Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-23-338 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-23-338 Vald ei ole arendanud välja kava õpilaste transpordiks ja selle maksumus on hüpoteetiline. Kaebajal on keeruline transportida pere lapsi erinevatesse asulatesse. Kaebaja lapsed ei pea võimatuks ühistranspordi kasutamist ning kasutavadki koolis käimiseks enamasti ühistransporti. See on lihtsalt raskendatud ja keerukas. Kaebaja lapsed on keskmisest nõrgema tervisega, mõlemal on ärevushäire ehk kergem sotsiaalne puue. Neile on igasugune suurem rahvahulk, müra ja tähelepanu vastunäidustatud. Kaebaja lastel on ka liigeste hüpermobiilsus, käevärinad, astma jms. Nende probleemidega on kaebaja pöördunud arsti vastuvõtule (endise perearsti asemel) 2023. a aprilli lõpus. Kaebaja proovis probleemidega pere keskis niisama toime tulla. Ärevushäire on hüppeliselt kasvanud viimase 4 aasta jooksul seoses erinevate kriisidega. Lapsed on soovinud, et ärevusele keegi pidevalt ei viitaks. Koolid alles kohanevad, kuidas kohelda ärevushäiretega õpilasi. Lähim kool kuhu minna, oleks Vändra Gümnaasium, kuid seal esineb palju koolikiusu ja viletsat suhtumist väljastpoolt tulnud õpilaste osas. Vändra Gümnaasiumis on suur puudus tugispetsialistidest. Lisaks õpilastele ei soovi ka õpetajad sinna tööle asuda. Koolikiusust ei julge inimesed rääkida. Kooli säilimine on vajalik laste vaimsele tervisele. Pärnjõe kool on vallas tuntud kui vaikne kool. Koolis ei ole koolikiusu, tunnid on vaiksed ja rahulikud, koolimaja on avar ning kõik õppeklassid on esimesel korrusel. Pärnjõe koolis õppides on kaebaja laps olnud olümpiaadidel esikolmikus, samas kui Vändra Gümnaasiumi õpilasi esikolmikus ei ole. Kooli sulgemine mõjub halvasti kogu kooliperele ja õppeedukus kipub langema. Kooli sulgemise protsess algas juba 2022. aasta oktoobris. Vallavalitsus ei võimaldanud kaasarääkimist. Rahvaalgatusele ei järgnenud mingit reaktsiooni. Otsuse tühistamise eelnõu ei menetletud. Kooli sulgemisele eelnenud analüüs on üldsõnaline ning koostatud enne COVIDpandeemiat, Euroopas sõja puhkemist ja vaimse tervise teemade teravaks muutumist. Kogukond oli leidnud sponsori, kuid seda varianti ei arutatud. Vald on teinud kulutusi mujale – uute sõidukite ostuks jne, ning valla eelarvest nähtuvalt ei ole vaja kokkuhoidu planeerida. Lisaks on tõstetud vallavalitsuse liikmete palkasid. Kooli ülalpidamiseks vajalikud summad on võimalik leida targemalt majandades. 2023. aastaks koolile koostatud eelarve on piisav, et kataks napilt ära kogu tööjõukulu, mis näitab, et vald on valmis, et kool võib jätkata kolmeastmelisena.

3-23-338 maailmavaatelisele või religioossele käsitlusele, eriti kuivõrd tegemist on avaliku teenusega, mida rahastatakse ühisest eelarvest. Neid õiguseid saab kaitsta ennekõike õigusega luua erakoole. PS § 37 lg-d 2 ja 3 aga ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist, sh senistel tingimustel, vaid kohaliku omavalitsuse üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimuses laialdane autonoomia. Lapsevanemal on subjektiivne õigus nõuda, et lapse haridust puudutav avaliku sektori kaalutlusotsus oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kohalik omavalitsus peab kooliastme sulgemisel kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju. Kaebaja saab tugineda oma õiguste kaitsel ka põhiõigusele heale haldusele (PS § 14). Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on selgitatud, et kooli ümberkorraldamisel on koolitransport tagatud koolibusside ja ühistranspordiga kõikidele 7.–9. klassi õpilastele Vändra Gümnaasiumisse. Kaebaja elab koos lastega Pärnjõe koolist 3,8 kilomeetri kaugusel ning kaebaja lapsed kasutasid Pärnjõe kooli jõudmiseks maakonnaliinibussi. Vändra Gümnaasium, mis võiks olla kaebaja esimene eelistus laste haridustee jätkamisel, asub kaebaja elukohast orienteeruvalt 5,6 kilomeetri kaugusel (kuid teises suunas). Õpilasvedu on nõudepõhine, st iga õppeaasta alguses koostatakse sõiduplaan, et igale õpilasele oleks tagatud kooli jõudmine. Kuna kaebaja lapsed kasutavad juba praegu ühistransporti, ei nähtu, et transpordi kättesaamatuse tõttu võiks neile muutuda põhiharidus kättesaamatuks. Ühistranspordiga 5,6 km läbimist, sh vajadusel ka peatustega, ei saa pidada ülemääraseks ajaliseks koormuseks. III kooliastmes peab õpilane olema niipalju iseseisev, et suudab koolibussiga liikuda alla kümne kilomeetri kaugusel olevasse kooli. Kui kaebaja lapsed vajavad ühistranspordiga või kooliga kohanemiseks tugiisikut, on vastustajal kohustus korraldada selle teenuse tagamine (sotsiaalhoolekande seaduse §-d 23 ja 24). Õpilasele tuleb tagada koolis talle vajalik tugi (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 46 jj). Otsuse seletuskirjas on toodud (lk 8), kuidas on vajalikud tugimeetmed tagatud õpilastele, kes jätkavad õpinguid Pärnjõe asemel Vändra Gümnaasiumis. Kaebaja lapsed ei ole Pärnjõe koolis olnud õpilasteks, kellele oleks olnud seni tagatud kooli poolt määratud tugi. Vastustaja on kinnitanud, et temani ei jõudnud koolist mistahes teavet kaebaja laste täiendava toe vajaduse kohta. Ei saa välistada, et laste klassijuhataja, kes on samal ajal haridusliku erivajaduse (HEV) koordinaator, tegi laste õppetöös jooksvalt kohandusi, kuid see ei ole tugi PGS § 46 jj mõttes, mis oleks määratud asjakohast menetlust järgides. Eeltoodust tulenevalt pidi vastustaja lähtuma sellest, et kaebaja lastel on tavapärane PGS-is reguleeritud õpe. Kaebaja on toonud välja laste diagnoosid, mille tõttu kaebaja leiab, et lastel on vajalik jätkata nimelt Pärnjõe koolis. Osad diagnoosidest või abivahenditest on sellised, mida võib pidada laialt levinuks – nt prillid või breketid ja neid tingivad diagnoosid, need ei saa tingida laste vajadust eraldi toe järele. Kaebaja on oma laste terviseseisundi kohta asunud tõendeid koguma ja ravi saama alles kohtumenetluse ajal. Kui lapse terviseseisund on välja selgitamata, tervishoiuteenuse osutajalt koolile suunised saamata (vajadusel kaasates HEV nõustamismeeskonna, Rajaleidja jne) ning kool teavitamata, siis ei ole võimalik vastustajal tagada tuge Pärnjõe koolis ega ka mistahes muus elukohajärgses või vanema valitavas koolis tulevikus. Kaebaja laste väidetavad erivajadused või tervisest tulenevad eripärad olid seega koolile teadmata ning nagu nähtub kaebaja toodust, sellist eraldi tuge lapsed (ja selle kaudu ka vanem) ei soovinudki. Kaebaja oli piisavalt menetlusse kaasatud, sh on vastustaja kirjeldanud esimest küsimustikku oktoobris 2022. Ka siis, kui lapsed on harjunud väiksema kooliga, kus konkreetne klassijuhataja teeb kohandusi õppes, ei loo see kaebajale subjektiivset õigust olukorra jätkumisele, sh õpetamisele konkreetse õpetaja poolt ega ka õppele konkreetses koolihoones. Määrav on üksnes see, et elukohajärgses koolis, sh pärast vaidlustatud otsuse täitmist oleksid uues koolis 4(9)

3-23-338 võimalused õpilase arengu toetamiseks sellised, et (vähemalt) põhiharidus saaks omandatud. Toodud materjalidest ei nähtu, et juhul kui kaebaja lapsed vajaksid HEV õpilasele ettenähtud abi, jääks nad Vändra Gümnaasiumis ilmselgelt abita. Ka juhul, kui õppes Vändra Gümnaasiumis on mingid puudujääke, ei loo see nõudeõigust, et Pärnjõe kooli III aste peab säilima. Sellest võib tulla subjektiivne nõudeõigus konkreetse kooli vastu, mitte aga valla vastu koolivõrgu kindlal kujul säilitamiseks. Muutustega kohanemine võib olla keerukas, sh sõltumata sellest, kas muutus on paratamatu, isiku enda valikutest tulenev või kellegi teise valikutest tulenev. Eeltoodu ei tähenda, et koolivõrgus ega kooli korralduses on keelatud muutuste tegemine. Muutustega kohanemisel on väga oluline see, kuidas täiskasvanud alaealise ümber ise muutusele reageerivad ning kohanemismehhanisme rakendavad. Koolivõrgu korraldamine on suures osas väärtuspõhine ja otstarbekusele tuginev otsustus, mida piirab ka avaliku sektori finantsvõimekus. Seadusega antud raamides saab kohalik omavalitsus otsustada, kui palju väikekoole ja millise tihedusega on kohalik omavalitsus võimeline üleval pidama nii, et tagatud on koolihariduse kvaliteet ja ka kättesaadavus. Otstarbekuse ja poliitiliste valikute üle teostavad kohalikud elanikud kontrolli ennekõike korralistel kohalike omavalitsuse volikogu valimistel. Koolivõrgu ümberkujundamiseks peavad siiski olema mõistlikud ja asjakohased põhjendused. Nii on tagatud, et ümberkorraldamine ei ole meelevaldne suvaotsus ega ilmselgelt pahatahtlik. Vastustaja põhjendused koolivõrgu ümberkorraldamise avaliku huvi kohta ei ole ilmselgelt puudulikud ega õigusvastased. Lisaks rahaliste ressursside otstarbekale kasutamisele (õppevahendid, ruumid vms) on avalikuks huviks ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, seda enam III õppeastmes, kus ainetel on eraldi kvalifikatsiooniga aineõpetajad. Vastustaja on välja toonud pikema perspektiivi vallaülese haridusvõrgu arendamisel, sh võimaluse mitmekesistada õpet Vändra Gümnaasiumis paralleelklasside olemasolul; ning progümnaasiumi õpilaste juurdetoomisega gümnaasiumi tugevdamise. Gümnaasiumi säilitamine on valla põhimõtteline poliitiline valik, arvestades gümnaasiumi olulisust kogukonnale. Seletuskirja kohaselt suunatakse vabanev raha haridusvaldkonda tagasi (täiendavad õpetajad). Need on otstarbekuse alusel tehtavad otsused, mis ei ole ilmselgelt meelevaldsed ega ebamõistlikud. Rahandusministeeriumi andmeanalüütik on toonud välja, et võrdlustes naabervaldadega on Põhja-Pärnumaa vallas õpetajate keskmine töötasu 200–300 eurot madalam ning oluline on koolivõrk lähiajal korrastada ning vältida olukorda, kus koolide ülalpidamine käib omavalitsusele üle jõu. Avalikuks huviks on ka vastustaja ratsionaalsed kulutused haridusele. Laste arvu vähenedes suureneb kooli ülalpidamiskulu lapse kohta, mis tuleb teiste laste ja hariduskulutuste arvelt. Kaebaja leiab, et aluseks olnud uuringud on meelevaldsed ja rahvastikutrend on viimaste aastate jooksul muutunud. Arvandmed seda ei kinnita. Vastustaja andmetest nähtub rahvastiku vähenemise pikaajaline trend . Lühiajaline kõikumine ei pruugi seda ümber lükata. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada koolivõrgu pidamine. Koolivõrgu pidamise osaks on ka selle optimaalne lahendus – ühelt poolt kvaliteetse hariduse andmine, teiselt poolt üleliigsete kulutuste vältimine. Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgu kujundusõigus ka siis, kui seda ei tingi vajadus hoida kokku raha, vaid koolivõrgu kujundamisel võib olla asjakohaseks mistahes mõistlik põhjus, sealjuures kvaliteedi tõstmine, laiemate võimaluste pakkumine, gümnaasiumihariduse säilitamine vms. Ka võib ja peabki kohaliku omavalitsus teatud ulatuses toimima ettevaatavalt. Vastustaja ei pea ära ootama, kuni rahvastikuprognoos halveneb veelgi, vaid muudatusi on trende jälgides võimalik teha juba praegu.

5(9)

3-23-338 Kuna eelarveliste kulutuste tegemine on oluline osa poliitiliste otsuste rakendamisest, ei sekku kohus sellesse küsimusse, sh kas ja kuidas võiks raha muul viisil kasutada. Vastustaja ei käitunud õigusvastaselt, kui jättis arvestamata väitega, et kooli jätkamist soovinud toetaja oleks olnud valmis tasuma kooli jätkamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvesse vajaliku summa. Kaebaja väidetud toetaja isik on jätkuvalt teadmata. Eraannetuse eest munitsipaalkooliteenuse ostmine (st annetuse tegemine kindla vastutasu eest) asub õiguslikult n-ö hallil alal. Kui keegi soovib vabatahtlikult kooli rahastada, on võimalik asutada erakool. Õigus kvaliteetsele õppele ei tähenda, et lapse senine õppekorraldus, sh klassi suurus ei võiks muutuda. Kohalik omavalitsus vaatab haridusvõrku oma territooriumil tervikuna ja korraldab seda viisil, mis vastab ühelt poolt kogukonna huvidele ja teiselt poolt kohaliku omavalitsuse majanduslikele võimalustele. Pärnjõe kooli õpilaste ja klasside arvu arvestades õpib seal klassis keskmiselt 5 õpilast (46 õpilast 9 klassi kohta. Kaebajal ega tema lastel ei ole subjektiivset õigust nõuda, sh kvaliteetse hariduse tagamise eesmärgil, et tema laste õpe tagataks sisuliselt klassisuurusega, mis on väiksem või võrdne eriklassi laste arvuga (PGS § 26 lg 5). Vaidlustatud otsuse seletuskirja kohaselt on Vändras 9. klassis kokku 4 paralleelklassi (lk 7), millest kaks on väikeklassid (vastavalt 6 ja 1 õpilast). Asjaolu, et Vändra Gümnaasium on kaebaja hinnangul liiga suur, ei ole õiguste rikkumiseks piisav sedastus. Tegu pole Eesti mõttes suure kooliga. Arvestades kaasava kooli põhimõtet, ei nähtu, et kaebaja lastele jääks kvaliteetne ja kättesaadav haridus mõnes teises koolis, sh Vändra Gümnaasiumis tagamata. Kaebaja on tõstatanud Vändra Gümnaasiumis kiusamise küsimuse. Need väited on tõendamata viisil ja määral, mis tooks kaasa kaebuse rahuldamise. Koolikiusamine nähtusena Eesti koolides esineb ja võib esineda ka Vändra Gümnaasiumis. Ainuüksi koolikiusamise esinemine kuskil ei saa aga tuua kaasa seda, et konkreetne kool tunnistatakse kõlbmatuks. Vändra Gümnaasium on liitunud KiVa programmiga ja kaebaja esitatud tõendite kohaselt raporteeritakse koolis koolikiusamist Eesti keskmisega võrdluses samaväärsena või pigem vähem. Kiusamisjuhtude esinemine pole aluseks selleks, et kooli ei tohiks õpilasi lisanduda või teist kooli ei tohiks ümber korraldada. Otsuse seletuskirjast nähtub, et mitmed õpilased Pärnjõe külast õpivad hetkel Vändra Gümnaasiumis, mis ei viita sellele, et konkreetse kogukonna lapsi kiusataks. Soovi korral saavad kaebaja lapsed õpinguid jätkata ka Juurikaru Põhikoolis. Esitatud dokumentidest ei nähtu ilmselgeid puudujääke haldusmenetluses. Samuti ei nähtu, et kaebaja ja tema lastega seotud olulised asjaolud oleksid jäänud arvestamata. Kaebaja osales aktiivselt haldusmenetluses. Ärakuulamist või kaasamist ei saa lugeda puudulikuks, kui vastustajale olid koolipere vastuväited teada, kuid vastustaja ei nõustunud nende vastuväidetega. Otsuse seletuskirjas on kõiki siinses asjas olulisi küsimusi piisavalt käsitletud. Varasemate või hilisemate rahvaalgatuste menetlemisel tekkinud küsimused ei muuda 18.01.2023 haldusakti õigusvastaseks. Elanike algatuse puhul ei saa olla aga õigustatud ootust ega subjektiivset õigust nõuda, et volikogu ja valitsus selles esitatud ettepaneku tingimata õigusaktina vastu võtaks; tegemist on omavalitsuse kaalutlusotsusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-338 haridussüsteem on korrastamata ning vallal pole suletava kooliosa laste vanematele pakkuda alternatiivi. Kohus jättis arvestamata, et Vändra Gümnaasiumi tugivõrgustik on olematu, pedagooge ja kvalifitseeritud spetsialiste on puudu. Kogukond ja vald on kursis koolis toimuva kiusamisega. Vaatamata kooli III astme sulgemisele, loodi Pärnjõe kooli väikeklass neljale HEV-õpilasele, et nad saaksid oma koolimajas põhikooli lõpetada. Need õpilased nimetati Vändra Gümnaasiumi koosseisu, neid õpetavad kaks õpetajat viidi palgaalluvuse ja töökoha nimetuse poolest samuti Vändra Gümnaasiumi koosseisu. Tegemist on formaalse numbrite ümbermängimisega, mitte kooli ümberkujundamisega. Pärnjõe koolist lahkuma pidanud õpilastest läks vaid üks Vändra Gümnaasiumisse, ülejäänud 5 suundusid naabervaldade koolidesse. Seega ei ole valla eelarves saavutatud mingit võitu. Toimunud haldusmenetlus oli kaheldava väärtusega. Vald oleks pidanud arvestama kogukonna korraldatud rahvahääletusega. Seda tähelepanuta jättes rikkus vald PS §-i 46. Valla finantskäitumisest ei nähtu, et vallal oleksid puudunud vahendid vaidlusaluse kooli pidamiseks. Vallavanem seadis prioriteediks kultuuri toetamise ning nn kõrgkultuuri toomise valda. Sellega seoses tehti mitmeid küsitavaid kulutusi ja investeeringuid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 järgi peaks prioriteediks olema põhikoolide ülalpidamine, mitte toreduslike projektide elluviimine. Kogukond pakkus vallavalitsusele erarahastuse tuge kooli täismahus lahti hoidmiseks, kuid vald keeldus sellest põhjendamatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-23-338 tõendid halduskohtule hilinenult 31.05.2023 ehk peale kohtuotsuse tegemist ning halduskohus ei saanud nende juurdevõtmise üle enam otsustada. Ringkonnakohus nõustub samas vastustajaga, et esitatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid halduskohtu seisukohtade ebaõigsuse. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses teinud uuringutele konkreetseid viiteid, kuid kontekstist võib järeldada, et ta soovib tõendada Vändra Gümnaasiumi ebapiisavat taset. Ringkonnakohus märgib, et kuigi rahuolu Pärnjõe kooliga võib olla Vändra Gümnaasiumiga võrreldes suurem, ei saa sellest järeldada, et Vändra Gümnaasiumis ei pakuta nõuetekohast põhiharidust. Rahuolematus kooliga ei ole valdav. Uuringutest ning nendes kajastatud lapsevanemate ja õpetajate subjektiivsetest hinnangutest ei tulene vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 õigusvastasust. Lisaks tuleb arvestada, et uuringud koostati peale vaidlustatud haldusakti andmist, mistõttu ei saanud vallavolikogu nendega arvestada. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

3-23-338 formaalseks. Samuti ei oma otsuse kontekstist tähendust, et Vändra Gümnaasiumisse suundus õppima vaid üks Pärnjõe kooli III kooliastme õpilane ning ülejäänud 5 läksid naabervaldadesse. Koolivõrgu korrastamine on pikaajalise mõjuga protsess ning selle tulemuslikkust ei saa hinnata vaid kõnealuse 6 pere valikutest lähtuvalt.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.