X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses lõunasel ajal jalutuskäikude võimaldamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise ja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et alates 1. augustist 2025 ei lubata kaebajat lõunasel ajal jalutuskäigule. Ametnik Raul Adari korralduse alusel peab kaebaja just hommikul jalutamas käima, kuid kaebaja ei saa seda määratud ravi tõttu teha. Kaebaja nõuab inimväärikuse alandamise eest 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 16. oktoobril 2025 kaebaja kahjunõude nr 1-9/2-25/365-1 ning vangla otsuse nr 1-9/2-25/365-2.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kuivõrd kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vangale kahju hüvitamise taotluse juba 3. augustil 2025, siis mõistab kohus, et X on esitanud kaebuse Tartu
Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses asjaoluga, et ajavahemikul 1. – 3. august 2025 ei võimaldatud kaebajale lõunaseid jalutuskäike, vaid kaebajale pakuti värskes õhus jalutamiseks hommikust aega. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
6.Käesoleval juhul on vaidluse all kolmel päeval lõunasel ajal värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebaja seisukohtadest ja haldusasja materjalidest nähtuvalt pakuti kaebajale võimalust värskes õhus jalutada, kuid talle ei pakutud seda kaebaja eelistatud ajal, ning Tartu Vangla 6. oktoobri 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/365-2 nähtuvalt ei ole tervishoiuteenuse korraldaja andnud suunist X-ile üksnes pärastlõunaste jalutuskäikude võimaldamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millisel ajal ta täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole võimalik lähtuda iga vahistatu või kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Muuhulgas tuli kaebaja puhul arvesse võtta seda, et tema suhtes oli kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning see seadis omakorda piirangid selles osas, millisel ajal kinnipeetavat jalutama oli võimalik viia. Seega pakkus vanglaametnik kaebajale jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebaja ise loobus jalutamise võimalusest, kuna tal ei võimaldatud jalutada tema soovitud ajal.
7.Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
2
8.Kohus tõdeb, et kaebaja soovitud ajal jalutuskäigust ilmajäämine võis kaebaja jaoks olla ebameeldiv, kuid arvestades, et tegemist oli lühiajalise riivega ja sisuliselt jättis kaebaja ise jalutuskäigul osalemise võimaluse kasutamata, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
12.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
13.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
14.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodud selgitused tema tervise kohta ning asjaolu, et kaebaja on esitanud suurel hulgal kaebusi. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.