Sa & Po Grupp OÜ hagi R S vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes / R S vastuhagi OÜ Sa & Po Grupp vastu saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudes Hagis ja vastuhagis kokku 10 183.08 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): Sa & Po Grupp OÜ (registrikood 10854281, asukoht: Võsu mnt 33, Haljala, 45301 Lääne-Virumaa), seaduslik esindaja: Ly Müürsoo (e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (epost: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): R S (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
12. detsember 2016
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Ly Müürsoo ja lepinguline esindaja KalleKaspar Sepper; Kostja R S ja tema lepinguline esindaja Margus Lentsius.
Resolutsioon
1.Jätta Sa & Po Grupp OÜ hagi R S’e vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.
3.Välja mõista Sa & Po Grupp OÜ-lt R S’e kasuks 6 431 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend üks) euro 96 senti, s.h saamata jäänud töötasu brutosummas 6 135.36 eurot ja seisuga 19.01.2017 arvestatud viivis 296.60 eurot.
4.Välja mõista Sa & Po Grupp OÜ-lt R S’e kasuks viivis põhinõudelt (6 135.36 eurolt) alates 20.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta Sa & Po Grupp OÜ hagis R S vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta vastuhagi menetluskulud vastuhagis kostja kanda ja välja mõista Sa & Po Grupp OÜ-lt R S’e kasuks menetluskulud, s.o osaliselt õigusabikulud koos käibemaksuga 547 (viissada nelikümmend seitse) eurot 56 senti.
7.Välja mõista Sa & Po Grupp OÜ-lt R S’e kasuks viivis menetluskuludelt (547.56 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 13.04.2016 otsusega töövaidlusasjas 4-1/470/16 rahuldati tööandja OÜ Sa & Po Grupp poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ja tuvastati, et töötaja ja tööandja vahel 01.03.2006 sõlmitud töölepingu töötaja algatusel 28.01.2016 ülesütlemine on tühine.
2.18. aprillil 2016 esitas R S kohtule taotluse tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
3.20. aprillil 2016 nõudis kohus töövaidlusasja toimiku materjalide esitamist, mis esitati kohtule 26.04.2016.
4.27. aprillil 2016 nõudis kohus Sa & Po Grupp OÜ-lt e hagiavalduse esitamist.
5.17. mail 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt 01.03.2006 sõlmisid Sa & Po Grupp OÜ (hageja) ja R S (kostja) töölepingu nr 4, mille järgi asus kostja hageja juures tööle xxxx ametikohal. 28.01.2016 saatis kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas, et teeb ettepaneku lõpetada tema tööleping poolte kokkuleppel 28.01.2016 seisuga ning avaldas, et „töölepingu kokkuleppel lõpetamisega mittenõustumise korral palun lugeda käesolev avaldus töölepingu korralise ülesütlemise avalduseks“. Hageja sai kostja e-kirja kätte 03.02.2016. 2 (11)
2-16-6053
6.Tulenevalt asjaolust, et kostja oli rikkunud töölepingut ning seadusest tulenevaid kohustusi, ütles hageja 03.02.2016 kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 5, 7 ja 8 alusel. Vastuseks kostja seisukohale, et hageja on minetanud õiguse pöörduda Töövaidluskomisjoni poole, märgib hageja, et asjaolu, et hageja juhatuse liige, kes kirja sisust nähtuvalt pöördus kostja poole eraküsimuses kui kostja vend, kirjutas kostjale kirja, milles ei räägitud sõnagi töölepingust, selle ülesütlemisest ja/või mis tahes tööalasest küsimusest, ei anna alust väita, et hageja sai kostja e-kirja samal päeval kätte. Kostja väide, et hageja sai tema e-kirja kätte enne 03.02.2016, on tõendamata. Antud asjaolu tõendamiskoormus on kostjal.
7.Kostjapoolne ülesütlemisavaldus on tühine, sest see on tingimuslik. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hageja poolt 03.02.2016 kostjaga töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p-de 5, 7 ja 8 alusel on õiguspärane.
8.Lähtudes eeltoodust palub hageja tuvastada R S’e ja Sa & Po Grupp OÜ vahel 01.03.2006 sõlmitud töölepingu nr 4 korralise ülesütlemise tühisus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED. VASTUHAGI
9.13. juunil 2016 esitatud vastuses kostja vaidles hagile vastu, leides, et kostja on töölepingu 28.01.2016 kehtivalt üles öelnud. Kostja 28.01.2016 ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik TLS § 95 lg 1 mõttes. Asjaolu, et kostja on töölepingu kokkuleppel lõpetamisega mittenõustumise korral palunud lugeda avaldus töölepingu korralise ülesütlemise avalduseks, ei muuda ülesütlemisavaldust ei tingimuslikuks ega tühiseks. Kostja ei ole seadnud töölepingu lõppemist sõltuvusse mingisugusest asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Kostja on avaldanud soovi tööleping lõpetada ja seda kas ühel või teisel tema poolt pakutud viisil. Kuivõrd kostja ülesütlemisavaldusest ei nähtu kostja soovi ühegi asjaolu saabumisel töölepingut jätkata, ei ole 28.01.2016 avaldus tingimuslik.
10.Isegi kui kostja ülesütlemisavaldust saaks pidada tingimuslikuks, on hageja hilinenud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamisega. Ekslik on hageja seisukoht, justkui tuleks kostjal tõendada, et hageja sai tema e-kirja kätte enne 03.02.2016. Arvestades, et hageja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva juriidilise isikuga ning e-kirja saatmise puhul kehtib eeldus, et see jõuab saajani e-kirja saatmise päeval, sai hageja kostja poolt 28.01.2016 saadetud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 29.01.2016. Hagejal on võimalus tõendada, et e-kiri ei jõudnud tema serverisse e-kirja saatmise päeval või et tal ei olnud mingil põhjusel mõistlikku ja kostja jaoks äratuntavat võimalust sellega kohe järgmisel päeval tutvuda. Hageja ei ole tõendanud ühegi eelnimetatud asjaolu esinemist ning seega ei ole tõendatud hageja väide, et hageja sai kostja poolt saadetud ülesütlemisavalduse kätte alles 03.02.2016. Kui hageja otsustab mitte lugeda talle saadetud e-kirju mitme päeva vältel, on tegemist riisikoga, mida kannab hageja. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ülesütlemisavaldus ei jõudnud saajani või seda ei saadud kätte enne 03.02.2016.
11.Arvestades, et hageja sai kostja ülesütlemisavalduse kätte 29.012016, oli hagejal tulenevalt TLS § 105 lg-st 1 aega esitada avaldus või hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega kuni 29.02.2016. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse 04.03.2016, seega hilinenult. TLS § 105 lgs 2 tulenevalt kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on algusest peale kehtiv. Hageja väited, justkui oleks kostja pannud toime TLS § 88 lg 1 p-des 5, 7 ja 8 nimetatud rikkumised, on alusetud. Kostja ei ole talle etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. 3 (11)
2-16-6053
12.13. juunil 2016 esitas kostja ka vastuhagi, mille kohaselt poolte vahel sõlmitud töölepingu punktis 4.1 lepiti töötajale makstava brutotöötasu suuruses 3 000 krooni (191.73 eurot) kuus. Tööandja 29.03.2006 korraldusega nr 10/5 otsustati muuta kostja palgamäära ning igakuiseks brutotöötasuks alates 01.10.2006 sai 9 500 krooni (607.16 eurot). Muudatused fikseeriti töölepingu lisas nr 1. Hageja ei ole järginud temale TLS § 28 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust maksta kostjale töötasu kokkulepitud tingimustel elik pooltevahelises töölepingus sätestatud määras.
13.Kostja nõuab hagejalt rahalise kohustuse täitmist ja saamata jäänud brutotöötasu maksmist kogusummas 6 185.17 eurot. Lisaks palub kostja kohustada hagejat deklareerima ja tasuma saamata jäänud brutotöötasult arvestatavaid tööjõumakse.
14.Lähtudes eeltoodust palub vastuhageja rahuldada vastuhagi ja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks välja põhivõlgnevus summas 6 185.17 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (6 185.17 eurot) ja jätta menetluskulud OÜ Sa & Po Grupp kanda.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
15.07. juulil 2016 esitatud vastuses tööandja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja 6 185,17 euro suurune nõue seisneb perioodil 2013. juuni – 2016. jaanuar puuduoleva töötasu saamises. Väidetavalt on kostja saanud kõnealusel perioodil töötasu vähem, kui ta lepingujärgselt oli õigustatud saama. Tegelikkuses on kostja nõue ebaõige, põhinedes vääradel asjaoludel.
16.Kostja on kohtu ette toonud asjaolu, et 01.03.2006 sõlmisid pooled töölepingu, mille p-s 4.1 oli kostja töötasu suuruseks 3 000 krooni. Vähem kui kuu aja möödumisel, s.o 29.03.2006, võttis hageja vastu ühepoolse korralduse kostja töötasu muutmiseks. Korralduse alusel sõlmisid pooled töölepingu lisa nr 1, mille järgi muutus kostja igakuise töötasu suuruseks 9 500 krooni (607.16 eurot). Tegelike asjaolude kohaselt ei vastanud nimetatud kokkulepe poolte tegelikule tahtele. Poolte tegelik tahe ei olnud kostja töötasu tõsta, enamgi veel kolmekordselt ja olukorras, kus kostjal ei olnud tööle asumisest möödunud isegi ühte kuud. Kostja töötasu muutmise kokkulepe vormistasid pooled üksnes põhjusel, et kostjal oli vaja saada pangast laenu. Nimetatud põhjusel sai kostja kolme kuu jooksul 2006. oktoobrist alates kõrgemat töötasu. Kõnealune kokkulepe täitis eesmärki ja kostjal õnnestus pangast laenu saada. Kolme kuu möödumisel ehk 2007. jaanuaris jätkasid pooled kokkulepitud töötasu maksmisega, mille kohaselt oli kostja töötasu brutosummaks 6 500 krooni. Kostja brutotöötasu 6 500 krooni oli muutumatu kuni 2016. jaanuarini. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kuivõrd kokkuleppe kostja 9 500 krooni suuruse brutotöötasu kohta oli näilik TsÜS § 89 lg1 alusel, ei tulene sellest poolele õiguslikke tagajärgi.
17.Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue puuduoleva töötasu saamiseks ainetu ning alusetu. Tõele vastavate asjaolude kohaselt on hageja maksnud kostjale töötasu kokkulepitud ulatuses. Lisaks oli pooltevahelise tava ja praktikaga kooskõlas, et kostja töötasu muutmise kokkulepped sõlmiti suuliselt, millest pooled edaspidiselt oma käitumises juhindusid. Ühtegi kirjalikku kokkulepet kostja töötasu muutmiseks pooled ei sõlminud. Eeltoodu kinnitab järjekordselt kogumis teiste relevantsete asjaoludega, et 2006. aasta korraldus ja sellele järgnenud pooltevaheline kokkulepe kostja töötasu tõstmise kohta on kehtetu. Kohtul ei ole võimalik sellele tuginedes vastuhagi rahuldada.
18.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja töötasu muutmise kokkulepe ei olnud näilik ega seetõttu tühine, tugineb hageja alternatiivselt vastuhagi nõudele vastu vaidlemisel nõue hea usu 4 (11)
2-16-6053 vastasusele. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole hagejalt nõudnud kordagi vastuhagi nõuet hõlmaval perioodil, s.o 2013. juuni - 2016. jaanuar ega ka varasemalt ehk alates juba 2007. aastast. Hüpoteetiliselt, olukorras, kus pooltevaheline kokkulepe oleks kehtiv, ulatuks kostja puuduoleva töötasu saamise nõue 2007. aastasse. Kostjal selles osas pretensioonid puuduvad. Kostja esitas hageja vastu puuduoleva töötasu saamise nõude esmakordselt alles kohtumenetluses, täpsemalt 13.06.2016. Seega on eluliselt selgelt ebausutav, et kostja, kelle iga-aastane väidetavalt saamatajäänud töötasu ulatub 2 300 euroni ning kes on justkui talunud puuduliku töötasu maksmist üle üheksa aasta, sh haginõude kontekstis üle kolme aasta, ei ole kordagi nõudnud hagejalt töötasu nõuetekohast maksmist. Juhul, kui kostja ei oleks saanud nõuetekohast töötasu, tulnuks kostjal asuda oma rikutud õiguste kaitseks tegutsema esimesel võimalusel, mitte ootama üheksa aastat ning esitama aegumata osa suhtes kolme aasta taguse nõude. Kostja käitumine on hea usu vastane. Käesoleval juhul esineb erandlik asjaolu, mis välistab kostja vastuhagi nõude maksmapanekut selle hea usu vastasuse tõttu.
VASTUHAGEJA SEISUKOHT
19.01. augustil 2016 esitatud seisukohas vastuhageja leidis, et etteheide nõude õigusliku aluse puudumise kohta on ainetu. Kostja nõude õiguslik alus on töölepingu punkt 4.1. Hageja väited töötasu muutmise kokkuleppe näilikkuse kohta on ebaõiged. Tehingu näilikkus eeldab, et poolte tahteavaldused konkreetse sisuga kokkuleppe sõlmimiseks on olnud näilikud elik tegelikkusele mittevastavad. Riigikohtu praktikast tulenevalt lasub tahteavalduste näilikkuse tõendamiskoormis poolel, kes tehingu näilikkusele tugineb. Hageja väide, et pooled leppisid tegelikult kokku midagi muud, kui töölepingu lisas nr 1 kirjas, on vale. Töötasu suurendamise kokkuleppes on selgesõnaliselt väljendatud poolte tahe kostja töötasu suurendada. Tahteavalduse vastamist tegelikkusele kinnitab asjaolu, et kokkulepet täideti kohaselt kolme kuu vältel. Pooled ei leppinud kunagi kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja rikkus kokkulepet ning maksis kostjale töötasu kokkulepitust väiksemas summa, ei muuda kokkulepet olematuks ega näilikuks.
20.Hageja on põhistanud tehingu näilikkust kokkuleppe sõlmimise aja ja töötasu suurendamise ulatusega. Kostja vaidleb sellele vastu. Kokkuleppe sõlmimise aeg ja tasu suurendamise ulatus ei mõjuta kokkuleppe kehtivust. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi töölepinguseadus ja palgaseadus ei sätestanud töötasu suurendamise ajalisi piiranguid ega suurendatud töötasu piirmäära. Seda, millal ja millises ulatuses töötasu suurendada, otsustavad pooled kokkuleppel. Töötaja ja tööandja võisid töötasu suurust kokkuleppeliselt muuta ükskõik mis ajal ja ulatuses. Vastuseks hageja „elulise usutavuse“ argumendile viitab kostja, et töölepingus esialgu sisaldunud 3 000 krooni suurune töötasu (191.73 eurot) oli 2006. aastal miinimumpalk. Eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks teinud miinimumpalga eest tööd, mille eest keskmiselt makstakse (ja maksti) mitu korda rohkem.
21.Eksitav on hageja väide, justkui oleks 2007.a jaanuaris jätkatud „kokkulepitud töötasu“ maksmisega. Töölepingu punkt 4.1 järgi oli töötaja töötasu enne töötasu suurendamise kokkuleppe sõlmimist 3 000 krooni. Seejärel suurendati töötasu 9 500 kroonini. Pärast kolme kuu möödumist hakkas hageja kostjale maksma mitte esialgselt kokkulepitud tasu (3 000 krooni), ega suurendatud tasu (9 500 krooni), vaid 6 500 krooni. Poolte vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet 6 500 krooni suuruse töötasu maksmiseks. Pooled ei leppinud kokku töötasu vähendamises, tegemist oli tööandja omaalgatusliku tegevusega. Töölepingu või selle muudatuse kirjalikult vormistamata jätmise tagajärgede riski kandis 2006. aastal kehtinud regulatsiooni kohaselt eranditult tööandja. Hageja süüdistused ja etteheited kostja suunas, justkui oleks kostja midagi valesti teinud, on põhjendamatud. 5 (11)
2-16-6053
22.Kostja esitas nõude üksnes aegumata ulatuses. See, et kostja on esitanud saamata jäänud töötasu maksmise nõude üksnes ulatuses, mis ei olnud vastuhagi esitamise hetkeks aegunud, ei tähenda seda, et kostjal ei oleks pretensioone ülejäänud nõude osas. Kostja on seisukohal, et hagejale ei saanud jääda mulje, et kostja on nõudest loobunud. Nimelt on hageja ise väitnud, et poolte kokkulepe töötasu suurendamiseks oli näilik, tühine ja sõlmitud selleks, et varjata poolte „tegelikku tahet“. Lisaks on hageja väitnud, et vastavalt poolte kokkuleppele maksti kostjale alates 30. jaanuarist 2007.a kuni 2016.a jaanuarikuuni töötasu summas 6 500 krooni. Hageja on enda arvates järjepidevalt töölepingut korrektselt täitnud ja ei ole maksnud kostjale töötasu kokkulepitust väiksemas summas. Kui hageja enda arvates lepingut ei rikkunud, ei saanud ta ka arvata, et kostja lepingurikkumist aktsepteerib. Kostja ei ole nõude esitamisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Antud juhul ei eksisteeri erandlikke asjaolusid, mis välistaksid hea usu põhimõttest tulenevalt nõude maksmapaneku.
23.Isegi juhul, kui kostja käitumist saaks pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, puudub hagejal õigus sellele tugineda. Pikaajaline lepingurikkumine ei vabasta lepingupooli lepingu täitmise kohustusest. Hageja ei saa väljamaksmata jäetud töötasu hüvitamisest keelduda põhjusel, et ta on pooltevahelist lepingut aastaid rikkunud ning kostja oleks pidanud varem kohtusse hagi esitama. Liiati on hageja poolt hea usu põhimõttele tuginemine nõuetekohaselt motiveerimata. Hageja vastusest ei nähtu, millise õigusnormi või reegli kohaldamata jätmist hageja kohtult taotleb ja missugust õigusnormi või reeglit selle asemel kohaldada tuleks.
HAGEJA ARVAMUS
24.10. augustil 2016 esitatud arvamuses vastukostja leidis, et kostja 01.08.2016 menetlusdokumendis esitatud väited on kõik paljasõnalised, sest kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Hageja tõi 07.07.2016 vastuses esile asjaolud koos väiteid kinnitavate tõenditega, mille kohaselt on kostja vastuhagi töötasu saamise nõudes alusetu ja põhjendamatu. Hageja tõendas 2006. aasta palgatõusu näilikkust. Lisaks sellele tõendas hageja pooltevahelist kokkulepet 6 500 krooni suuruse töötasu maksmise osas alates 2007. jaanuarist kuni 2016. jaanuarini. Kostja märkus, et 2006. aastal sõlmitud töölepingus esialgu kokkulepitud töötasu 3 000 krooni vastas tolle aja miinimumile, on asjakohatu ja arusaamatu. Kostja ei ole alates töölepingu sõlmimisest 2006. aastal kuni vastuhagi esitamiseni 2016. aasta juunis mitte kordagi nõudnud hagejalt puuduoleva töötasu maksmist. Kostja väide, et nimetatud perioodi osas on tegemist hagejapoolse pikaajalise lepingurikkumisega, millele vastava kohustuse täitmist otsustas kostja käesoleval aastal nõuda, on väär, tõendamata ja pahauskne. 2006. aastal sõlmitud tööleping on lõppenud vaieldamatult 03.02.2016 hageja (tööandja) erakorralise ülesütlemise avalduse tagajärjel.
25.Tööandja tõi välja, et töövaidluskomisjonis oli menetlemisel kostja 28.01.2016 ülesütlemisavalduse tühisus, mis hagejapoolse 03.02.2016 erakorralise ülesütlemise kehtivuse korral enam vähimatki tähtsust ei oma. 03.02.2016 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles, mida kostja seadusega ettenähtud 30-päevase tähtaja jooksul vaidlustanud ei ole. Seega on kehtiv hageja 03.02.2016 erakorralise ülesütlemise avaldus, mis lõpetas pooltevahelise töösuhte. Juhul, kui kohtu poolt leiab tuvastamist 28.01.2016 ülesütlemisavalduse kehtivus, on tegemist korralise ülesütlemisavaldusega, mis lõpetab töösuhte alles 30 päeva möödumisel ehk 27.02.2016. Perioodil 28.01.2016 – 27.02.2016 oli kehtiv tööleping, mida hagejal oli õigus üles öelda 03.02.2016 erakorralise ülesütlemisavaldusega. Praegusel juhul on kohtu poolt hõlpsasti tuvastatav hageja 03.02.2016 erakorralise ülesütlemisavalduse kehtivus, sest kostja ei ole seda vaidlustanud. Järelikult lõppes 6 (11)
2-16-6053 pooltevaheline tööleping hageja 03.02.2016 erakorralise ülesütlemisavalduse tulemusena, mitte kostja 28.01.2016 korralise avalduse alusel 30 päeva möödudes.
MENETLUSE KÄIK
26.Kohtuistungil hageja lepinguline esindaja leidis, et esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja esindajad palusid jätta vastuhagi rahuldamata.
27.Kostja ja tema lepinguline esindaja nõustusid tööandja avalduse läbi vaatamata jätmisega ning jäid kostja vastuhagi juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, kostjate vastusega hagidele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära vastuhageja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, vastuhagiavaldus aga tuleb rahuldada.
29.Sa & Po Grupp OÜ (tööandja, käesolevas menetluses hageja) ja R S (töötaja, käesolevas menetluses kostja ja vastuhageja) vahel 01.03.2006 sõlmitud töölepingu nr 4 alusel asus kostja hageja juures tööle xxxx ametikohal (t.lk. 29-31). Tööandjale 28.01.2016 saadetud e-kirjas tegi töötaja ettepaneku lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel 28.01.2016 seisuga. Kokkuleppega nõustumisest või mittenõustumisest palus töötaja teatada e-kirjaga. Lepingu kokkuleppel lõpetamisega mittenõustumisel palus töötaja lugeda e-kirja töölepingu korralise ülesütlemise avalduseks (t.lk. 34). Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 kohaselt töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Sama paragrahvi lg 3 tulenevalt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Pooled ei ole väitnud ja asjas ei ole tõendatud, et hageja kostja ettepanekuga, s.o töölepingu poolte kokkuleppel töötaja avalduse esitamise päevast 28.01.2016 alates lõpetamisega, nõustumiseks tahtevalduse avaldas. Sellega on tuvastatud, et töötaja 28.01.2016 avaldus muutus tema avalduse kolmandas lauses toodud töölepingu korraliseks ülesütlemise avalduseks.
30.Tööandja Sa & Po Grupp OÜ esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu korralise ülesütlemise tühisust. Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni 13.04.2016 otsusega töövaidlusasjas 4-1/470/16 rahuldati tööandja Sa & Po Grupp OÜ poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ja tuvastati, et töötaja ja tööandja vahel 01.03.2006 sõlmitud töölepingu töötaja algatusel 28.01.2016 ülesütlemine on tühine. Käesoleva kohtuvaidluse on algatanud kostja, kes ei ole nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja on nõudnud töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamist.
31.Käesoleva otsuse punktis 29 tuvastatust tulenevalt nõustub kohus hageja 10.08.2016 vastuse punktis 3.7. toodud seisukohaga, et töötaja poolt lepingu korralise ülesütlemise avalduse esitamise tõttu perioodil 28.01.2016-27.02.2016 oli tööleping kehtiv. Töötajale 03.02.2016 tehtud avaldusega tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5, p 7 ja p 8 alusel üles alates 04.02.2016. TLS § 88 lg 1 p 5, p 7 ja p 8 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu ja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Tööandaja erakorralist ülesütlemist ei 7 (11)
2-16-6053 ole töötaja vaidlustanud. Seega lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping tööandja erakorralise ülesütlemisega 04.02.2016.
32.Menetluses on hageja kaotanud huvi töövaidluse, s.o töölepingu korralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise vastu. Kohtuistungil hageja on nõustunud hagi läbivaatamata jätmisega. Maakohus hindab seda hagi tagasivõtmisena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel. Hageja avaldus on protokollitud vastavalt TsMS § 424 lg 2. TsMS § 424 lg 1 alusel hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja ja tema esindaja on kohtuistungil nõustunud hagi tööandja läbivaatamata jätmisega. Kuna pooled on kaotanud huvi töölepingu ülesütlemise tuvastamise vastu, kohus jätab Sa & Po Grupp OÜ hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
33.Töölepingu punkti 4.1. järgi lepingu sõlmimise ajal 01.03.2006 leppisid pooled kokku töötaja töötasus summas 3 000 krooni kuus. Tööandja 29.03.2006 korraldusega nr 10/5 muudeti töötaja palgamäär ja alates 01.10.2006 määrati tema põhipalgaks 9 500 krooni (607.16 eurot) kuus (t.lk. 32). Ka töölepingu lisa nr 1 kohaselt muudeti töölepingu punkt 4.1 selliselt, et alates 01.10.2006 töötajale makstakse põhipalka 9 500 krooni kuus (t.lk. 32). Vastuhagi kohaselt ei ole tööandja töölepinguga määratud töötasu maksnud, ta on maksnud hagejale töötasu vaid 415.43 eurot (6 500 krooni). Vastuhageja nõudeks on ajavahemikus 01.06.2013 kuni 30.01.2016 vähemmakstud töötasu väljamõistmine.
34.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus ei nõustu tööandja vastuses vastuhagile toodud väidetega 9 500 krooni töötasu maksmises kokkuleppe näilikkuse kohta. Tööandja on kinnitanud samas vastuses, et tegelikult tööandja 29.03.2006 korralduse nr 10/5 ja töölepingu lisa nr 1 alusel sai töötaja kõrgemat töötasu alates 01.10.2006 kolme kuu jooksul. Seega ei olnud töötasu muutmise kokkulepe tegelikult näilik. Tööandja poolt vastavalt kokkuleppele kolme kuu jooksul kokkulepitud töötasu väljamaksmise tõttu ei olnud ka tasu maksmise kokkuleppe näilik ega tühine TsÜS § 89 lg 2 alusel.
35.Kohus ei nõustu ka tööandja vastuväidetega, et töötaja kõrgema tasu saamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. See, et kostja ei ole varem tööandjale esitanud nõuet vähemamakstud töötasu saamiseks ja on nõudnud seda alles kohtumenetluses esitatud vastuhagis, ei tähenda, et tema käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus. TsÜS § 138 lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlaõigusseaduse § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikul. VÕS § 6 lg 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on 17.06.2009 otsuse 3-2-1-70-09 punkti 11 lg 2 juhtinud tähelepanu, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel... ... võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise 8 (11)
2-16-6053 suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju... Maakohus leiab, et kokkulepitud töötasu nõudmist ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks kohtule aluse tasu nõudmist hea usu põhimõttega vastuoluks olevaks tunnistamiseks. Ka seda, et kostja ei ole varem kõrgemat tasu nõudnud, ei ole piisavaks argumendiks tema käitumist hagejale kahju tekitvaks lugemiseks. Tööandja väidab, et töötaja on sellise käitumisega tööandjale kahju tekitanud, kuid samas tööandja ise ka alates jaanuarist 2007, millest alatest väidetavalt ei olnud töötajal enam õigust saada kõrgemat töötasu ja pidi saama tasu vaid 3 000 krooni kuus, on maksnud töötajale töötasu summas 6 500 krooni kuus.
36.Asjas ei ole tõendatud, et pooled kostja töötasu 9 500 krooni vähendamisest kokku leppisid. Sellepärast nõustub kohus töötajaga, et töötasu vähendamine on toimunud tööandja omaalgatusliku tegevusega. Kohtule esitatud töölepingu ja selle lisa nr 1 alusel on poolte vahel kokkulepitud töötasu suuruseks 9 500 krooni kuus. Tööandja on deklareerinud Maksu- ja Tolliametile ja on maksnud kostjale välja töötasu brutosummas 415.43 eurot kuus (t.lk. 53-56) ehk 6 500 krooni kuus. Tööandja ei ole täitnud kokkulepitud tasu maksmise kohustust nõutaval viisil, ta on töötajale igakuiselt vähem makstud töötasu summas 191.73 eurot (3 000 krooni). Töötaja nõuab töötasu hüvitamist juunikuust 2013 kuni jaanuarikuuni 2016. Kohus rahuldab vastuhagi ja mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja vähemmakstud töötasu katteks brutosummas 6 135.36 eurot (32 kuud x 191.73 eurot). Tasu väljamaksmisel peab tööandja vastavalt TLS § 29 lg 3 arvestatama töötasust maha seaduses ettenähtud maksud ja makse.
37.VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja ls 2 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastuhageja on palunud viivise väljamõismist alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks välja mõista tööandjalt töötaja kasuks viivised põhinõudelt 6 135.36 eurolt alates 13.06.2016 kuni 31.12.2016 määraga 8.05% aastas summas 271.05 eurot, alates 01.01.2017 kuni 19.01.2017 määraga 8% aastas summas 25.55 eurot ja alates 20.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jätab kohus kõik vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud tööandja (vastuhagis kostja) kanda.
39.TsMS 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagi esitamist on põhjustanud kostja, kelle taotluse alusel kohus hagejalt hagi esitamist nõudis. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või 9 (11)
2-16-6053 ebamõistlik. Selle sätete alusel jätab maakohus poolte menetluslukud, millised on tekkinud tööandja hagi esitamisega seoses, poolte endi kanda.
40.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
41.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastuhageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas vastuhageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et vastuhageja esindaja on esitanud kohtule 13.06.2016 vastuhagiavalduse (t. lk. 43-44, sisuliselt 1 lk), 01.08.2016 seisukoha (t.lk. 76-79, sisuliselt 2.5 lk).
42.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et vastuhageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2.33 tundi (3.5k x 40 min : 60 min). Lisaks osales vastuhageja laepinguline esindaja 12.12.2016 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1 tund ja 11 minutit ehk 1.18 tundi (t.lk. 109-110).
43.Menetluskulude nimekirja kohaselt vastuhageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot (II kd, t.lk. 148-150), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
44.Eeltoodu põhjal kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega ja leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu vastuhagiavalduse, vastuhahageja seisukohtade koostamise ja kohtuistungil osalemise eest on koos käibemaksuga 547.56 eurot (3.51 t x 130 eurot) x 20%. Seega kuulub vastuhagis kostjalt väljamõistmisele vastuhageja kasuks õigusabikulud osaliselt summas 547.56 eurot.
45.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuhageja on 10 (11)
2-16-6053 menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avalduses esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab vastuhageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2017 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 19. jaanuari 2017 otsus osaliselt resolutsiooni p-des 5-7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik poolte menetluskulud maakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda ja välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks menetluskuluna 1822 eurot (koos käibemaksuga) ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada Viru Maakohtu 19. jaanuari 2017 otsuse resolutsioon järgmiselt:
2.1.Jätta OÜ Sa & Po Grupp hagi R Se vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.
2.2.Vastuhagi rahuldada.
2.3.Välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks 6431, 96 eurot, sh saamata jäänud töötasu brutosummas 6135,36 eurot ja seisuga 19. jaanaur 2017 arvestatud viivis 296,60 eurot.
2.4.Välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks viivis põhinõudelt (6135,36 eurot) alates 20. jaanuarist 2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.5.Jätta kõik poolte menetluskulud maakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda.
2.6.Välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks menetluskuluna maakohtus 1822 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskulult alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Rahuldada R Se apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta OÜ Sa & Po Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda ning välja mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R Se kasuks menetluskuludena 834,60 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohtu 02.10.2017 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Osaühing Sa & Po Grupp kanda. 11 (11)
2-16-6053
4.Jätta rahuldamata R Se 17. juulil 2017 esitatud taotlus Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2017. a otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja täitmise tagatiseks 455 euro määramiseks. 19.01.2017 kohtuotsus 2-16-6053 jõustus 02. oktoobril 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
12 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.