MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste valla kaebus Keskkonnaameti raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald, esindaja v.adv Tarmo Pilv Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL Kolmas isik – X, esindajad v.adv Rauno Ligi ja v.adv Sandra Sillaots
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-522 resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet väljastas 28.02.2023 korraldusega nr DM-115151-126 X-le keskkonnaloa nr KL-516304 maavara (liiva) kaevandamiseks Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Johan-Raisi kinnistul (registriosa nr 5578250; katastritunnus 84801:004:0459; pindala 7,85 ha) asuvas Võiste II liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 7,33 ha) kehtivusega 15 aastat. Kaevandatava maavara kasutamise otstarbeks on teedeehitus ja ehitustööd ning keskmiseks tootmismahuks aastas on 25 000 m3.
2.Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 28.02.2023 metsateatised nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041, millega kiitis metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 ja § 41 lg 81
3-23-522 alusel heaks keskkonnaloa nr KL-516304 alusel ette nähtud raietööd Johan-Raisi kinnistul (raadamine kokku 7,85 ha ulatuses). Metsateatised sisaldavad märkust, et looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes.
3.MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse (kaebaja I) ja Häädemeeste vald (kaebaja II) esitasid Tallinna Halduskohtule 06.03.2023 kaebuse (täiendatud 15.03.2023) raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks. Kaebaja I kaebeõigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1, sest tegemist on keskkonnaorganisatsiooniga. Kaebajal II kaebeõigus tuleneb HKMS § 44 lg-st 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p-st 2, kuna vaidlustatud raietööd toimuvad valla territooriumil ning mõjutavad otseselt valla tulevikku, olustikku ja eelarvet. Alustatud raie- ja raadamistööd on juba kahjustanud asfaltteed, mida kasutati raadamistöödeks vajaliku tehnika toomiseks ja metsamaterjali kinnistu väljaviimiseks. Tee on ehitatud kaebaja II vahenditest ning on mõeldud liiklemiseks kergtranspordiga, samuti sportimiseks ja jalakäijatele. Kaebajatel on kaebeõigus ka KeÜS § 23 lg-st 1 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt, sest nad on seotud maaga, kuhu liivakarjääri kavandatakse. Vaidlustatud raietööde tulemusel hävib looduskeskkond ja piirkond kaotab oma esteetilise väärtuse ning seeläbi ka atraktiivsuse turistide, puhkajate ja kohalike elanike jaoks. Sellega langeb valla tulubaas ja kohalike elanike kinnistute turuväärtus. Vaidlustatud raieload on formaalselt õigusvastased, sest vastustaja ei arvestanud keskkonnaloa menetluses kaebajate ja teiste huvitatud isikute vastuväidetega ning jättis tegemata ekspertiisi ja keskkonnamõju hindamise (KMH). Keskkonnaamet ei arvestanud liivakarjääri tegevusega kaasneva reostusega kõrvalasuvale Uulu-Võiste maastikukaitsealale. Kaitseala naabrusesse liivakarjääri rajamine halvendab lisaks pöördumatult piirkonna lindude (sh kaitsealuste lindude: musträhn, nõmmelõoke, hoburästas) elutingimusi, hävitades pesitsuskohti ja toitumisalasid. Kavandatav liivakarjäär asub samuti Jõulumäe Tervisespordikeskuse vahetus läheduses, mille edasine kasutamine oleks karjääriga kaasneva reostuse tõttu välistatud. Keskkonnaamet ei ole selgitanud välja raielubade mõju piirkonna looduskeskkonnale ja kohalikule majandusele. Vastustaja püüdis ka metsateatiste registreerimist varjata ning kaebajad said neist teada alles 04.03.2023, kui raietöid oli juba alustatud. Raieload on ka sisuliselt õigusvastased, sest metsa raadamine on vastuolus kohustusega tagada metsaelustiku mitmekesisuse kaitse (MS § 6 lg 1 p 7). Johan-Raisi kinnistu asub Uulu-Võiste maastikukaitseala Leina sihtkaitsevööndi kõrval ning seal metsa raadamine kahjustaks kaitse-eeskirja § 9 lg-s 2 määratletud sihtkaitsevööndi kaitseeesmärki. Kaitse-eeskirja § 11 lg 1 p 2 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud loodusvarade kasutamine. Maaravara kaevandamine maastikukaitseala läheduses hävitab paratamatult seal elavate loomade ja lindude ning taimede elukeskkonda. Järelikult on raadamine vastuolus LKS §-st 30 tulenevate sihtkaitsevööndi kaitsenormidega. Raielubade tühistamine on vajalik selleks, et Keskkonnaamet saaks metsateatiste uuel menetlemisel läbida kogu protsessi nõuetekohaselt. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud raielubade kehtivus ja täitmine kohtumenetluse ajaks. Raielubade 12-kuulist kehtivusaega arvestades võiks kaebajate õiguste kaitse muutuda problemaatiliseks. Kuivõrd kolmas isik on raadamistöödega alustanud, kahaneb piirkonnas mets iga päevaga ning kohtuotsuse jõustumise ajaks oleksid raadamistööd eelduslikult juba lõpetatud.
4.Tallinna Halduskohus võttis 08.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas X menetlusse kolmanda isikuna ning peatas HKMS § 252 lg 4 alusel ajutise õiguskaitse abinõuna raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 kehtivuse 30 päevaks. 2(8)
3-23-522
5.Keskkonnaamet vaidlustas 13.03.2023 seisukohas esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kaebajal II puudub kaebeõigus, sest kehtiva kaevandamisloa alusel raadamiseks antud raieload ei saa puudutada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kaebaja I saab tugineda üksnes looduse kaitsmisega seotud argumentidele, mitte oma liikmete õiguste kaitsele. Viited UuluVõiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 9 lg-le 2 ja LKS § 30 lg-le 4 ei ole asjakohased, sest kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord ei ulatu väljaspoole maastikukaitseala piire. Kaebaja I ei ole toonud välja kaitstavat loodusväärust, mida kavandatavad raied ohustaksid. Haldusaktide õiguspärasust tuleb hinnata nende andmise aja seisuga ja puudub vaidlus, et raielubade andmise ajal oli olemas kehtiv MS § 32 lg 2 p 4 kohane raadamise alusdokument ehk keskkonnaluba nr KL-516304. Metsateatiste registreerimine on hindamisotsus ning kui vastuolu õigusaktidega ei esine, siis tuleb Keskkonnaametil raieluba anda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsus nr 3-21-979, p 15). Praeguseks on ca 2/3 kinnistu puittaimestikust juba raiutud. Raieluba nr 50000618037 on tervikuna realiseeritud ja selle kehtivus järelikult lõppenud, mistõttu tuleks selles osas asja menetlus lõpetada. Kasvama on jäänud puittaimestik piki kinnistu idaserva hinnanguliselt 30–40 m laiuselt.
6.X esitas 17.03.2023 seisukohas vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Kolmas isik sai alles 04.03.2023 teada, et kaebaja II on seadnud Johan-Raisi kinnistule viivale Linnu teele liikluspiirangu. Kolmas isik on selle piirangu vaidlustanud (haldusasi nr 3-23-585). Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega ja palub esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Metsateatiste realiseerimisega ei kaasne ohtu kaitstavatele loodusväärtustele, sest raieala ei jää Uulu-Võiste maastikukaitsealale ega selle piirangu- või sihtkaitsevööndisse. Maastikukaitseala loomisel on juba rakendatud vajalikke piiranguid kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaebajad on sisuliselt vaidlustanud kaevandamisluba, mis ei saa olla praeguse vaidluse esemeks. Enne keskkonnaloa väljastamist koostati KMH eelhinnang, milles leiti, et kahjulikku mõju ei esine. Kaebajad ei ole oma väiteid kahjulikest keskkonnamõjudest millegagi tõendanud. Asjaolu, et kellelegi raadamine ei meeldi, ei muuda seda iseenesest õigusvastaseks. Isikutel ei saa olla ootust, et neid ümbritsev keskkond püsib muutumatuna. Johan-Raisi kinnistu osas puuduvad mistahes kokkulepped selle kasutamiseks puhkeotstarbelistel eesmärkidel vm avalikes huvides. Kinnistul asuv võsastunud metsanoorendik ei ole ka suure loodusliku või esteetilise väärtusega. Läheduses on lisaks teine aktiivselt tegutsev liivakarjäär (Võiste liivakarjäär katastriüksusel nr 21401:001:0124). Seega ei toimuks uue karjääri rajamine puutumata looduskeskkonda. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest sellest ei nähtu kaebajate õiguste rikkumist. Kaebajate mittenõustumine kaevandamisloaga ega väidetav Linnu tee kasutamise piirangu vastu eksimine ei mõjuta raielubade õiguspärasust. Kuna kaebajad ei olnud metsateatiste menetluste osalised, siis ei tulnud neid raielubadest ka eraldi teavitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Kolmas isik plaanis raieload realiseerida enne lindude pesitsusperioodi algust, kuid esialgse õiguskaitse tõttu on see takistatud. Raielubade lühikest kehtivusaega arvestades saavutaksid kaebajad esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma eesmärgi ja kolmas isik peaks taotlema uued raieload. Kolmanda isiku huvi kaevandamisega alustada on seotud avaliku huviga tagada ehitusmaterjali kättesaadavus Rail Balticu projekti elluviimiseks. Vastustaja märkis õigesti, et 2/3 kinnistu puittaimestikust on juba raiutud ning raieluba nr 50000618037 on tervikuna realiseeritud.
7.MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald esitasid Tallinna Halduskohtule 16.03.2023 kaebuse Keskkonnaameti 28.02.2023 korraldusega nr DM-115151-126 väljastatud keskkonnaloa nr KL-516304 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-595). Tallinna Halduskohus võttis 31.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning peatas keskkonnaloa nr KL-516304 täitmise kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, jättes kolmandale isikule õiguse vedada Johan-Raisi maaüksuselt välja juba langetatud metsamaterjali. 3(8)
3-23-522
8.Tallinna Halduskohus muutis 31.03.2023 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset, peatades raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 realiseerimise kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid lubades kolmandal isikul vedada JohanRaisi maaüksuselt välja juba langetatud metsamaterjali. Kuna vaidlus on seotud haldusasjaga nr 3-23-595, milles kohus peatas 31.03.2023 määrusega keskkonnaloa nr KL-516304 täitmise, siis tuleb sama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada ka praeguses asjas. Kaebajad on mõlemas haldusasjas esitanud sarnaseid väiteid ning haldusasjas nr 3-23-595 ei pidanud kohus kaebust perspektiivikaks osas, mis puudutas KMH tegemist ja väljaveotee (Linnu tee) kasutamist. Küll pidas kohus kaebust perspektiivikaks osas, milles Häädemeeste vald tugines kooskõlastusest keeldumise arvestamata jätmisele. Keskkonnaametil tuleb arvesse võtta ka hilinenult esitatud kohaliku omavalitsuse arvamust (vt haldusasi nr 3-21-586). Seetõttu tuleb ka praeguses asjas kohaldada esialgset õiguskaitset kui menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tõenäoliselt on Võiste II karjääris kaevandamise eelduseks Vabariigi Valitsuse nõusolek (vt maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 4), mille saamine ei ole kindel. Kaebuse saaks teoreetiliselt jätta rahuldamata, kui kohaliku omavalitsuse keeldumine oleks ilmselgelt õigusvastane, kuid esmasel hinnangul ei ole praegu tegemist sellise olukorraga.
9.Tallinna ringkonnakohus jättis 05.05.2023 määrusega nr 3-23-595 rahuldamata X 17.04.2023 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et haldusasjas nr 3-23-595 esitatud kaebuse eduväljavaated on pigem head, sest enne kaevandamisloa väljastamist oli Keskkonnaametile teada Häädemeeste valla keeldumine kaevandamisloa kooskõlastamisest ning vastustaja ei saanud jätta kooskõlastamisest keeldumisega arvestamata üksnes põhjusel, et see esitati pärast MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud tähtaja möödumist. Olukorras, kus vastustajal oli kaevandamisloa andmise hetkel olemas kohaliku omavalitsuse üksuse otsus, millega keelduti nõusoleku andmisest, pidanuks Keskkonnaamet MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel kaevandamisloa andmisest keelduma (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus nr 3-21-586, p-d 22.2–22.4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub 17.04.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 31.03.2023 määrus ja uue määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Olukorras, kus kohus ei ole haldusasju nr 3-23-522 ja nr 3-23-595 liitnud, puudub alus tugineda teises asjas esitatud kaebuse perspektiivikusele. Halduskohtu hinnang on lisaks ebaõige ja vastuoluline. Kaebust on peetud perspektiivikaks eelkõige kaebaja II õiguste rikkumise tõttu, kuid praeguses asjas on kohus kahelnud kaebaja II kaebeõiguses. Häädemeeste vald ei ole selgitanud, kuidas rikuvad vaidlustatud raieload tema subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 4) või raskendavad tal kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist (HKMS § 44 lg 5). Kaebaja II ei ole kummaski asjas tuginenud väitele, et vastustaja on jätnud tema arvamusega arvestamata. Siinses asjas esitatud kaebuse perspektiivitust on möönnud ka halduskohus. Johan-Raisi kinnistul raadamisel ei ole mingit mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele ja etteheited kaasamata jätmisele on alusetud. Kohus ei ole hinnanud ka esialgse õiguskaitse mõju kolmanda isiku õigustele (sh omandiõigus). Kolmas isik palub vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, sest vaidlus on keerukas ja esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevad talle pöördumatud tagajärjed.
11.Keskkonnaamet nõustub 21.04.2023 vastuses määruskaebusega ja palub see rahuldada. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus hindas esialgse õiguskaitse vajadust üksnes haldusasjas nr 3-23-595 esitatud kaebuse pinnalt. Kuna raieloa nr 50000618037 kehtivus on selle realiseerimisest tulenevalt lõppenud, ei ole selles osas esialgse õiguskaitse jätkamine vajalik.
4(8)
3-23-522
12.MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald paluvad 02.05.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Johan-Raisi kinnistu asub Tahkuranna valla üldplaneeringu (ÜP) järgi rohevõrgustiku koridoris, kus tuleb ÜP seletuskirja (lk 36) kohaselt tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses (sh vajadusel kompenseerivate meetmetega). Metsa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul soovitatav. Kaitstavate liikide elupaikades on raadamine keelatud. Seega sai raadamine toimuda üksnes keskkonnaloa alusel, sest muidu olnuks kinnistul lubatud üksnes valik- ja hooldusraie. Enne kaevandamise ettevalmistamisega (s.o raadamisega) alustamist pidanuks X lahendama juurdepääsuteega seotud küsimused ning taotlema maa sihtotstarbe muutmist. Kuna vastustaja oli teadlik, et kaebajad ja kohalikud elanikud on kaevandamisloa andmisele vastu, tingis raielubade ennatlik andmine, et esialgsele õiguskaitsele vaatamata ei ole Johan-Raisi kinnistul enam metsa. Raadamise eesmärk on maa kasutamine muul otstarbel, kuid maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei saa muul otstarbel (s.o kaevandamiseks) kasutada. Kuigi halduskohus ei ole haldusasju nr 3-23-522 ja nr 3-23-595 liitnud, on need sisuliselt omavahel seotud. Maaravara kaevandamine maastikukaitseala kõrval omab paratamatult negatiivset mõju alal elavate loomade ja lindude ning kasvavate taimede elukeskkonnale. Keskkonnaluba nr KL-516304 on vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärgiga ja seega ei ole eesmärgipärased ka keskkonnaloale tuginedes antud raieload. Kaebajate õigusi rikuvad nii kaevandamine kui ka selle ettevalmistamiseks metsa raadamine. Kolmanda isiku poolt kaevandamise ettevalmistamisega alustamine juba enne kohtuvaidluste alustamist või lõppemist oli tema enda äririsk. Kolmas isik ja vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Johan-Raisi kinnistul kaevandamine oleks vältimatult vajalik Rail Balticu projekti elluviimiseks. Raielubade kehtivusaja lõppemisel ei ole uute metsateatiste esitamine keeruline ega ajamahukas, samas kui metsa raadamist ei saa hiljem tagasi pöörata. Metsa raadamisel on negatiivne mõju ka kliimaeesmärkide saavutamisele. KeÜS § 23 lg-st 1 ja KOKS § 2 lg-st 1 tuleneb kaebaja II õigus vaidlustada haldusakte, millel on negatiivne mõju omavalitsusüksuse territooriumile, elanikkonnale ja taristule. Kaebajate hinnangul pidanuks ringkonnakohus kaaluma määruskaebuse tagastamist, kuna määruskaebusega soovitu (sh keskkonnaloa alusel tegutsema hakkamine) ei ole realistlik. Vastustaja koostanud 2023. a lindude pesitsusrahu juhendi kohaselt oleks raadamine ja ka kaevandamine välistatud kuni augusti lõpuni.
13.X märgib 05.05.2023 täiendavas seisukohas, et kaebajad ei ole varasemas menetluses tuginenud väitele, et Johan-Raisi kinnistu asub rohekoridoris. See asjaolu ei muuda kaebust ka perspektiivikamaks. KMH eelhinnangus on selgitatud, et kavandatav liivakarjäär jääb rohevõrgustiku servaalale, hõlmates sellest vähem kui 10%. Samuti kulgeb karjäär piki rohekoridori, ilma seda läbi lõikamata. KMH eelhinnangus on järeldatud, et karjääri asukoht ja suurus ei ohusta rohelise võrgustiku terviklikkust ja sidusust ning ei killusta loodusalasid. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist korrastatakse karjäär viisil, et see saab uuesti rohevõrgustiku osaks. Seadusest ei tulene kohustust muuta maakasutuse sihtotstarvet juba enne kaevandamise alustamist. Võiste I liivakarjääri maaüksusele määrati mäetööstusmaa sihtotstarve samuti alles pärast kaevandamisloa väljastamist. Raielubade andmise ajaks oli MS § 32 lg 2 p 4 kohane raadamise alusdokument ehk kaevandamisluba väljastatud ning seega puudus enne raielubade saamist vajadus teha mingeid muid ettevalmistavaid toiminguid. Ka lindude pesitsusperiood ei saanud tingida esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kinnistul asuva metsanoorendiku puude keskmine vanus jääb alla 25 aasta ning seega on seal lindude pesitsuse tõenäosus vähene. Igasugune raietegevuse keelamine aprilli algusest kuni augusti lõpuni ei oleks proportsionaalne ega õigustatud meede.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. 5(8)
3-23-522
15.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. X on taotlenud määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil, viidates vaidluse all olevate küsimuste keerukusele. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebuse menetluses lahendamist vajavaid küsimusi ei saa pidada faktiliselt ega õiguslikult eriliselt keerukateks. Olukorras, kus halduskohus juba korraldas 28.03.2023 istungi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks, millel menetlusosalised said suuliselt seisukohti avaldada, ei ole määruskaebuse õigemaks lahendamiseks veelkord istungi korraldamine vajalik. Menetlusosaliste kirjalikud seisukohad on ringkonnakohtule arusaadavad ning asjas puuduvad sellised tõendid, mida tuleks tingimata uurida kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul. Seetõttu jääb kohtuistungi korraldamise taotlus rahuldamata.
16.Kaebajad on vastuses määruskaebusele märkinud, et ringkonnakohus pidanuks kaaluma määruskaebuse tagastamist HKMS § 207 lg 2 alusel, sest kolmanda isiku võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 207 lg 2 puhul on tegemist diskretsioonilise tagastamise alusega, mille kohaldamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda seisukohale, et määruskaebuse rahuldamine oleks mingite õiguslike või faktiliste asjaolude tõttu ilmselgelt äärmiselt ebatõenäoline. Seega ei ole kolmanda isiku määruskaebuse tagastamiseks alust. Kuna kaebajad ei ole oma 02.05.2023 vastuses formuleeritud resolutsioonis selgelt taotlenud määruskaebuse läbi vaatamata jätmist, käsitleb ringkonnakohus seda siiski üksnes õigusliku väitena.
17.Praeguses asjas vaidlustatud 28.02.2023 registreeritud lubava märkega metsateatistega (raieload) andis Keskkonnaamet kolmandale isikule loa Johan-Raisi kinnistul kasvava metsa raadamiseks kokku 7,85 ha suurusel alal ehk kogu kinnistu ulatuses. Kuivõrd Keskkonnaamet oli 28.02.2023 korraldusega nr DM-115151-126 väljastanud kolmandale isikule keskkonnaloa nr KL-516304 maavara kaevandamiseks samal kinnistul, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et raadamiseks oli olemas alusdokument MS § 32 lg 2 p 4 tähenduses. Seejuures tuleb kolmanda isikuga nõustuda, et raadamist ei muuda iseenesest õigusvastaseks see, et Johan-Raisi kinnistu maakasutuse sihtotstarve on jätkuvalt 100% maatulundusmaa. Olenemata sellest, et raadamise eesmärgiks on võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, kujutab raadamine endast olemuselt siiski raiet (vt MS § 28 lg 4 p 5, § 32 lg 1). Maakasutuse vastuolu sihtotstarbega esineks siis, kui kolmas isik alustaks maavara kaevandamist enne maaüksusele maakatastriseaduse § 182 lg 4 alusel mäetööstusmaa sihtotstarbe määramist. Küll aga tuleneb sellest, et praeguses asjas vaidlustatud raieload on antud haldusasjas nr 3-23-595 vaidlustatud keskkonnaloa alusel, et haldusasjad nr 3-23-522 ja nr 3-23-595 on omavahel tihedalt seotud, isegi kui neid ei ole peetud vajalikuks liita ühte menetlusse. HKMS § 48 lg 1 alusel kaebuste liitmine on kohtu võimalus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus võtnud esialgse õiguskaitse määruse tegemisel õigesti arvesse mh raielubade andmise aluseks olnud keskkonnaloa tühistamise perspektiivi haldusasjas nr 3-23-595.
18.Vastustaja ja kolmanda isiku väitel oli Johan-Raisi kinnistul asunud puittaimestik ca 2/3 ulatuses eemaldatud juba enne halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamist ning eraldi on välja toodud, et raieluba nr 50000618037 oli lõplikult realiseeritud ja selle kehtivus seetõttu lõppenud (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2). Eeltoodu ei tingi siiski halduskohtu määruse muutmist, sest kui raieluba nr 50000618037 on realiseeritud, siis ei piira kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu selles osas kolmanda isiku õigusi. Küll aga mõjutab kolmanda isiku õigusi esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld realiseerida raielubasid nr 50000618039 ja 50000618041.
19.Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust raielubade nr 50000618039 ja 50000618041 osas ei saa välistada. Kaebajad on pöördunud kohtusse mh looduskeskkonna (sh metsaelupaikade) 6(8)
3-23-522 kaitseks ning on ilmne, et raadamise tagajärjel väheneks metsaga kaetud ala ulatus. Raadamise tagajärgede kõrvaldamine võtaks aega aastakümneid. Asjaolust, et kinnistul olnud metsast on 2/3 juba raiutud, ei järeldu, et raiuda tuleks lubada ka ülejäänud 1/3 metsast. Vaidlust ei ole selles, et Johan-Raisi kinnistu asub varasema Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud ja endise Tahkuranna valla haldusterritooriumil jätkuvalt kehtiva ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal, kus seletuskirjast (p 2.5.2.2, lk 36) tulenevalt ei ole metsa raadamine üldjuhul soovitav. Olgugi, et keskkonnaloa nr KL-516304 menetluses (nr M-115151) on mh koostatud KMH eelhinnang, ei saa sisulise analüüsita välistada raadamise negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ega ka raadamistööde negatiivsete mõjude ulatumist kõrvalasuvale Uulu-Võiste maastikukaitsealale või läheduses elutsevatele kaitsealustele liikidele. Kaebajad on 31.03.2023 seisukohas märkinud, et Võiste II karjäärist 410 m kaugusel on tuvastatud I kaitsekategooria linnuliigi merikotka pesitsus. Keskkonnaamet kinnitas 10.04.2023 vastuses, et merikotka elupaik (KLO9131770) on võetud LKS § 50 lg 2 p 2 alusel 31.03.2023 kaitse alla. Samas leiab Keskkonnaamet, et kuna see asjaolu ei olnud metsateatiste menetluse ajal teada, siis ei oma see mingit tähendust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Merikotka elupaigaga ei saanud küll raielubade andmisel arvestada ning see uus asjaolu ei muuda raielube iseenesest õigusvastaseks (vrd Riigikohtu 22.03.2007 otsus nr 3-3-1-6-07, p-d 10, 12), kuid võib tingida vajaduse raielubade menetlus uuendada ja tunnistada need kehtetuks või seada raadamisele kõrvaltingimusi. Esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamine ei tohiks muuta seda võimatuks. Näiteks ei tohiks Keskkonnaameti 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 kinnitatud merikotka kaitse tegevuskava p 6.4 (lk 32) kohaselt merikotka pesitsusajal teha raietöid pesast 500 m kaugusel.
20.Praeguses asjas esitatud kaebust ei ole alust hinnata ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja I on kohalikul tasandil tegutsev keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, kelle tegevuse eesmärke vaidlustatud raieload ilmselt mõjutavad. Keskkonnaorganisatsioon ei saa kaitsta teiste isikute, sh oma liikmete õigusi (nt Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p-d 17–18; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus nr 3-20-2652, p 24). Seega ei saa kaebaja I tugineda nt väidetele, et Johan-Raisi kinnistul kasvava metsa raadamine vähendab kohalike elanike kinnistute turuväärtust ja halvendab kohalike ettevõtjate majandustegevust. Kaebuses toodud keskkonnakaitsega seotud argumendid ei ole siiski nii väheste eduväljavaadetega, et välistada esialgse õiguskaitse kohaldamine. Muu hulgas vajab kontrollimist, kas kaebaja I esitas juba kaevandamisloa menetluses metsaelupaikade kadumisega seonduvaid vastuväiteid JohanRaisi kinnistul kasvava metsa raadamisele, ning kui esitas, siis analüüsida, kas sellest tulenevalt pidi Keskkonnaametile olema teada kaebaja I eriline huvi olla kaasatud vaidlusaluste metsateatiste menetlusse.
21.Kaebaja II on kohaliku omavalitsuse üksus, kelle kaebeõigust piiritlevad HKMS § 44 lgd 4 ja 5. Häädemeeste vald ei ole praeguses asjas tuginenud oma õiguste (nt omandiõiguse) kaitsele, vaid väidab sisuliselt, et raieload takistavad või raskendavad temale pandud ülesannete täitmist. Selline seos on küll väga kaudne, aga kaebaja II kaebeõiguse puudumist ei saa siiski pidada kahtlusteta selgeks (vrd Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 16).
22.HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada mh avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalike huvidega olla kooskõlas lubada metsa raadamise jätkamist kaevandamistegevuse võimaldamiseks, mille aluseks oleva keskkonnaloa tühistamiseks esitatud kaebusel on arvestatavad eduväljavaated ja keskkonnaloa täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 määrus nr 3-23595, p 16). Kui kaevandamisluba tühistatakse, kaasneksid metsa raadamisega avaliku huvi seisukohast üksnes negatiivsed tagajärjed (senise metsaala hävitamine), kuid samas puuduksid tasakaalustavad positiivsed tagajärjed (ehitusmaavaraga varustatus, keskkonnatasud). Kuna 7(8)
3-23-522 kaevandamisloa täitmine on peatatud, siis ei oleks määruskaebuse esitajal lisaks võimalik kaevandamist alustada, mistõttu ei kahjusta raielubade realiseerimise keelamine tema õigusi ülemääraselt. Kolmas isik pidi arvestama nii kaevandamisloa kui ka raielubade vaidlustamise võimalusega ning ei saa tugineda usalduse kaitsele (vt HMS § 67 lg 4 p 1).
23.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.