Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. märtsil 2018 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja avalikus etoimikus 2-16-19287
Tsiviilasja number Kohtuasi
XXX hagi osaühingu MAREPLEKS vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 228,01 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja adv. Katrin Paulus Kostja: osaühing MAREPLEKS (registrikood 10085954, asukoht Pikk 19a, Elva linn, Tartu maakond, 61505), seaduslik esindaja Tõnu Aigro, lepinguline esindaja Thea Rohtla
Kohtuistungi toimumise aeg
29. jaanuar 2018
Resolutsioon
XXX hagi osaühingu MAREPLEKS vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks jätta rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetlus töövaidluskomisjonis
1.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) menetluses oli 16.11.2016 töövaidlusasi nr 4-1/1613/16, XXX (edaspidi hageja või töötaja) avaldus osaühingu MAREPLEKS (edaspidi kostja või tööandja) vastu töölepingu ülesütlemise
tühisuse tuvastamise, lepingu lõpetamise, hüvitise, diskrimineerimise tuvastamise ja hüvitise ning töötasu ja viiviste nõuetes. TVK rahuldas 23.11.2016.a. otsusega töötaja avalduse osaliselt - tuvastas töötaja töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu ning mõistis välja hüvitise 4054,68 eurot. Ülejäänud nõuetes jäeti avaldus rahuldamata.
2.Töötaja esitas 23.12.2016 kohtule avalduse, milles ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega selle rahuldamata jäetud osas ja palus vaadata asi läbi hagimenetluses TVK otsusega rahuldamata jäetud nõuetes, tsiviilasi nr 2-16-19287. Tööandja esitas kohtule 23.12.2016 avalduse, milles ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega selle rahuldatud osas ning esitas taotluse vaadata kohtu poolt töötaja avaldus selle rahuldatud nõuetes läbi hagimenetluse korras hagina tsiviilasi nr 2-16-19309.
3.30.01.2017 liitis kohus kohtumäärusega tsiviilasjad nr 2-16-19287 ja nr 2-16-19309 ühte menetlusse numbriga 2-16-19287. Hageja nõuded
4.Hageja palus 29.01.2018 täpsustatud nõuetes:
tuvastada, et Marepleks OÜ poolt XXXga töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu on tühine;
lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.06.2016;
mõista TLS § 109 lg 1 alusel Marepleks OÜ-lt XXX kasuks välja hüvitis 7229,89 eurot (bruto), mis koosneb hüvitisest töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 4054,68 eurot (bruto) ning hüvitisest soolise diskrimineerimise eest summas 3175,21 eurot (bruto);
alternatiivselt punktis 4 nimetatud nõudega mõista TLS § 109 lg 1 alusel Marepleks OÜlt XXX kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4054,68 eurot (bruto), mida hageja palub suurendada TLS § 109 lg 1 teise lause alusel kohtu õiglasel äranägemisel;
mõista Marepleks OÜ-lt XXX kasuks välja vähem tasutud töötasu 2670,98 eurot (bruto), viivis 10.02.2017 seisuga summas 113.46 eurot ning edaspidi viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni vähem tasutud töötasu täies ulatuses väljamaksmiseni.
Hagiavalduse asjaolud
5.Hageja töötas 11.06.2013 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 13-06-01 alusel kostja projektijuhina alates 11.06.2013, tehes müügitööd. Kuni 28.06.2016 asus töökoht kostja Tallinna esinduses Madara tn 14. Hageja küsis 27.06.2016 kostjalt, kus asub tema töökoht alates 01.07.2016, kuna rendileping Madara tn 14 asuva Tallinna esinduse rentimiseks oli lõppemas samuti, miks tema töötasu on vähendatud. Vastuse asemel ütles kostja 28.06.2016 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles viitega TLS § 89 lg-le 1 (koondamine). Kostja põhjendas koondamist töö lõppemisega Tallinna esinduses Madara tn 14. Samas kinnitas kostja 14.09.2016 allkirjastatud dokumendis, et koondamisolukorda ei eksisteerinud, sest
kostja tehas jätkas tööd ja tootmismahud ei vähenenud. Seega kostjal puudus töölepingu lõpetamise majanduslik põhjus. Kostja ei võimaldanud hagejale teisi töötingimusi, nt töötamist kodust, rikkudes sellega TLS § 89 lg-s 3 sätestatud kohustust. Kodus töötamist oli kostja varem lubanud. Hagejale teadaolevalt võimaldab kostja teistel töötajatel kodukontoris töötada. Kostja selgitas töövaidluskomisjonis, et müügitöö vajadus on jätkuv, ettevõttel on vajadus heade projektijuhtide järgi, parematel päevadel võiks tööd anda lausa neljale projektijuhile.
6.Töölepingu ülesütlemine oli diskrimineeriv soo tunnusel. Kostjal oli Tallinna esinduses kaks sama tööd tegevat projektijuhti. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga, kes on naine, jättes tööle meessoost töötaja XXX, kelle töötulemused ei ole paremad. Diskrimineerimine on seda ilmsem, et tegelik koondamisvajadus puudus ja tööleping lõpetati vastuseks hageja päringule tema töötasu alandamise kohta. Diskrimineerivalt töölepingu lõpetamisega kaasnes töötasu järsk lakkamine, mis mõjutas hagejat äärmiselt negatiivselt. Samuti põhjustas töö ja kaasneva tasu kadu ebakindlust, kas hageja suudab osaleda igakuiste eluaseme ja lapse ülalpidamise kulude kandmises, ja sellest tingitud peretülisid ning üleelamisi. Kostja hageja kirjalikule päringule, kas hagejat on diskrimineeritud soo tunnustel, ei vastanud.
7.Töölepingu punkti 4.1 kohaselt on hageja töötasu 4 eurot tunnis. Punkti 4.2 kohaselt makstakse töötajale preemiat töö tulemuste alusel. Kostja tasus 2015.a kolmel kuul, veebruarist aprillini ühesuguses suuruses töötasu 1080 eurot neto (1356,33 bruto). Kõik ülejäänud kuud on töötasu suurus olnud erinev. Kokkuleppeline minimaalne töötasu on alates 2014 märtsist 1356,33 eurot (bruto). Selline kokkulepe on kirjalikult vormistamata. Hageja arvates on kokkuleppelist minimaalset töötasu ületavad maksed tulemustasu, mille arusaadav valem on kostjal avamata, ning väiksemad ülekanded on alamaksed, mille väljamõistmist hagis nõutakse. Hageja pangakontole laekunu kohaselt vähenes töötasu 2016 mais 34% võrrelduna 2015 maiga, kuigi töötulemused oli 2016.a paremad kui ühelgi eelneval aastal. Hageja ei ole andnud nõusolekut töötasu vähendamiseks, mistõttu võlgneb kostja töötasu 2670,98 eurot. Kostja ei ole hageja korduvatele päringutele töötasu vähenemise kohta vastanud ega heauskselt, selgelt ja arusaadavalt tulemustasu kokkuleppe tingimusi esitanud. Kostja võlgneb töötasult VÕS § 113 lg 1 kohaselt seisuga 10.02.2017 viiviseid 113,46 eurot.
8.Hageja palub mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis summas 7229,89 eurot (bruto), mis koosneb hüvitisest hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4054,68 eurot bruto ning hüvitisest hageja soolise diskrimineerimise eest töölepingu lõpetamisel summas 3175,21 eurot (bruto). Hageja arvates on õigustatud muuta kostjalt väljamõistetava hüvitise suurust suuremaks kui hageja kolme kuu keskmine töötasu olukorras, kus kostja on lisaks töölepingu ebaseaduslikule ülesütlemisele ka hagejat sooliselt diskrimineerinud, tekitades talle täiendavalt mittevaralist kahju.
Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja leiab, et hageja on oma avalduses esitanud faktilised asjaolud tegelikkusele mittevastavalt. Ebaõige on väide, nagu vastanuks kostja hageja kirjale töötaja koondamise teatega. Kostja töötajad, sh. hageja, olid
teadlikud, et Madara tänava esinduse ruumide rendileping lõpeb 2016 juunikuus ning edasistest plaanidest, et uut rendilepingut ei sõlmita ning töötamise kohaks saab laohoone Paldiski mnt. 245C Tallinnas, ka juuni keskel vestelnud. Hageja oli kostjale sellel jutuajamisel kinnitanud, et temale nimetatud asukoht lapsega seonduvalt ei sobi ning, et ta pigem sooviks enda koondamist. Ehkki koondamist töötaja nõuda ei saanud, otsustas kostja arvestada hageja sooviga töö Tallinna esinduses ümber korraldada selliselt, et esindusse jääb tööle üks projektijuht, töötamise kohaga Paldiski mnt 245C. Teine projektijuht, XXX, töötamise koha muutmise osas mingeid pretensioone ei avaldanud. Kuivõrd hageja ei olnud nõus laohoonesse tööle asuma, osutus ta koondatuks. Hageja väide töövaidluskomisjoni menetluses, nagu võinuks ta töötamist jätkata ka Paldiski mnt kontoris, on absoluutselt vastupidine tema senise, kuni töölepingu ülesütlemiseni avaldatud seisukohaga.
10.Kostja ei ole väitnud nagu poleks tema juures koondamisolukorda eksisteerinudki. Tallinna esindusel Madara tänaval oli hea asukoht klientidele juurdepääsuks, kuid ülalpidamiskulud olid suured. Jaemüügi võrgu arenedes ning koostööpartnerite/edasimüüjate loodud müügikohtade tõttu, kus oli kompleksselt võimalik tellida lisaks kostja pakutavatele toodetele ka muid tooteid/teenuseid (paigaldus, ehitus/viimistlusmaterjalid jmt), vähenes oluliselt Tallinna esindusest otse tellitavate/kättesaadavate toodete maht ning esinduse pidamine osutus liiga kulukaks ja ebaotstarbekaks. Müügimahud ei saa olla aluseks väitele, kas kostjal esines koondamiseks majanduslik vajadus või mitte, kuid ka need olid vähenenud (2015 II poolaasta – ca 40 000 € ja 2016 I poolaasta ca 30 000 € ). Seega oli olemas alus töölepingu ülesütlemiseks seoses koondamisega, kuna töö ümberkorraldamise tõttu ja töötamise koha muutmise tõttu ei olnud tööandjal enam anda avaldajale töölepingus kokkulepitud tööd. Tööandjal ei olnud ka muud tööd pakkuda. Kostjal ei olnud võimalik hageja töötingimusi muuta, sh. lubada töötamist kodukontoris, kuna ei ole mõeldav müügitöö tegemine kodunt, olukorras, kus klient soovib näha või käega katsuda pakutavate toodete näidiseid.
11.Kostja ei nõustu töötajapoolse diskrimineerimise süüdistusega, kuna hageja väited on täiesti meelevaldsed ja põhjendamatud. Töö tegemise koha muutus puudutas Tallinna esinduses töötavat mõlemat projektijuhti, nii naissoost kui meessoost töötajat. Kui XXX oli nõus esinduse asukoha muudatusest tingitult hakkama tööle käima Madara tn asemel Paldiski mnt -le ja hageja mitte, siis oli kostja õigustatud töös ümberkorraldust tehes esmalt arvestama töötajate enda soovide, ettepanekutega. Kostja kinnitab, et oleks keeldujaks olnud XXX, oleks koondatud tema, st. kostjal oli valida koondamisel kahe töötaja vahel, kes olid erinevast soost.
12.Tööandja oli vaba otsustama näitajate üle, millest tulenevalt ta valiku tegi. Kostja vaidleb vastu väitele, et tööle jäänud projektijuhi töötulemused olid kehvemad kui hageja omad. Hageja tootlikkus (müügimaht) võis XXX oma ületada, kuid igal juhul oli viimase portfell nö. kvaliteetsem, st. avaldaja võis olla saavutanud küll suuremad müüginumbrid, kuid tema klientidega oli oluliselt suuremaid makseprobleeme: ta andis juba teadaolevalt probleemsetele klientidele omavoliliselt, tööandja nõusolekuta krediiti kauba eest ettemaksu küsimata. Tööle jäänud XXX töökogemus klaasi vallas oli juba enne hageja juurde tööle asumist 2007.a. märtsis rohkem kui 5 aastat; hageja teadmised/kogemused pärinesid alles tema tööle tulekust 2013.a juunist. Ka staažist tulenevalt oli XXX kostjale ja eelkõige klientidele väärtuslikum. Eelnevaid näitajaid aluseks võttes ei ole kostja kuidagi eri soost töötajaid ebavõrdselt kohelnud.
13.Kostja leiab, et hagiavaldus mitterahalise hüvitise väljamõistmise nõudes tuleb jätta
rahuldamata. Hagejale ei ole tekitatud moraalset kahju, mille hüvitamine rahas oleks vajalik. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on väidetav diskrimineerimine teda mõjutanud - töölepingu ülesütlemine tähendab küll sissetuleku kadumist, kuid see ei olnud absoluutselt igasuguse sissetuleku kaotus, sest talle maksti välja lõpparve, sh. koondamishüvitis ja kompensatsioon töölepingu ülesütlemisest etteteatamata aja eest; samuti andis lepingu ülesütlemise alus talle õiguse saada hüvitist Töötukassast. Kostja arvates ei ole hageja piisavalt ei tõendanud ega põhjendanud, milliseid üleelamisi koondamine (väidetav diskrimineerimine) talle tekitas ja kuidas see võis seotud olla peretülidega.
14.Hageja töötasu moodustus kahest komponendist – töölepingus kokkulepitud nn garanteeritud tunnitasust, millele lisandus tulemustasu sõltuvalt müügist. Tulemustasu maksti töötulemuste alusel. 2005. aastast on projektijuhtide palgaarvestus toimunud järgmiselt: müüdud kaup teeb realisatsiooni, mis annab 1% brutopalgast. Sellest lahutatakse kulud omahindade alusel, lahutatakse lisamaterjalide (paigaldustarvikud, erinevad lisad, mis on tellimisel kokkulepitud, transport) kulud. Lahutatakse töökoha maksumus, mis on kokkuleppeliselt 450 eurot. Alles jäänud summast võetakse 10% ettevõtte üldkuludesse. Nüüd tekib „bruto“ kasum projektijuhile. Bruto kasumist makstakse 20% töötasudeks ja 10% fondimakseks kust kompenseeritakse töötasu lisamakseid, kui esinevad sesoonsed mõõnaperioodid. Sellest lahutatakse klientide võlgnevustest tekkinud intressid. Konkreetse isiku ja kuu töötasu suurus sõltus nii tegelikust töö tegemise (ehk tegelike töötundide ) arvust kui (tulemustasu eelkõige) konkreetse kuu tootlikkusest sh. ka olulisel määral kuludest, mis olid erinevate toodete puhul erinevad. Ehk suur müüginumber ei pruukinud alati tähendada oluliselt kõrgemat töötasu. Töötasu suurust mõjutasid ka klientide tasumata arved – kui viivitused ei olnud olulised, siis see töötajate töötasu ei mõjutanud; kui aga nt. kaupa oli müüdud probleemsele kliendile ettemaksuta ja raha laekumata juba pikka aega, mõjutas see ka brutotulemist arvutatavat protsendiosa. Hageja toodud võrdluses 2015 ja 2016.a. 5 kuud, oli sama perioodi töötundide arv vastavalt 750 ja 608, järelikult ei saanudki töötasu suurus võrreldavas perioodis olla samasuur või ehk 2016.a. suuremgi.
15.Kostja leiab, et hagejal puudub igasugune alus nõuda täiendavat töötasu ja lähtuda töötasu nõude puhul eeldusest, et tema igakuine töötasu pidanuks olema 1080 eurot netos ehk 1356,33 eurot brutos. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et 2015.a. oli igakuiselt tema töötasu just nimelt selle summa ringis. Kostja väidab, et 2015.a. on töötaja brutotöötasu olnud kolmel kuul, veebruarist aprillini ühesuguses suuruses, 1400 eurot ( mis ei ole aga 1080 eurot netos), kõik ülejäänud kuud on erinevad. Eeltoodust ei saa kuidagi järeldada, nagu peaks töötajaga kokkulepitud igakuine töötasu olema 1356,33 €. Asjaolu, et töötaja on 2016.a. jaanuaris kirjutanud tööandjale kirja, milles on viidanud 1080-eurosele töötasule, ei näita ega kinnita, et just nimetatud summa peaks olema talle igakuiselt töötasuna arvestatud. Kohtuotsuse põhjendused
16.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 11.06.2013 projektijuhina tähtajatu töölepingu alusel, et hageja töötamise kohaks oli Tallinna esindus Madara t. 14; et kostja lõpetas töö Madara tänava esinduses seoses ruumide rendilepingu lõppemisega 2016.a juunikuus ja kostja kontori asukohaks on nüüd Paldiski mnt. 245C Tallinnas (laohoone).
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv ja kas kostja on hagejale
maksnud kokkulepitust vähem palka.
18.TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Eelnevast tuleneb, et tööandjal on õigus töötaja koondada ka töö ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineksid majanduslikud raskused s.o tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Järelikult ei ole hageja hagiavalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et majanduslik põhjus töölepingu lõpetamiseks puudus, tööandja juures töö ei lõppenud, koondamissituatsiooni ei esinenud, asjakohased. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
19.Vastavalt TLS § 95 lg 2 esimesele lausele peab tööandja ülesütlemist põhjendama ning vastavalt sama lõigu kolmandale lausele peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töölepingu 28.06.2016 ülesütlemise avaldusest (TVK lk 78) nähtuvalt põhjendab kostja hagejaga 28.06.2016 töölepingu ülesütlemist seoses töö lõpetamisega kostja Tallinna esinduses Madara 14 ning sellest tuleneva põhjendatud vajadusega koondada hageja ametikoht. Kohus leiab, et kostja on hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel 28.06.2016 ülesütlemise teates põhjendanud.
20.Kohus on seisukohal, et tunnistaja XXX ütlustega TVK istungil ja kohtus (TVK lk 11-12, lk 107-108) on tõendatud, et tunnistaja töötas koos avaldajaga Madara tänava kontoris; et tööandja planeeris kaua kontori sulgemist; et kostja kasumlikkus oli langenud, hinnad muutusid väiksemaks; et Paldiski mnt kontor oli tööandjal juba kaua, seal saab kliente vastu võtta ja on võimalik näidistega tutvuda; et hageja töötamise kohaks olnud Madara tn ruumide rendilepingu lõppemisest ja kostja Tallinna esinduse kontori kolimisest Paldiski mnt laohoones olevasse soojakusse, sai tunnistaja teada 2016.a kevadel ning ta käis seal korduvalt töötingimustega tutvumas; et ka hageja käis seal töötingimustega tutvumas ning et kolmekesi arutati kolimist ja hageja avaldas arvamust, et talle ei meeldi Paldiski mnt-le kolimine, sest see jäi tema elukohast kaugeks; et pakkumine minna Madara kontorist Paldiski mnt-le tehti tunnistajale ja avaldajale ja tunnistajal ei olnud midagi Paldiski mnt-le minemise vastu; et korra kaaluti ka võimalust kodus töötada aga tööandja esindajale see ei meeldinud, siis kaoksid suurkliendid; et tunnistaja töötas suvel kodus ajutiselt, sest lasteaed oli kinni ning ta läks siis Paldiski mnt-le tööle; et Paldiski mnt kontor asub laoangaaris, milles on bürooks kohaldatud soojak, et Paldiski mnt kontoris olid töötingimused halvemad võrreldes Madara tn kontori töötingimustega; et uus kontor oli tunduvalt väiksem – 20-30m2 Madara tn 80m2-se kontori asemel, et hetkel töötab kaks projektijuhti, XXX tuli tagasi lapsehoolduspuhkuselt.
21.Hageja 27.06.16 e-kirjaga (TVK lk 79) on samuti tõendatud, et hageja ja kostja vahel on olnud jutuajamised Madara tn kontori rendilepingu lõppemisest. Seega on tunnistaja ütlustega ja hageja e-kirjaga ümber lükatud hageja väited selle kohta, et ta sai teada uutesse ruumidesse kolimisest alles 28.06.16 kostja saadetud ülesütlemise teatest ning, et ülesütlemise teate saatis kostja vastusena tema e-kirjale.
22.Kohus on seisukohal, et koondamise töö ümberkorraldamise tõttu võib tööandja otsustada mistahes ajahetkel või töö ümberkorraldamise etapil, seejuures ka pärast seda, kui ta sai teada, et hageja ei avaldanud soovi kolida kostja uutesse tööruumidesse (TVK lk 11), sest
TLS § 89 lg-st 1 ei tulene selles osas tööandjale mittemingisuguseid piiranguid ega suuniseid. Järelikult ei saa nõustuda hageja väitega nagu oleks kostja ajanud segamini koondamise põhjuse ja tagajärje. Töötaja kaitseks on seadusandja sätestanud TLS § 97 lg 2, mille kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama töötajale, kellega töösuhe on kestnud üks kuni viis aastat, vähemalt 30 kalendripäeva ja TLS § 100 lg 5, kui tööandja nimetatud ülesütlemise tähtaega ei järgi. Hüvitise maksmise nõude on tööandja täitnud.
23.Hageja koondamine oli põhjendatud ka seetõttu, et töö ümberkorraldamise tõttu ei olnud kostjal endistel tingimustel võimalik töösuhet Tallinna esinduses jätkata ehk tagada hagejale tööruum Madara tn kontoris. Töölepingu seadus ei reguleeri töö ümberkorraldamise põhjusi, sisu, ulatust vms, see on tööandja pädevuses. Seega on töö ümberkorraldamiseks ka antud olukord, kus tööandja muutis töö tegemise asukohta ja otsustas, et ta saab uutes ja väiksemates ruumides hakkama ühe projektijuhiga. Järelikult oli kostja õigustatud otsustama koondamise üle ja selle ka läbi viima. Vaidlust selle üle, et faktiliselt on kostja oma töö ümber korraldanud, ei ole.
24.Töölepingu ülesütlemise piirangud on sätestatud TLS §-des 92 – 94, töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus on sätestatud § 89 lg-s 5. Vaidlus puudub, et kummalegi kostja töötajale antud sätted ei laienenud. Töölepingu seadusest ei tulene kohustust eelistada tööle jätmisel teatud tööalaste näitajatega töötajaid, näiteks paremate tulemustega töötajaid, nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Tööandja on vaba otsustama koondamise korral näitajate üle, millest tulenevalt ta oma valiku teeb. Seega võis kostja teha koondatavate töötajate vahel valiku ka sellel põhjusel, et üks tema töötajatest, XXX soovis, kuid hageja ei soovinud asuda tööle uude kontorisse Paldiski maanteele, kui tööandja oli sellest teadlik. Tööandja valiku õigust kinnitab Riigikohus ka 02.02.2012 otsuse nr 3-2-1-152-11 punktis 10: „Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.“
25.Kostja on põhistanud koondamise vajadust täiendavalt ka sellega, et Tallinna esindusel Madara tänaval oli hea asukoht juurdepääsuks, kuid ülalpidamiskulud olid suured ning, et jaemüügi võrgu edasi arenedes lõid koostööpartnerid/edasimüüjad hulga häid müügikohti, kus oli kompleksselt võimalik tellida lisaks kostja pakutavatele toodetele ka muid tooteid/teenuseid (paigaldus, ehitus/viimistlusmaterjalid jmt), mistõttu oluliselt vähenes Tallinna esindusest otse tellitavate, kättesaadavate toodete maht ning esinduse pidamine osutus liiga kulukaks ja ebaotstarbekaks. Kui lähenes ruumide rendilepingu lõppemise tähtaeg ja hageja oli välistanud Paldiski mnt. laoruumidesse ülemineku lapsega seotud vajaduse tõttu paikneda Kristiine piirkonnas, otsustas kostja Tallinna esinduses töö ümber korraldada selliselt, et suletakse Madara tänava esindus ja samas piirkonnas uut rendipinda ei otsita; Paldiski mnt. laoruumides kohandatakse töökoht ühele projektijuhile ning üks projektijuht koondatakse. Antud kostja väited on kooskõlas ja tõendatud tunnistaja XXXi ütlustega (TVK lk 11-12, lk 107-108). Kostjal on äriühinguna õigus ja ka kohustus korraldada oma majandustegevust kõige otstarbekamal ja kasumlikumal viisil, mistõttu on asjakohatu hageja väide, et kuivõrd kostja töö pole lõppenud ning töömaht vähenenud, siis tema koondamiseks alust polnud. Vastupidiselt aga hageja väidetele kostja 2015-2016 müügimahtude kohta, näitavad esile toodud andmed pigem müügimahtude vähenemist (2015 II poolaasta – ca 40 000 eurot ja 2016 I poolaasta ca 30 000 eurot) (TVK lk
96-100).
26.Seega oli olemas alus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega, kuna töö ümberkorraldamise tõttu ja töötamise koha muutmise tõttu ei olnud tööandjal enam anda avaldajale töölepingus kokkulepitud tööd.
27.Tulenevalt TLS § 89 lõikest 3 peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures ei pea TLS § 89 lg 3 silmas mitte muud töötamise kohta, vaid muid tööülesandeid. Hageja soov töötada kodus, ei tähenda töötajale teise töö pakkumist. Kostja on oma vastuses märkinud, et tal ei ole töötajale teist tööd pakkuda ega olnud võimalik ka hageja töötingimusi muuta, sh. lubada töötamist kodukontoris, kuna kliendid soovivad näha ja käega katsuda pakutavate toodete näidiseid. Tööandja ei ole lubanud varasemalt hagejal kodus töötada. Kodukontoris on ta lubanud teha paberitööd erandkorras ja minimaalses mahus (töötajate lapsehoolduspuhkuse ja lasteaia suvepuhkuse perioodil). Antud kostja vastuväited on tõendatud tunnistaja XXXi ütlustega (tl 107-108).
28.Hageja esile toodud tõendid ei tõenda vastupidist, tööandja ei ole väitnudki, et kostja töö oleks üldse Tallinnas või teistes kontorites lõppenud (TVK lk 82). Tõendist ei nähtu, et väljavõte on siis tehtud, kui menetlusdokument on esitatud. Kuna töövaidluskomisjoni 16.11.2016 otsus on tervikuna vaidlustatud, siis ei saa see olla antud asjas tõendiks. Kuvatõmmised kostja interneti kodulehelt puudutavad sama vaidlusalust Tallinna esinduse asukohta, millel on kaks aadressi Paldiski mnt. 245C ja Härgmäe 7 (TVK lk 85).
29.SoVS § 3 lg 1 p 3 esimese lause kohaselt on otseseks sooliseks diskrimineerimiseks muu hulgas olukord, kus ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. SoVS § 6 lg 2 p 7 kohaselt loetakse tööandja tegevust diskrimineerivaks, kui ta karistab töötajat distsiplinaarkorras, viib töötaja üle teisele tööle, lõpetab töösuhte või soodustab selle lõppemist soolise kuuluvusega seotud põhjustel. SoVS § 4 lg 1 kohaselt peab töövaidlusorgani poole pöörduv isik avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine.
30.Hageja on seisukohal, et teda diskrimineeriti soo tõttu, kuivõrd tööle jäeti teine, meessoost projektijuht, kelle töötulemused ei olnud temast paremad. Hageja on diskrimineerimist eeldavate asjaoludena esile toonud veel, et temaga lõpetati tööleping vastuseks küsimustele töö tegemise koha ja töötasu alandamise kohta, töölepingu lõpetamine alusetult ilma tegeliku koondamissituatsioonita ja kostja keeldumine diskrimineerimist puudutavale päringule vastamisest.
31.Kohus tuvastas eelpool, et kostjal oli olemas alus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega, kuna töö ümberkorraldamise tõttu ja töötamise koha muutmise tõttu ei olnud tööandjal enam anda avaldajale tööd Madara tn kontoris ning ta sai uues laohoonest kohandatud ja väiksemas kontoris hakkama ühe projektijuhiga. Samuti tuvastas kohus, et hageja koondamisel osutus määravaks asjaolu, et kostja juures töötanud kahest projektijuhist oli XXX nõus esinduse asukoha muudatusest tingitult hakkama tööl käima Madara tn asemel Paldiski mnt kontorisse, kuid hageja mitte. Seega ei diskrimineerinud kostja
hagejat ega eelistanud XXXi tema soo tõttu. Kostja väitel oleks ta koondanud XXX, kui viimane oleks keeldunud asumast tööle uude Paldiski mnt-l asuvasse kontorisse ja hageja oleks sellega nõustunud. Tunnistajana ütlusi andnud XXX kinnitas, et kostja ei ole kohelnud ega suhtunud erinevalt töötajatesse sõltuvalt nende soost ning hageja koondati, sest ta ei soovinud asuda tööle Paldiski mnt kontorisse. Hageja ei ole neid kostja väiteid ümber lükanud. Kostja on vaielnud vastu ka sellele, et tööle jäänud projektijuhi töötulemused olid kehvemad kui hageja omad, sest hageja tootlikkus (müügimaht) võis tööle jäänud projektijuhi oma ületada, kuid tööle jäänud projektijuhi XXX portfell oli kvaliteetsem, sest avaldaja võis olla saavutanud küll suuremad müüginumbrid, kuid tema klientidega oli oluliselt suuremaid makseprobleeme: ta andis juba teadaolevalt probleemsetele klientidele omavoliliselt, tööandja nõusolekuta krediiti, kauba selle eest ettemaksu küsimata. Et tööle jäänud XXX töökogemus ja staaž olid kostja juures 5 aasta võrra pikemad kui hagejal ning tema tööülesanded erinesid mõnevõrra hageja teadmistest ja kogemustest, XXX kasutades ametiautot käis laos ja objektidel, on tõendatud ka tunnistaja XXXi ütlustega. Ehkki XXX kasutas ametiautot ja kütusekaarti, siis hagejale maksti isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni. Seega ei seisnenud XXXi eelised hageja ees selles, et ta oli meessoost, vaid ta oli tööandjale ja klientidele hagejast väärtuslikum töötaja. Järelikult ka neid näitajaid aluseks võttes ei ole kostja eri soost töötajaid ebavõrdselt kohelnud.
32.Hageja on 28.06.16 ülesütlemise teadet pidanud kostja vastuseks oma 27.06.16 e-kirjale. 28.06.16 ülesütlemise teatest ei saa kohus kuidagi järeldada, et see oleks saadetud vastusena hageja e-kirjale. Üksnes ajalisest järgnevusest ei saa seda järeldada. Kohus tuvastas eelpool, et tunnistaja ütlustega ja hageja e-kirjaga on tõendatud, et hageja teadis ümberkorraldustest varem, kui ta hagiavalduses väidab.
33.Asjaolu, et kostja ei vastanud hageja päringule (TVK tlk 80-81) tema kui naise töölepingu lõpetamise kohta seaduses sätestatud tähtajal ega esitanud töövaidluskomisjonis objektiivseid põhjendusi sama tööd tegevate hageja ja meessoost projektijuhi erinevaks kohtlemiseks töölepingu lõpetamisel, vaid pidas seda mõttetuks paberiks, ei tõenda soolist diskrimineerimist. Kostja põhjendas vastamata jätmist sellega, et päring tuli ootamatult ja ta ei pidanud vajalikuks sellele kirjale vastata.
34.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hagejaga töölepingut lõpetades teda soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi soo tõttu diskrimineerinud, vaid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esines seaduslik alus, valiku tegemine töötajate vahel on objektiivsetel asjaoludel põhjendatud ning vastab töölepingu seaduses sätestatule. Järelikult tuleb hagi tuvastamaks, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 ja 104 lg 1 alusel koondamise tõttu on tühine ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.06.2016, jätta rahuldamata.
35.Seega tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõuded mõista TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 7229,89 eurot (bruto), mis koosneb hüvitisest töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 4054,68 eurot (bruto) ning hüvitisest soolise diskrimineerimise eest summas 3175,21 eurot (bruto) ning alternatiivselt punktis 4 nimetatud nõudega mõista TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4054,68 eurot (bruto), mida hageja palub suurendada TLS § 109 lg 1 teise lause alusel kohtu õiglasel äranägemisel. Seoses hüvitise nõude rahuldamata jätmisega ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja koondamise tõttu tekkinud üleelamiste ja perekondliku
olukorra halvenemise kohta esitatud kirjalikke tõendeid ja tunnistaja I.Lepikulti ütlusi.
36.Kohus on seisukohal, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja vähem tasutud töötasu 2670,98 eurot (bruto), viivis 10.02.2017 seisuga summas 113,46 eurot ning edaspidi viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni vähem tasutud töötasu täies ulatuses väljamaksmiseni, kuna nõuded ei ole põhjendatud ega tõendatud.
37.TLS § 5 kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.
38.Hageja 11.06.2013.a töölepingu nr 13-06-01 (TVK lk 76-77) punkti 4.1 kohaselt oli tema põhipalk 4 eurot tunnis, millest 1 euro oli õhtutundide lisatasu ja preemiat maksti töötulemuste alusel. Avaldusest ja vastuväidetest nähtuvalt on pooled lepingu punktis 4.2 sätestatud preemiat nimetanud tulemustasuks. Tulemustasu kujunemist on kostja selgitanud vastustes töövaidluskomisjonile (TVK lk 15-29, 46-47). Selgitustest nähtuvalt on projektijuhtide palgaarvestus alates 2005. aastast toimunud järgmiselt: müüdud kaup teeb realisatsiooni, mis annab 1% brutopalgast. Sellest lahutatakse kulud omahindade alusel, lahutatakse lisamaterjalide (paigaldustarvikud, erinevad lisad mis on tellimisel kokkulepitud, transport) kulud. Lahutatakse töökoha maksumus mis on kokkuleppeliselt 450€. Alles jäänud summast võetakse 10% ettevõtte üldkuludesse. Nüüd tekib „bruto“ kasum projektijuhile. Bruto kasumist makstakse 20% töötasudeks ja 10% fondimakseks kust kompenseeritakse töötasu lisamakseid, kui esinevad sesoonsed mõõnaperioodid. Sellest lahutatakse klientide võlgnevustest tekkinud intressid.
39.Seega ei olnud tulemustasu arvutamise aluseks üksnes müügitulu, millele hageja on hagiavalduses tuginenud (TVK tlk 83-84). Kostja on esile toonud ka, et 2016.a jaanuari kuni maikuu müügitulud on võrreldes 2015.a. juuni kuni detsembrikuu omadega kõik väiksemad; 2015.a. jaanuari kuni maikuu müügituludega võrreldes on oluliselt suurem jaanuari müügitulu (selle kuu eest on ka hageja töötasu suurem, 1316,61 eurot netos), veebruari kuni aprilli tulu suurem ca 2000 eurot. Võrdlus maikuu töötasudes ei põhine tegelikkusel, sest töötaja enda esitatud käibeandmike kohaselt oli 2015.a. müük üle 33 tuhande euro; 2016.a. aga üle 26 000 euro. Seega ei esine müügimahtude tõusutrendi ja sellele vastavalt oli töötasu suurus (vähenemine mitte 34% vaid 24 %) igati põhjendatud. Kuivõrd hageja töötasu üheks osaks oli tunnitasu, on oluline ka töötundide arv igas kuus. Et hageja toob välja võrdlusena 2015 ja 2016.a. 5 kuud, siis sama perioodi töötundide arv oli vastavalt 750 ja 608. Järelikult ei saanudki töötasu suurus võrreldavas perioodis olla samasuur või ehk 2016.a. suuremgi.
40.Hageja väited, et suulise kokkuleppe järgi oli tema kokkuleppeline minimaalne brutotöötasu 1356,33 eurot (netos 1080 eurot) paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et 2015.a. oli igakuiselt tema töötasu just nimelt selle summa ringis. Tegelikult on 2015.a. töötaja brutotöötasu olnud kolmel kuul, veebruarist aprillini ühesuguses suuruses, 1400 eurot, mis ei vasta neto tasule 1080 eurot, kõik ülejäänud kuud on töötasud erinevad. Eeltoodust tulenevalt ei saa faktilisest olukorrast kuidagi järeldada, nagu peaks töötajaga kokkulepitud igakuine töötasu olema 1356,33 eurot (TVK tlk 51- 56, 86-105).
41.Asjaolu, et töötaja on 2016.a. jaanuaris kirjutanud tööandjale kirja (TVK lk 106), milles on viidanud 1080-eurosele töötasule, ei näita ega kinnita, et just nimetatud summa peaks olema talle igakuiselt töötasuna arvestatud. Ka ei kinnita sellist töötasu 29.06.2016 raamatupidaja vastus töötaja palgatabeli nõudele (TVK lk 41-44), millest nähtuvalt on hageja töötasu aluseks konkreetne summa, mis moodustub mitmetest komponentidest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud töölepingus kokkulepitud töötasust erineva töötasu kokkulepet. Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata viivise nõue. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja.
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
44.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.