XX hagi osaühingu YS vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht esindajad XXX) lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (epost XXX) Kostja: osaühing YS (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Thea Rohtla (epost XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2019 määrus osas, milles kohus rahuldas osaühing YS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis XX-lt osaühing YS kasuks menetluskuludena välja 4470,49 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega rahuldada osaühing YS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, so summas 3874,62 eurot ning vähendada XX-lt osaühing YS kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 595,87 euro võrra, millises osas jätta osaühing YS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287 XX-lt osaühing YS kasuks menetluskuludena välja 3874,62 eurot. Jätta osaühing YS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 595,87 euro ulatuses.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.28.07.2016 esitas XX Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, mida täpsustas 15.10.2016 ja milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja töötaja diskrimineerimine, lõpetada tööleping, välja mõista tööandjalt osaühingult YS hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, hüvitis moraalse kahju eest, saamata jäänud tasu perioodil 01.01-28.06.2016 eest ning viivis.
2.Töövaidluskomisjon tegi otsuse 16.11.2016, millega tuvastas osaühing YS ja XX vahel sõlmitud töölepingu tühisuse, lõpetas töölepingu, mõistis osaühingult YS XX kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 4054,68 eurot, jättis rahuldamata nõude soo tunnuse alusel diskrimineerimise tuvastamises, moraalse kahju hüvitamiseks, töötasu ja viiviste väljamõistmiseks.
3.23.12.2016 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi osaühingu YS (kostja) vastu, mida täpsustas 10.02.2017 ning milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping, mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4054,68 eurot, mittevaralise kahju hüvitis soolise diskrimineerimise eest summas 3175,21 eurot, vähem tasutud töötasu 2670,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 113,46 eurot ja edasiulatuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni vähem tasutud töötasu täies ulatuses väljamaksmiseni.
4.23.12.2016 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Harju Maakohus liitis asjad ühte menetlusse 30.01.2017 määrusega.
5.12.03.2018 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses XX kanda. Tallinna Ringkonnakohus 11.10.2018 otsusega jättis Harju Maakohtu 12.03.2018 otsuse muutmata, XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes XX kanda. Riigikohus jättis 14.01.2019 määrusega hageja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme kulud XX kanda. Maakohtu otsus jõustus 14.01.2019 Riigikohtu määrusega.
6.Kostja on asjas esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt töövaidluskomisjonis ja maakohtus kandnud menetluskulusid (kohtuvälised kulud õigusabile) summas 3879,87 eurot ning ringkonnakohtus 590,62 eurot, kokku 4470,49 eurot, mille palub hagejalt välja mõista. Kõik kulud on kantud käesoleva vaidlusega. Kostjale osutatud õigusteenuse ühe tööühiku hind on 105 eurot (ilma käibemaksuta).
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287
7.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited, milles leidis, et menetluskulude nimekirjas toodud põhjendamata ja mittevajalikud kulud tuleb jätta hagejalt välja mõistmata. Kostja ei ole maakohtus esitatud menetluskulude nimekirjas toonud välja, kui palju aega tema esindajal märgitud töödele kulunud on, mistõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja osas leidis hageja, et kui kostja lepinguline esindaja on saanud teha kostjale ühel arvel soodustust 15%, tuleb seda teha ka teiste arvete puhul ja nn täissummas menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud ja vajalik. Kostjal on 3,5 lk apellatsioonkaebuse vastusele kulunud 3,5 tundi, mis on liiga palju. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 27.06.2019 määrusega kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejale kostja kasuks välja menetluskulud 4470,49 eurot.
9.Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 177 lg 1 p-le 2, TsMS § 174 lg-le 8, TsMS § 138 lg-le 1, TsMS § 144 p-dele 1 ja 4, TsMS § 175 lg-le 1 sätestab. Kohus juhindus kohtupraktikast, mille kohaselt seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kuludeks on näiteks kulud, mis tekkisid töövaidluskomisjonis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-15, p 33).
10.Kohus leidis, et kuigi kostja ei ole otsesõnu märkinud mitu tundi tal toimingute tegemiseks aega kulus, on menetluskulude nimekirjas välja toodud nii tunnitasu kui käibemaksuta summa, mis võimaldab ka tundide arvu leida. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja oleks pidanud tegema soodustust mõlemal arvel. Esindaja ja esindatav on vabad kokku leppima nii õigusteenuse hinnas kui tehtavates soodustustes.
11.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabiteenust on osutatud tunnitasuga 105 eurot (ilma käibemaksuta), mida kohus pidas mõistlikuks.
12.Töövaidluskomisjonis on õigusabi teenust osutatud summas 1281,12 eurot (so 12,2 tundi), maakohtus 2598,75 eurot (so 24,75 tundi) ja ringkonnakohtus 590,62 eurot (6 tundi). Arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning seda, et asjas toimus 3 kohtuistungit (02.10.2017, 29.01.2018 ja 17.09.2018) ajakuluga 8 tundi 20 minutit, nendest viimasel maakohtu istungil kuulati üle tunnistajad, pidas kohus tehtud toiminguid ja nendele toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 4470,49 eurot. Määruskaebus
13.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja põhjendamatud menetluskulud.
14.Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 477 lg-t 7. Kohus andis 29.01.2018 kohtuistungil kostjale võimaluse esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 16.02.2019. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, kuid ei toonud välja kui palju aega on tema esindajal märgitud töödele kulunud. Seega ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas kostja kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja tegi hagejale allahindlusi, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude nimekirja pinnalt tundide arvu leida. Arved, mis seda võimaldasid, esitas kostja hilinenult. 29.01.2018 istungil nõustusid pooled, et kuludokumentide esitamine ei ole vajalik, kuid see ei tähenda, et kostjal polnud kohustust esitada konkreetsete menetlustoimingutega seotud ajakulu arvestust. Siinsel juhul pidi kohus hindama kostja menetluskulusid kogumis, mida ei saa pidada õigeks. Vähemalt töövaidluskomisjonis ja maakohtu menetluses
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287 kostja kulud lugeda põhjendamatuks, kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul selliselt, et kulude põhjendatust ja vajalikkust oleks võimalik hinnata.
15.Vaidlustatud määrusest ka ei nähtu, kas menetluskulude kindlaksmääramisel on kohus arvestanud üksnes kostja 16.02.2018 esitatud menetluskulude nimekirjaga või ka hilinenult 22.02.2018 esitatud täiendatud menetluskulude nimekirjaga ja selle lisadega.
16.Kohus on märkinud ebaõigesti 3 kohtuistungi ajakuluks 8 tundi ja 20 minutit. Vastavalt kohtuistungi protokollidele oli tegelik istungite ajakulu 7 tundi ja 40 minutit. Kohtuistungite kestuse järgi ei ole võimalik lugeda ülejäänud toiminguid ja nendele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks. TsMS § 477 lg 7 alusel tuleb kontrollida tuleb kõiki avalduses esitatud väiteid ning seega ka kõikide toimingute ja nendele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust eraldi. Piisav ei ole üldsõnaline põhistus, et arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks.
17.Kohus on märkinud ebaõigesti, et töövaidluskomisjonis on kostjale osutatud õigusabi teenust summas 1281,12 eurot (so 12,2 tundi). Tegelikkuses nähtub kostja esitatud arvest nr 2016/743 ajakulu töövaidluskomisjoni menetlusega seonduvalt 6,65 tundi summas 698,25 eurot, ning arvest nr 2016/766 ajakulu töövaidluskomisjoni menetlusega seonduvalt 6,25 tundi summas 658,75 eurot. Kokku oli kostja esindaja ajakulu töövaidluskomisjonis seega 12,9 tundi, mitte 12,2 tundi. Erinevus tuleneb asjaolust, et arvel nr 2016/766 on tehtud kostjale soodustust 10%, so 65,90 eurot.
18.Samas ei nõustu hageja, et töövaidluskomisjonis menetluses oli kostja põhjendatud ajakuluks 12,2 tundi. Ennekõike peab hageja põhjendamatuks kostja menetluskulusid 12.09.2016 1,4 tunni ulatuses (põhjendamatult pikk ajakulu nõupidamisele; muu materjalidega tutvumine tuli arvestada kirjalike dokumentide koostamisele kulunud aja hulka); 13.-14.09.2016 4,75 tunni ulatuses (kostjale kui tööandjale pidi oma seisukohtade esitamine olema lihtne ja seega ka ajakulu minimaalne), 03.1010.11.2016 4,5 tunni ulatuses (põhjendamata on vajadus raamatupidajaga asjaolude selgitamiseks ja kogu tõenditega seonduv, kuna kostja kui tööandja jaoks pidi oma seisukohtade esitamine olema lihtne ja seega ka ajakulu minimaalne). Kostja kui tööandja esindaja ajakulu saab olla põhjendatud üksnes selgelt õiguslike seisukohtade esitamisel, seejuures arvestamata seadusest või kohtupraktikast kopeeritud tekste.
19.Kohtumenetlusest toob hageja esile kostja põhjendamatud kulud seonduvalt 02.10.2017 toimingutega 4 tunni ulatuses. Arvestades, et 02.10.2017 kohtuistung kestis 1 tund 5min, ei saanud olla põhjendatud hageja seisukohtadega tutvumine ja kohtuistungiks valmistumine 3 tunni ulatuses. Tegu on selgelt ülepaisutatud kuludega. Selgelt ülepaisutatud on ka 16.02.2018 repliikide koostamine 2,75 tunni ulatuses, kuna TsMS § 402 lg 6 kohaselt võib kohtuistungil suuliselt repliike esitada maksimaalselt 3 minutit. 3-minutiline repliik saab olla rahulikult ette kandes paberkandjal ca pool lehekülge pikk.
20.Õigeks ei saa pidada maakohtu järeldust, et osadel kostja esindaja arvetel soodustuse andmine ei oma tähtsust, kuna esindaja ja esindatav on vabad kokku leppima nii õigusteenuse hinnas kui tehtavates soodustustes. Sellist praktikat lubades saaksid esindaja ja esindatav kokku leppida, et arvel näidatakse tunnihinnana tegelikust kokkuleppest suuremat hinda ning tegelik tunnihind tekitatakse soodustuse võimaldamise näol. Soodustuse andmise tõttu ei olnud tegelikuks tunnihinnaks 105 eurot nagu kostja avaldas. Lisaks on põhjendamatu, miks on kostja esindaja pakkunud kostjale osade menetlustoimingute puhul üht tunnihinda (105 eurot) ja osade menetlustoimingute puhul teist tunnihinda (105 eurot miinus soodustus). Kostja ei ole ise põhjendanud, millisest asjaolust on selline erinev tunnihind tingitud.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287
Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas kostjale seisukoha andmiseks.
22.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 29.01.2018 kohtuistungil küsiti poolte käest, kas nad soovivad ka arvete esitamist, mispeale kumbki pool nende esitamist ei soovinud. Kostja möönis, et kohtumääruses on ebatäpsus töövaidluskomisjonis kostjale osutatud õigusabi ajalise ulatuse osas, kuid on ka kostja enda ebatäpsused (nö näpukad) menetluskulude nimekirjas. Arved 2016/743 ja 2016/766 annavad kokku menetluskulude suuruseks töövaidluskomisjoni menetluses 1291,10 eurot (698,25+592,85), kuid menetluskulude nimekirjas on näidatud summad ebatäpsetena (698,26+582,86). Tegelik tööde ajakulu nimetatud arvete alusel on olnud tõepoolest 12,9 tundi ning erinevus tegelikes töötundides tuleneb asjaolust, et arvel 2016/766 on tehtud kostjale 10% soodustust. Kostja esitas ka selgitused hageja poolt põhjendamatuteks kulutusteks peetud toimingutega seoses.
23.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
24.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 4470,49 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 595,87 euro võrra. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
25.Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna, on seaduslik ja põhjendatud.
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
27.Hageja hinnangul on maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub eelnevaga vaid osaliselt.
28.Maakohtule ei ole etteheidetav diskretsioonipiiride ületamine osas, milles kohus leidis, et kuigi kostja ei ole otsesõnu märkinud, mitu tundi tal toimingute tegemiseks aega kulus, on menetluskulude nimekirjas välja toodud tunnitasu ja käibemaksuta summa alusel võimalik leida tundide arv. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287 menetluskulude nimekirjad (I kd, tlk 131-131 pöördel, tlk 175-175 pöördel) esitatud tähtaegselt, mistõttu tuleb neid kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta. Kuivõrd kõigi arvetega seonduvalt on menetluskulude nimekirjadest näha, milliste õigusabitoimingute osutamisega konkreetne tasu seostub, ei ole kostjale osutatud õigusabi ajalise mahu välja arvestamine takistatud ning kohtul on võimalik hinnata, kas iga konkreetse menetluskulude nimekirjas märgitud arvega seotud grupeeritud õigusabitoimingute ajakulu saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks.
29.Maakohtuga saab nõustuda põhimõtteliselt ka selles, et esindaja ja esindatav on vabad kokku leppima nii õigusteenuse hinnas kui teenuse osutamise käigus esindatavale tehtavates soodustustes. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et osade menetlustoimingute puhul soodustuse teel erinevate tunnihindade pakkumist tulnuks põhjendada ega ka selles, et selline kokkulepe on lubamatu. Hageja ei ole esile toonud, millisele õiguslikule alusele tema seisukoht tugineb. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtud oleksid TsMS § 176 lg 6 alusel kohustanud kostjat täpsustama hüvitatavate menetluskulude nimekirja või kohustanud kuludega seonduvalt esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene, et lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2002 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 12), ei kehti õigusabiteenuse osutamise lepingute sõlmimisel.
30.Maakohtule saab diskretsioonipiiride ületamist ette heita ühe tööühiku hinna põhjendatuse hindamisel.
31.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi eest esitatud kokku 6 arvet. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et kostjale esitatud arve nr 2016/766 tasumisel sai ta soodustust 10% ja arve nr 2018/913 tasumisel soodustust 15%. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud aru saama, et soodustuse andmisega on kostjale osutatud õigusabi kokkulepitust (105 eurot ilma käibemaksuta) väiksema tunnitasuga, so vastavalt 94,5 eurot ja 89,25 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest. Hageja seisukoht, et soodustuse andmise tõttu ei saa kõigi kostjale osutatud õigusabitoimingute tunnihinnaks lugeda 105 eurot, on põhimõtteliselt õige.
32.Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjades märgitud arvetega seonduvate õigusabitoimingute osutamise eest tunnitasu summas 105 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks pidamisega maakohus diskretsioonipiire ületanud ringkonnakohtu hinnangul ei ole.
33.Maakohus on menetlusõiguse norme rikkudes jätnud lisamata põhjendused, miks ühe tööühiku hind on kohtu hinnangul mõistlik. Riigikohtu seisukohtade kohaselt tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, arvestades vaidluse kestust, keerukust, kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning eelnimetatud Riigikohtu seisukohti esindaja tunnitasu suuruse osas, et kostjale osutatud õigusabi tunnihindasid 89,25 eurot, 94,5 eurot ja 105 eurot (ilma käibemaksuta) saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Pooled läbisid vaidluse töövaidluskomisjonis, maa- ja ringkonnakohtus, mis lõppes hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega. Istungid peeti nii kohtueelses menetluses kui kahes kohtuastmetes, asjas kuulati korduvalt ära tunnistajad.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287
34.Maakohtule saab diskretsioonipiiride ületamist ette heita ka kostjale osutatud õigusabile kulunud aja tervikuna põhjendatuks pidamisel.
35.Ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvetest nähtuvalt olid kostja menetluskulud selles kohtuastmes kokku 590,62 eurot ning kostjale osutati õigusabi kokku 6 tunni ulatuses (I kd, tlk 175-179).
36.Arvest nr 2018/891 nähtuvalt kulus 3,5 tundi kulus apellatsioonkaebuse analüüsiks ning sellele vastuse koostamiseks, mis on kaebuse ja vastuse sisu ning mahtu arvestades ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Aeg ei ole kulunud ainult kaebuse koostamiseks, nagu hageja ekslikult mõistnud on.
37.Arvel nr 2018/913 märgitud kohtuistungi ettevalmistamiseks ja esinduseks kulunud ajast 2,5 tundi peab ringkonnakohus erinevalt maakohtust põhjendatuks ainult 2 tundi, arvestades, et pooled olid vaidluse asjaolude ja sisuga kursis eelnevast maakohtu menetlusest ning kohtuistung kestis 1 tunni ja 5 minutit (I kd, tlk 172-173).
38.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamine kostjale 5,5 tunni ulatuses summas 546 eurot (3,5 hx105 eurot+2hx89,25 eurot). Hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude summat tuleb sellega seoses vähendada 44,62 euro võrra (590,62-546).
39.Maakohtumenetluses esitatud menetluskulude nimekirjast (I kd, tlk 131 pöördel) nähtuvalt osutati kostjale õigusabi maakohtu menetluses kokku summas 2598,75 eurot, millest arve nr 2017/841 alusel summas 1312,50 eurot ja arve nr 2018/868 alusel summas 1286,25 eurot, tunnihinnaga 105 eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb seega kokku 24,75 tundi (1312,5:105=12,5h+ 1286,25:105=12,25h).
40.Arvega nr 2017/841 seotud õigusabitoimingutele (taotlus kohtusse, kompromissläbirääkimised, vastus kohtusse, hageja seisukoha analüüs, esindus kohtus 02.10.17) kulunud ajast 12,5 tundi peab ringkonnakohus erinevalt maakohtust arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust, asjaolu, et pooled olid vaidluse asjaolude ja sisuga kursis eelnevast töövaidluskomisjoni menetlusest ning menetlusdokumendid sisaldavad mh ka töövaidluskomisjonis avaldatud seisukohti, samuti kestis kohtu korraldav istung 1 tunni ja 5 minutit (I kd, tlk 84-84 pöördel), põhjendatuks ainult 10,5 tundi.
41.Arvega nr 2018/868 seotud õigusabitoimingutega (ettevalmistus ja esindus kohtus, kohtuteeside ja repliigi koostamine) seotud ajast 12,25 tundi peab ringkonnakohus erinevalt maakohtust arvestades vaidluse keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (sh nendes esitatud varasemaid seisukohti) ning asjaolu, et kohtuistung kestis vaheaega arvestades kokku 5 tundi ja 10 minutit (I kd, tlk 97-109 pöördel) põhjendatuks ainult 9 tundi.
42.Eelnevast tulenevalt on maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamine kostjale 19,5 tunni ulatuses summas 2047,5 eurot (10,5hx105 eurot+9hx 105 eurot). Hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude summat tuleb seega vähendada 551,25 euro võrra (2598,75- 2047,5).
43.Menetluskulude nimekirjast (I kd, tlk 131 pöördel) nähtuvalt osutati kostjale õigusabi töövaidluskomisjoni menetluses kokku summas 1281,12 eurot, millest arve nr 2016/743 alusel summas 698,26 eurot ja arve nr 2016/766 alusel summas 582,86 eurot.
44.Kohtupraktika kohaselt on töövaidluskomisjoni menetlus seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga. Seda vaatamata asjaolule, et isikul on õigus valida, kas ta pöördub töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse (vt ka
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.02.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 12).
45.Arvega nr 2016/743 seotud õigusabitoimingutele (töövaidluse materjali analüüs, vastuse koostamine, esindus töövaidluskomisjonis) kulunud ajahulga leidmisel on maakohus, arvestades, et kostja soodustust ei saanud, iseenesest õigesti jaganud arve kogusumma ühe tööühiku hinnaga, mis teeb kokku 6,65 tundi (698,26eurot:105=6,65h). Ka ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud töömaht tervikuna põhjendatud ja vajalik, arvestades vaidluse keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni. Asjaolu, et töölepingu ütles üles tööandja, ei tähenda iseenesest, et õigusvaidluse korral on temal seisukohtade esitamine alati lihtne ja lepingulise esindajata teostatav. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.11.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Kuivõrd töövaidluskomisjoni pöördus hageja, oli kostja seotud hageja avalduses toodud asjaoludele ja väidetele vastamisega, mis õigustas nii nõupidamist kliendiga, vaidluse materjalidega tutvumist kui avaldusele vastuse koostamist ja esindust töövaidluskomisjoni 14.09.2016 istungil.
46.Nõustuda saab siiski selle määruskaebuse väitega, et maakohus on kostjale töövaidluskomisjonis osutatud õigusabi ajahulga arvestamisel eksinud seoses arvega nr 2016/766. Puudub vaidlus selles, et eelnimetatud arve alusel kostjale osutatud õigusabitoimingutele (dokumentide analüüs, täiendav vastus, esindus töövaidluskomisjonis) kulunud tööaeg kohtueelses menetluses on kokku 6,25 tundi ning kostjale on tehtud soodustust 10% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ka eelnimetatud töömaht tervikuna põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni. 14.09.2016 istungil kohustati kostjat esitama 2016 aasta tulemustasu arvutuskäik, mille tööandja ka esitas. Sellel järgnevalt esitas hageja töövaidluskomisjonile nõude täpsustuse ning märkis, et tööandja esitatud palgaarvestus ei võimalda aru saada, kuidas töötasu ja tulemustasu arvutati. Asjas toimus 16.11.2016 istung, mille käigus arutati peamiselt töötasu suurusega seonduvaid küsimusi. Eelnevat arvestades ei ole kostjale etteheidetav vajadus asjaolude selgitamiseks raamatupidajaga. Äriseadustikust ei tulene ka äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule raamatupidamisalaseid konsultatsioone, mistõttu ei saa kostja seaduslikult esindajalt oodata, et ta suudaks vaidluses esitatavad raamatupidamislikud arvestused ja seisukohad, mis on aluseks õiguslike seisukohtade esitamisel, iseseisvalt kujundada. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
47.Kuigi eelnevast tulenevalt on töövaidluskomisjonis kostjale õigusabi osutamine põhjendatud ja vajalik 12,9 tunni ulatuses, puudub ringkonnakohtul alus sellele vastavas summas (1288,87 eurot=6,65hx105 eurot+6,25hx94,5 eurot) hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks, kuivõrd analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seotud kostja 16.02.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas toodud
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-19287 tahteavaldusega saada töövaidluskomisjonis kantud menetluskulude hüvitamiseks 1281,12 eurot.
48.Kokkuvõttes on kostjale osutatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 3874,62 eurot, millises osas ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks ka rahuldab.
49.Riigikohus on sedastanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestatakse mh ka sellega, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.05.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-6057, p 22). Arvestades, et menetluskulude hüvitamiseks hagejalt kostja kasuks välja mõistetav summa (3874,62 eurot) ei ületa hageja täpsustatud nõuete kogusummat töövaidluskomisjonis (9500 eurot) ega ka tsiviilasja hinda (10 288,01 eurot) puudub vajadus täiendavaks kaalutlusõiguse teostamiseks.
50.Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 595,87 eurot (4470,49-3874,62), mille võrra ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude summat ka vähendab.
51.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.