XXi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevusetusele seoses toimetulekutoetuse saamise avalduse esitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Moonika Roosnupp ja Marje Paljak
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXi taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
2.Võtta asja materjalide juurde XXi 20.05.2024 täiendava seisukoha lisad 2, 3 ja 5 (dtl 244–245 ja 272–273) ning vastustaja seisukoha lisad 18 (dtl 287–302), 21 (dtl 316) ja 23–27 (dtl 344–358).
3.Tagastada XXi määruskaebuse lisad 1–3 (dtl 236–238) ning täiendava seisukoha lisad 1 (dtl 242) ja 4 (dtl 246 – 271) ning Tallinna linna seisukoha lisad 19, 20 (dtl 303 – 315), 22 (dtl 317 – 343) ja 28–32 (dtl 359–399).
4.1.tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1240 punkt 1 ja saata XXi kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule;
4.2.tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1240 punkt 2 ja teha uus määrus, millega jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 4.1. vaidlustamiseks võib menetlusosaline 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121
3-24-1240 lg 4, § 235 lg 1). Muus osas ei ole käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamine lubatav (HKMS § 235 lg 1, HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 09.04.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse riikliku toimetulekutoetuse saamiseks 2024. a aprillis.
2.Vastustaja palus 12.04.2024 kirjaga nr 5-8/671-2 (dtl 164) XXl minna isiklikult abivajaduse hindamiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda (TKV SO) ning esitada taotluse juurde täiendav teave ja dokumendid. Kaebaja edastas 14.04.2024 vastustajale täiendavad dokumendid ning teavitas, et soovib abivajaduse hindamisele saata oma esindaja (dtl 168). TKV SO ametnik pöördus 18.04.2024 e-kirjaga kaebaja ja tema ema poole, tehes ettepaneku kohtuda abivajaduse hindamiseks perekonna kodus 22.04.2024 kell 16.15 (dtl 182). Kaebaja ema teatas vastuseks, et on haiglas ja ka kaebaja ei saa tervislikel põhjustel spetsialiste vastu võtta, küll aga tuleb 22.04.2024 TKV SO-sse nende esindaja Kaire Reier (dtl 181).
3.TKV SO ametnik selgitas 19.04.2024 e-kirjas, et abivajaduse hindamist saab teha vaid isiklikult ning pakkus selleks uue aja – 24.04.2024 (dtl 180). Kaebaja ema teatas 22.04.2024 e-kirjas, et nemad saavad kohtuda kodus 25.04.2024 kell 14.00 ja nõustuvad kohtuma korraga ainult ühe naissoost isikuga (dtl 180).
4.Tallinna linn pakkus 24.04.2024 e-kirjas kaebajale ja tema emale abivajaduse hindamiseks uue aja 07.05.2024 ning selgitas, et kodukülastusele tulevad kolm ametnikku (dtl 179). Kaebaja ema vastas samal päeval, et 07.05.2024 ei ole kodus ei tema ega kaebaja ning neile sobib kohtuda 25.04.2024 kell 14.00 korraga ühe spetsialistiga (dtl 178-179). TKV SO ametnik vastas 25.04.2024, et 25.04.2024 ei ole võimalik kodukülastust läbi viia ning pakkus uue võimaluse kohtuda kaebaja emaga 07.05.2024 haiglas ning kaebajaga 09.05.2024 tema kodus. Ühtlasi selgitas ametnik, et kui abivajadust ei ole võimalik isiklikul kohtumisel hinnata hiljemalt 10.05.2024, siis on vastustajal õigus jätta taotlused läbi vaatamata (dtl 178).
5.Kaebaja esitas 26.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt avalduse lahendamise viivituse õigusvastasuse ja kohustaks linna tema taotlust läbi vaatama ning tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul. Samuti soovis kaebaja, et kohus kohustaks linna esialgse õiguskaitse korras maksma kaebajale välja toimetulekutoetuse.
6.Vastustaja leidis halduskohtule 02.05.2024 saadetud vastuses, et kaebus tuleb tagastada, kuna Tallinna linn alles ootas kaebaja vastust ning polnud veel teada, millise sisuga otsuse linn teeb, kuna menetlustoimingud olid endiselt pooleli.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2024 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud ennatlikult, kuna vastustaja ei olnud veel jätnud taotlust läbi vaatamata ega rahuldamata. Seda, kas kaebaja esitas kõik toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud dokumendid, saab hinnata pärast seda, kui vastustaja on lõpliku otsuse teinud. Menetlustoimingute õigsust on kaebajal õigus vaidlustada üksnes lõpliku otsuse vaidlustamise raames. Toetuse taotlejal on kohustus tõhusale menetlusele kaasa aidata ning tal peab olema huvi minna ametniku vastuvõtule asjaolude väljaselgitamiseks või leppida kokku mõlemale poolele sobiv aeg kodukülastuseks. Kaebuse tagastamisest tingituna jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata.
2(6)
3-24-1240
8.Vastustaja jättis kaebaja 09.04.2024 taotluse 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 määrus, võtta kaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esitas kolm erinevat nõuet ehk esiteks nõude tühistada 03.04.2024 otsused, millega jäeti rahuldamata veebruari toimetulekutoetuse ja sotsiaaltoetuste taotlused; teiseks nõude tühistada 17.03.2024 otsus, millega jäeti läbi vaatamata märtsi toimetulekutoetuse taotlus ning kolmandaks nõude tühistada 13.04.2024 otsus, millega jäeti läbi vaatamata aprilli toimetulekutoetuse taotlus. 03.04.2024 otsuste osas ei saa olla kaebuse esitamine ennatlik, kuna vastustaja on teinud lõplikud otsused. Samuti ei saa abivajaduse hindamine olla mõjuv põhjus, miks jätta kaebaja kaebus menetluse võtmata. Kaebaja abivajadust on regulaarselt hinnanud erinevad asutused alates viiendast eluaastast, kui kaebajal tuvastati puue. Kaebajale ei ole arusaadav, miks on vaja kaebaja abivajadust hinnata koolipäeval kell 10.00 hommikul, kui kaebaja on 11. klassi õpilane ja tema terviseandmed on vastustajale üksikasjadeni teada. Kaebaja ja tema leibkonna abivajadust on Tallinna Kesklinna Valitsus hinnanud 2022. a kuni 2023. a igakuiselt, viimase aasta jooksul 4 korral isiklikult. Kodukülastused toimusid 13.04.2023 ja 06.10.2023 ning 12.12.2023 ja 12.01.2024 käis kaebaja ema Tallinna Kesklinna Valitsuses kohapeal. Vastustajale on teada kõik kaebaja leibkonna vajadused. Tallinna Kesklinna Valitsuse spetsialistid on korduvalt keeldunud taotleja juurde minemast, nt 25.04.2024 kell 14.00, 09.05.2024, 13.05.2024 ja 15.05.2024. Taotleja esindaja käis 25.03.2024 ja 09.05.2024 linnaosavalitsuses, ent ametnikel ei olnud talle ühtki küsimust. Kui kaebaja pakkus kohtumist 24.04.2024, siis linnaosa valitsus lükkas kohtumise põhjendamatult edasi 2 nädala võrra, samas kui toimetulekutoetuse taotlus tuleb lahendada 5 päeva jooksul.
10.Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on kokkuvõttes järgmised. Veebruari- ja märtsikuu toetuste kohta tehtud otsused ei ole käesoleva asja esemeks, kuna kaebaja nõude määratlemisel tuleb lähtuda halduskohtule 26.04.2024 esitatud kaebuse jaos „Taotlused“ märgitust. Veebruari toetuse taotluse jättis vastustaja 03.04.2024 otsusega rahuldamata, märtsi toetuse taotluse jättis vastustaja 11.04.2023 kirjas kajastatud põhjustel läbi vaatamata – nende otsuste vaidlustamiseks on kaebaja kaebetähtaja mööda lasknud. Kaebaja ei ole soovinud vastustajaga koostööd teha, ta ei ole huvitatud vastustajaga abivajaduse hindamise võimaldamiseks kokkulepete sõlmimisest, vaid esitab põhjendamatuid nõudmisi kohtumiste tingimuste kohta. Kuivõrd kaebajaga ei olnud võimalik koostööd teha ja tema abivajadust hinnata, jättis vastustaja kaebaja 09.04.2024 taotluse 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine oli põhjendatud. Kaebajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Asja arutamine istungil
11.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kaebaja on määruskaebuses taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid ei ole taotlust millegagi põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja suuline arutamine määruskaebuse läbivaatamiseks vajalik. Kaebaja on saanud esitada kõik oma argumendid ringkonnakohtule kirjalikult. Seetõttu jääb kohtuistungi korraldamise taotlus rahuldamata. 3(6)
3-24-1240 Ringkonnakohtule esitatud tõendid
12.Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud täiendavad tõendid: kaebaja12.05.2024 e-kiri vastustajale (lisa 1) ning kaebaja ema 13.05.2024 e-kirjad vastustajale (lisad 2 ja 3). Kaebaja 20.05.2024 täiendavale seisukohale on lisatud kaebaja 20.05.2024 e-kiri (lisa 1), kaebaja ema avaldus H.E taandamiseks tema ja kaebaja avalduste menetlemisest (lisa 2), süüteoteade H.E kohta (lisa 3), sotsiaaltoetuse taotlus 2024. a maikuu eest koos lisadega (lisa 4) ning linnaosa valitsuse 13.05.2024 vastus kaebaja ema pöördumisele (lisa 5). Vastustaja on seisukoha lisadena esitanud poolte kirjavahetuse kuni 13.05.2024 (lisa 18), 03.04.2024 toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuse nr 5-8/472-11 (lisa 19), sotsiaaltoetuse määramata jätmise otsuse nr 2024-235 (lisa 20), kaebajale postisaadetise kättetoimetamisteatise (lisa 21), kaebaja 17.03.2024 taotluse koos lisadega (lisa 22), vastaja 11.04.2024 kirja nr 58/555-3 kaebajale ja tema emale (lisa 23), postisaadetise kättetoimetamisteatised (lisad 24, 25), 13.05.2024 kirja nr 5-8/671-6 kaebajale ja YY (lisa 26), teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (lisa 27), 15.05.2024 sotsiaaltoetuse taotluse (lisa 28), 20.05.2024 kirja nr 58/899-2 kaebajale (lisa 29), kaebaja 24.05.2024 e-kirja (lisa 30), kaebaja 27.05.2024 e-kirja (lisa 31) ja 29.05.2024 kirja nr 5-8/899-5 kaebajale (lisa 32).
13.Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisad 1‒3 (dtl 236–238) ning täiendava seisukoha lisa 1 (dtl 242) ja lisa 4 (dtl 246–271). Ringkonnakohus tagastab vastustajale vastuse lisad 19–20 (dtl 303–315), 22 (dtl 317–343) ja 28–32 (dtl 359–399). Tegemist on dokumentidega, mis puudutavad kas käesoleva kohtuasja esemeks olevaga võrreldes varasemate perioodide (2024. aasta veebruar, märts) või hilisemate perioodide (2024. aasta mai) toetusi. Need dokumendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad (vt ka allpool punkt 15). Ringkonnakohus võtab kaebaja täiendava seisukoha lisad 2, 3 ja 5 ning vastustaja seisukoha lisad 18, 21 ja 23–27 tõenditena asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Kaebuse tagastamine
14.Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus tagastas kaebuse põhjendamatult. Kaebus tuleb saata halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et kaebaja vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses ka 2024. aasta veebruari- ja märtsikuu toetustega seotud otsused. Kaebuse osast „Taotlused“ ja kaebuses kajastatud asjaoludest nähtub üheselt, et kaebaja vaidlustas viivituse 09.04.2024 esitatud taotluse läbi vaatamisel ning soovis selle viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist 09.04.2024 taotluse kohta otsuse tegemiseks. Veebruari- ja märtsikuu toetusi puudutavad väited, samuti maikuu toetust puudutavad väited, on kaebaja esmakordselt esitanud määruskaebuses. Halduskohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses kaebuse eseme laiendamine ei ole lubatav.
16.Kaebuse tagastamise alusena on halduskohus viidanud HKMS § 121 lg 2 punktile 2. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja esitas 26.04.2024 halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks vastustaja viivituse kaebaja 09.04.2024 esitatud taotluse läbi vaatamisel ning kohustaks vastustajat selle taotluse kohta otsuse tegemiseks. Kaebuse esitamise ajal ei olnud vastustaja kaebaja 09.04.2024 taotluse kohta veel otsust teinud. Kaebaja hinnangul oli vastustaja otsuse tegemisega põhjendamatult viivitanud. Selles olukorras oli otsuse tegemiseks (taotluse läbi vaatamiseks) kohustamise nõue, mis hõlmab endas ka viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kohane viis kaebaja õiguste kaitseks. Sellise kaebuse rahuldamisel saanuks kohus teha otsuse, millega kohustab vastustajat kaebaja 09.04.2024 taotluse kohta otsuse tegemiseks ning seeläbi oleks kaebaja saavutanud oma eesmärgi. Halduskohus on vääralt 4(6)
3-24-1240 leidnud, et kaebaja esitas kaebuse ennatlikult. Kaebaja ei vaidlustanud tulevast otsust toetuse määramata jätmise kohta, vaid tema eesmärk halduskohtusse pöördumisel oli lõpetada vastustaja viivitus toetuse määramise otsustamisel. Halduskohus on põhjendamatult viidanud menetlustoimingute vaidlustamise võimalusele üksnes koos lõpliku haldusaktiga. HKMS § 45 lõike 3 kohaselt võib lõplikust otsusest eraldiseisvalt vaidlustada haldusorgani viivituse, kuna selline viivitus võib isiku õigusi rikkuda sõltumata sellest, millise otsuse haldusorgan lõppkokkuvõttes asjas teeb. Vastasel korral puuduks isikul tõhus õiguskaitsevahend olukorras, kus ta on esitanud haldusorganile taotluse ning haldusorgan viivitab selle kohta otsuse tegemisega, sh ei tee ka negatiivset otsust, mille tühistamiseks saaks isik halduskohtusse pöörduda. Siinsel juhul oli tegemist sellise olukorraga. Eeltoodud asjaoludel ei võinud halduskohus asuda seisukohale, et kaebajal ei ole kaebuse rahuldamise korral võimalik oma eesmärki saavutada. Seda, kas vastustaja viivitas kaebaja 09.04.2024 taotluse läbi vaatamisega põhjendamatult või oli viivitus tingitud sellest, et kaebaja ei teinud nõutaval määral koostööd, saab halduskohus hinnata kaebuse sisulisel läbivaatamisel, ent selles osas ei saa seisukohta võtta kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel ei ole lubatav sel põhjusel, et kaebus näib kohtule sisuliselt põhjendamatu.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et pärast Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 määruse tegemist on olukord muutunud. Vastustaja tegi 13.05.2024 otsuse (dtl 351), millega jättis kaebaja 09.04.2024 taotluse läbi vaatamata. Muutunud olukorrale vaatamata on kaebuses esitatud kohustamisnõue endiselt asjakohane, lisaks on kaebajal võimalik kaebust muuta (HKMS § 49 lg 1) ning taotleda täiendavalt vastustaja 13.05.2024 otsuse tühistamist. Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 3 peab halduskohus vajadusel tegema kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Esialgne õiguskaitse
18.Kuna kaebuse tagastamine oli põhjendamatu, ei olnud põhjendatud ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine. Halduskohtu määrus tuleb selleski osas tühistada, ent ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
19.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi.
20.Sisuliselt soovib kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat esialgse õiguskaitse korras kaebajale toimetulekutoetuse välja maksmiseks. Arvestades eespool punktis 16 märgitut, saab käesolevas asjas sisuline vaidlus taanduda sellele, kas vastustaja võis kaebaja 09.04.2024 taotluse läbi vaatamata jätta. Kaebuse rahuldamise korral saab halduskohus kohustada vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, ent ei saa vastustajale panna kohustust toimetulekutoetuse maksmiseks. Seega saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral soodsama olukorra kui see, mille ta võiks saavutada kaebuse rahuldamise korral. See iseenesest välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Lisaks sellele ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada headeks. Toimikust nähtub, et vastustaja soovis kaebaja 09.04.2024 taotluse lahendamiseks hinnata kaebaja toimetulekuvajadust ning pakkus kaebajale mitu aega võimalikuks kodukülastuseks. Vastustaja soov kaebajaga isiklikult vestelda ning veenduda 5(6)
3-24-1240 tema toimetulekuvajaduses ei olnud ilmselgelt põhjendamatu. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et toetuse taotlemisel on isikul kohustus teha haldusorganiga koostööd ja esitada taotluse lahendamiseks vajalikud andmed. Toimetulekutoetuse taotlemise kontekstis hõlmab koostöö tegemise kohustus ka kohustust ilmuda isiklikult selgituste andmiseks haldusorgani ametiruumidesse või võimaldada haldusorgani ametnikul tutvuda taotleja elu- ja olmetingimustega taotleja kodus. Vastustaja on vastuses määruskaebusele põhjendatult osutanud sellele, et kaebaja huvi selliseks koostööks on olnud napp. Kaebaja (või tema ema) on esitanud sisuliselt põhjendamatuid nõudmisi selles osas, mitme ametnikuga või milliste ametnikega on kaebaja valmis kohtuma ning nõudnud kohtumist teataval kindlal ajal, lükates tagasi vastustaja ettepanekud kohtumise aegade osas. Kaebaja avaldustest ei nähtu tegelikult mõjuvaid põhjusi, miks ei olnud võimalik kohtuda vastustaja ametnikega mõnel viimaste poolt pakutud aegadest. Nõue, et kodukülastusele võib ilmuda vaid üks ametnik on ilmselgelt põhjendamatu. Neil asjaoludel ei näi esmapilgul, et vastustaja oleks kaebaja taotluse läbivaatamisega põhjendamatult viivitanud või selle õigusvastaselt läbi vaatamata jätnud. Seetõttu ei saa kaebuses esitatud kohustamisnõude eduväljavaateid pidada headeks, sh eeldusel, et kaebaja muudab kaebust ning vaidlustab ka vastustaja 13.05.2024 otsuse.
21.Lisaks eeltoodule ei nähtu ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal pole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sel määral kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või oht jääda ilma elukohast. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.