Mittetulundusühingu Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste valla kaebus Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsuste nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse Kaebaja II ‒ Häädemeeste vald Kaebajate volitatud esindaja ‒ v.adv Tarmo Pilv Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Signe Lehtme ja Moonika Järvela Kolmas isik ‒ X. X, volitatud esindajad v.adv Sandra Sillaots ja v.adv Rauno Ligi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus nõudes tühistada Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsus nr 50000618037 läbi vaatamata.
2.Jätta Häädemeeste valla kaebus läbi vaatamata.
3.Rahuldada MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse kaebus ja tühistada Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsused nr 50000618039 ja 50000618041.
4.Mõista Keskkonnaametilt MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse kasuks välja menetluskulud summas 1 140 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) väljastas 28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304, mille järgi Xxxxx-Xxxxx maaüksuse (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Võiste II liivakarjäär) eraldistel nr 1-3 on lubatud maavara (liiv) kaevandamine kuni 28.02.2038. Samal päeval registreeriti 3 metsateatist nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041, mille järgi on Xxxxx-Xxxxx maaüksusel lubatud raadamine keskkonnaloa nr KL-516304 alusel.
2.MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald esitasid 06.03.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse KeA metsateatiste registreerimise otsuste nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 tühistamiseks. Koos tühistamiskaebusega esitasid MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald ka taotluse esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. EÕK korras taotlesid MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald kohtumenetluse ajaks Keskkonnaameti metsateatiste registreerimise otsuste nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 kehtivus ja täitmine peatamist.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2023 määrusega kaebajate taotluse EÕK kohaldamiseks ning peatas kuni käesolevas haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni metsateatiste nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 realiseerimise. Kolmandal isikul oli õigus Xxxxx-Xxxxx maaüksuselt (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) välja vedada juba langetatud metsamaterjal. Ringkonnakohus jättis 17.07.2023 määrusega X. X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse jõusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vaatamata kirjalikes seisukohtades toodud põhjendustele ja ilmselgele metsa hävitamise kahjulikkusele, jättis vastustaja keskkonnamõju hindamise (KMH) ja kahjulikke tagajärgede hindamise ekspertiisi läbi viimata. Selliste toimingute tegemata jätmist õigustas vastustaja asjaoluga, et ka muude faktide alusel saab tuvastada, et keskkonnamõju ei ole suur. Selline väide on absurdne ning absoluutselt alusetu. Vastustaja hooletust näitab kasvõi asjaolu, et kavandatav liivakarjäär asub suurema maastikukaitseala nimega Uulu-Võiste kõrval, mis sisuliselt tähendab kaitseala reostamist liivakarjääri tegevusega. Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 järgi on kaitseala eesmärgiks elustiku kaitse, sh loomad ja taimed. Kaitsekorralduskava lisa 5 näitab, et kavandatava liivakarjääri ala juures on koondatud suur hulk kaitsealuseid linde: musträhn, nõmmelõoke ja hoburästas. Liivakarjääri rajamine kaitseala naabruses hävitab pöördumatult lindude elutingimusi, sh pesitsemiskohti ja nende toitumiseks kõlblikke paikasid. Keskkonnaloa nr KL-516304 alusel antud metsateatised nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041 on vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitseeesmärgiga. Arvestades maastikukaitseala asukohta ning rasketehnikaga tööde ilmselget mõju maastikukaitsealale, on selliste tööde lubamine ning ka korraldamine metsaomaniku poolt väga ebaperemehelik ning pretsedenditu, kuna juba tekkinud ning
tulevikus tekkiv kahju on pöördumatu. Raie- ja raadamistööde lubade tühistamine on vajalik, et vastustaja saaks metsateatiste uuesti esitamisel ja registreerimisel läbida kogu protsessi nõuetekohaselt, et väljastatavates haldusaktides oleksid välistatud eelnevalt analüüsitud minetused. 2) Kavandatav liivakarjäär asub Jõulumäe Tervisespordikeskuse vahetus naabruses, kus inimesed tegelevad spordiga nii talvel kui ka suvel. Jõulumäe Tervisespordikeskuse territooriumil on rajatud mitmed suusa-, jooksu-, ratta-, asfalt- ja matkarajad, mis asuvad kavandatava liivakarjääri ja kaitseala piiril. Liivakarjääri rajamine teeb rajatud matkaradade kasutamise põhimõtteliselt võimatuks ennekõike müra ja reostuse pärast. Seega läbi liivakarjääri rajamise hävitatakse sisuliselt matkamiseks mõeldud rajad ning vähendatakse Jõulumäe Tervisespordikeskuse atraktiivsust ja hinnatust. 3) Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline on antud raielubade andmise mõju piirkonna looduskeskkonnale ja kohalikule majandusele. Vastustaja igasuguste looduskeskkonna kahjulikke tagajärgede eiramine näitab üheselt uurimispõhimõtte jämedat rikkumist. Vastustaja on täielikult jätnud uurimata metsateatise esitaja tegevuse õiguspärasuse, mis on üheks seaduslikuks funktsiooniks, milleks vastustaja on üldse loodud. Täielikult on jäetud kontrollimata raietööde sisu, maht ja vajadus. Kontrollimata on jäetud ka see, kas raietööde piirkonda jäävad mõningad vääriselupaigad ja looduskaitsealad. Peale koosolekute pidamist mainis vastustaja esindaja, et keskkonnalubade andmine jõuab kohtusse ühel või teisel moel kas kaebajate või muude isikute kaebuste alusel. Selline väide üheselt näitab vastustaja ükskõikset suhtumist kaebajate ja muude isikute õigustesse. Sisuliselt ükskõikset suhtumist ning ebaseadusliku haldusakti andmise pooldamist näitab ka asjaolu, et poolte kokkulepet, mille järgi keskkonnaloa alusel metsateatiste andmisel saadetakse need edasi ka Häädemeeste Vallavalitusele teadmiseks, on rikutud. 4) On ilmnenud asjaolu, et planeeritavast Võiste II karjäärist 410 m kaugusel asub merikotka pesa, kes seal reaalselt ka täna pesitseb. Teatavasti on kõik pesitsevad kotkad Eestis rangeima kaitse all kuuludes esimese kaitsekategooria liikide hulka. Kaebajaile teadaolevalt ei ole nimetatud pesapaika kantud Keskkonnaregistrisse, mistõttu on võimalik teostada tegevusi, mis on seotud metsamajandamise ja muu sellisega. Keskkonnaregistrisse kantud pesitsuspaikade ümbruses kehtib kuni 500 m keeluala, kus vähemalt pesitsusajal on kategooriliselt igasugune majandustegevus ja ka muu linde segada või häirida võiv tegevus keelatud.
5.Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb kaebajale II tagastada ja kaebaja I nõuete osas jätta rahuldamata. 1) Kaebajal II puudub kaebeõigus metsateatiste vaidlustamiseks. 2) Metsateatise nr 50000618037 kehtivus on realiseerimisest tulenevalt lõppenud, seega ei ole tühistamisnõude rahuldamine enam võimalik. Kohtuasja menetlus tuleb metsateatise nr 50000618037 osas lõpetada. 3) MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse kaebeõiguse aluseks saavad olla üksnes loodusväärtuste kaitsega seotud küsimused ning tal puudub kaebuse esitamise õigus oma liikmete õiguste kaitseks. Kaebuse p-des 3.11-3.14 väljatoodud argumendid ei puuduta kaebaja I kohtulikult kaitstavaid õigusi. 4) Ainetud ja asjakohatud on kõik kaebaja väited, mille kohaselt on KeA lubanud teha lageraiet või, et tegemist on metsamajandamisega. Metsaseaduse (MS) § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Käesolevalt on raadamise alusdokumendiks keskkonnaluba nr KL-516304 (MS § 32 lg 2 p 4).
5) Kaebajad ei ole kaebuses ega ka käesolevas asjas juba toimunud kohtuistungil välja toonud, millise õigusakti nõudega on kavandatud raied nende hinnangul vastuolus. Kaebajate kaebuses välja toodud põhjendused ja argumendid puudutavad üksnes keskkonnaluba nr KL516304. Seega on kaebus metsateatiste õigusvastasuse seisukohast sisuliselt põhjendamata. Kaebajate väited, mille kohaselt on kavandatud raied vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärgiga, on asjakohatud. Raieid ei planeeritud maastikukaitsealal ja ning maastikukaitseala kaitsekord ei kohaldu väljapoole kaitseala piire. Arusaamatud on ka kaebajate viited looduskaitseseaduse (LKS) §-st 30 tulenevale sihtkaitsevööndite kaitsekorrale, kuna raie alad ei ulatunud mitte ühegi kaitstava ala sihtkaitsevööndisse. 6) Võiste merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala on kaitse alla võetud 31.03.2023 LKS § 50 lg 2 p 2 alusel 200 meetri raadiuses Võiste merikotka püsielupaiga sihtkaitsevööndina (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS, kood KLO3103025). Merikotka elupaik (EELIS kood KLO9131770) on piiritletud vastavalt merikotka kaitse tegevuskavale (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirja nr 1-1/19/169, edaspidi tegevuskava). Eeltoodust tulenevalt ei saanud KeA merikotka elupaigaga (EELIS kood KLO9131770) metsateatiste menetluses arvestada. Haldusakti andmise õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Järelikult ei oma kaebajate poolt esitatud avaldus mingit tähtsust metsateatiste õiguspärasuse hindamisel. 7) Ainukest olemasolevat ringkonnakohtu tõlgendust õigusnormile, mis omakorda erineb samas kohtuasjas antud halduskohtu tõlgendusest ning millele Riigikohus ei ole hinnangut andnud, ei saa pidada väljakujunenud kohtupraktikaks. KeA on jätkuvalt seisukohal, et MaaPS § 55 lg 2 p 11 tuleb koosmõjus MaaPS § 49 lg-ga 6 tõlgendada selliselt, et kohaliku omavalitsuse seisukoht on KeA-le imperatiivselt siduv olukorras, kus see on antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hiljem antud kohaliku omavalitsuse seisukohaga tuleb KeA-l haldusmenetluses igal juhul arvestada, kuid selle puudub n-ö veto õigus.
6.X. X vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, millised konkreetsed argumendid seonduvad kaebaja I keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Kaebusest nähtuvalt on kaebus esitatud eelkõige piirkonna majanduslike huvide kaitsmiseks, mis ei seondu kuidagi kaebaja I põhikirjaliste tegevustega. Sama nähtub ka kaebuse p-des 3.24-3.27 toodud põhjendustest, milles viidatakse Jõulumäe Tervisespordikeskuse võimalikele majanduslikele mõjudele. Kaebuse ptk-s III A toodud etteheited, mis seonduvad haldusaktide formaalse õiguspärasusega, ei oma mistahes puutumust kaebaja I kui keskkonnaorganisatsiooni tegevusega. Kaebaja I ei ole toonud välja, kuidas omab puutumust kaebuse p-s 3.27 viidatud väidetav uurimispõhimõtte rikkumine kaebaja I põhikirjaliste eesmärkidega. Kaebaja I õigustega ei seondu kuidagi ka kaebuse p-des 3.28-3.34 toodud etteheited, mis keskenduvad sellele, kuidas raadamistöid läbi viidi ning kas kolmanda isiku kinnistule viivat teed kasutati õiguspäraselt või mitte. Kaebuses ei ole osundatud, kuidas metsateatiste väljastamine mõjutab Uulu-Võiste maastikuala kaitsekorralduseesmärkide täitmist olukorras, kus kaitseala kolmanda isiku kinnistule ei ulatu. Uulu-Võiste maastikuala kaitsekorralduskava kohaselt on kaitseala valitsejaks vastustaja, kelle eesmärgiks on tagada ja kontrollida vastava kaitsekorralduskava eesmärkide täitmine. Samal ajal ei ole kaebaja I osundanud, millist põhikirjaliste eesmärkidega kaitstavat loodusväärtust raied ohustaksid. Kaebusest ei ole võimalik üheselt järeldada, millised on kaebaja I tegelikud motiivid kaebuse esitamisel, sest kaebuses toodud argumendid keskenduvad suuresti Linnu tee kasutamise küsimustele ning võimalikele majanduslikele mõjudele, mida täiendava karjääri rajamine piirkonnale omaks. 2) Kohalikud omavalitsused (KOV-d) kui avaliku võimu kandjad saavad esitada kaebuse üksnes oma õiguste kaitseks. Vaatamata kohtunõudele haldusasjas nr 3-23-522 ei ole kaebaja II adekvaatselt selgitanud ega põhistanud, kuidas konkreetsed vaidlustatud haldusaktid
kahjustavad kohaliku omavalitsuse õigusi (HKMS § 44 lg 4) ega selgitanud, milliseid kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on haldusaktide väljastamise tulemusel raskendatud. 3) Kaebuse p-des 3.16-3.34 toodud etteheited seonduvad eelkõige keskkonnaloa nr KL516304 menetlusega, mida lahendab halduskohus eraldi menetluses. Kaebusest ei nähtu, millised formaalsed puudujäägid on esinenud konkreetselt metsateatiste väljastamisel. 4) Väide, et kaebajad on metsateatiste väljastamise menetluses menetlusosalised (kaebuse p 3.16) on ebaõiged. Metsateatised seonduvad konkreetselt kolmanda isiku kinnistul oleva metsa raadamisega, mistõttu on metsateatise taotluse lahendamisel menetlusosaliseks metsaomanik. Kui kavandatav raie on õiguspärane ja riigil on vajalik teave olemas, on haldusmenetlus automaatne ning menetlusosaliste ring piiratud. Metsateatiste näol on tegemist hindamisotsusega, mis eeldavad ainult piiratud ringi asjaolude väljaselgitamist. KeA kontrollib metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kaebajad ei ole osundanud, milliseid täiendavaid tõendeid pidanuks vastustaja metsateatiste menetluse automatiseeritust arvestades veel koguma. Kuna kaebajad ei olnud ega pidanudki olema viidatud menetluses menetlusosalisteks, puudus vastustajal kohustus kaebajaid metsateatiste väljastamisest vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 62 tulenevalt teavitada. Kaebajad ei ole osundanud mistahes põhjendustele selle kohta, kuidas kaebuse III A peatükis viidatud väidetavad minetused - isegi kui need oleksid eksisteerinud oleksid asja otsustamist mõjutanud. Kaebajad ei ole osundanud õigusaktile, millega oleks metsateatiste väljastamine olnud vastuolus. Metsateatiste väljastamise ajal kehtinud keskkonnaluba nägi ette õiguse teostada raadamist (mitte lageraiet nagu kaebajad on korduvalt ekslikult märkinud). Nii metsateatiste kui ka keskkonnaloa menetluse käigus selgitati välja, et õigusaktidest tulenevalt takistusi raadamisele ei esine. 5) Kaebajad on asunud seisukohale, et metsateatised on vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega (kaebuse p-d 3.35-3.45). Kogu kaebajate vastavasisuline argumentatsioon põhineb eeldusel, nagu peaks kaitsealale kohaldatavad piirangud laienema ka aladele kaitseala naabruses, mis on aga ebaõige. Xxxxx-Xxxxx kinnistu, millel asuvale metsale metsateatised väljastati, ei asu ühegi kaitseala koosseisus. Põhjendamatu ja ebaproportsionaalne on laiendada kaitsealadel rakendatavaid piiranguid väljapoole kaitsealade piire – just selleks, et tagada vastava kaitseala kaitse-eeskirja täitmine, on kaitsealadel ette nähtud piirangu- ja sihtkaitsevööndid, mis piiravad nendel aladel tegevusi. Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamisel ei ole peetud vajalikuks hõlmata kaitseala koosseisu vaidlusalune Xxxxx-Xxxxx kinnistu. Kaebajate spekulatsioonid selle kohta, et liivakarjääri rajamine hävitab pöördumatult lindude elutingimusi (kaebuse p 3.23), on asjakohatud. Kaebuses ei ole toodud mistahes viiteid uuringutele, eksperdiarvamustele vms, mis annaks põhjust arvata, et sellised negatiivsed mõjud esinevad. Kolmas isik on haldusasjas nr 3-23-595 selgitanud, et keskkonnaloa menetluse käigus viidi läbi põhjalik keskkonnamõjude eelhindamine, mille käigus koostati mitmed eksperthinnangud ning analüüsiti avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Eelhinnangu andmisel arvestati kavandatavate tegevuse mõju tervikuna, sh kaevandamisele eelneva raadamise mõjusid keskkonnale. Keskkonnamõjude eelhinnangu tulemusel jõuti põhjendatud järeldusele, et ei kaevandamiseks ettevalmistavad tegevused (sh raadamine) ega ka kaevandamise ise ei oma selliseid negatiivseid mõjusid, mis välistaks nende tegevuste läbiviimise. 7) Merikotka elupaigast tulenevad piirangud ei ulatu Xxxxx-Xxxxx kinnistule. Lisaks asjaolule, et vastustaja ei olnud metsateatiste väljastamisel teadlik merikotka võimalikust lähedalasuvast pesitsuspaigast, ei oma see ka käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga mõju metsateatiste õiguspärasusele. 8) Kaebajate etteheited Jõulumäe terviseradade kasutamise takistamisele (kaebuse p-d 3.243.25) seonduvad keskkonnaloa õiguspärasusega, viidates karjääri väidetavatele kahjulikele
mõjudele. Kaebajad ei ole esitanud mistahes selgitusi selle kohta, kuidas seonduvad nimetatud etteheited metsateatiste õiguspärasusega. Kinnistul, millele on metsateatised väljastatud, ei asu ühtegi matka- ega spordirada ning metsa raadamine ei mõjutaks kuidagi kõrvalkinnistutel asuvate radade kasutamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtule arusaadavalt on kolmas isik vaidlustanud kaebaja I kaebeõiguse. E-äriregistris oleva kaebaja I kehtiva põhikirja p 2.1 kohaselt on ühingu põhieesmärgiks Tahkuranna piirkonna külade traditsioonilise- ja kaasaegse kultuuri parimate väärtuste propageerimine, elukeskkonna arendamine ning loodusväärtuste kaitse. Eesmärgi saavutamiseks teeb kaebaja I koostööd vallaga lootusväärtuste (sh kaitsealade) kaitse eesmärgil (põhikirja p 2.2.1) ja korraldab keskkonnateemalisi üritusi (põhikirja p 2.2.5). Kuigi kaebaja I põhikirjas ei ole selgelt mainitud, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsioonina, vastab kaebaja I kohtu hinnangul oma eesmärkide ja tegevuste kirjelduste poolest keskkonnaorganisatsiooni tunnustele. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et KeÜS § 31 ei tohiks tõlgendada kitsendavalt, vaid arvestada tuleb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) üldist eesmärki avardada keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimalusi, mistõttu kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme tuleb tõlgendada pigem laiendavalt (RKHKo 3-3-1-81-03, p-d 23 ja 25 ning RKHKm 3-3-1-87-11, p 21). Seega puudub põhjendatud alus kahelda, et kaebaja I ei ole keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 mõttes. Asjaolu, kas kaebaja I kõik väited seonduvad tema eesmärkidega, ei tähenda tema kaebeõiguse puudumist, vaid tegemist on küsimustega, mida tuleb hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus.
8.Kohus kahtles juba kaebuse menetlusse võtmisel (08.03.2023 määruse p 10), kas kaebajal II on kaebeõigus. Kohus tõi välja, et KOV-l ei ole piiramatut kaebeõigust. HKMS § 44 lg 4 kohaselt võib KOV esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg-st 5 tulenevalt võib KOV esitada kaebuse ka juhul, kui teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist. Kaebajal II tuli hiljemalt 15.03.2023 täiendavalt põhjendada enda kaebeõiguse olemasolu HKMS § 44 lg-te 4 ja 5 alusel. Kaebaja II selgitas 15.03.2023 vastuses, et vaidlustatud metsateatiste alusel alustatud raie- ja raadamistööd toimuvad kaebaja II territooriumil ning otseselt mõjutavad kaebaja II tulevikku, olustikku ja kaebaja II rahalisi vahendeid. Alustatud raie- ja raadamistööd on juba kahjustanud kõvakattega asfaltteed, mida kasutati raadamistööde teostamiseks vajaliku tehnika ehk traktori treileriga toomiseks ja metsamaterjali väljaviimiseks kinnistult. Peale mainitut põhjustavad alustatud raie- ja raadamistööd pöördumatut kahju loodusele, mis on samuti äärmiselt oluline kaebaja II jaoks. Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 järgi on kaitseala eesmärgiks elustiku kaitse, sh loomad ja taimed. Selle naabrusesse liivakarjääri rajamine reostab pöördumatult kaitseala territooriumi, mis on otseselt vastuolus nii maastikukaitseala kaitse-eesmärkide kui ka kaebaja II eesmärkidega. Samuti kahjustab liivakarjääri rajamine ka Jõulumäe Tervisespordikeskuse radade kasutamist, mis otseselt mõjutab kaebaja II tulevikku, sest vähendab turistide huvi kaebaja II territooriumil asuvate looduses puhkamise võimaluste vastu, mis omakorda vähendab kaebaja II turismilt saadavat tulu. Kohtu hinnangul pole kaebaja II usutavalt põhistanud enda kaebeõigust. KOV ei ole keskkonnaorganisatsioon ning KOV-l pole õigust esitada kaebust avalikes huvides, nagu see on keskkonnaorganisatsioonil. KOV-l puudub kaebeõigus esitada kaebust teiste isikute huvides (nt Jõulumäe Tervisespordikeskus). Olukorras, kus raadatavad alad ei kattu matkaradadega, puudub ka seos vaidlusalaste metsateatiste ja matkaradade kasutamise vahel.
MS kohaselt ei pea KOV-e üldjuhul kaasama metsateatiste menetlusse. MS § 42 lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Sellise olukorraga aga pole tegu, mistõttu kaebajat II ei pidanud metsateatiste menetlusse kaasama. Kohaliku tee kasutamise tingimuste määramine on KOV enda pädevuses (selle üle käib vaidlus haldusasja nr 3-23-585 raames). Selleks ei ole vaja vaidlustada metsateatisi. Metsateatistega ei reguleerita metsa väljaveo tingimusi. Seega ka sellest aspektist lähtuvalt puudub kaebajal II kaebeõigus. Seega tuleb kohtu arvates jätta Häädemeeste valla kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
9.Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et metsateatis nr 50000618037 on tervikuna realiseeritud, st raie on selle alusel teostatud. Seega tuleb selles osas kaebuse menetlus lõpetada, kuna tühistamisnõue ei täida enam soovitud eesmärki. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebus tuleb KeA metsateatiste registreerimise otsuse nr 50000618037 osas jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
10.Metsateatistes nr 50000618039 ja nr 50000618041 on tööliigina nimetatud raadamine. Raadamise alusena on viidatud keskkonnaloale KL-516304 maavara kaevandamiseks (Võiste II liivakarjäär). MS § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Käesoleval juhul on raadamise alusdokumendiks keskkonnaluba nr KL-516304 (MS § 32 lg 2 p 4). Kuna Tallinna Halduskohus rahuldas 15.09.2023 otsusega MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste valla kaebuse ning tühistas keskkonnaloa KL-516304, on vaidlustatud metsateatistel ära langenud nende andmise alus. KeA on möönnud, et kaebusi nr 3-23-522 ja 3-23-595 võib pidada omavahel seotuks, arvestades, et juhul, kui kohtuasjas nr 3-23-595 kohus rahuldab kaebuse ja tühistab keskkonnaloa nr KL516304, siis langeb ära ka kohtuasjas nr 3-23-522 vaidlustatud haldusaktide andmise õiguslik alus (10.04.2023 vastus kaebusele, p 13). Seega tuleb kaebus rahuldada ning KeA metsateatiste registreerimise otsused nr 50000618039 ja 50000618041 tühistada. Vajalik ei ole hinnata, kas kaebaja I muid argumente arvestades tuleb vaidlusalused metsateatised tühistada või mitte.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja I menetluskulud. Kaebaja II menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja I taotleb 31.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist haldusasjades nr 3-23-522 ja 3-23-595 kokku summas 3 603,6 eurot (käibemaksuga). Kohtule nähtuvalt on menetluskulud antud asjas suuresti kattuvad haldusasjaga nr 3-23-595. Need haldusasjad olid omavahel seotud ning neis on kaebajad esitanud samu argumente. Mõlemas haldusasjas esitasid kaebaja ühised seisukohad. Kohus hindab haldusasjade nr 3-23-522 ja 3-23-522 kohtuasjade mahtu väikseks ja õiguslikke küsimusi mitte keerukateks. Kaebajad osalesid esindaja vahendusel EÕK istungil. Kokkuvõttes peab kohus kaebaja I põhjendatud õigusabikuluks käesoleva haldusasja raames 1 100 eurot (käibemaksuga). Lisaks sellele tuleb vastustajalt kaebaja I kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 40 eurot, st kaebaja I põhjendatud menetluskulud kokku on 1 140 eurot. Kuna kolmas isik osales vastustaja poolel, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2024 kohtuotsusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.