1.Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.01.2023 otsusega nr 1 „Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine“ korraldatakse alates 01.09.2023 ümber Pärnjõe Kooli tegevus (p 1), lõpetatakse Pärnjõe Koolis III kooliastmes (7.–9. klass) koolitustegevus (p 2) ja nähakse ette, et alates 01.09.2023 on Pärnjõe Kooli tegutsemise vorm põhikool-lasteaed, kus õpe põhikoolis toimub I ja II kooliastmes (p 3). Otsuse järgi tuleb vallavalitsusel teha ümberkorraldavad tegevused 01.07.2023–31.08.2023.
3-23-338 Otsuse põhjenduste järgi koostas Cumulus Consulting OÜ koostöös töörühmaga 2019.–2020. a-l Põhja-Pärnumaa valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava aastani 2040, milles toodi välja vajadus koolivõrku optimeerida. Valla haridusvõrgu ümberkorraldamisel tuleb leida tasakaal võimalikult kodulähedase asukoha (olemasoleva koolivõrgu säilitamine) ja rahaliste võimaluste vahel palkade, õppesisu ja õppetingimuste parandamiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu kinnitas arengukava 22.10.2020 määrusega nr 19 „Põhja-Pärnumaa valla hariduse ja noorsootöö arengukava aastani 2040 kinnitamine“. Arengukava tegevuste ja investeeringute kava p 3.1.13 näeb ette vallavalitsusele täitmiseks Pärnjõe Kooli ja lasteaia ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise aastatel 2021–2023. Vallavalitsus tegi ettepaneku Pärnjõe Kooli tegutsemise vormi muutmiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 2 p 5 alusel nii, et kool jätkab tegevust I ja II kooliastmes. Pärnjõe Koolis õpib 2022./2023. õppeaastal 46 õpilast üheksas klassis ja lasteaia liitrühmas käib 16 last. 2023. a sügisel oleks prognoosi kohaselt I klassi tulijaid 4. Järgnevate aastate prognoosis ei ole õpilaste arvu kasvu ette näha. Kolmanda kooliastme tegevuse lõpetamine puudutab järgnevatel aastatel maksimaalselt 17 õpilast. Kõikidele õpilastele on tagatud õppekohad ja koolitransport 7 km kaugusel asuvasse Vändra Gümnaasiumisse. Lasteaia osa jääb Pärnjõel edasi tegutsema. Vallavalitsus ja -volikogu lähtuvad koolivõrgu korrastamisel Põhja-Pärnumaa haridus- ja noortevaldkonna arengukavast aastani 2040, riiklikust haridusstrateegiast ning võtavad arvesse koolivõrku vallaüleselt. Õpivõimaluste vastamiseks ühiskonna ja tööturu vajadustele on kohalikul omavalitsusel oluline tagada kodulähedane alusharidus ning tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes (arengukava lk 5). 18.01.2023 otsuse nr 1 seletuskirja kohaselt on Pärnjõe Koolis 01.09.2022 seisuga 8,45 õpetaja, 0,7 direktori, 0,2 õppealajuhataja ja 0,23 logopeedi ametikohta, milleks on eelarves arvestatud tööjõukulu 259 060 eurot. Riik annab vahendid õpetajate tööjõukuludeks 133 641 eurot. Vallal tuleb Pärnjõe Kooli õpetajate palgafondile juurde maksta üle 125 000 euro aastas, millele lisanduvad kohalikust eelarvest tasustatavad ametikohad aastase palgafondiga 93 189 eurot, lasteaiaõpetajate töötasud aastase palgafondiga 49 955 eurot (kokku 268 144 eurot) ja majandamiskulud 67 780 eurot. Töötasude vähenemine vastavalt ametikohtade vähenemisele on kuueklassilise kooli puhul 162 000 eurot. Vändra Gümnaasiumisse on vajalik luua 3,5 õpetaja ametikohta tööjõukuluga aastas 79 348 eurot. Kolmanda kooliastme ümberkorraldamisega vabaneb aastas 82 652 eurot õpetajate palgatoetust, mille saab suunata valla õpetajate ja tugispetsialistide töötasudeks. Pärnjõe Kooli lapsevanemate seas on läbi viidud kaks küsitlust (30.09.–10.10.2022 ja 18.11.– 22.11.2022). Esimesele vastas 37 lapsevanemat. Esimese küsitluse tulemusena valiksid 2023. a sügisel 21 lapsevanemat oma lapsele õpingute jätkamiseks kooli väljaspool valda, viis lapsevanemat Vändra Gümnaasiumi, kaks lapsevanemat Tootsi Lasteaed-Põhikooli ja üks lapsevanem Juurikaru Põhikooli. Teine küsitlus viidi läbi konkreetselt 6.–8. klassi õpilaste vanemate seas ja küsitlusele vastas 17 lapsevanemast 16. Vastuste kohaselt jätkaks 6.–8. klassi õpilastest 9 last õpinguid Tootsis, 2 Eidaperes või Järvakandis, 2 Toris või Pärnus ning 1 laps Juurikaru Põhikoolis. Kaks lapsevanemat vahetaksid elukohta. Seega selguvad vajadused 2023. a sügisel. Erinevates kooliastmetes on õppe sisule ja õpikeskkonnale ka erinevad ootused. Kolmandas kooliastmes (7.‒9. klassis ehk vanuses 14–16 eluaastat) suureneb õpilaste eneseregulatsioon ja vastutus iseseisvaks õppimiseks, mis tagab hilisemas elus parema hakkamasaamise ja valmiduse iseseisvumiseks. Oluline tegur sellele on ka võimaluste lisandumine huvitegevuseks ja laiem suhtlusringkond. Samas tuleb paindlikkuse, kohanemisvõime ja sotsiaalsete oskuste 2(9)
3-23-338 arenguks tagada õpilastele võimalused kogeda uusi olukordi ja suhelda erinevate inimestega. Õpingute edukaks jätkamiseks järgmistel haridustasemetel on vaja, et koolis oleks individuaalseid vajadusi arvestav karjääriõpetus. Vändra Gümnaasiumi 8. ja 9. klassis on karjääriõpetus (kokku 35 tundi). Kolmandas kooliastmes lisanduvad mitmed uued õppeained. Kvaliteetse õppe vältimatuks eelduseks on kvalifitseeritud, oma ainevaldkonnas professionaalsete õpetajate olemasolu, lisaks eeldavad lisanduvad õppeained spetsiifilisemat õppekeskkonda (nt keemia- ja füüsikakabinet). Vallaeelarve ei ole võimaldanud tagada Pärnjõe Koolis kõiki kolmandas kooliastmes vajalikke ainekabinette ja tehnoloogilisi vahendeid. Vändra Gümnaasiumis on tänapäevase sisustusega labor, kus on loodud kõik võimalused õpilastele parima õppekvaliteedi tagamiseks. Pärnjõe Koolis saavad sel õppeaastal nõustamismeeskonna määratud tuge kolm õpilast. Kui õpilased jätkavad õpinguid Vändra Gümnaasiumis, on need tugimeetmed jätkuvalt tagatud. Võimalik on pakkuda üks-ühele õpet kui ka õpet väikeklassis. Õpilasele, kes õpib praegu üksühele õppes, on võimalik tagada jätkuv õpe Pärnjõe Koolis (on Vändra Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas) sama õpetajaga, õpetaja töötasustamine toimub Vändra Gümnaasiumi õpetajate töötasust. Lasteaiaosas on sel õppeaastal 16 last ja see on ka lasteaia ruumide mahutavuse piir. Sellise laste hulga juures on vajadus lisaruumi järele, milleks praegu võimalused puuduvad. Vändra Lasteaia ruumipuuduse üheks lahenduseks oleks see, kui Pärnjõe lasteaia piirkonna lapsed käiksid Pärnjõe lasteaias, mitte Vändras. Pärnjõel tegutseb ka Põhja-Pärnumaa Raamatukogu Pärnjõe haruraamatukogu, mis asub praegu korterelamus. Pärnjõe kooli ümberkorraldamise tulemusena tekib võimalus kolida raamatukogu koolihoonesse ja suunata korter müüki kui põhitegevuseks mittevajalik vara või anda rendile.
4.X esitas 16.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks. Kaebaja on kahe Pärnjõe Kooli 7. klassis õppiva lapse vanem. Vastustaja ei ole Pärnjõe kooli ümberkorraldamisel kaebaja laste õigustega arvestanud. Kaebaja lapsed ei ole võimelised vastustaja pakutavas koolis õppima ega ka sinna ühistranspordiga liikuma. Kaebaja laste terviseseisundi tõttu ei ole ühistransport ega suurem kool kaebaja lastele sobiv. Pärnjõe Kool on tuntud vallas kui vaikne kool, kus ei ole koolikiusu, tunnid on vaiksed ja rahulikud, koolimaja on väga avar, võimaldades õpilastel erinevates nurkades ka vahetundides omaette aega veeta. Kõik õppeklassid on esimesel korrusel, mis võimaldab õppida ka liikumispuudega õpilastel. Lisaks võtab kool vastu sotsiaalsete puuete ja häiretega õpilasi, kuna nendele on võimalik pakkuda üks-ühele õpet. Hariduse arengukava 2035 näeb ette vaid kolme kooli olemasolu vallas. Põhja-Pärnumaa vald on võtnud suunaks kaotada kõik koolid peale Tootsi, Pärnu-Jaagupi ja Vändra Gümnaasiumi. Praegu suunatakse õpiraskustega õpilased Juurikaru Põhikooli. Sotsiaalse erivajadusega lapsed on lapsevanemate toel leidnud tee Pärnjõe Kooli. Ilmselt jäävad erivajadustega ja sotsiaalsete häiretega lapsed koduõppele, mis ei ole jätkusuutlik lahendus, sest õppeedukus ja õppekava ei ole samaväärne koolihoones omandatavaga. Üks kaebaja lastest on osalenud kolmel aineolümpiaadil ja saavutanud iga kord esikolmikukoha. Vändra Gümnaasiumi õpilasi esikolmikus ei olnud. Kogukond on nõus toetama ja ostma koolile kõik vajalikud õppevahendid. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 kehtivuse peatamiseks. Kooliastme sulgemine mõjub kooliperele rusuvalt, õppeedukus langeb. Soovitakse lõppevat kooliaastat mingigi positiivse meeleoluga lõpetada ning hoida õpilaste tervist ja õppeedukust. Kool on kooliperele ja lastevanematele väga oluline. Kooli osalise sulgemisega on enamik lapsevanemaid sunnitud oma lapsed ka ülejäänud 3(9)
3-23-338 kooliastmetest ja lasteaiast eemaldama. Ühe õppeastme sulgemine viib kiiresti ka teiste osade sulgemiseni. Esialgne õiguskaitse on põhjendatud, kuna puudutab sadade inimeste vaimset ja füüsilist tervist, 46 õpilase edasist käekäiku ja neid õpetavate inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Kaebaja esitas 08.03.2022 Tallinna Halduskohtule seisukoha, et kaebaja lapsed välistavad Vändra Gümnaasiumis õppimise, sest seal suhtuvad õpetajad-pedagoogid teistest koolidest tulnud õpilastesse äärmise põlglikkusega.
5.Põhja-Pärnumaa vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ainus pöördumatu kahjulik tagajärg, mis võiks saabuda, on koolitee muutumine, kuid ka see oleks kaebaja laste jaoks minimaalse negatiivse mõjuga. Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on märgitud, et Pärnjõe Kooli ümberkorraldamisel on koolitransport tagatud koolibusside ja ühistranspordiga kõikidele 7.–9. klassi õpilastele Vändra Gümnaasiumisse. Kaebaja elab koos lastega Pärnjõe koolist 3,8 km kaugusel ja kaebaja lapsed on seni kasutanud Pärnjõe kooli jõudmiseks maakonnaliinibussi. Vändra Gümnaasium, mis võiks olla kaebaja esimene eelistus laste haridustee jätkamisel, asub kaebaja elukohast orienteeruvalt 5,6 km kaugusel (kuid teises suunas). Pärnjõe kooli osalisel sulgemisel muutuks laste koolitee ja seejuures pikeneks see ca 1,8 km võrra. Põhja-Pärnumaa valla õpilasvedude süsteem on nõudepõhine, st iga õppeaasta alguses koostatakse sõiduplaan, et igale õpilasele oleks soovi korral tagatud jõudmine enda elukohast koolini. Nii saab olema ka kaebaja laste puhul, kui nad soovivad kooli jõudmiseks ja koju naasmiseks kasutada valla transporti. Kaebus on perspektiivitu. Kaebaja laste võimalikke ebameeldivusi või raskusi Vändra Gümnaasiumis õppimisel on võimalik leevendada nii õppetööl kohapeal (erinevad õppevormid, väikeklassid, sotsiaalpedagoogid) kui distantsõppe kaudu. Kaebaja väited ulatuslikust kiusamisest Vändra Gümnaasiumis on paljasõnalised.
6.Haridus- ja Teadusministeerium selgitas, et haldusjärelevalvet viimase viie aasta jooksul Vändra Gümnaasiumis ega ka Pärnjõe Koolis tehtud ei ole. Haridus- ja Teadusministeeriumile ei ole esitatud ühtegi kaebust viimase nelja aasta jooksul seoses Vändra Gümnaasiumi tegevusega. Seega ei ole teada, et selles koolis esineks kiusamisjuhtumeid tavapärasest enam või selle kooli keskkond eristuks teiste üldhariduskoolide keskkondadest. Ei ole alust arvata, et varem Pärnjõe Koolis õppinud õpilasi hakataks Vändra Gümnaasiumis kiusama.
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2023 määruse p-ga 3 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on pikema aja jooksul õiguskaitsevajadus, kui enne kohtuotsuse jõustumist korraldatakse kooli tegevus ümber. Hetkel kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole. Ümberkorraldavaid tegevusi alustatakse alles 01.07.2023. Arvestades nii ajavaru kui ka asjas veel ebaselgeid asjaolusid, mille kohta ei ole tõendeid esitatud, puudub esialgse õiguskaitse vajadus tekkinud olukorra ajutiseks reguleerimiseks lähima paari kuu jooksul. Kaebuse eduväljavaateid ei saa hetkel kogutud materjalide alusel pidada kuigi suureks. Kaebuse eduväljavaateid ei saa hetkel kogutud materjalide alusel pidada kuigi suureks. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja laste koolitee pikeneb (3,8 km asemel 5,6 km), kuid kaebaja lastele tagatakse ühistransport. Selline koolitee pikkus ei ole ilmselgelt vastuolus PGS § 7 lg-s 3 sätestatuga. Kaebaja lapsed on vähemalt 14-aastased ja selles vanuses laste iseseisev liikumine ühistranspordiga, sh koolibussiga kooli ja kodu vahet ei ole erandlik ega muuda 4(9)
3-23-338 põhiharidust kättesaamatuks. Kui mõni laps ei saa erivajaduse tõttu koolibussi kasutada, tuleb vallal ja koolil see olukord lahendada erimeetmetega (Tallinna Ringkonnakohtu 20.07.2020 määruse p 3-20-1100 p 14). Kooli ümberkorraldamine puudutab sellises vanuses lapsi, kellelt võib juba eeldada iseseisvust koolibussiga liikumisel, samuti valikute tegemisel, ise otsustamisel ning huvitegevuse ja laiema suhtlusringkonna lisandumisel, mis arendavad paindlikkust, kohanemisvõimet ja sotsiaalseid oskuseid. Kahtlemata nõuab kooli muutus harjumist, kuid kooli vahetus perede valikul (teistsugune õppesuund, vanemate töökohavahetus vms) ei ole vaid harvaesinev juhus. Oluline osa laste harjumisel on ka see, kuidas neid ümbritsevad täiskasvanud muutusega kohanevad, seda selgitavad ja lapsi nõustavad. Kaebaja väidab, et tema laste terviseseisundi tõttu ei ole ühistransport ega suurem kool kaebaja lastele sobiv. Kaebaja ei ole seni laste terviseseisundit tõendanud, ka ei saa laste terviseseisundi kohta teha järeldusi varase lapsepõlve ega kaebaja enda terviseseisundi alusel. Otsuse seletuskirjast ei nähtu ja kaebaja ka ei väida, et tema lapsed oleksid haridusliku erivajadusega, kes jääksid toeta. Vastustaja on selgitanud, et vajadusel saab õpet korraldada väikeklassis, individuaalselt või tugiõppe korras, samuti saavad kaebaja lapsed olla distantsõppel või käia Juurikaru koolis kui piirkonna n-ö rahulikus koolis. Kui kaebaja lapsed vajavad ühistranspordiga või kooliga kohanemiseks tugiisikut, on vastustajal kohustus selle teenuse tagamine korraldada (sotsiaalhoolekande seaduse §-d 23 ja 24). Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid, et Vändra Gümnaasiumis esineb teistest koolidest tulnute kiusamist ja tõrjumist. Vändra Gümnaasium on 2017. aastal ühinenud Kiusamisvaba Kooli programmiga. Ka Haridusja Teadusministeeriumil puuduvad andmed koolikiusamise kohta. Vastustaja on seletuskirjas möönnud, et üks õpilane on varem olnud Vändra Gümnaasiumis koolikiusamise ohvriks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks tuleb tõendada koolikiusamist ja kooli tegevusetust määral, et on eluliselt usutav või vähemalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja lapsed võiksid sattuda Vändra Gümnaasiumisse minnes kiusamise ohvriks ja jääda abita määral, mida vastustaja ei ole otsuse tegemisel kaalunud. Vastustaja põhjendused koolivõrgu ümberkorraldamise avaliku huvi osas ei ole ilmselgelt puudulikud ega õigusvastased. Lisaks rahaliste ressursside otstarbekale kasutamisele on avalikuks huviks ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, seda enam III õppeastmes, kus ainetel on eraldi kvalifikatsiooniga aineõpetajad. Vastustaja on välja toonud pikema perspektiivi vallaülese haridusvõrgu arendamisel, sh võimaluse mitmekesistada õpet Vändra Gümnaasiumis paralleelklasside olemasolu, ning progümnaasiumi õpilaste juurdetoomisega ka gümnaasiumi tugevdamise eesmärgi. Gümnaasiumi säilitamine on valla põhimõtteline poliitiline valik, arvestades gümnaasiumi olulisust kogukonnale. Seletuskirja kohaselt suunatakse vabanev raha haridusvaldkonda tagasi ning vabanevate ruumide arvelt võimaldatakse Pärnjõe lasteaialastel käia kodulähedases lasteaias ning vabastada ressurss raamatukogu kolimisega koolimajja. Need otstarbekuse alusel tehtavad otsused ei ole ilmselgelt meelevaldsed ega ebamõistlikud. Avalikuks huviks on ka vastustaja ratsionaalsed kulutused haridusele. Laste arvu vähenedes suureneb kooli ülalpidamiskulu lapse kohta, mis tuleb teiste laste ja hariduskulutuste arvelt (Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus nr 3-20-1826, p 19). Esitatud dokumentidest nähtub ka, et Pärnjõe kool on valla koolidest suurima eelarvevahendite vajadusega kool. Kaebaja on ka soovinud, et vastustaja ootaks otsusega, kuni toetaja kaudu on võimalik kooli ja/või selle õppevahendite soetamist rahastada. Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt tagatav kohustuslik põhiharidus peab olema tasuta. Lastelt või lastevanematelt ei või munitsipaalkooli ülalpidamiseks nõuda avalikult ega varjatult õppemaksu ega annetusi. Ka siis, kui koolil on väline toetaja, peab kohalik omavalitsus igal ajal tagama kooli ülalpidamise, kui toetaja loobub toetamisest, või koolikoha õpilasele, kui tegemist on erakooliga ja koolikohustusega õpilane erakoolis enam ei õpi (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-26-14, p-d 55 ja 57). Seega ka eratoetuse 5(9)
3-23-338 kaasamise korral ilma lapsevanemaid koormamata kaasneb sellega vastustajale risk, et mistahes ajal tuleb kooli ülalpidamine täies ulatuses tagada või lastele võimaldada koolikoht mujal. Vastustaja on ka välja toonud, et selle ettepaneku osas jäid avaldamata isikud, kes oleksid võtnud rahastamiskohustuse. Kohtule ei nähtu ilmselgeid puudujääke haldusmenetluses. Seletuskirjas on toodud ka murekohad, mis võivad põhihariduse kättesaadavusega seoses lastel ja lapsevanematel tekkida, samuti avalik huvi koolivõrgu ümberkorraldamisel ja see, kuhu vabanev ressurss suunatakse. Koolivõrgu ümberkorraldamine ei pruugi nõuda kiireloomulist tegutsemist. Pärnjõe kooli ja lasteaia ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine on olnud kavandatud juba arengukavas aastatel 2021–2023. Ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saaks avalik huvi kohe kahjustatud, ei õigusta hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebuse vähesed eduväljavaated. Avalik huvi teha struktuurseid muudatusi ületab kaebaja väidetavaid riiveid. Kohus võib igal ajal kohaldada esialgset õiguskaitset omal algatusel. Kohus on plaaninud kohtuasja lahendamise kiirendatud korras nii, et kohtuotsus on võimalik kuulutada mai lõpus või juuni alguses 2023. Kui siis on kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse eeldused täidetud ja ilmneb, et mõnes osas on kaebuse eduväljavaated koolihariduse kättesaadavuse osas oluliselt muutunud, haldusmenetluses on olnud kõrvaldamatuid vigu ja/või avalikku huvi koolivõrgu korrastamiseks sellisena ei ole olemas, saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset ise.
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille palus tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2023 määruse p 3 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Pärnjõe Kooli on vaikne, hästi välja töötatud tugisüsteemidega hariduslike erivajadustega õpilastele ja sotsiaalse erivajadusega lastele (ärevushäirega õpilastele). Lapsed ja lapsevanemad on ärevil, segaduses, lootust kaotamast, sest koolile ei ole vallas alternatiivi. Vallavalitsus väidab, et kolmandat kooliastet puudutavad õpilased saaksid edasi õppida Vändra Gümnaasiumi koosseisus, kuid Pärnjõe Kooli õpilased ei ole sinna õppima minekust kuigivõrd huvitatud seoses Vändra Gümnaasiumis leviva kiusuga, õpetajate omavaheliste keerukate suhetega ning mitmete teiste probleemidega, mida kaebaja on asunud ka Tallinna Halduskohtule tunnistajate ja tõenditega tõendama. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on ainsa põhjendusena Pärnjõe Kooli kolmanda kooliastme sulgemiseks toonud välja hädavajaliku kokkuhoiu vallaeelarves, mille vajadust ei ole vastustaja mitte ühegi tõendi ega analüüsiga kohtule suutnud põhjendada. Selgunud asjaolud tingisid selle, et kaebaja pöördus kuriteokahtlusega politsei poole. Vallavalitsuse eelnõu põhineb ainult Cumulus Consulting aruandel, kus kirjeldatakse demograafilisi trende. Aruanne ei ole asjakohane, sest on koostatud enne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemiat ning Euroopas sõja puhkemist. Tallinna Halduskohus on küll selgitanud, et plaanib asja kiireloomulisust arvestades teha otsuse mais või hiljemalt juunis, ent see ei välista kohtuprotsessi jätkumist ja lõpplahendi jõustumiseni võib kuluda aega. Selle aja jooksul on lapsevanemad oma lapsed juba kooli nimekirjast eemaldanud. Osad lapsevanemad võivad plaanida eemaldada ka lapsed lasteaiast, kuna ei ole teada, milline on lõpplahend ning millal see võiks jõustuda. Samuti võivad segaduses ja sissetuleku pärast hirmul õpetajad pöörduda töö otsimiseks ja stabiilse sissetuleku saamiseks juba 2022./2023. õppeaasta jooksul mõnda teise kooli. Kirjeldatud muudatused on pöördumatud. Eelnõu menetlemise käigus tehti vigu ja tekkis põhiseaduslik riive. 6(9)
3-23-338 Rahvaalgatuse portaalis algatatud menetlusprotsess ei olnud kaasav.
lapsevanemate
petitsiooni
ignoreeriti.
Eelnõu
9.Tallinna Halduskohtu 29.05.2023 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud haldusakt on vastustaja laia kaalumisruumi arvestades õiguspärane ning kaebaja lastele on tagatud kättesaadav põhihariduse omandamise võimalus. Transport kooli ja koju on tagatud mõistlikul viisil, vastustaja on kaalumisel arvestanud avalikku huvi eelarvevahendeid kokku hoida ja tagada hariduse kvaliteet õigesti, järgitud on menetluskorda ning tervisest tingitud eripärasid on võimalik arvesse võtta. Kaebaja laste väidetavad erivajadused või tervisest tulenevad eripärad olid koolile teadmata ning eraldi tuge kaebaja lastele ei soovinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.
11.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS
19.peatükist ei tulene teisiti. Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib määruskaebuse lisadega tõendada, et PõhjaPärnumaa vald ei ole majanduslikes raskustes. Samuti on kaebaja esitanud kaks nõudekirja. Ringkonnakohus tagastab esitatud tõendid, sest need ei oma esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tähtsust. II
12.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Kuigi kohtumenetluse lõppemine praeguses asjas enne 01.09.2023 on ebatõenäoline, alustatakse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 kohaselt Pärnjõe Kooli ümberkorraldavate tegevustega 01.07.2023. Kaebust rahuldav kohtuotsus ei jõustu enne seda. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei õigustanud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumine.
7(9)
3-23-338
14.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu. Halduskohus on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks teinud asjas kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse. Kuigi pole alust asuda seisukohale, et võimalik apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et halduskohus oleks kohtuotsuse tegemisel jätnud kaebuse olulisi väiteid või asjas kogutud tõendeid tähelepanuta. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.03.2023 määruse p 3 muutmata.
15.Vastustaja on nii vaidlustatud haldusaktis kui kohtumenetluses selgitanud, et Pärnjõe Kooli III kooliastme töös hoidmisega kaasnevad suured kulutused vallaeelarvest. Ringkonnakohtul ei ole kohtumenetluses kogutud tõendite ja kaebaja väidete pinnalt alust neis põhjendustes kahelda. Kaebaja ei ole põhistanud, et vastustajal olid andmed kooli ülalpidamiseks lisanduva erarahastuse kohta enne vaidlustatud haldusakti andmist. Lisaks rahaliste ressursside otstarbekale kasutamisele on avalikuks huviks ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. Väikese koormusega koolis on III õppeastmes vajalike pädevate aineõpetajate leidmine keerukas ning hariduse kvaliteedi tagamine on oluliselt lihtsam ühes suuremas koolis, kus tegutseb ka gümnaasiumiosa. Vastustaja on välja toonud pikema perspektiivi vallaülese haridusvõrgu arendamisel, sh võimaluse mitmekesistada õpet Vändra Gümnaasiumis paralleelklasside olemasolul; ning progümnaasiumi õpilaste juurdetoomisega ka gümnaasiumi tugevdamise.
16.Halduskohus selgitas, et transport kooli ja koolist koju ei muutu kaebaja lapse jaoks ülemäära keeruliseks. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Vaidlustatud haldusaktis on Pärnjõe Kooli sulgemisega kaasnevaid mõjusid kooliteele ja koolide valikule piisavalt hinnatud ja vastustaja seisukohti põhjendatud. Kohus saab kaebuse lahendamisel arvesse võtta üksnes kaebuse esitaja õiguste võimalikku rikkumist. Kaebaja koolis käivad lapsed elavad Pärnjõe Koolist Vändra pool ning nende koolitee küll pikeneb, ent uus koolitee ei ole ebamõistlikult pikk. Korraldatud transpordiga on võimalik kaebaja lastel saada kooli ja tagasi koju ilma suure ajakuluta. Isegi Juurikaru kooli on võimalik valla korraldatud transpordiga saada mõistliku ajaga. Miski ei viita, et transport sellesse kooli tuleks kaebajal korraldada ise, arvestades, et vaidlustatud haldusakti põhjenduste järgi tagatakse transport valla poolt. Sellist valla kavatsust ei saa mõista nii, et koolikoht tagatakse viisil, mis ei võta muutunud koolivõrgu piires arvesse laste parimaid huve.
17.Väited kiusamise levikust Vändra Gümnaasiumis ei too kaasa vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. Põhja-Pärnumaa vallal on kohustus tagada kiusamisevaba haridustee kõigis valla koolides (PGS § 3 lg 1, § 44). Kiusamise esinemine ei õigusta sellise kooli sulgemist ega lastele hariduse omandamise võimaluse kohustust teistes valla koolides, vaid abinõude tarvitamist, mis kiusamist ennetavad ja takistavad. Isegi kui varem on Vändra Gümnaasiumis leidnud kiusamist aset, ei nähtu, et just kaebaja lapsed oleks eriti ohustatud ja haavatavas grupis, kellele tuleks leida alternatiivsed lahendused. Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kohtumenetluses viitavad sellele, et kiusamine Vändra Gümnaasiumis ei ole laialdane ning sellekohased pöördumised ei ole sagedased.
18.Laste parimates huvides võib olla jätkata õpet väikeses kodulähedases koolis, kus õpe ja tagasiside on individuaalsed. Vastustaja on neid huve vaidlustatud haldusakti põhjenduste järgi arvesse võtnud. Välja on selgitatud lapsevanemate arvamused ja hinnatud klasside suurust. Olukorras, kus Pärnjõe Kooli III kooliastme sulgemisest saadav rahaline kokkuhoid võimaldab parandada õppetöö kvaliteeti valla teistes koolides, sh Vändra Gümnaasiumis, on vastustaja järginud diskretsiooni piire. Kaalutlusveaga võiks olla tegemist juhul, kui vastustajale oleks 8(9)
3-23-338 teada hariduslike erivajadustega õpilaste olemasolu Pärnjõe Koolis, kuid nende laste haridusteele ei oleks püütud lahendust leida. Halduskohus selgitas kohtuotsuses, et kaebaja on asunud koguma tõendeid oma laste erivajaduste kohta alles pärast vaidlustatud haldusakti andmist.
19.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jäämise tõttu ei ole vaidlustatud otsuse nr 1 täitmine kohtumenetluse ajal, sh apellatsioonkaebuse esitamisel takistatud ning Pärnjõe Kooli III kooliastme sulgemine on võimalik ka käimasoleva kohtumenetluse ajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.