Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
09.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1023
Haldusasi
X kaebus Tallinna väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Vanglalt
kahjuhüvitise
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale haldusasjas nr 3-23-1023.
Tagastada Xle digitoimiku lehtedel 321‒329 ja 332‒336 asuvad määruskaebuse lisad.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1023 resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus keeldus kaebaja riigilõivu maksmisest vabastamisest. Saata tühistatud osas asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-1023
1.X esitas 09.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.05.2023 ja 19.05.2023) Tallinna Vangla tekitatud kahju 69 880 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja alates veebruarist esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluseid ja vastamise aeg lõppes 08.05.2023. Dr AK, dr KE ja Tartu Vangla peaarst on moonutanud ekspertiisile antavat informatsiooni, esitades ebaõiget infot, et kaebaja on sõltlane. Seetõttu andis ekspertiis kaebajale sõltuvusdiagnoosi, kuigi kaebaja ei ole kolm aastat alkoholi tarvitanud ja ravi diasepaamiga lõppes 20 kuud tagasi. Kaebaja on elu jooksul tarvitanud alkoholi vaid kuus kuud. Kaebajale polnud kuni 13.02.2023 tagatud piisav arstiabi. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2023 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli lühidalt välja tuua kaebuse nõuded ja alus ning faktilised tagajärjed, mida kaebaja käsitab kahjuna, samuti ära näidata, kuidas tekkis kahjusumma 69 880 eurot. Sama määrusega palus kohus Tallinna Vanglal vastata, kas kaebaja on kohustusliku vaidemenetluse hüvitamiskaebuse esitamiseks läbinud ning esitama menetlusega seotud dokumendid.
3.X esitas 12.06.2023 vastuse halduskohtu 07.06.2023 käiguta jätmise määrusele. Kaebaja selgitas, et talle on tekkinud kahju seoses inspektor-kontaktisik KK koostatud iseloomustusega, milles on esitatud väärinfot, et kaebaja on sõltlane. Sellega alandati kaebaja väärikust ja kahjustati tervist, sest kaebaja vigastas end iseloomustust lugedes. Lisaks alandas kaebaja väärikust ja kahjustas tema tervist Tartu Vangla arst dr SK, kes määras kaebajale vale ravi, hoidis kaebajat ruumis kinni ning saatis kaebaja konvoiga haigena sõltuvusdiagnoosiga Tallinna Vanglasse. Dr SK väitis anamneesis, et kaebaja vigastas end, et karistusest pääseda, mis on väär. Vigastused olid peahaavad ja reaalsed. Kaebaja palus eemaldada menetlusest juristid AR ja AK ning dr AK, kes on esitanud oma vastustes kaebaja tervise kohta valeinfot, rikkudes sellega kaebaja tervist.
4.Tallinna Vangla selgitas 20.06.2023 vastuses halduskohtule, et X kaebusest võib järeldada, et see on esitatud seonduvalt Tallinna Vangla 15.05.2023 vastusega nr 5-37/23/17-4 kahju hüvitamise taotlusele.
5.X esitas 22.06.2023 ja 03.08.2023 Tallinna Halduskohtule avaldused, milles palus liita haldusasja menetlusse haldusasjas nr 3-23-574 esitatud materjalid ja luua liitmenetlus, kuna kohus ei vaadanud haldusasja nr 3-23-574 läbi. Kaebaja palus hüvitada dr KE tekitatud kahju 15 000 eurot. Kaebaja ei ole dr KE-lt kolme kuu jooksul mingit ravi saanud. Arstid eitavad ajukahjustust, kaebajale pole tehtud peapilti ja ei ole alatest märtsist 2020 võimaldatud neuroloogi vastuvõttu. Dr E väidab, et kaebajal ei ole diagnoositud skisofreeniat, vaid tal on sõltuvus, mis ei vasta tõele. Kaebaja selgitas, et kahjunõude 15 000 eurot osas on tal vaidemenetlus läbimata. Kaebaja palus liita nõuded 69 880 ja 15 000 eurot ning kohtul määrata õiglane hüvitis. Kaebaja nõuab kahju enda kui invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimise eest. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset (tegeleda kaebaja meelepetetega; teatada ette, kui keegi kaebaja juurde tuleb; asjakohast ravi ja toidulisandeid; dr KE taandamist ametist).
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.08.2023 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebajal tuli täpsustada 22.06.2023 avaldust ja taotlusi ning selgitada, kas kaebaja soovib kaebust muuta või on kaebuse asjaolusid täpsustanud. Samuti tuli kaebajal selgitada, kas dr SK ja dr KE tegevuse osas on läbitud kohtueelne menetlus, täpsustada kahjunõude suurust ja riigi õigusabi vajadust.
7.X esitas 28.08.2023 vastuse halduskohtu 16.08.2023 määrusele (täiendatud 15.09.2023, 18.09.2023, 25.09.2023). Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja 2(6)
3-23-1023 määrata kaebajale esindaja. Kaebaja selgitas, et soovib 69 880 euro asemel Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 16 000 eurot. Kaebaja palus kohtul määrata õiglane summa, mis on võrdne või ületab 16 000 eurot. Kaebaja ei soovi esitada kaebust dr KE peale, küll aga dr SK peale. Kaebaja palus 15.09.2023 menetlusdokumendis kohaldada esialgset õiguskaitset seonduvalt lukustatud kambris hoidmisega ning riiete ja isiklike asjade keeluga.
8.Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2023 määrusega kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 1050 eurot tasumiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 2), tagastas kaebuse dr SK väidetavast õigusvastasest tegevusest tekkinud kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 3), andis vastustajale esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse esitamiseks 10-päevase tähtaja (resolutsiooni p 4), ning määras asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga (resolutsiooni p 5). Kaebaja soovib kahju hüvitamist 69 880 eurot, millele lisandub 16 000 eurot. Kaebaja on välja toonud, et 16 000 lisanduva euro asemel võib kohus ise määrata õiglase summa, kuid see ei tohi olla väiksem kui 16 000 eurot ehk kokkuvõtvalt soovib kaebaja kahju hüvitamist siiski minimaalselt 85 880 eurot. Riigilõiv antud summalt on 1050 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal võimalik riigilõivule ja advokaadile tekkivaid kulutusi tasuda. RÕS § 7 lg 1 kohaselt keeldutakse riigi õigusabi andmisest juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ja seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. Kohtule arusaadavalt on kaebajale kahju tekkinud seoses vanglaametniku KK poolt Vabariigi Presidendi Kantseleile koostatud iseloomustusega, millega väidetavalt alandati kaebaja väärikust ja teotati tema head nime ning ühtlasi tekitati tervisekahjustus. Lisaks alandas kaebaja väärikust Tartu vangla arst dr SK, pannes kaebajale väära diagnoosi, hoides teda ruumis kinni ja tekitades seetõttu kaebajale tervisekahjustuse. Samuti tekkis kahju dr AK ning vangla ametnike AK ja AR ebaausa tegevusega kaebaja suhtes. Tallinna Vangla poolt saadetud dokumentidest nähtub, et Tallinna Vangla on kaebaja kahju hüvitamise nõuet menetlenud 15.05.2023 ning ei ole eelnimetatud vanglaametnike tegevuses õigusvastast tegevust tuvastanud. Kohus on kaebajale varasemalt selgitanud, et kinnipidamisega kaasnevad paratamatult ebameeldivused, kuid see ei tähenda, et need tooksid kohe kaasa vastuolu inimväärika kohtlemisega. Kohtule ei selgu, et vanglaametnikud oleksid kaebaja väärikust alandanud viisil, mis tooks kaasa RVastS § 9 lg 1 kohase rikkumise. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kokku 85 880 eurot (RVastS § 9 lg 1). RVastS § 9 lg 2 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Hüvitise määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta elatustaset (nt Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-18-562). Arvestades, et kaebaja nõuab minimaalselt 85 880 eurot, on tegemist selgelt ebamõistlikult suure kahjuhüvitise nõudega. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetluses osalemise kogemus, ta on aastate jooksul algatanud ja läbinud mitmeid kohtumenetlusi ning ta peaks olema võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene, asjas ei esine tungivat avalikku huvi ja menetluses osalemine ei ole edukas. 3(6)
3-23-1023 HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on varem sidunud rahalise nõude 69 880 eurot just dr SK tegevusest tekkinud kahjuga, kuid kohtule ei selgu, et vastavas osas oleks kaebaja nõuetekohase kohtueelse menetluse läbinud. 28.08.2023 vastuses seob kaebaja summa 69 880 eurot vastustaja pahatahtliku tegevusega, mis takistas kaebaja vabastamist (eelkõige KK hinnanguga). Kuna dr SK tegevuse osas pole läbitud eelmenetlust vanglas, tagastab kohus kaebuse nõudes dr SK õigusvastase tegevusega tekkinud kahju hüvitamiseks. Ebaselge on väidetava kahju ulatus, kuid kuna kohus tagastab nimetatud nõudes kaebuse, ei määra kohus võimaliku kahju hüvitise summat kindlaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X esitas 11.10.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 23.10.2023, 01.11.2023 ja 06.11.2023). Halduskohus on olnud erapoolik. Kaebaja palub vaadata kohtuasi läbi erinevas koosseisus (TsMS §-d 23 ja 27). Kohus ei ole kaitsnud kaebaja põhiõigusi ning on võtnud vangla seisukohti absoluutse tõena. Kaebaja palub tühistada nõuded 85 880 eurot ja 16 000 eurot, ning võtta asi menetlusse õiglase kohtu poolt määratud summaga. Samuti palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest ning määrata talle riigi õigusabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Kaebaja on määruskaebemenetluses esitatud järgmised dokumendid: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 15.05.2020 väljavõte X haigusloost nr 301697 (dtl 321‒322), Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standard „Tervishoiuteenused vanglates“ (dtl 323‒326), Eesti Töötukassa 14.12.2022 otsus nr TVH/22/050575 (dtl 327), ravimi Olanzapine Accord infoleht (dtl 328‒329), pöördumised õiguskantsleri poole (dtl 332‒336). Ringkonnakohus tagastab esitatud dokumendid kaebajale, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
12.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 4(6)
3-23-1023 Tallinna Vangla 20.06.2023 vastusest halduskohtu kohtunõudele ei nähtu, et kaebaja oleks dr SK tegevusega tekitatud kahju osas esitanud kaebuses toodud asjaoludel vanglale kahjunõude, see oleks tagastatud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Seetõttu ei ole kaebaja läbinud HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust, ning halduskohus tagastas 05.10.2023 määruse resolutsiooni p-ga 3 õigesti kaebuse dr SK tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
13.Halduskohus jättis 05.10.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kogusummas 85 880 eurot, ning kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu 1050 eurot ja õigusabi eest tasumiseks.
14.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt viidanud nii inimväärikuse alandamisega tekkinud kahjule kui tervisekahjule. Halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel leidnud, et vanglaametnikud ei ole kaebaja väärikust alandanud viisil, mis tooks kaasa RVastS § 9 lg 1 kohase rikkumise, ning kahjunõue tervise kahjustamise eest on ebamõistlikult suur. Samas ei ole halduskohus kindlaks teinud, millises summas taotleb kaebaja kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest ja millises summas tervise kahjustamise eest. Eelneva eristamine on vajalik seetõttu, et tervisekahju hüvitamise nõude osas on kaebus riigilõivuvaba, kui väidetav kehavigastus või terviserike pole ilmselgelt põhjendamata (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12; Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2020 määrus nr 3-3-1-12-10, p 9), muu mittevaralise kahju osas (sh inimväärikuse alandamine) kuulub aga kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte üle 1050 euro (RLS § 60 lg 2). Samuti on halduskohus 05.10.2023 määrusega menetlusabi taotlust lahendades ja riigilõivu tasumise nõuet esitades jätnud arvestamata, millise osa kahjunõude summast moodustas dr SK tegevusega tekkinud kahju, mille osas kohus sama määrusega kaebuse tagastas. Seega on halduskohus lahendanud menetlusabi taotluse ennatlikult. Halduskohus oleks pidanud eelnevalt laskma kaebajal täpsustada, millise konkreetse õigushüve rikkumise eest ja millises summas kaebaja kahju hüvitamist taotleb.
15.Halduskohus põhjendas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, ning põhjusel, et seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Hinnang sellele, kas isik suudab halduskohtus ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud tagajärgi kõige paremini selgitada kannatanud isik ise. Kaebaja raske puue võib tal küll raskendada oma õiguste iseseisvat kaitsmist, kuid kaebaja senistest halduskohtusse pöördumistest ei saa järeldada, et ta ei suudaks oma õigusi halduskohtus kehtiva uurimispõhimõtte ja kohtu selgitamiskohustuse abiga piisavalt kaitsta. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama varasemale kohtupraktikale või õigusnormidele, vaid piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Ringkonnakohus möönab, et vaidluse on muutnud keeruliseks asjaolu, et kaebaja on esitanud kohtumenetluses ohtralt ühe dokumendina vormistatud avaldusi ja taotlusi, mis käsitlevad läbisegi mitut kohtuasja ja mis 5(6)
3-23-1023 raskendab avaldustes orienteerumist. Kaebaja avaldustest võib ka järeldada, et tal endal puudub algatatud menetlustest ja esitatud taotlustest ülevaade. See ei õigusta praeguses olukorras siiski esindaja määramist. Kohtu ülesanne on kindlaks teha vaidluse ese, suunata kaebajat esitama tulemuslikumaid taotlusi ning hinnata, kas kaebaja on varem esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel, mis on juba kohtu menetluses; samuti hinnata seda, kas kaebaja kasutab oma menetlusõigusi heauskselt (HKMS § 2 lg 5, § 28, § 120 lg 1 p-d 1, 3 ja 8). Kokkuvõttes ei ole alust eeldada, et kaebaja ei saaks soovi korral enda õiguste kaitsmisega ise hakkama. Väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega tekitatud kannatused ja negatiivseid tagajärjed on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad avalikkusele. Neid asjaolusid oskab kõige paremini selgitada kaebaja ise. Seega on põhjendatud taotluse rahuldamata jätmine ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
16.Kaebaja on esitanud määruskaebuses asja lahendava halduskohtu kohtuniku taandamise taotluse. HKMS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes TsMS §-e 23‒30. TsMS § 24 lg 1 sätestab, et kohtuniku taandamisavaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei saa ringkonnakohus taotlust lahendada ja see tuleb esitada halduskohtule.
17.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ja tühistada halduskohtu 05.10.2023 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles kohus keeldus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamisest. Tühistatud osas saadab ringkonnakohus asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.