Kohtuasja number
2-06-29413
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2007.a. Tallinn Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
PV ́i ( isikukood XXX, XXX) hagi OÜ C ( registrikood XXX, XXX) , SC( registrinumber XXX) ja MIAS ( registrikood XXX, XXX) vastu juhatuse liikme ametiaja pikenemise tuvastamise nõudes Hageja PV, isikukood XXX , XXX Hageja lepinguline esindaja EO, XXX Kostja OÜ C , registrikood XXX, XXX Kostja seaduslik esindaja MM, telefon XXX Kostja OÜ C lepinguline esindaja vandeadvokaat Matti Laarmaa, Advokaadibüroo XXX Kostja SC, registrinumber XXX Kostja SC lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veikko Toomere, Advokaadibüroo, telefon XXX Kostja MIAS, registrikood XXX, XXX Kostja MIAS seaduslik esindaja RS, telefon XXX Kostja MIAS lepinguline esindaja Cavere Õigusbüroo, telefon XXX Kostja MIAS lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian, Advokaadibüroo XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2007.a.
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l B kolm osanikku: MIAS, kes omab 20 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa, millega on esindatud 50% osaühingu osadest tulenevatest häältest, SC, kes omab 10 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa, millega on esindatud 25 % osaühingu osadest tulenevatest häältest ja OÜ C , kes omab 10 000 krooni suuruse nimiväärtusega
osaühingu osa, millega on esindatud 25% osaühingu osadest tulenevatest häältest. Osaühingu juhatajaks on hageja alates 02.09.2002.a., kes oli valitud kolmeks aastaks. Osanikud ei ole teinud kirjalikku otsust juhataja tagasikutsumise ega ametiaja pikendamise kohta. Reaalselt jätkas hageja juhatuse liikmekohustuste täitmist ka peale 02.09.2005.a. Kostjad on aktsepteerinud hageja jätkamist juhatajana. 31.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul tegi MIAS ettepaneku hageja tagasikutsumiseks juhatusest, kuid teised kostjad soovisid hageja jätkamist juhatajana. Hageja leiab, et tema ametiaeg juhatajana on pikenenud vaikimisi, kokkuleppel osanikega. Hageja palub tuvastada tema ametiaja pikenemine OÜ B juhatajana alates 02.09.2005 kuni 02.09.2008. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostja MIAS kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud hageja juhatuse liikme volituste pikenemist. Kostja poolt hagejale saadetud kirju ei saa käsitleda kostja nõustumisena hageja ametiaja pikenemise kohta. 28.06.2006.a. kirjas on kostja rõhutanud, et hageja ametiaeg on lõppenud 2005.a. septembris. 10. ja 15.veebruaril saadetud kirjades nõuab kostja hagejalt kui endiselt juhatuse liikmelt selgitust oma ametiajal tehtud põhjendamatute kulutuste kohta. Poolte vahel olid nii suulised kui kirjalikud läbirääkimised OÜ-le B uue juhatuse liikme määramise osas. Kuna hageja on OÜ-le B olulist kahju tekitanud ja tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ei saanud kostja hageja jätkamist juhatuse liikmena aktsepteerida. Kostja OÜ C kirjaliku vastuse kohaselt võtab hagi õigeks ja on nõus hageja ametiaja pikenemisega 02.09.2005 kuni 02.09.2008. Kostja SC kirjaliku vastuse kohaselt võtab hagi õigeks.
Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostjad jäid kirjalikes vastustes toodud seisukohtade juurde. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. OÜ-l B on kolm osanikku: MIAS, kes omab 20 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa, millega on esindatud 50% osaühingu osadest tulenevatest häältest, SC, kes omab 10 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa, millega on esindatud 25 % osaühingu osadest tulenevatest häältest ja OÜ C , kes omab 10 000 krooni suuruse nimiväärtusega osaühingu osa, millega on esindatud 25% osaühingu osadest tulenevatest häältest. Osaühingu juhatajaks on hageja alates 02.09.2002.a., kes oli valitud kolmeks aastaks. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja ametiaeg OÜ B juhatajana on lõppenud tähtaja möödumisel või on see pikenenud järgmiseks ametiajaks. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise. Samuti tekivad tsiviilõigused ja –kohustused õigusvastastest tegudest. TsÜS § 28 järgi on juriidilise isiku tegevus lisaks seadusele reguleeritud põhikirjaga.
ÄS § 184 lõike 2 järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. OÜ B põhikirjas muud tähtaega ette nähtud ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 on Riigikohus märkinud, et kolleegium ei nõustu ÄS § 184 lg 2 tõlgendusega, et juhatuse liikme ametiaeg ei lõpe kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest ja on seotud osanike aktiivse tegevusega juhatuse liikme tagasikutsumiseks või uue juhatuse liikme valimiseks. Selline lähenemine on vastuolus nii seaduse grammatilise kui süstemaatilise tõlgendamise tulemusega. Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue on ette nähtud esmajoones äriühingu enda ja tema osanike või aktsionäride huvides. Juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Sellele viitab muuhulgas ÄS § 184 lg 1 kolmas lause, mille järgi peab juhatuse liikmeks valimiseks olema isiku nõusolek. Nimetatud suhe on olemuselt sarnane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Äriseadustiku § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Seega teab isik juhatuse liikmeks saamiseks nõusolekut andes, et teda võidakse valida kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat ametiaega. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes tema kohustused juhatuse liikmena lõpevad. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Kohus leiab, et juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks- sise- ja välissuhteks. Sisesuhteks on äriühingu organite vahelised või äriühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse äriühingu sisemist toimimist. Välissuhteks on äriühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise sisesuhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, samas ei tekita ega lõpeta registrikanne seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kui asjaolusid, mida tuleb registrisse kanda, registrisse kantud ei ole, on neil asjaoludel ÄS § 34 lg 3 alusel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. ÄS §-de 170 lg 1 ja 173 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa isegi juhul, kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, otsust vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. Kohus on seisukohal, et pärast kolme aasta möödumist tuleb valida uus juhatus. Hageja poolt kohtule esitatud hagimaterjalidele lisatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita asjaolu, et osanikud oleksid aktsepteerinud hageja kui juhatuse liikme ametiaja pikenemist. 28.06.2006.a. kirjas, milles MIAS esitas nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks, on kostja märkinud, et hageja ametiaeg on lõppenud 2005.a. septembris. 10. ja 15.veebruaril 2006.a. saadetud kirjades nõuab kostja hagejalt selgitust oma ametiajal tehtud kulutuste kohta. Asjaolu, et osanikud ei ole aktsepteerinud hageja kui juhatuse liikme ametiaja pikenemist kinnitab ka OÜ B 31.03.2006.a. osanike koosoleku protokoll, millest nähtub, et osanikud ei ole erimeelsuste tõttu saanud vastu võtta otsust hageja ametiaja pikendamiseks OÜ B juhatuse liikmena ega valida ka uut juhatuse liiget. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et hageja kui OÜ B juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud ega ole pikenenud järgmiseks ametiajaks. Kohus leiab, et juhatuse liikme volitusi saaks pidada vaikimisi pikenenuks
üksnes tingimusel, et äriühingu kõik osanikud seda aktsepteerivad. Käesoleval juhul MIAS kui OÜ B osanik seda aktsepteerinud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ametiaeg OÜ B juhatuse liikmena lõppes 02. septembril 2005.a. ametiaja möödumisega. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea äriühing seda vastava organi otsusega vormistama. Äriühingu kohustuseks on juhatuse liikme ametiaja lõppemisel esitada avaldus juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks ÄS § 33 lõike 1 teise lause järgi. Juhatuse liikme õigeaegse nimetamise ning juhatuse liikmete muutumise äriregistris registreerimise eest vastutab äriühing. Äriühingul tuleb arvestada ka ÄS § 366 lg 1 p 3, mille kohaselt sundlõpetatakse aktsiaselts, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.