X. X ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – X. X , riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X ’i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
31.10.2024 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X ’i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 otsus muutmata.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Selgitused Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X (taotleja) on Senegali kodanik, kes saabus Eestisse 08.10.2023 Lätist, kuhu ta sisenes ebaseaduslikult Valgevene territooriumilt. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta 08.10.2023, kui ta peeti Tallinna Lennujaamas kinni. Taotleja soovis oma sõnutsi jõuda Eesti kaudu Prantsusmaale. Enda kinnipidamisel esitas ta võltsitud Prantsusmaa kodaniku isikutunnistuse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise põhjusena tõi ta välja, et on homoseksuaal ning ta soovis enda elu päästmiseks saabuda Euroopasse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet tegi 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1, millega luges X. X ’i 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. PPA tegi samas otsuses kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu Eestisse ning Schengeni viisaruumi viieks aastaks. PPA leidis, et kuigi Senegalis on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav, siis ei ole taotleja pagulane ega täiendavat kaitset vajav isik. Tema homoseksuaalsust puudutavad ütlused ei ole usaldusväärsed ning need on ajas muutuvad. Kaebaja ei ole rääkinud usutavalt lapsepõlvest, eneseleidmisest ja homoseksuaalsusega seotud läbielamistest Senegalis. Ei ole alust arvata, et kaitse taotlejat ohustaks päritoluriiki naasmisel surmanuhtlus, alusetu kriminaalkaristus või mõni muu inimväärikust alandav kohtlemisviis. Põgenemisohu tõttu tuleb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 1 alusel teha taotlejale kohe sundtäidetav ettekirjutus lahkuda Eestist vabatahtliku lahkumise tähtaega määramata. Aluseid sissesõidukeelu kehtestamata jätmiseks või selle vähendamiseks alla 5 aasta ei esine.
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada PPA 06.03.2024 otsus ja kohustada PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja tagakiusamise kartuse aluseks tuleb pidada sotsiaalsesse gruppi kuulumist ja tagakiusajaks tuleb pidada riiki. Kaebajal ei ole põhjust teada Senegalis tegutsevaid LGBT-ühinguid. Kaebaja on pärit konservatiivsest moslemiperekonnast, kes peab homoseksuaalsust keelatuks. Norra migratsiooniameti raport toob välja, et geisid peetakse kinni peamiselt tavakodanikelt saadud vihjete alusel. See võib juhtuda ka kaebajaga. Ekslik on PPA hinnang, et kaebaja usaldusväärsus on madal. Kaebaja mõistis enda homoseksuaalsust juba noorelt. See, et kaebaja ei osanud rääkida, kuidas ta sellise arusaamiseni jõudis, ei tähenda, et kaebaja ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Kaebaja tagasisaatmine on vastuolus VSS § 171 põhimõttega.
4.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kaebajal ei ole põhjust karta päritoluriigis tagakiusamist. PPA kahtleb kaebaja loos, et keegi tungis kaebaja korterisse ning filmis tema seksuaalvahekorda teise mehega. Kaebaja ütlustes on palju vastuolusid. Pärast väidetavat filmimist pole keegi kaebaja suhtes vägivalda kasutanud ega muud moodi survet avaldanud. Ei ole usutav, et tegelik sissemurdja oleks piirdunud video endale jätmisega. Pole usutav ka see, et isik, kes kardab tagakiusamist, oleks jätkanud tänavamüügimehena töötamist. PPA küsimusele, millal mõistis kaebaja oma seksuaalset orientatsiooni, vastas kaebaja üldsõnaliselt, et viibides naisterahvaga koos ei tunne ta end mugavalt. Kaebajalt uuriti, mis talle partneri juures kõige rohkem meeldib. Kaebaja selgitas, et talle meeldivad inimesed, kellel on iseloomu. Inimene, kes tegelikult identifitseerib ennast homoseksuaalina, oskab kirjeldada oma eneseleidmiseni jõudmise teed palju detailsemalt.
2(7)
3-24-997
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA 06.03.2024 otsuse järeldustega. PPA on hinnanud kaebaja ütlusi, sh vastuolusid nendes, ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et ütlused ei ole loogilised ega usutavad. Kaebaja haldusmenetluses antud ütlused eneseleidmiseni jõudmise kohta olid üldsõnalised, piirdudes väidetega, et ta saab seksuaalset rahuldust ainult meestega ja naiste seltskonnas tunneb end ebamugavalt. Kohus esitas kaebajale sellega seotud küsimusi ka kohtuistungil ning vastused kinnitasid, et kaebajal on homoseksuaalsusest stereotüüpne ettekujutus, mitte isiklik kogemus. Kaebaja asus kohtuistungil väitma, et ta pärineb suurest marabout ja imaamide perekonnast, kus homoseksuaalsust ei sallita. Sellises olukorras jääb arusaamatuks, miks video tegija ei saatnud videot perele, ei pöördunud sellega politseisse või ei teinud muud sarnast. Kaebaja väitel murdis võõras isik korterisse pääsemiseks ukse maha ning filmis kaebajat. Kui video teinud isik oleks soovinud video avaldada või sellega politseisse minna, siis oleks ta seda ka teinud ning sellisel juhul oleks käidud ka kaebajat kodust otsimas. Kaebajat filmiti üüripinnal ning seetõttu oleks kaebaja või tema partneri kontaktid olnud hõlpsasti kättesaadavad toa üürinud inimeselt. Jääb arusaamatuks, miks pidi keegi ukse maha murdma, et teha video, millega midagi ette ei võeta. Küsimusele, kui vanalt oli kaebajal esimene homoseksuaalne suhe, vastas kaebaja, et oli 11–12-aastane ning see juhtus vanemate äraoleku ajal kodus. Enne seda selgitas kaebaja istungil, et ta teadvustas homoseksuaaliks olemist 13-aastaselt. Hiljem selgitas kaebaja ka seda, et tegi seda kodus pereliikmetega, kui vanemaid ei olnud kodus. Esindaja küsimusele enda suhete kohta vastas kaebaja, et tal on homoseksuaalsed suhted olnud 17aastasest saadik. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ütlused usaldusväärsed, sest need on ajas muutuvad. Kaebaja ütlused muudab ebausutavaks ka kirjeldus, kuidas homoseksuaalid Senegalis suhteid loovad. Kaebaja kirjeldas homoseksuaalide kogunemise kohti kui salajasi kohti, ent sellega kaebaja väited piirdusid. Üldjuhul on riikides, kus homoseksuaalsus on karistatav, kogunemiskohad seotud LGBT-organisatsiooniga, kuid kaebaja ei osanud ühtegi Senegali LGBT-ühingut välja tuua. Kaebajal ei ole põhjust karta tagakiusamist Senegalis, sest pole usutav, et kaebaja on homoseksuaal. PPA otsus on õiguspärane ka osas, millega otsustati teha kaebajale lahkumisettekirjutus vabatahtliku täitmise tähtaega määramata ja kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks. Kaebaja ütlused kogumis kinnitavad, et tema sooviks oli liikuda Prantsusmaale. Seejuures kasutas kaebaja võltsitud dokumente ja varjas end erinevates riikides ametivõimude eest. Kaebaja põgenemise ohtu on korduvalt hinnatud ka tema kinnipidamise menetlustes. Praegusel juhul on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu mh selleks, et heidutada isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja ei ole apellandi selgitusi ümber lükanud. Kohtuotsust ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Halduskohus pole süvenenud kaebaja selgitustesse ning on jõudnud valede järeldusteni. Kohus on nõustunud PPA hinnangutega, kuid ei ole ise asjaolusid tuvastanud 3(7)
3-24-997 ega tõendeid hinnanud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta peab kaebaja ütlusi stereotüüpseteks ning miks ja millised kaebaja väited on kohtu hinnangul liialdatud. Arutlus sellest, miks sissetungija ei saatnud videot kaebaja perekonnale, on asjakohatu. Kaebaja ei saa vastutada kolmandate isikute tegevuse eest. Tuleb arvestada, et iga inimene jõuab enda seksuaalsuseni erineval moel. Kaebajal puudus põhjus ning vajadus tunda LGBT-ühinguid. Kaebaja väljasaatmine Senegali on vastuolus VSS §-ga 17 1. Sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei ole kuritarvitanud Schengeni alal viibimise õigust.
7.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Halduskohus on piisava põhjalikkusega uurinud kaebaja ütlusi nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses ja kohtuotsusest nähtub, kuidas kohus jõudis järeldusele, et kaebaja selgitused ei ole usutavad. Ka kohtuistungil olid kaebaja selgitused juhtunu kohta väga üldised ja kohus pidi korduvalt paluma kaebajal rääkida detailselt. Selgitused jäid ka pärast seda detailivaeseks. Kaebaja selgitused ei ole usutavad ka korterisse tungimise küsimuses. Kaebaja ei suutnud kirjeldada korterist põgenemise protsessi ega seda, kuidas neid filmiv mees sai korterisse sisse. Kui kaebaja väitis, et nad panid ukse lukku ja võõras mees tungis korterisse sisse, siis ei ole loogiline kaebaja selgitus, et korterisse sissetungija lihtsalt tõukas ust ning see läks lahti. Kohtuistungil räägitu kinnitab, et PPA otsuse järeldused on õiged. Kaebaja vastuväited ei sisalda põhjendusi, miks PPA või kohtu järeldused pole korrektsed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). Rahvusvahelise kaitse taotlus
9.Kohtuasjas ei vaielda selle üle, et Senegali õiguse järgi on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav ning karistusi ka tegelikult kohaldatakse. Homoseksuaalsetele inimestele suunatud karistusõiguslike normide olemasolul (ja nende kohaldamisel) moodustavad nad sotsiaalse grupi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 4 lg 1 ja kvalifitseerumisdirektiivi 1 art 10 lg 1 p d mõttes (vt Riigikohtu 05.11.2020 otsus asjas nr 3-19-990, p 13 ja Euroopa Kohtu otsus C-199/12, p 49). Halduskohus on õigesti märkinud, et vaidlus taandub sellele, kas kaebaja ütlusi tema seksuaalse sättumuse kohta saab lugeda usutavaks. Ringkonnakohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja kuulub sellesse sotsiaalsesse gruppi.
10.Kaebaja ütlused on kogumis ebaveenvad ja sisaldavad vastuolusid. Kui varjupaigataotleja väidab, et ta on homoseksuaalne, lasub temal kohustus oma seksuaalset sättumust veenvalt põhjendada. Asjas nr 3-19-990 selgitas Riigikohus, et taotlejale saab ette heita ütluste ebausaldusväärsust juhul, kui: a) temalt on küsitud asjas tähtsust omavaid andmeid ning asjaolusid, kuid sellele vaatamata ei ole taotleja neid esitanud, ja/või b) esitatud teave on ebaselge, vastuoluline, ebajärjekindel vms. Praeguses asjas on PPA kaebajat detailselt küsitlenud ja andnud võimaluse esitada oma lugu. Kaebajat on põhjalikult küsitlenud ka halduskohus. Täpsustavaid küsimusi esitas kohtuistungil ka ringkonnakohus. Kuid vastused ei anna veenvat ja terviklikku ülevaadet kaebaja lapsepõlvest, eneseleidmisest ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud).
4(7)
3-24-997 tema homoseksuaalsusest tingitud läbielamistest Senegalis. Kaebaja ütlused on jäänud napisõnaliseks ja üldiseks, mistõttu on ka ringkonnakohtul põhjendatud kahtlus, et taotleja kirjeldab mitte enda isiklikke läbielamisi ja kogemusi, vaid stereotüüpseid ettekujutusi, mis võivad ühiskonnas olla levinud või muul viisil kõigile vabalt kättesaadavad varjupaiga taotlemisel ametiasutustele esitamiseks.
11.Kuigi halduskohus ei ole korranud PPA 06.03.2024 otsuses sisalduvaid kõiki põhjendusi, on ta märkinud, et nõustub nendega. See on kooskõlas HKMS § 165 lg-s 2 sätestatuga ega tähenda, et halduskohus ei ole vaidlusaluseid asjaolusid hinnanud. Ka ringkonnakohtul ei ole alust asjas kogutud tõendite ning kaebaja ütluste alusel jõuda teistsugustele järeldustele. Halduskohtu otsuse järeldused ja põhjendused on loogiliselt jälgitavad. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus apellandi etteheitega, et halduskohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust või halduskohtumenetluses kehtivat uurimiskohustust.
12.Halduskohtu hinnangul olid osad kaebaja väited liialdatud. Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtu sellise seisukohaga nõus, ei tähenda, et kohus oleks asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus kuulas kaebaja istungil ära ning on samuti seisukohal, et kaebaja väited talumatutest kannatustest Senegalis näivad liialdatud. Kaebaja ei ole kohtu ette toonud ühtegi näidet või selgitust, mis selliseid kannatusi iseloomustaks. Halduskohtule esitatud artiklist2 nähtub, et homoseksuaalid otsivad endale kaaslasi üsna vabalt ega karda oma seksuaalset orientatsiooni välja näidata. Seetõttu ja kuigi Senegalis on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav, ei ole veenvad kaebaja väited sellest, et homoseksuaalse isiku tuvastamisel muutub tema elu kohe väljakannatamatuks. LGBTQ+ kogukond tegutseb Senegalis, kuigi varjatult, ning see, et kaebaja ei oska täpselt kirjeldada tutvumisviise ega kohti (peale Almady piirkonna üldise nimetamise, mis on senegallaste jaoks tõenäoliselt üldteadaolevalt LGBTQ+ piirkond), vähendab kaebaja väidete usaldusväärsust.
13.Kaebaja kinnitusel on tema elus toimunud üks intsident (filmimine), pärast mida muutus tema elu täielikult. Samas jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas kaebaja elu muutus, kui väidetavat videot ei avaldatud ja kaebaja elas 5–6 kuud pärast intsidenti edasi Senegalis. Kaebaja ei ole oma elu jooksul kogenud kiusamist või vägivalda, tema lapsepõlv oli tavaline ning tal on oma perekonnaga head suhted. Kaebajal ei ole ka Senegali võimudega olnud ühtegi negatiivset kokkupuudet.
14.Kvalifitseerumisdirektiivi art 4 sätestab reeglid faktide ja asjaolude hindamiseks, kusjuures art 4 lg 5 annab juhised olukorraks, kus taotleja avalduste üksikasju ei toeta dokumentaalsed või muud tõendid. Kui taotleja ütluste teatavaid aspekte ei toeta dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 p-des a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud (vt C-56/17: Fathi, p-d 86-87). Siinsel juhul ei ole need tingimused täidetud, sest kaebaja avaldused ei ole nende kogumis loogilised ega usutavad ning ta ei ole andnud rahuldavaid selgitusi vastuolude kohta tema ütlustes.
15.Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel väitis kaebaja, et tema kodukülas saadi teada tema homoseksuaalsusest, teda peksti ja ta oli sunnitud oma külast lahkuma. Hiljem aga kinnitas, et teda ning tema partnerit filmiti pealinnas Dakaris, rohkem ei ole tal oma päritoluriigis probleeme olnud ning peksmise juhtumit pole aset leidnud. Vastuolusid esineb ka muudes küsimustes. Näiteks, kas ja kuidas kaebaja lapsena mõistis, et ta on
Seneweb, 123dakar.com: Almadies- Ponty- Fann : les Coins secrets des homosexuels, 29.06.2011 https://www.seneweb.com/news/Societe/almadies-ponty-fann-les-coinssecrets-des-homosexuels_n_47355.html
5(7)
3-24-997 homoseksuaal; millal ja mis asjaoludel kaebaja oma õele seksuaalsest orientatsioonist rääkis; kas ta jätkas tööd pärast väidetavat filmimise juhtumit; kes andis kaebajale raha, et Euroopasse tulla; millal ja kuidas sai kaebaja tuttavaks oma viimase partneriga ning kas ja kui palju on kaebajal suhteid olnud.
16.Väidete muutmine, koosmõjus muude väidete lakoonilisusega ja vasturääkivusega, vähendab ka ringkonnakohtu hinnangul kaebaja üldist usaldusväärsust.
17.Kaebaja ütlustest nähtub, et ta ei ole kunagi sattunud Senegali võimude huviorbiiti LGBTkogukonda väidetava kuulumise tõttu. Samuti nähtub kaebaja ütlustest, et ilmselt ei ole kaebaja see, kelle väidab end olevat, s.o homoseksuaal. Seega ei ähvarda kaebajat Senegalis tagakiusamine VRKS § 4 lg 1 mõttes. Järelikult puudub kaebajal ka vajadus ja õigus saada rahvusvahelist kaitset. Kaebaja taotlus täiendava kaitse saamiseks
18.Inimesel, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, võib olla õigus saada täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu (VRKS § 22) ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (VRKS § 4 lg 3 p 2, kvalifitseerumisdirektiivi art 2 p f, art 15 punkt b). EL põhiõiguste harta art 19 lg 2 kohaselt ei tohi kedagi saata tagasi riiki, kus teda tõsiselt ohustab ebainimlik või alandav kohtlemine. Sama sätestab inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3, mille järgi ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Mõiste „reaalne oht“ viitab faktilistest asjaoludest lähtuval riskide hindamisel kohaldatavale tõendatuse tasemele ja selle kriteeriumiks on tõenäosus, mis ei või kahaneda lihtsalt võimaluseks (kohtujurist P. Pikamäe 11.02.2021 ettepanek asjas nr C-901/19, vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Vilvarajah jt vs Ühendkuningriik, p 111).
19.Kaebajale on õiguspäraselt keeldutud ka täiendava kaitse andmisest. Ringkonnakohus on eespool asunud seisukohale, et kaebaja ei ole veenvalt tõendanud, et ta on homoseksuaal. Seetõttu ei kuulu kaebaja sotsiaalsesse gruppi, keda võib ohustada päritoluriigis ebainimlik või alandav kohtlemine. Päritoluriigi territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga seal viibiva isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks päritoluriigis surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemisviis. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld
20.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja (vt VSS § 7 2 lg-d 1 ja 11) võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset seetõttu, et see taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2) ning kui välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta (VSS § 72 lg 2 p 3). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3).
21.Kaebajale tehtud kohe sundtäidetav ettekirjutus lahkuda päritoluriiki on õiguspärane. Kaebaja on PPA-le kinnitanud, et ta ei kavatse ettekirjutust vabatahtlikult täita. Kaebajal puuduvad Eestis ja Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, 6(7)
3-24-997 samuti pole tal terviseprobleeme, mis takistaks ettekirjutuse täitmist. Kinnipidamisel esitas kaebaja võltsitud Prantsusmaa isikutunnistuse. Seega on VSS § 7 2 lg-s 2 p-des 1–3 sätestatud tingimused täidetud ning PPA-l oli õigus teha kaebajale kohe sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA on vaidlustatud otsuses lahkumisettekirjutuse tegemisel piisavalt kaalunud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist.
22.Kaebaja väljasaatmine päritoluriiki ei ole vastuolus ka non-refoulement’i põhimõttega (VSS § 171), sest kaebajat ei ohusta päritoluriigis ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine. Seega on kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus õiguspärane.
23.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Kui sissesõidukeelu tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib seda kohaldada lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 7 4 lg-d 3 ja 4). Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt k Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). Nagu eespool märgitud, võis PPA teha kaebajale lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega andmata. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et PPA oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 38; 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Kaebaja puhul selliseid asjaolusid ei esine. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32). Halduskohtu põhjendused on õiged ka sissesõidukeeldu puudutavas osas. Menetluslikud otsustused
24.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2024 otsus muutmata.
25.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
26.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.