Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
16.septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus. Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara AS-le Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku
4.septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta.
3.
24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.
4.Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele.
5.Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2 240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid.
6.Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. Seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline see, kes kohustuse täitis, vaid see, et kohustus on täidetud pärast hagi esitamist.
7.Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.
9.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ebaõigesti viidanud TsMS § 60 lg-le 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kohus on sisuliselt lähtunud TsMS § 62 lgst 2. Ilmset ebatäpsust on võimalik parandada. Hagist loobumise korral reguleerivad riigilõivu väljamõistmist TsMS § 62 lg-d 1 ja 2. Üldreeglina jäävad hageja kohtukulud hagist loobumise korral tema enda kanda, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist täitnud. TsMS § 62 lg-s 2 nimetatud nõude täitmisena kostja poolt tuleb tõlgendada ka seda, kui nõude täidab kostja eest kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kolmas isik täita nõude ja see loetakse täidetuks võlgniku poolt. Seega tuleb kolmanda isiku poolt kostja eest nõude täitmist lugeda nõude täitmiseks kostja poolt ja kohtul on õigus hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Kuna kostja vastutas käendajana OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) kohustuse täitmise eest ja kohustus oli muutunud sissenõutavaks, siis oli hageja õigustatud VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel pöörduma kohtusse. Riigilõivu maksmine oli vajalik ja põhjendatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse temalt riigilõivu väljamõistmise osas ja teha uue otsuse, millega mõistetaks temalt AS Hansapank kasuks välja riigilõiv 1050 krooni.
11.Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus vastanud apellatsioonkaebuse väitele, et üks TsMS § 62 lg 2 kohaldamise eeldus on see, et kostja on täitnud hageja nõude vabatahtlikult. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-t 6. Samuti ei ole vastatud väitele, et juhul, kui võlgnik peab täitma kohustuse isiklikult, ei saa seda kohustust täita teine isik. Käenduslepingust tulenevalt puudus kassaatoril õigus anda täitmine edasi kolmandatele isikutele. Lisaks ei ole vastatud apellatsioonkaebuse väitele, et hagiavalduse esitamine kostja vastu ei olnud mõistlik. Põhivõlgniku kohustused olid tagatud mitmete instrumentidega, mille realiseerimises ei saanud olla mõistlikku kahtlust. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud TsMS § 62 lg-t 2. See õigusnorm näeb selgelt ja ammendavalt ette, et hageja nõudmised peab olema täitnud just kostja. Samuti peab täitmine olema toimunud vabatahtlikult. Kui seadusandja pidanuks silmas õiguslikku regulatsiooni, millele viitab oma tõlgenduses ringkonnakohus, ei oleks ta õigusnormi sõnastuses kasutanud vabatahtliku täitmise mõistet. Kuna kassaator ei ole täitnud hageja nõudmisi, ei saa tekkida ka küsimust nõudmise täitmise vabatahtlikkusest. OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) täitis enda lepingulise kohustuse, mitte kassaatori oma.
12.Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Hansapank, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
13.Riigikohtu istungil jäi kostja M. Susi kassatsioonkaebuse väidete juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Analüüsimaks kassatsioonkaebuse väiteid TsMS § 62 lg 2 ebaõige kohaldamise kohta, peab kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda käenduslepingu alusel tekkivaid õigussuhteid võlaõigusseadusest lähtuvalt.
16.Võlaõigusseaduse § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjas ei ole tuvastatud, et käenduslepingu pooled oleksid kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi.
17.AS Hansapank võlausaldajana esitas VÕS § 65 lg-st 1 lähtuvalt hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist.
18.Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt otsuse p 16).
20.Kolleegium märgib, et teistsuguse seisukoha järgi peaks võlausaldaja alati esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu, kui ta sooviks end kaitsta riigilõivu hüvitamata jätmise vastu. Kui nõude rahuldaks solidaarvõlgnik, kelle vastu ei ole hagi esitatud, jääksid kohtukulud alati hageja kanda. See ei oleks kolleegiumi arvates käendussuhte õigusliku iseloomuga kooskõlas.
21.Kolleegium juhib tähelepanu VÕS § 69 lg-le 5 ja §-le 152. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 5 võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Võlaõigusseaduse § 152 sätestab käendaja tagasinõude põhivõlgniku vastu. Nende sätete alusel ja sätestatud ulatuses on kostjal võimalik esitada tasutud kohtukulude nõue OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) vastu.
22.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolt apellatsioonimenetluse käigus kostja esitatud väidetele vastamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.