3-2-1-23-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a Roza Gribi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
ei näinud ette moraalse kahju hüvitamist. Kostja suurema ohu allika valdajana vastutab suurema ohu allika poolt tekitatud varalise kahju eest. Seega pole moraalse kahju väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kostja leidis, et apellatsioonikohus kohaldas vääralt PS § 25 ja TsK § 458. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole moraalse kahju tekitamises süüdi. Kostja süü tuleneb Tallinna Linnakohtu 24. aprilli 1994. a otsusest. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud liiklusõnnetusest tingitud moraalset kahju. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja suurema ohu allika valdajana vastutab TsK § 458 alusel ainult suurema ohu allikaga tekitatud varalise kahju eest, ei ole õige. TsK § 458 sätestab, et suurema ohu allika valdaja on kohustatud hüvitama suurema ohu allikaga tekitatud kahju. Tulenevalt põhiseaduse §-st 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist ka suurema ohu allikaga tekitatud moraalse kahju eest. Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Nimetatud asjaolude - moraalse kahju olemasolu - peab tõendama hageja. Kui varalise kahju on suurema ohu allika valdaja kohustatud hüvitama olenemata süüst, siis moraalse kahju põhjustamise eest vastutab ta TsÜS § 172 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. Kostja kui suurema ohu allika valdaja süü väljendub tema autojuhi õigusvastases tegevuses - liiklusõnnetuse põhjustamises. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus juhinduma eelpool antud juhistest; lahendades asja apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel (TsKS § 301). Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Roza Gribile 28. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.