Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-25-2521 määramine kokku 52 437,59 eurot, millele lisandub intress. G.L juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg vähemalt 52 437,59 koosneb maksustamisperioodidel juuni–september 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust ning tööjõumaksudest. Maksuhaldur alustab taotlusega G.L suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib G.L solidaarselt Q OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel kogusummas 52 437,59 eurot, millele lisandub intress. Maksuhaldur on seisukohal, et Q OÜ on G.L juhtimisel jätnud 2024. a juunist septembrini deklareerimata kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe vähemalt 92 438,65 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 20 336,51 eurot, millest on õigus maha arvestada sisendkäibemaks 810,26 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks on seega 19 526,25 eurot. Lisaks on Q OÜ jätnud juuni–september 2024 TSD-del deklareerimata töötajate palgaväljamaksed ning nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud kokku 32 911,34 eurot. Maksuhalduri seisukoht põhineb alljärgneval. Q OÜ ei täitnud maksuhalduri 01.01.2024 korraldust, ei esitanud tähtpäevaks (18.11.2024) korralduses nõutud kontrollitava perioodi dokumente ega vastanud korralduses esitatud küsimustele. Maksuhaldur oli nõus korralduse täitmise tähtaja pikendamisega kuni 25.11.2024. Q OÜ jättis korralduse eelnimetatud tähtpäevaks täitmata. Raamatupidaja KL ei esitanud ka pärast maksuhalduriga suhtlust Q OÜ KMD-sid ega deklareerinud maksukohustust, millest Q OÜ on teadlik. Samuti ei ole esitatud TSD-sid. Deklaratsioone pole esitanud ka Q OÜ juhatuse liige G.L, kes juhatuse liikmena vastutab, et deklaratsioonid on tähtpäevaks esitatud ja maksukohustus tasutud. Maksuhaldurile esitatud andmetel on Q OÜ-l kontrollitaval perioodil kajastamata müük, mida tema tehingupartner C AS on soetusena temalt KMD-del ja nende INF B osades deklareerinud. Q OÜ on seega rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Maksuhalduril puudub põhjus kahelda C AS-i deklareeritud andmetes. Maksuhaldur tuvastas, et Q OÜ kontrollitava perioodi 22% määraga maksustatav käive on kokku 92 438,65 eurot ja sellelt arvutatud käibemaks 20 336,51 eurot. Seega jättis Q OÜ G.L juhtimisel õigeaegselt sellises summas müügikäibe ja sellelt arvestatud käibemaksu juuni–september 2024 KMD-del deklareerimata. Q OÜ ei esitanud 01.11.2024 korralduses nõutud kontrollitava perioodi ostuarveid ega sisendkäibemaksu arvestust ega vastanud korralduses esitatud küsimustele. Maksuhaldur leiab, et Q OÜ-l on võimalik kajastada juuli 2024 KMD-l sisendkäibemaksu kokku 810,26 eurot, mis on sel perioodil müügina deklareeritud temale kolme tehingupartneri poolt KMD lisa INF A osal. Q OÜ tegi maksustamisperioodidel juuni–september 2024 töötajatele palgaväljamakseid kokku 59 729,35 eurot, kuid jättis need deklareerimata ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud 32 911,34 eurot tasumata. Q OÜ jättis 01.11.2024 korralduse täitmata ning ei ole töölepinguid, võlaõigusseaduse alusel sõlmitud lepinguid ega töötasu arvestamise ja väljamaksmise kohta dokumente esitanud. Maksuhaldur lähtus Q OÜ raamatupidaja KL poolt elektroonses keskkonnas e-MTA sisestatud, kuid kinnitamata maksudeklaratsioonide TSD lisal 1 deklareeritud maksuvaba tulu suurusest. Täpsemalt oli Q OÜ-l kohustus kinni pidada ja tasuda tulumaks 8354,50 eurot, sotsiaalmaks 22 489,67 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 633,67 eurot, töötuskindlustusmakse 1433,50 eurot. Q OÜ-l puudub registriandmete kohaselt registervara. 30.07.2025 seisuga on Q OÜ ettemaksukontol raha 95,18 eurot. Viimati tasuti makse 04.07.2024 summas 5500 eurot. Q OÜ-l on äriregistrile tähtaegselt esitamata 2024. a kohta majandusaasta aruanne. Töötamise registri andmetel puuduvad Q OÜ-l töötajad. G.L esitas 05.05.2025 avalduse Q OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks, märkides kustutamise põhjuseks 2(9)

3-25-2521 ettevõtluse lõpetamise. Maksuhaldur kustutas esitatud avalduse alusel 05.05.2025 otsusega Q OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 04.05.2025. Eelnev viitab selgelt sellele, et Q OÜ-l puuduvad varad ja majandustegevus on lõppenud, mis annab alust eeldada, et äriühingult ei ole võimalik määratavat maksusummat sisse nõuda. Maksuhaldur on veendunud, et Q OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja raha arvelt ei õnnestu. G.L solidaarne vastutus Q OÜ tasumata maksuvõla eest tuleneb MKS § 96 lg-st 1, § 8 lg-st 1 ja § 40 lg-st 1. G.L omas Q OÜ ainsa juhatuse liikmena otsest mõju viimase majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisele. G.L-il on alates 12.07.2019 eteenuste keskkonnas e-MTA juriidilise isiku esindaja pakett, millest tulenevalt on tal muude õiguste hulgas ligipääs äriühingu vaates e-MTA-le ning õigus esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Seega oli G.L-il võimalik olla kursis ja tagada, et Q OÜ esitab tõele vastavaid maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Osaühingu raamatupidamise korraldamine oli G.L kohustus. Lisaks on G.L-il äriühingu ainsa juhatuse liikmena tõenäoliselt juurdepääs äriühingu rahale. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et G.L on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, tema tegevuse ning Q OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Q OÜ-ga. TSD lisa 1 andmetel on G.L-ile tehtud 2024. a-l väljamakseid (bruto) kokku 2035,38 eurot. G.L ei ole esitanud residendist füüsilise isiku 2024. a tuludeklaratsiooni. 2025. a-l G.L-ile väljamakseid deklareeritud ei ole. Töötamise registri andmetel on G.L-il alates 14.07.2025 kehtiv tööleping, tööandja Tallinna Linnavaraamet, ametikoht ehitustehnik. Maksuhalduril ei ole võimalik hinnata, milline on G.L sissetulek, kuna tööandja ei ole töötasu väljamakseid veel deklareerinud. Samuti ei ole teada, kui suured on tema igakuised isiklikud kulutused ja kas pärast kulude mahaarvamist jääb piisavalt vaba raha vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. G.L tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud maksuseaduses ettenähtud ettevõtte kohustuste täitmist, iseloomustab G.L suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et G.L võib samamoodi suhtuda vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara. MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud. Maksukohustuste aegumistähtaeg algab 10.07.2024, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb juuni 2024 TSD-st. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 10.07.2027. G.L-il puuduvad sõidukid, laevad ja väärtpaberikontod. G.L-ile kuuluvad ainuomandina järgmised kinnistud: 1) alates 27.02.2023 kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM (katastritunnus XXX), sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1513 m2. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul 211,7 m2 suurune 2022. a-l kasutusele võetud 1-korruseline üksikelamu, mille ehitisealune pind on 186,1 m2 ja suletud netopind 157,2 m2. Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule number 2972937. Kinnistule on seatud 2023. a-l hüpoteek 338 000 eurot Coop Pank AS kasuks. Maa- ja Ruumiameti andmetel on maa maksustamishind 25 857 eurot. Maa- ja Ruumiameti 2025. a kinnisvara hinnastatistika järgi oli Kohila vallas, Rapla maakonnas keskmine ruutmeetri hind oli 1522,50 eurot ja keskmine pindala 152,9 m2. G.L omandis oleva kinnistu müügihind võiks maksuhalduri hinnangul olla 239 337 (157,2 × 1522,50) eurot; 2) alates 27.02.2023 kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM (katastritunnus XXX), sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, pindala 1317 m2. Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr 2972937. Kehtivat hüpoteeki 3(9)

3-25-2521 pole. Maa- ja Ruumiameti andmetel on maa maksustamishind 395 eurot. Ehitisregistri kohaselt kinnistul hooneid ei ole. Maa- ja Ruumiameti 2024. a juuli kuni 2025. a juuli kinnisvara hinnastatistika järgi oli XXX külas, Kohila vallas, Rapla maakonnas tehtud 15 muu maa ostu-müügi tehingut kogupinnaga 3 ha ja koguväärtuses 301 590 eurot, mis teeb 1 ruutmeetri hinnaks 100,53 eurot. G.L omandis oleva kinnistu müügihind võiks maksuhalduri hinnangul olla 132 398,1 eurot. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivam meede kohtuliku hüpoteegi seadmine G.L omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku põhinõude suurus on tõenäoliselt 52 437,59 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 2900 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnistu turuväärtuseks hinnatud 132 398,1 eurot, millest 5% moodustaks 6619,9 eurot, mistõttu lisatasu enampakkumise korraldamise eest on 3000 eurot. Õigust lisatasu nõuda ei ole enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Siinsel juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda 5930 (30+2900+3000) eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 1423,20 eurot. Hüpoteegi seadmisega kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX oleks tagatud G.L-ilt võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg kogusummas 52 437,59 eurot ja lisanduvad võimalikud sundtäitmise kulud 7353,20 eurot (5930 + 1423,20). Põhjendatud on mitte taotleda hüpoteegi seadmist teisele kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, kuivõrd esiteks on see G.L elukoht, mistõttu piiraks selle koormamine tema õiguseid rohkem, ja teiseks on kinnisasjale 2023. a-l seatud panga hüpoteek, mis ületab kinnisasja võimaliku realiseerimisväärtuse. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur G.L vastu suunatud täitetoimingud, kui G.L on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt hindab maksuhaldur praegusel juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 59 790,79 eurot (52 437,59 + 7353,20). Kui G.L soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 52 437,59 eurot.

3-25-2521 täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Saab nõustuda MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et G.L on MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Nähtub, et G.L oli kontrollitaval perioodil Q OÜ ainus juhatuse liige. Seega võib eeldada, et G.L-il oli täielik kontroll Q OÜ majandustegevuse korraldamisel ning ka äriühingu maksukohustuste täitmisel, sh maksudeklaratsioonide esitamisel. G.L-il oli juurdepääs äriühingu e-MTA e-teenuste keskkonnas, mistõttu oli tal võimalik esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Võib eeldada, et Q OÜ ainsa juhatuse liikmena oli G.L-il ligipääs ka äriühingu rahale, mille arvelt täita maksukohustused. Eeltoodu kinnitab MTA kahtlust, et G.L tegutses Q OÜ juhatuse liikmena tahtlikult, jättes maksud nõuetekohaselt deklareerimata ning maksukohustused täitmata. Kui G.L juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei oleks Q OÜ-l MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Kui G.L oleks deklareerinud perioodidel juuni– september 2024 kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe ja tasunud sellelt arvestatud käibemaksu ning deklareerinud samal perioodil töötajate palgaväljamaksed ja tasunud nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud, ei oleks äriühingul tekkinud 52 437,59 euro suurust maksuvõlga. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest olemas põhjuslik seos G.L õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel ning maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1). Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendanud, et Q OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning Q OÜ on alates 04.05.2025 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, mistõttu puudub äriühingul ka majandustegevus, millest saadava tulu arvelt maksuvõlgnevust tasuda. Seega on olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele G.L-ile. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 136 1 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et G.L käitumine ning tegevus Q OÜ juhatuse liikmena viitab tema suhtumisele avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse, mistõttu esineb kahtlus, et G.L ei pruugi täita ka vastutusmenetluse tulemusel määratavat maksukohustust. MTA on põhjendanud, et MTA-l puuduvad andmed G.L sissetulekute kohta, kuivõrd kehtiv töösuhe on tal registreeritud alles alates 14.07.2025. Samuti puudub info, millised on G.L igakuised isiklikud kulutused nt eluasemele jmt ning kui suur on vaba raha hulk pärast selliste kulutuste katmist. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut. Kohtuliku hüpoteegi seadmine G.L omandis olevale kinnisasjale (registrinumbriga XXXXXXX) on kohane. Hüpoteegi seadmine katab ära võimaliku maksusumma 52 437,59 eurot, millele lisandub intress ning võimalikud sundtäitmise kulud. Hüpoteegi seadmine ei riiva G.L õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

5(9)

3-25-2521 Nõude suurus ei ole õigesti arvestatud: kohtulik hüpoteek on seatud summas, mis sisaldab eeldatavaid täitekulusid ja intresse, mida ei ole veel määratud ega mille suurust tõendatud. See muudab abinõu ebaproportsionaalseks. Samuti ületab kinnistu väärtus oluliselt väidetava põhivõla summa, mistõttu oleks võimalik kasutada vähem piiravaid meetmeid, nt väiksemat tagatist või maksegraafikut. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Puudutatud isik on valmis andma MTA-le rahalise tagatise või pangagarantii, mis kataks väidetava võla, intressid ja võimalikud täitekulud, vältides seeläbi kinnistu koormamist hüpoteegiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2521 andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

3-25-2521 määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Riigikohus on märkinud, et MKS §-d 130–131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele ja seega tuleb tagatise suuruse arvestamisel lähtuda eelkõige võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses; arvestada tuleb rahalise nõude korral selle nõude suurusest lähtuvaid kohtutäituri tasu määrasid ja võimalikke lisatasusid (KTS § 28 jj) ja muid täitekulusid (TMS § 37; vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 viimane lõik). MTA on loataotluses üksikasjalikult selgitanud, kuidas on saadud maksude kogusumma 52 437,59 eurot, mille Q OÜ on jätnud deklareerimata ja tasumata (vt taotluse lk 4–8). MTA selgitas, et äriühingul on perioodidel juuni–september 2024 deklareerimata kogu 22% määraga maksustatava müügikäive vähemalt 92 438,65 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks 20 336,51 eurot, millest on maha arvestatud sisendkäibemaks 810,26 eurot, ning töötajate palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse) kokku 32 911,34 eurot. Samuti on MTA taotluses esile toonud, mille põhjal on kindlaks tehtud võimalikud sundtäitmise kulud (vt taotluse lk 12–13). MTA selgitas, et täitemenetluse alustamise tasu on kuni 30 eurot (KTS § 34), nõude suurust arvestades on kohtutäituri põhitasu 2900 eurot (KTS § 35 lg 1) ning kaebaja kinnistu turuväärtust arvestades on võimalik kohtutäituri lisatasu 3000 eurot (KTS § 45 lg 1). Seega võib kohtutäituri tasuks kujuneda 5930 (30+2900+3000) eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 1423,20 eurot (KTS § 32 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud MTA arvutused põhjendatud. Nagu MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, ei ole nad tagatise suuruse hulka intressi arvestanud. Seega on MTA põhjendatult määranud tagatise suuruseks 59 790,79 eurot.

3-25-2521 tagatissumma 52 437,59 eurot. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et MTA toodud asendustagatise väärtus on asjakohane siiski üksnes juhul, kui asendustagatisena pakutakse teisele kinnisasjale hüpoteegi seadmist. Juhul, kui asendustagatisena pakutakse aga muud vara, mille realiseerimiseks ei pea MTA kohtutäituri kulusid kandma, peab ka asendustagatise väärtus sundtäitmise kulude võrra väiksem olema.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.