohtusse hagi tunnistada kehtetuks V R, L R ja A I ning N I vahel 16.08. 2013 sõlmitud korteriomandi asukohaga Ida-Viru Maakond, XXX, registriosa nr 4736608 hüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldused, mida on tõestanud Narva Notar Tatjana Boitsova ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr 3597 all. Koos hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles taotles arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa nr 4736608 kantud korteriomand asukohaga Ida-Viru Maakond, XXX ja kanda käsutamise keelumärge. Kohus võttis 25.01.2017 määrusega hagi menetlusse ning samal kuupäeval rahuldas ka hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks keelumärke kostjatele kuuluvale korteriomandile. Kohus edastas määrused kostjatele, kohustades esitama ka vastus hagile. Kostjad said hagi tagamise määruse kätte 09.03.2017 ning esitasid 24.03.2017 kohtule puudustega määruskaebuse (allkirjata), 31.03.2017 saabus kohtusse originaalallkirjadega määruskaebus. Määruskaebuses palusid kostjad tühistada 25.01.2017 hagi tagamise määrus ning jätta hagi läbi vaatamata kuna kostjate elukoht on Venemaal ja asi ei allu Eesti kohtule. Kostjad esitasid 18.04.2017 esialgse vastuse hagile, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata. Kostjad esitasid kohtule ka õiendid, et nende registreeritud elukoht on Moskvas, ning kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kohus edastas hagejale määruskaebuse ning palus esitada seisukoht nii määruskaebuse kui ka kohtualluvuse osas. Hageja ei ole seisukohta esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et määruskaebus tuleb menetlusse võtta ja rahuldada, hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja tühistada kohaldatud hagi tagamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-te 1 ja 4 alusel maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, leiab, et määruskaebus vastab seaduse nõuetele ning on esitatud tähtaegselt. Seega võtab maakohus määruskaebuse menetlusse. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse
2-16-19080 sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kohus leiab, et kostjad on tõendanud, et nende elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjatele kuulub Eestis korteriomand, ei saa seda korterit pidada kostjate elukohaks. Kostjad said hagimaterjalid kätte Venemaa aadressil ja palusid ka sinna dokumendid edasi saata. Kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning sissekirjutus Moskvas, kostjad ei viibi ka praegusel ajal Eestis. Kuna kostjad aktiivselt vaidlevad kohtualluvuse vastu, ei saa öelda, et kostjad oleksid asja lahendamisega Eesti kohtus nõus. Seega tuleks õigusabilepingu art 21 p 1 alusel lugeda, et hagi tuleks esitada kostjate elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna kohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb rahuldada ka kostjate määruskaebus. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb tühistada kohaldatud hagi tagamine. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.