X kaebus Rakvere linna sotsiaaltoetuste määramisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rakvere linn
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluste lahendamine
tegevuse
peale
seoses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tagastada kaebus.
4.Jätta menetlusabi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi andmiseks läbi vaatamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
1.X (kaebaja) esitas 19. septembril 2024 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebusena mõistetava pöördumise, milles vaidlustab Rakvere Linnavalitsuse tegevust ning taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. X märgib kaebuses järgmist. Ta vabanes 22. augustil 2024 vanglast ning oli seetõttu eelnevalt esitanud Rakvere Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks, et üürida endale korter. Rakvere Linnavalitsus ei ole taotlusele vastanud, ei ole korteri üürimiseks toetust andnud ega ole teda aidanud eluasemega. Kaebaja esitas uue taotluse korteri üürimiseks toimetulekutoetuse saamiseks 19. augustil 2024. Ta soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Rakvere Linnavalitsust määrama talle toetus, mis võimaldab üürida korteri. Kaebaja toob välja enda
3-24-2631
toetustena saadud sissetulekud augustis ja septembris, märkides, et kogu sissetulek on kulunud eluasemele (ööbimine hostelites) ja toidule. Ta palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
2.20. septembril 2024 saabus Tartu Halduskohtusse Viru Maakohtust edastatuna X kaebusena pealkirjastatud pöördumine, milles kaebaja kordab menetlusabi taotlusi ning viitab enda Rakvere Linnavalitsusele esitatud taotlustele, märkides, et ta pole neile vastust saanud ja toetust pole antud. Samas märgib kaebaja, et talle maksti 80 eurot vabanemistoetust. X kirjeldab, et ta käis
19.septembril 2024 Rakvere Linnavalitsuses, et esitada taotlus korteri üürimiseks toetuse saamiseks, kuid talle öeldi, et taotlus tuleb esitada blanketil ja tuua vastuvõtupäeval. Ta jättis taotluse laua peale ja lahkus. X soovib, et kohus tuvastaks linnavalitsuse õigusvastase tegevuse tema taotlusele vastamata jätmisel ja 19. septembri 2024. a taotluse vastuvõtmisest keeldumisel. Kaebaja märgib, et tuvastamiskaebusel on preventiivne eesmärk. Ühtlasi soovib ta ka seda, et kohus kohustaks linnavalitsust vastu võtma tema taotlusi ja tegema nende osas otsused.
3.Kohus edastas 19. septembril 2024 Rakvere linnale kohtunõude, paludes informatsiooni kaebaja esitatud toetustaotluste kohta. Rakvere linn vastas kohtunõudele 23. septembril 2024, märkides järgmist. Rakvere Linnavalitsus sai 23. juulil 2024 Xlt taotluse ühekordse toetuse saamiseks. Samuti taotles ta toetust, et maksta üürikorteri ettemaks. Taotlusele oli lisatud Viru Vangla tõend, et X vabaneb
22.augustil 2024. X teatas telefoni teel, et vabaneb vanglast 26. augustil 2024, sest talle lisati neli päeva karistusena juurde. X esitas taotluse uuesti 29. augustil 2024 ning Rakvere Linnavalitsus maksis 12. septembril 2024 talle augustikuu eest toimetulekutoetust summas 32,26 eurot, st kokku viie päeva eest. Ühekordse toetuse maksmist reguleerib Rakvere Linnavolikogu 6. oktoobri 2021. a määrus nr 16 „Rakvere linna sotsiaaltoetused“ (määrus nr 16). Ühekordset sotsiaaltoetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks ning toetuse suurus on 80 eurot. Rakvere Linnavalitsus maksis Xle 22. augustil 2024 ühekordse toetuse 80 eurot kinnipidamisasutusest vabanenud isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks. Xle on selgitatud, et ühekordset toetust üürikorteri ettemaksuks on võimalik taotleda määruse nr 16 § 4 lg 2 ja 3 ning § 9 lg 4 p 1 alusel, kuid lisaks taotlusele peab ta esitama dokumendi, mis tõendab, et on sõlmitud kokkulepe korteri üürimiseks. Sellist dokumenti esitatud ei ole. X esitas Rakvere Linnavalitsusele retseptiravimite tšeki summas 9,69 eurot, mis kompenseeriti talle 9. septembril 2024. 17. septembril 2024 soovis X Rakvere Linnavalitsuselt garantiikirja retseptiravimite ostmiseks. Rakvere Linnavalitsus väljastas Benu Virumaa apteegile garantiikirja summas 18,97 eurot, mille alusel väljastati Xle vajalikud retseptiravimid. Rakvere Sotsiaalkeskuse varjupaiga andmetel pole X vabanemisest alates teenust kasutanud. Telefoni teel on X kinnitanud, et ööbib hostelis, mille eest maksavad sõbrad. X esitas 19. septembril 2024 Rakvere Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks. Viimati esitatud avaldus on Rakvere Linnavalitsuses menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus selgitab esmalt välja vaidluse eseme (I), põhjendab seejärel, miks tuleb kaebus tagastada (II), lahendab esialgse õiguskaitse taotluse (III) ning menetlusabi taotlused (IV). I
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab kaebaja 19. septembri 2024. a ja 20. septembri 2024. a pöördumisi nii, et kaebaja soovib esitada kohtule tuvastamis- ja kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6). Kaebaja
3-24-2631
soovib, et kohus tuvastaks Rakvere linna tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb kaebaja taotluste vastu võtmata jätmises ja nende menetlemata jätmises. Ühtlasi soovib kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat võtma tema taotlused vastu ning tegema nende osas toetuse määramise otsused. Kohus mõistab, et kaebaja tuvastamisnõuded on hõlmatud kohustamisnõuetega, kuid eraldiseisvalt soovib kaebaja tuvastada 19. septembri 2024. a taotluse vastuvõtmisest keeldumise õigusvastasust. II
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
6.1.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vabanes käesoleva aasta augustis kinnipidamisasutusest ning ta on esitanud Rakvere linnale erinevaid taotlusi toetuste määramiseks. Rakvere linn on kaebaja taotlused koos nende osas koostatud otsustega edastanud 23. septembril 2024 kohtule. Nendest dokumentidest nähtub, et kaebaja toetustaotluseid on menetletud ning nende kohta on koostatud ka otsused. Ainult Rakvere Linnavalitsusele 19. septembril 2024 ehk kohtule kaebuse esitamise päevaga samal päeval esitatud taotluse osas ei ole veel otsust koostatud. Rakvere Linnavalitsuse
23.septembri 2024. a vastuse (dtl 13-14) kohaselt on taotlus menetluses.
6.2.Kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et 23. juulil 2024 laekus Rakvere Linnavalitsusele kaebaja taotlus ühekordse toetuse saamiseks (dtl 15) koos kahe täiendava avaldusega (allkirjastatud 21. juulil 2024, dtl 16-17) ja tõendiga vanglas viibimise kohta (dtl 18). Nende pöördumiste osas on Rakvere Linnavalitsus teinud 22. augustil 2024 otsuse, määrates kaebajale kui kinnipidamisasutusest vabanenud isikule ühekordse toetuse 80 eurot (dtl 19). Kohus leiab, et kuna kaebaja viibis 2024. a juulikuus kinnipidamisasutuses, siis ei saanud linnavalitsus käsitada kaebaja juulis esitatud pöördumisi millegi muuna kui taotlusena maksta kinnipidamisasutusest vabanevale isikule esmaste kulude katmiseks toetust. Sellise toetuse suurus on Rakvere linnas vastavalt määruse nr 16 § 9 lg 4 p-le 7 80 eurot. Pärast kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemist on Rakvere Linnavalitsuses 29. augustil 2024 registreeritud kaebaja 26. augusti 2024 kuupäeva kandev taotlus (dtl 20), milles kaebaja palub endale määrata toimetulekutoetus. Taotluse juurde on lisatud apteegis tehtud ostu tõendav tšekk. Kaebajale on seejärel Rakvere Linnavalitsuse 9. septembri 2024. a otsusega määratud ühekordne toetus (ravimite hüvitamiseks) 9,69 eurot (dtl 22) ja 12. septembri 2024. a otsusega toimetulekutoetus 32,26 eurot 2024. a augustikuu viie päeva eest, mil kaebaja ei viibinud enam kinnipidamisasutuses (dtl 23-24). Lisaks on Rakvere Linnavalitsus 17. septembril 2024 võtnud endale kohustuse tasuda kaebaja ravimite eest 18,97 eurot (dtl 25 ja 27). 19. septembril 2024 esitas kaebaja linnavalitsusele uue toetustaotluse, mis on menetluses (dtl 28-29). Rakvere Linnavalitsuse poolt 23. septembril 2024 kohtule edastatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Rakvere Linnavalitsusele toetustaotlust 19. augustil 2024 nagu kaebaja oma kaebuses viitab. Kuna X viibis sellel ajal veel kinnipidamisasutuses, peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja eksis kaebuses kuupäeva märkides ning soovis tegelikkuses viidata 19. septembril 2024 esitatud taotlusele.
6.3.Seoses ühekordse toetuse taotlemisega üürikorteri ettemaksu tasumiseks peab kohus usutavaks vastustaja väidet, et kaebajale on selgitatud, et sellist toetust on võimalik taotleda määruse nr 16 § 4 lg 2 ja 3 ning § 9 lg 4 p 1 alusel, kuid lisaks taotlusele peab kaebaja esitama ka dokumendi, mis tõendab, et tal on sõlmitud kokkulepe korteri üürimiseks. Määruse nr 16 § 4 lg 3
3-24-2631
kohaselt tuleb toetustaotlusele lisada määruses sätestatud sotsiaaltoetuse saamise õigust tõendavad või sotsiaaltoetuse saamiseks vajalikud muud dokumendid. Kohus peab usutavaks, et eelnevat nõuet selgitati kaebajale ilmselt suuliselt, sest kaebajal puudub kohtule teadaolevalt elukoht, kuhu dokumente saata (kaebaja on seda ise kaebuse märkinud ning esitanud enda kontaktina üksnes telefoninumbri). Rakvere Linnavalitsuse 23. septembri 2024. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud linnavalitsusele dokumente, mis tõendaks, et tal on ka reaalselt olemas kokkulepe korteri üürimiseks.
6.4.Kohtule ei nähtu asja materjalide pinnalt, et Rakvere linn oleks jätnud kaebaja esitatud taotlused menetlemata ning nende osas otsused tegemata. Kõigile käesolevas asjas kohtule esitatud kaebaja taotlustele on linnavalitsus reageerinud ja nende osas otsused (ja toetuste väljamaksed) teinud ning viimase (19. septembril 2024) esitatud toetustaotluse menetlemisega tegeletakse. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks mõnda konkreetset otsust, mis on tehtud tema toetustaotluse kohta ja mille sisuga ta rahul poleks. Samuti ei ilmne taotlusi, mille mittemenetlemist saaks õigusvastaseks tunnistada ja mille menetlemiseks saaks kohus vastustajat kohustada. Kaebajal ei ole võimalik esitada kohtule abstraktset nõuet Rakvere linna kohustamiseks menetleda tema tulevikus esitatavaid taotlusi. Kaebajal on võimalik kohtus vaidlustada konkreetseid haldusakte või toiminguid, millega tema õigusi riivatakse (HKMS § 44 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kaebaja õigusi taotluste menetlemisel kuidagi riivatud.
6.5.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks vastustaja tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb selles, et
19.septembril 2024 keelduti tema taotluse vastuvõtmisest, öeldes, et see tuleb tuua vastuvõtupäeval ning peab olema esitatud blanketil. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal olla preventiivset huvi eeltoodud tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks sest kokkuvõttes on kaebaja 19. septembri 2024. a taotlus vastutaja selgituste kohaselt praeguse seisuga vastustaja menetluses ning vastustaja ei ole keeldunud selle vastuvõtmisest. Isegi kui kaebaja kirjeldatu leidis tõepoolest aset, puudub kaebajal praegusel juhul tuvastamisnõude esitamise õigus (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamisnõudest on efektiivsem õiguskaitsevahend kohustamisnõue, kuid kuna taotlus on juba vastustaja menetluses, siis puudub vajadus kohustamisnõude esitamiseks. Kohus ei pea usutavaks, et vastustaja oleks keeldunud kaebajalt toetustaotluse vastu võtmisest põhjusel, et see ei ole esitatud blanketil. Määruse nr 16 § 4 lg 1 sätestab üksnes nõude, et taotlus esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Seega ei esine takistust vormivabalt esitatud taotluste vastuvõtmisele ning asja materjalidest nähtub, et vastustaja on selliselt esitatud kaebaja taotlused ka varasemalt vastu võtnud. Kohus selgitab kaebajale, et preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks on kohtupraktika jaatanud, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Eelpool kirjeldatud asjaolude pinnalt kohus praegusel juhul sellist preventiivset huvi ei näe.
6.6.Arvestades, et 19. septembri 2024. a toetustaotlus on veel vastustaja menetluses ning vastustaja ei ole keeldunud kaebajale toetuse maksmisest, siis ei ole kohtul võimalik teha vastustajale kohustavat ettekirjutust kaebajale toetuse määramiseks. Kohus ei saaks praeguse kaebuse alusel kohustada vastustajat kaebaja taotlusi rahuldama ja talle toetust määrama, sest vastavad otsustused tuleb teha asjakohaste tõendite pinnalt kaalutlusõiguse alusel esmalt vastustajal (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5).
7.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, sest vastustaja tegevus tema toetustaotluste menetlemisel ei ole kaebaja õigusi riivanud. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-24-2631
III
9.Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Rakvere Linnavalitsust määrama talle toetus, mis võimaldab üürida korteri.
9.1.Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kohus otstarbekaks küsida kaebajalt täiendavalt tõendeid tema majandusliku olukorra kohta esialgse õigusabi taotluse osas menetlusabi taotluse lahendamiseks, vaid lähtub kaebuses ja taotluses esitatud teabest ning et Rakvere Linnavalitsus on hinnanud kaebaja sotsiaalabi vajadust talle toetusi ja ravimihüvitist määrates.
9.2.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Esialgse õiguskaitse määramise oluline eeldus on sellise õiguskaitse vajadus. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub vajadus lahendada üüritoetuse küsimus esialgse õiguskaitse korras - vastustaja ei ole keeldunud kaebajale korteri üürimiseks toetuse maksmisest. Kaebajal tuleb toetuse saamiseks esitada vastustajale tõendid elamispinna üürimise kokkuleppe kohta (st kõrvaldada taotluse puudus vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 15) ning seejärel on linnvalitsusel võimalik taotlust sisuliselt lahendada. Eeltoodut arvestades tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. IV
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ja riigi õigusabi andmiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.