lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1834/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1834/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 39 lg 1Kaebuse lisadHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusPS § 15 lg 1RLS § 22 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-1834/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.20253-25-1834/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.08.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
3-25-2933/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.09.20253-25-2507/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.08.20253-25-2069/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.20253-25-2069/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja26.06.20253-25-2021/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1834

Määruse kuupäev

17. juuni 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus seoses hambaravi ja psühhiaatrilise abi tagamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebuse menetlusse võtmist takistavate normide põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Viru Vangla vahistatu X esitas 6. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja märkis, et Viru Vanglasse saabudes, s.o 20. mail 2025 teavitas kaebaja koheselt vanglat, et kaebajal on hambad katki ja hambad valutavad ning kaebaja vajab psühhiaatrilist ravi. Kaebaja on sellekohaseid kaebusi ja taotlusi esitanud vanglale mitmeid, kuid abi puudub. Kaebajale on antud vaid valu leevendavaid tablette, mis aga valu ei leevenda. Kaebaja vaimne tervis on sedavõrd haige, et kaebaja teeb asju, mida ta ei kontrolli. Mõni päev tagasi toimunud kohtuistungil käitus kaebaja ettearvamatult. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuses õigusvastasus ning esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat toimetama kaebaja erandkorras hambaarsti ja psühhiaatri juurde ning et kohus lähtuks riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-st 12, mille kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastusega või muu terviserikkega tekitatud kahjuhüvitamisega hagi või kaebuse läbivaatamisel. Ka taotleb kaebaja, et kohus algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse seaduse suhtes, mis võib olla takistuseks antud taotluse läbivaatamisel.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 10. juunil 2025 kaebaja pöördumised ning tõi välja tervishoiutöötajate poolt vangiregistrisse märgitu.
3.Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2025. a määrusega X kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kolmepäevase tähtaja.
4.Kaebaja esitas 11. juunil 2025 taotlused riigi õigusabi saamiseks ja tähtaja pikendamiseks. Kaebaja palus, et kohus pikendaks puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, et kaebaja saaks konsulteerida riigi õigusabi osutajaga.
5.Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2025. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, pikendas Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a määrusega kaebajale antud tähtaega ning andis kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks neljapäevase tähtaja.
6.Kaebaja esitas 15. juunil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles rõhutas, et soovib esitada tuvastamisnõude, kuna see distsiplineerib vanglat tulevikus. Seejuures rõhutas kaebaja, et palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus RLS § 22 lg 1 p 12 suhtes, kuna see ei võimalda riigilõivuvabastust kehavigastuse või muu terviserikkega seoses esitatud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt.

KOHTU SEISUKOHT

7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata.
8.Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a määrusega jäeti X kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning teda kohustati kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teada anda, kas kaebaja jääb kaebuses esitatud tuvastamisnõude juurde või nõustub kaebaja esitama kohtule kohtu poolt tõhusamaks peetud kohustamisnõude, tasuda kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning põhjendada esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus pikendas 12. juuni 2025. a määrusega Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a määrusega kaebajale antud tähtaega ning andis kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja neli päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
9.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 12. juuni 2025. a määruse kätte samal päeval. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 13. juunil 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 16. juuni 2025.
10.Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 15. juunil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei vasta X kaebus siiski HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kaebaja ei ole HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud menetlusabi taotlust ega andmeid riigilõivu tasumise kohta. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi, s.o tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11.Pelgalt kaebaja seisukoht, mille kohaselt peaks RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus kehtima ka praeguses asjas, ei muuda kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi olematuks. Kohus järgis 11. juuni 2025. a määrust tehes HKMS § 2 lg-s 5 sätestatud kohtu kohustust ning selgitas kaebajale, et praeguses asjas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks on vajalik riigilõivu tasumine, kuid vaatamata sellele kaebaja seda ei teinud. Ka ei kasutanud kaebaja talle antud võimalust esitada menetlusabi taotlus, vaid selle asemel taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.
12.Kohus leiab, et kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud. Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ei ole vastuolus see, kui siseriiklikult seatakse kohtusse pöördumisele teatud piiranguid riigilõivu tasumise kohustuse näol ning selle tasumata jätmisel või menetlusabi taotluse esitamata jätmisel jäetakse tema pöördumine sisuliselt menetlemata. Kohtusse pöördumise õigus ei pea olema tagatud absoluutsena. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 4. juuni 2013, 3-3-1-86-12, p 11).
13.Sõltumata sellest, et kohus ei võtnud 11. ega 12. juuni 2025. a määruses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas seisukohta, vaid kohus hindas seda praeguses määruses, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust nendes esinevate puuduste kõrvaldamiseks uuesti käiguta. Kaebajal on pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik, kuidas kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamiseks ei ole piisav kohtumääruses märgitu eiramine ja selle asemel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse esitamine.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XF kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium