Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuli 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-522
Haldusasi
MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste valla kaebus Keskkonnaameti raielubade nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald, esindaja v.adv Tarmo Pilv Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL Kolmas isik – X, esindajad v.adv Rauno Ligi ja v.adv Sandra Sillaots
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-522 resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-23-522 alusel heaks keskkonnaloa nr KL-516304 alusel ette nähtud raietööd Johan-Raisi kinnistul (raadamine kokku 7,85 ha ulatuses). Metsateatised sisaldavad märkust, et looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes.
3-23-522
3-23-522
4(8)
3-23-522
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. 5(8)
3-23-522
3-23-522 kaitseks ning on ilmne, et raadamise tagajärjel väheneks metsaga kaetud ala ulatus. Raadamise tagajärgede kõrvaldamine võtaks aega aastakümneid. Asjaolust, et kinnistul olnud metsast on 2/3 juba raiutud, ei järeldu, et raiuda tuleks lubada ka ülejäänud 1/3 metsast. Vaidlust ei ole selles, et Johan-Raisi kinnistu asub varasema Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud ja endise Tahkuranna valla haldusterritooriumil jätkuvalt kehtiva ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal, kus seletuskirjast (p 2.5.2.2, lk 36) tulenevalt ei ole metsa raadamine üldjuhul soovitav. Olgugi, et keskkonnaloa nr KL-516304 menetluses (nr M-115151) on mh koostatud KMH eelhinnang, ei saa sisulise analüüsita välistada raadamise negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ega ka raadamistööde negatiivsete mõjude ulatumist kõrvalasuvale Uulu-Võiste maastikukaitsealale või läheduses elutsevatele kaitsealustele liikidele. Kaebajad on 31.03.2023 seisukohas märkinud, et Võiste II karjäärist 410 m kaugusel on tuvastatud I kaitsekategooria linnuliigi merikotka pesitsus. Keskkonnaamet kinnitas 10.04.2023 vastuses, et merikotka elupaik (KLO9131770) on võetud LKS § 50 lg 2 p 2 alusel 31.03.2023 kaitse alla. Samas leiab Keskkonnaamet, et kuna see asjaolu ei olnud metsateatiste menetluse ajal teada, siis ei oma see mingit tähendust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Merikotka elupaigaga ei saanud küll raielubade andmisel arvestada ning see uus asjaolu ei muuda raielube iseenesest õigusvastaseks (vrd Riigikohtu 22.03.2007 otsus nr 3-3-1-6-07, p-d 10, 12), kuid võib tingida vajaduse raielubade menetlus uuendada ja tunnistada need kehtetuks või seada raadamisele kõrvaltingimusi. Esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamine ei tohiks muuta seda võimatuks. Näiteks ei tohiks Keskkonnaameti 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 kinnitatud merikotka kaitse tegevuskava p 6.4 (lk 32) kohaselt merikotka pesitsusajal teha raietöid pesast 500 m kaugusel.
3-23-522 kaevandamisloa täitmine on peatatud, siis ei oleks määruskaebuse esitajal lisaks võimalik kaevandamist alustada, mistõttu ei kahjusta raielubade realiseerimise keelamine tema õigusi ülemääraselt. Kolmas isik pidi arvestama nii kaevandamisloa kui ka raielubade vaidlustamise võimalusega ning ei saa tugineda usalduse kaitsele (vt HMS § 67 lg 4 p 1).
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.