Häädemeeste valla kaebus Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsuste nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks Menetlusosalised
Kaebaja I – Mittetulundusühing Tahkuranna Maastikukaitse, Kaebaja II – Häädemeeste vald kaebajate esindaja v-adv Tarmo Pilv Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad T.J ja P.Y Kolmas isik – I.Q , esindajad v-adv Sandra Sillaots ja v-adv Rauno Ligi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 kohtuotsus I.Q apellatsioonkaebus Kohtuistungil 05.09.2024
RESOLUTSIOON
Rahuldada I.Q apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada haldusasjas nr 3-23-522 tehtud Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 otsuse resolutsiooni punkt 4 osas, milles halduskohus jättis I.Q menetluskulud tema enda kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Häädemeeste vallalt I.Q kasuks välja menetluskulu 725 eurot.
Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Häädemeeste vallalt I.Q kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 200 eurot.
3-23-522 Mõista I.Q-lt mittetulundusühingu Tahkuranna Maastikukaitse kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 725 eurot.
Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kolmas isik on Häädemeeste vallas Tahkurannas asuva Johan-Raisi maatüki (katastritunnus 84801:004:0459) omanik. Keskkonnaamet (KeA) väljastas 28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304 Johan-Raisi maatükil maavara (liiva) kaevandamiseks kuni 28.02.2038. Samal päeval registreeris KeA metsateatised nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 Johan-Raisi maaüksusel raadamise kohta keskkonnaloa nr KL-516304 alusel.
2.Kaebajad esitasid 06.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA metsateatiste registreerimise otsuste nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 (vaidlustatud raieload) tühistamiseks. Kaebajad leidsid kokkuvõttes, et KeA jättis lubamatult korraldamata keskkonnamõju hindamise (KMH), leides põhjendamatult, et keskkonnamõju ei ole suur ega selgitanud välja, milline on vaidlustatud raielubade andmise mõju piirkonna looduskeskkonnale ja kohalikule majandusele. Samuti jättis vastustaja uurimata metsateatiste esitaja tegevuse õiguspärasuse ega kontrollinud raietööde sisu, mahtu ja vajadust. Vastustaja jättis põhjendamatult arvesse võtmata selle, et kavandatavast liivakarjäärist 410 m kaugusel asub merikotka pesa.
3.KeA vaidles kaebusele vastu leides, et kaebaja II kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada ning kaebaja I kaebus jätta rahuldamata. KeA esitas kokkuvõttes järgmised põhjendused. Metsateatise nr 50000618037 kehtivus on realiseerimisest tulenevalt lõppenud, seega ei ole tühistamisnõude rahuldamine enam võimalik. Kaebaja I on lubamatult tuginenud mitmetele loodusväärtuste kaitsega mitte seotud argumentidele. Vaidlustatud raielubade esemeks on raadamine, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks ning raadamise alusdokumendiks on keskkonnaluba nr KL-516304. Raiet ei ole 2(6)
3-23-522 planeeritud maastikukaitsealal ja maastikukaitseala kaitsekord ei kohaldu väljaspool kaitseala piire. Merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala on kaitse alla võetud 31.03.2023 ehk vaidlusaluste metsateatiste registreerimisest hiljem, mistõttu ei saanud sellega metsateatiste menetluses arvestada.
4.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Kaebuse argumendid ei seondu kaebaja I põhikirjalise tegevusega, vaid kaebus on esitatud eelkõige piirkonna majanduslike huvide kaitsmiseks. Kaebusest ei selgu ka, kuidas metsateatiste väljastamine mõjutab Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärkide täitmist olukorras, kus kaitseala ei ulatu kolmanda isiku kinnistule. Metsateatised ei kahjusta kuidagi kaebaja II õigusi, mistõttu puudub kaebajal II kaebeõigus. Metsateatiste registreerimise ajal kehtinud keskkonnaluba nägi ette õiguse teostada raadamist, kusjuures nii metsateatiste kui ka keskkonnaloa menetluse käigus selgitati välja, et õigusaktidest tulenevalt takistusi raadamiseks ei esine. Raadamine ei ole vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega, kuna kaitsealale kohaldatavad piirangud ei laiene aladele kaitseala naabruses. Kaevandamisloa menetluse käigus viidi läbi põhjalik keskkonnamõjude eelhindamine. Merikotka elupaigast tulenevad piirangud ei ulatu Johan-Raisi kinnistule, lisaks ei olnud KeA metsateatiste registreerimisel teadlik merikotka võimalikust lähedalasuvast pesitsuspaigast.
5.Tallinna Halduskohus tegi 15.09.2023 otsuse, millega jättis metsateatiste registreerimise otsuse nr 50000618037 tühistamise nõude läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1), jättis kaebaja II kaebuse läbi vaatamata (punkt 2), rahuldas kaebaja I kaebuse ning tühistas metsateatiste registreerimise otsused nr 50000618039 ja 50000618041 (punkt 3) ja viimaks mõistis KeA-lt kaebaja I kasuks välja menetluskulu 1140 eurot. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Kuigi kaebaja I põhikirjas ei ole selgelt mainitud, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsiooniga, vastab ta põhikirja punktides 2.2.1 ja 2.2.5. toodud eesmärkide ja tegevuste kirjelduste poolest keskkonnaorganisatsiooni tunnustele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-i 31 ei tohi tõlgendada kitsendavalt.
5.2.Kaebaja II ei ole usutavalt põhistanud enda kaebeõigust. Kohalik omavalitsus ei ole keskkonnaorganisatsioon ega saa esitada populaarkaebust, samuti ei saa ta esitada kaebust teiste isikute huvide kaitseks.
5.3.Metsateatis nr 50000618037 on tervikuna realiseeritud, st raie on selle alusel teostatud, mistõttu tuleb selles osas kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. 5.4. Metsateatistes nr 50000618039 ja nr 50000618041 nimetatud raadamise alusdokumendiks oli keskkonnaluba nr KL-516304, mis on tühistatud Tallinna Halduskohutu 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-595. Seetõttu on ära langenud vaidlustatud metsateatistes nimetatud raadamise alus ning metsateatiste registreerimise otsused nr 50000618039 ja 50000618041 tuleb tühistada ilma, et oleks vaja hinnata kaebaja I muid argumente.
5.5.Kaebaja I kasuks tuleb vastustajalt välja mõista põhjendatud õigusabikulu 1100 eurot ning riigilõiv 40 eurot. Kuna kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kolmas isik esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, milles halduskohus rahuldas kaebaja I kaebuse ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning mõista kaebajatelt välja kolmanda isiku 3(6)
3-23-522 menetluskulud. Alternatiivselt palub kolmas isik tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus menetluskulude jaotust puudutavas osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Halduskohus jättis põhjendamatult liitmata ühte menetlusse käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-23-595, millest viimase esemeks oli KeA 28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304 tühistamise nõue. Ometi on halduskohus otsustanud nendes haldusasjades tehtavad järeldused omavahel siduda, mis on vastuolus HKMS § 158 lõikes 2 sätestatud põhimõttega, et haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise seisuga. Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-23-595 ei olnud käesolevas haldusasjas otsuse tegemise seisuga jõustunud, mistõttu ei saa Tallinna Halduskohus pidada „muutunud asjaoluks“ enda poolt teises kohtuasjas antavat õiguslikku tõlgendust keskkonnaloa kehtivusele. Metsateatised väljastati kehtiva keskkonnaloa alusel ning seetõttu puudub alus nende tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
6.2.Halduskohus on põhjendamatult jätnud kolmanda isiku menetluskulud täielikult tema enda kanda, võttes arvesse, et kolmest vaidlustatud metsateatisest ühe osas jättis Tallinna Halduskohus kaebuse läbi vaatamata ning kaebaja II kaebuse jättis halduskohus täies ulatuses rahuldamata.
7.KeA palub kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldada. KeA nõustub apellatsioonkaebuse põhjendustega. Halduskohtu otsus on vastuolus HKMS § 158 lõikega 2, võttes arvesse, et halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-23-522 on allkirjastatud 15.09.2023 kell 16.25, kohtuotsus haldusasjas nr 3-23-595 aga samal päeval kell 16.37. Seega ei olnud halduskohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemise ajaks veel haldusasjas nr 3-23-595 teinud otsust kaebuse rahuldamise kohta. Arvestades, et keskkonnaluba nr KL-516304 oli metsateatiste kinnitamise ajal kehtiv ning puudusid ka muud alused metsateatiste metsaregistris registreerimisest keeldumiseks, tuli Keskkonnaametil metsateatised kinnitada. KeA nõustub apellandi etteheidetega, mis puudutavad menetluskulude jaotust, lisades täiendavalt, et olukorras, kus halduskohus tühistab metsateatised mitte seetõttu, et need olid andmise ajal õigusvastased, vaid põhjusel, et hiljem on ära langenud haldusakti andmise õiguslik alus, oleks menetluskulude väljamõistmine Keskkonnaametilt ebaõiglane. 8. Kaebajad paluvad jätta kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes sisuliselt halduskohtu põhjendustega ning leides, et halduskohus on menetluskulud jaganud õigesti, kuna, tegemist oli ühe kaebusega, mis oli lahutamatu tervikuna suunatud kolme metsateatise registreerimise otsuse tühistamisele, mitte kolme eraldiseisva kaebusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb osaliselt ühistada menetluskulude jagamist puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus. Muus osas on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendanud.
10.Ringkonnakohus märgib, et käesoleva asja arutamiseks 05.09.2024 toimunud kohtuistungil selgitas koosseisu eesistuja menetlusosalistele vääralt, et kuivõrd ükski menetlusosaline ei vaidlustanud halduskohtu otsust osas, millega halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja II kaebuse, ei ole kaebaja II apellatsioonimenetluses menetlusosaliseks. Nimelt on kolmas isik vaidlustanud halduskohtu otsuse ka osas, mis puudutas menetluskulude jagamist. Osutatud väär selgitus ei takista käesoleva kohtuotsuse tegemist, pidades silmas, et asja arutamisest kohtuistungil võttis osa kaebajate ühine advokaadist esindaja ning kaebajal II oli võimalik esitada apellatsioonkaebuse kohta seisukoht kirjalikult.
4(6)
3-23-522
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega (v.a osas, mis puudutab kolmanda isiku menetluskulude jätmist tema enda kanda) ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Halduskohus leidis õigesti, et kuna vaidlustatud raielubade andmise aluseks oli KeA 28.02.2023 keskkonnaluba nr KL-516304, siis toob selle tühistamine haldusasjas nr 3-23-595 tehtud kohtuotsusega vältimatult kaasa ka raielubade tühistamise. Sellisele seisukohale asumiseks ei pidanud halduskohus liitma käesolevat kaebust ja haldusasja nr 3-23-595 esemeks olevat kaebust ühte menetlusse. Kaebuste ühte menetlusse liitmine on eelkõige otstarbekuse küsimus ning samavõrd kui kaebuste liitmine on mõeldav kahe omavahel seotud kaebuse samaaegne läbi vaatamine selliselt, nagu halduskohus seda tegi. Nii käesolevas haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-23-595, mille esemeks oli eelnimetatud keskkonnaloa tühistamise nõue, tehti halduskohtu otsus avalikult teatavaks samal ajal. Selles kontekstis ei oma tähtsust vastustaja esile toodud asjaolu, et käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse oli kohtunik allkirjastanud kellaajaliselt varem. Kohtuotsuse tegemise ajana tuleb käsitada selle avalikult teatavakstegemise aega. Kuivõrd neis kahes kohtuasjas tehti kohtuostus avalikult teatavaks samal ajal (st 15.09.2023), võis halduskohus siinses asjas tehtud kohtuotsuses osutada haldusasjas nr 3-23-595 tehtud kohtuotsusele samamoodi, nagu ta oleks saanud raielubade tühistamise alusena viidata keskkonnaloa tühistamisele siis, kui kaks kaebust oleks liidetud ühte menetlusse. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku ja vastustaja seisukohaga, et halduskohus on eiranud kohustust hinnata haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kuna keskkonnaluba nr KL-516304 oli õigusvastane alates selle andmisest, siis tuginesid vaidlustatud raieload õigusvastasele keskkonnaloale ja need olid samuti algusest peale õigusvastased. Kohtuotsusega haldusakti tühistamise korral kaotab haldusakt kehtivuse tagasiulatuvalt selle andmisest alates. Seega tühistades haldusasjas nr 3-23-595 tehtud kohtuotsusega siinses asjas vaidluse all olevate raielubade andmise aluseks oleva haldusakti ehk keskkonnaloa, võis halduskohus raielubade tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel piirduda tõdemusega, et kuna need tuginesid tühistatud kaevandamisloale, siis tuleb ka raieload tühistada. Asjaolu, et kohtuasjas nr 3-23-595 tehtud kohtuostus ei olnud siinses asjas tehtud halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks veel jõustunud, ei oma tähtsust, kuivõrd ka siinses asjas raielubade tühistamise kohta tehtav kohtuotsus ei jõustu kohe. Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks siinsel juhul olema kohtu võimalused tugineda samaaegselt teise haldusasja raames läbi vaadatud kaebuse kohta tehtud kohtulahendile kasinamad kui siis, kui need kaks kaebust oleksid liidetud ühte menetlusse. Olukorras, kus kohtuotsused tehakse avalikult teatavaks samaaegselt, on tegemist üksnes menetlustehnilise erinevusega. On ilmne, et sellest, kas kaks kaebust olid liidetud ühte menetlusse või mitte, ei saanud sõltuda siinse kaebuse lahendus.
13.Ringkonnakohus nõustub siiski, et halduskohus on eksinud menetluskulude jagamisel, jättes arvesse võtmata eelkõige selle, et 15.09.2023 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja II kaebuse. Kuigi kaebajad esitasid ühise kaebuse, esitas üks neist selle keskkonnaorganisatsioonina, teine aga saanuks selle esitada vaid oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Sellises olukorras saab eeldada, et teiste menetlusosaliste menetluskulud sõltuvad vähemalt teataval määral sellest, et kaebajaid oli kaks, mitte üks. Siinses asjas vaidlustas kolmas isik halduskohtule esitatud kirjalikes menetlusdokumentides kaebaja II kaebeõiguse. Halduskohus, jättes kaebaja II kaebuse läbi vaatamata, on selles osas teinud kohtuotsuse kolmanda isiku kasuks. HKMS § 108 lõigete 4 ja 7 kohaselt on kolmandal isikul õigus nõuda menetluskulude välja mõistmist kaebajalt II, kes oli menetluses kolmanda isiku vastaspooleks. Kolmanda isiku menetluskulud halduskohtus olid kokku 10 186,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kõiki siinses asjas vaidluse all olevaid küsimusi silmas pidades saab konkreetselt kaebaja II kaebeõigusega või spetsiifiliselt temaga seotud kaebuse argumentidele vastamisega seotud kolmanda isiku põhjendatud õigusabikuluks pidada 725 eurot, mis vastab õigusabiarvete kohaselt 5(6)
3-23-522 ligikaudu esindaja 2,5 töötunnile. Ülejäänud osas tuleb tõdeda, et kolmanda isiku menetluskulude suurus ei saanud sõltuda sellest, et lisaks kaebajale I oli kaebuse esitanud ka kaebaja II. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et suures osas puudutasid kolmanda isiku menetluskulud esitatud arvetelt nähtuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimust ja sellega seotud määruskaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse küsimuse lahendas halduskohus aga vastupidiselt kolmanda isiku soovile ning selles küsimuses esitatud kolmanda isiku määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. 14. Teisalt leiab ringkonnakohus, et menetluskulude jagamise seisukohast ei oma tähtsust see, et halduskohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega läbi vaatamata ühe vaidlustatud raieloa tühistamise nõude. Kõik kolm raieluba olid sisuliselt ühesugused, antud ühesugustel asjaoludel ja kaalutlustel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kolmanda isiku menetluskulud oleksid saanud erineda sõltuvalt selles, kas kaebaja vaidlustas kõik kolm raieluba või ainult kaks neist. Selles osas tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.
15.Apellatsioonimenetluses on kaebajad palunud enda kasuks välja mõista 3744 eurot (dtl 403). Kulude tõendamiseks on kaebajad esitanud kaks arvet, kumbki summas 1248 eurot (sh käibemaks), millest üks on adresseeritud kaebajale I, teine kaebajale II. Kolmas isik on esitanud taotluse mõista välja menetluskulu 4372,27 eurot (dtl 383), millele lisandub kohtuistungiga seotud kulu 876,88 eurot (dtl 412). Taotlusele on lisatud õigusteenuse osutaja arved. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses oli tegemist pigem lihtsa ja vähemahuka vaidlusega, mida arvestades tuleb eelviidatud suurusega menetluskulusid pidada ebamõistlikult suureks. Esiteks leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks, mis seondub apellatsioonkaebuse rahuldatud osaga, saab lugeda 200 eurot. Mingisugust sisulist analüüsi halduskohtu otsuse vaidlustamine osas, mis puudutas menetluskulude jagamist, ei eeldanud. Teiseks leiab ringkonnakohus, et kaebaja II apellatsioonimenetlusega seotud kulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna tema roll apellatsioonimenetluses sai piirduda vaid menetluskulude küsimusega, millises küsimuses on ringkonnakohus teinud otsuse kolmanda isiku kasuks. Kuna eelkõige vaidlustas kolmas isik apellatsioonkaebusega halduskohtu otsust osas, milles halduskohus rahuldas kaebaja I kaebuse, siis tuleb kaebaja I kasuks apellatsioonimenetluses vaidluse all olevate küsimuste sisu ja mahtu arvestades kolmandalt isikult välja mõista õigusabikulu samuti 725 eurot. Muus osas tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalallkirjaga)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.