OÜ Sa & Po Grupp hagi Rünnar Saare vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks 63 884 eurot 31 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sa & Po Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Sa & Po Grupp (hageja), rk 10854281; esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Rünnar Saar (kostja), ik XXXXXXXXXXX ; esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Sa & Po Grupp nõuded mõista Rünnar Saarelt välja OÜ Sa & Po Grupp kasuks kahjuhüvitis veoki Scania, haagise KNAPEN, ATV Suzuki LT-A750 KingQuad koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku eest ja kasutuseeliste hüvitis, ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.2.Mõista Rünnar Saarelt välja OÜ Sa & Po Grupp kasuks 56 292 eurot (sh kahjuhüvitis 39 900 eurot, kasutuseeliseid 5390 eurot ja viivis 11 002 eurot).
2.3.Mõista Rünnar Saarelt välja OÜ Sa & Po Grupp kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 39 900 eurolt alates 13. juulist 2019 kuni 39 900 euro tasumiseni.
2.4.Jätta rahuldamata Osaühingu Sa & Po Grupp nõuded mõista Rünnar Saarelt Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks välja kahe veoki valduse taastamise kulu 1850 eurot, sõiduauto Peugeot müügilepingust tulenev 2000 euro suurune müügihind, saamata jäänud tulu nõue ja eelnimetatud nõuetega seotud viivisenõue.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta kõigis kohtuastmetes 73% OÜ Sa & Po Grupp menetluskuludest Rünnar Saare kanda ja 27% Rünnar Saare menetluskuludest OÜ Sa & Po Grupp kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Sa & Po Grupp (hageja) esitas 26. aprillil 2016 Viru Maakohtule Rünnar Saare (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 58 282 eurot, 932 euro 46 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures juhataja asetäitjana. 3. veebruaril 2016 ütles hageja töölepingu üles. Töölepingu lõppedes jäid kostja valdusse kolm hageja veokit Scania, haagis KNAPEN ning ATV Suzuki LT-A750 KingQuad koos lumesaha ja lintidega. Hageja ei saanud neid sõidukeid oma majandustegevuses kasutada ja sellest tekkis talle varaline kahju. Hageja on vara tagasi nõudnud, kuid kostja ei ole andnud. Hageja pöördus ka politseisse. Kostja teatas politseile, et ta ei anna sõidukeid välja enne, kui talle on hüvitatud väidetavad nõuded. Seejärel selgitas hageja ise vara asukoha välja ja võttis kaks veokit 17. veebruaril 2016 omaabi kasutades kostjalt tagasi. Omaabi kasutamine oli õigustatud ja seaduspärane. Üks veok, haagis ja ATV koos lisavarustusega on siiani kostja ebaseaduslikus valduses. Kahjuhüvitisena nõudis hageja esmalt kahe veoki valduse taastamise kulusid, mis on kokku 1850 eurot ja mis koosnevad puksiiriteenuse eest tasutud 468 eurost, lukuabi eest tasutud 120
eurost, uute võtmete valmistamise kulust 170 eurot ja autode valduse taastamiseks tehtud õigusabikulust 1092 eurot. Teiseks nõudis hageja 42 600 euro suurust kahjuhüvitist ühe veoki, haagise ja ATV ning lisaseadmete kaotsimineku eest. Kuna kostja keeldub neid hagejale tagastamast, peab ta hüvitama nende väärtuse. Vindikatsiooninõue on muutunud mõttetuks. Kostja on tunnistanud hageja valduse rikkumist, kuid ei anna vara hagejale tagasi. Veoki hind on asjatundja arvamuse järgi minimaalselt 9600 eurot. Haagise hind on ca 29 000 eurot, millest hageja nõuab kahjuhüvitisena 25 000 eurot. ATV ja lisaseadmete turuväärtus on kokku 8000 eurot. Kuigi kostja väidab, et veok on defektne, ei ole ta seda tõendanud. Sõidukite väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud analoogsete asjade müügikuulutused. Tõenditeks olevates müügikuulutustes pakutavad analoogsed sõidukid on samaväärsed hageja kaotsiläinud sõidukitega. Kui sõidukid on defektsed, on defektide eest vastutav kostja, sest hageja kaotas sõidukite valduse siis, kui need olid heas seisukorras. Kohus võib mõista kahjuhüvitise välja ka oma õiglasel äranägemisel. Kolmandaks nõudis hageja 13 832 euro suurust saamata jäänud tulu. See koosneb kahjust, mis tekkis hagejale esiteks sellest, et ta ei saanud kahte tagasi võetud veokit kasutada ajal, mil need olid kostja ebaseaduslikus valduses, samuti sellest, et ikka veel kostja käes olevat veokit, haagist ja ATV-d ei ole hageja siiani saanud kasutada. Alternatiivselt saamata jäänud tulule nõudis hageja samadel asjaoludel kahe (omaabi teel tagasi võetud) veoki kasutuseeliseid (2312 eurot) ja seni tagastamata haagise kasutuseeliseid (5400 eurot). Kostja on kasutanud hageja sõidukeid omavoliliselt oma majandustegevuses ja teeninud tulu. Hageja omakorda on jäänud ilma võimalusest neid sõidukeid kasutada. Kasutuseelisteks saab olla sõidukite rendihind. Neljandaks nõudis hageja 2000 euro suurust müügihinda, mille kostja võlgneb talle tema ja kostja vahel 2015. a novembris sõlmitud sõiduauto Peugeot 307 müügilepingu järgi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja ei saa nõuda omaabi kulude hüvitamist, kuna omaabi võib kasutada omavoli vastu ja vahetult pärast valduse kaotamist. Praegu see nii ei olnud. Kostja ei ole omavoliline valdaja, ta sai vaidlusalused asjad enda valdusesse töölepingu alusel. Viru Maakohus on 19. jaanuari 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-6053 tuvastanud, et tööleping kehtis 27. veebruarini 2016. Kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Enne 27. veebruari 2016 ei saanud valdus mingil juhul olla omavoliline. Samuti ei ole hagejal õigust nõuda veoki, haagise ja ATV ning lisaseadmete väärtuse hüvitamist. Kui vallasasi on teise isiku ebaseaduslikus valduses alles ja kahjustamata, ei ole asja omanikul valdust rikkuva isiku vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid vindikatsiooninõue. Kuna hageja ei ole tõendanud asjade kaotsiminekut ega kahjustumist, siis ei ole hagejale kahju tekkinud. Isegi kui hageja võiks nõuda vara väärtuse hüvitamist, on nõude suurus tõendamata. Üksikud müügikuulutused ei tõenda hageja asjade väärtust. Hageja ATV väärtust ei saa tuvastada, võrreldes seda uue ATV väärtusega. Turuväärtuse hindamisel tuleb võtta arvesse asjade amortisatsiooni ja üldist seisukorda. Lisaseadmete väärtuse tõendamiseks ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud.
Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Hageja ei ole tegelenud veokite ja haagiste rendile andmisega ega ole ka tõendanud, et ta kavatses seda teha. Samuti ei ole hageja tõendanud, et turuolukord ning veokite ja haagise tehniline seisukord oleksid võimaldanud nende pidevat rendile andmist hagis nimetatud ajal. Hinnapakkumised ei tõenda hageja saamata jäänud tulu suurust. Samuti ei ole nõude suuruse arvutamisel arvesse võetud nõudlust, veokite ja haagise tehnilist seisukorda ega lisakulutusi, mida hageja oleks pidanud renditeenuse pakkumiseks tegema. Kostja kui töötaja ei vastuta saamata jäänud tulu eest. Kasutuseeliste hüvitamise nõue on esitatud mõjuva põhjuseta hilinenult ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks. Kostja ei võlgne hagejale sõiduauto Peugeot müügilepingu alusel midagi. Arve, mille hageja esitas kohtule, on võltsitud. Kostjal on arve, millest nähtuvalt on müügihind tasutud. Samuti on hageja juhatuse liige saatnud kostjale teate, et auto omaniku vahetus tuleks Maanteeametis ära vormistada. Hageja ei oleks soovinud kiirendada omaniku vahetust, kui auto eest olnuks tasumata. Osanike erimeelsuste tõttu ei olnud hagejal alates 15. septembrist 2015 kuni juhatuse asendusliikme määramiseni juhatust, sest seniste juhatuse liikmete ametiaeg möödus ja uut juhatust ei õnnestunud valida. Kuni juhatuse asendusliikme määramiseni ei olnud hagejal esindajat, kes oleks saanud kostjalt vara tagasi nõuda. Aider Saarele antud volikiri ei andnud talle õigust ühingut esindada. Kostjal on seaduslik alus vaidlusaluseid asju vallata, sest ta on üks hageja 100%-lise osa ühisomanikest.
MAAKOHTU OTSUS JA APELLATSIOONKEBUS
3.Viru Maakohus jättis 20. novembri 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt valdas kostja hageja vara töölepingu alusel ja võis seda kasutada oma äriühingu (OÜ Sapo Veod) tarbeks. Tööandja ütles töölepingu üles 3. veebruaril 2016. Viru Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsuse järgi kehtis tööleping kuni 27. veebruarini 2016. Alates 15. septembrist 2015 kuni juhatuse asendusliikme määramiseni 21. novembril 2016 ei olnud hagejal ühtegi juhatuse liiget. Seega ei ole hageja (juhatuse liikme vahendusel) kostjale vara tagastamise nõuet esitanud. Pärast töölepingu lõppemist võis kostja sõidukeid vallata, kuna ta oli hageja 100%-lise osa ühisomanik. Kostja valdus ei ole omavoliline ja hageja ei saa nõuda kostja käes olevate asjade väärtuse hüvitamist. Vindikatsioonihagi esitamise eeldused ei ole täidetud, kuna kostja ei valda hageja asju ebaseaduslikult. Hageja ei saa nõuda ka kulutusi, mida ta tegi kostja käes olevate sõidukite omaabi korras tagasivõtmiseks. Hageja ei võinud omaabi kasutada, kuna kostja valdus ei olnud omavoliline. Samuti tuleb rahuldamata jätta saamata jäänud tulu hüvitamise nõue. Hageja ei ole selgelt välja toonud, millise aja eest ta saamata jäänud tulu hüvitamist nõuab, vaid on üksnes märkinud, et ta pole saanud oma vara kasutada ajal, mil see oli kostja käes. Kuna kostja valdus ei olnud omavoliline, ei ole kostja rikkunud vara tagastamise kohustust. Lisaks peaksid saamata jäänud tulu nõudmiseks olema täidetud VÕS § 128 lg 4 eeldused. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kavatsus vara rendile anda ja et tema tegevusala oli sõidukite rendile andmine. Rahuldamata
jääb ka hageja alternatiivne nõue mõista välja kahe veoki ja haagise kasutuseelised, kuna kasutuseeliste hüvitamise nõude AÕS § 71 lg 2) eeldused ei ole täidetud. Samuti tuleb rahuldamata jätta sõiduauto Peugeot müügihinna tasumise nõue. Kostja pidi müügihinna tasuma sularahas. Raamatupidaja ei osanud kassajääki täpsustada ja asjaolu, et raha on maksmata, kinnitavad vaid ühe tunnistaja ütlused. Kostja esitatud arve järgi on müügihind tasutud. Omaniku vahetus on liiklusregistris vormistatud.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 115 lg 1 hagejale kuuluvate vallasasjade hüvitisnõude lahendamisel. Ebaõige on kohtu järeldus, et hüvitisnõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostja valdus hageja vallasasjade üle ei olnud omavoliline. Sellist järeldust ei toeta ükski tõend ega õigusnorm. Maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata asjaolu, et tööleping lõppes 04.02.2016. Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-6053 tuvastati, et töösuhe kestis kuni 04.02.2016. Seega on maakohus hinnanud tõendit valesti. Asjaolu, et kostja sai kõnealuste asjade valduse töölepingulise suhte ajal, ei muuda kostja valdust õiguspäraseks pärast temaga töölepingu ülesütlemist ja/või tööandjale kuuluvate asjade tagastamise nõudmist. Kostja valdus sõidukitele oli alates 03.02.2016 ebaseaduslik. Maakohus on rikkunud oluliselt õigusnorme nii Aider Saarele antud volituste hindamisel kui ka kostjale omavolilise valdamise tagajärjena seadusest tuleneva vastutuse väljaselgitamisel. Selle tulemusena on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja valdus ei olnud ebaseaduslik, kuivõrd hagejal ei olnud esindusõiguslikku isikut, kes saaks kostja vastu kehtivalt nõudeid esitada. Maakohus ületas hagi piire, kui leidis, et ka vindikatsiooninõude esitamine ei oleks olnud perspektiivikas. Maakohus on õigusvastaselt järeldanud, et kuna kostja on hageja osanik, on tal justkui absoluutne õigus hageja vara vallata. Maakohtu järeldust ei toeta ükski õigusnorm. Ühingu ning selle osanike õigused ei ole samastatavad. Lisaks ei ole kohus kummagi poolega kõnealust asjaolu arutanud. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale hageja nõude osas kasutuseeliste saamiseks. Kohus on valesti pidanud nõude eelduseks seda, et hageja ja kostja peaksid olema vaidlusaluse vara ühis- või kaasomanikud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 71 lg t 2 ning kohtul oleks tulnud juhinduda AÕS § 85 lg st 1 või VÕS §-dest 1037-1040. Kohus on jätnud selgitamata, miks hageja väiteid ja õiguslik hinnang asjasse ei puutu või on ebaõige. Maakohus on hinnanud Peugeot 307 müügihinna tasumise nõuet puudutavas osas tõendeid selektiivselt ning rajanud otsuse vaid ühele tõendile, mis tegelikke asjaolusid ei kinnita. Hageja esitas arvukalt tõendeid, mis tõendavad, et kostja ei ole müügihinda tasunud. Menetluskulude jaotamisel jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 169 lg 1, kuna kostja lasi üle tõendite ja taotluste esitamise tähtaja, kuid kohus võimaldas kostjal siiski tema
taotletud tunnistajad üle kuulata. See tingis aga olukorra, kus kõik menetluskulud, mis seondusid 10.01.2017 kohtuistungi pidamisega, edasilükkamisega ja kostja 31.01.2017 menetlusdokumendile vastuvaidlemisega, tuli jätta vastustaja kanda TsMS § 169 lg 1 alusel.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU OTSUS ASJA ESMASEL LÄBIVAATAMISEL
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. juuni 2018 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Alternatiivselt palus hageja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu.
RIIGIKOHTU OTSUS
8.Riigikohus tühistas Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018 otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt hageja kasuks välja 42 600 euro suurune kahjuhüvitis veoki Scania, haagise KNAPEN ning ATV Suzuki LT-A750 KingQuad koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku tõttu, 13 832 euro suurune saamata jäänud tulu või 7712 euro suurune kasutuseeliste hüvitis ning viivise nende summade tasumisega viivitamise eest. Selles osas saadeti tsiviilasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohus märkis, et kuna hageja ei ole hagis esitanud asjade väljaandmise nõuet, vaid nende väärtuse hüvitamise nõude, siis on tegu kas kahju hüvitamise nõudega vindikatsiooninõude asemel või kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel. Mõlemad kahju hüvitamise nõuded kvalifitseeritakse VÕS § 115 järgi, ehkki esimesel juhul on tegemist seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse (VÕS § 3 p 6) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega ning teisel juhul lepingu (VÕS § 3 p 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Kui pooled vaidlevad lepingu rikkumisest tuleneva nõude puhul selle üle, kas hagejal on õigus asju välja nõuda, ja kui on tuvastatud, et kostja sai asjad enda kätte tööülesannete täitmiseks, siis ei pea hageja täiendavalt tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole asju talle tagasi andnud. Selles olukorras peab kostja tõendama, et ta on täitnud lepingust tuleneva kohustuse asjad tagastada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh teha kindlaks, kas hageja on tõendanud vindikatsiooninõude või lepingu täitmise nõude asemel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused. Kuna hageja ei nõua asjade väljaandmist, vaid nende väärtuse hüvitamist, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel mh hinnata, kas on täidetud VÕS § 115 lg 2 või 3 eeldused ehk kas hageja on määranud kostjale asjade tagastamiseks täiendava tähtaja, mis on möödunud tulemusetult, või kui ta seda määranud ei ole, siis kas on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust,
st kas esinevad VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 sätestatud eeldused või kas asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine asjade väljaandmise asemel muul põhjusel mõistlik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
9.Vastusena ringkonnakohtu 30. aprilli 2019 määrusele, millega ringkonnakohus küsis hagejalt, kas hageja esitas kahju hüvitamise nõude vindikatsiooninõude asemel või lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel, ning kas kostja on tuginenud sellele, et tal oli õigus vaidlusaluseid asju mitte tagastada, kuna hageja võlgnes talle töötasu, märkis hageja järgmist.
10.Hageja palub rahuldada kahju hüvitamise nõue esmajärjekorras lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel ning alternatiivselt vindikatsiooninõude asemel. Kostja ei ole kordagi tuginenud asjaolule, et ta keeldub hageja asju välja andmast põhjusel, et hageja ei ole maksnud talle töötasu. Hageja ei ole tuginenud ka muudele põhjustele asjade väljaandmisest keeldumisel. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja asjade väljaandmiseks. Kostja märkis vastusena ringkonnakohtu määrusele, et ta ei ole tuginenud VÕS §-le 110 lg-le 1, sest asjad ei ole tema valduses. Kostja ei ole omaks võtnud ühtegi hageja väidet. Riigikohus on ebaõigesti pidanud valduse küsimust vaidluse all mitteolevaks või vaidlustamata asjaoluks. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Riigikohus ei saa tuvastada asjaolusid, veel vähem teha seda teisiti alama astme kohtute tuvastatust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis veoki Scania, haagise KNAPEN ning ATV Suzuki LT-A750 KingQuad koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku eest ja kasutuseeliste hüvitise nõude ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja hageja kasuks 56 292 eurot (sh kahjuhüvitis 39 900 eurot, kasutuseelised 5390 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 11 002 eurot) ja edasise viivise ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni kahjuhüvitise 39 900 euro tasumiseni. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus jätab kõigis kohtuastemetes 73% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27% kostja menetluskuludest hageja kanda. Ringkonnakohtus on asja uuel läbivaatamisel vaidluse all hagi osas, millega hageja palub kostjalt mõista välja 42 600 euro suurune kahjuhüvitis veoki Scania, haagise KNAPEN ning ATV Suzuki LT-A750 KingQuad koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku tõttu, 13 832 euro suurune saamata jäänud tulu või 7712 euro suurune kasutuseeliste hüvitis ning viivise nende summade tasumisega viivitamise eest. Muus osas on hagi jäetud rahuldamata ja sellekohased kohtuotsused on jõustunud.
Esmalt analüüsib ringkonnakohus asjade kaotsiminekust põhjustatud kahju hüvitamise nõuet (I), siis saamata jäänud tulu või kasutuseeliste nõuet (II), seejärel viiviste nõuet (III) ning lõpuks jaotab menetluskulud (IV). I
12.Maakohus tuvastas, et kostja sai asjad enda kätte tööülesannete täitmiseks, seetõttu ei pea hageja täiendavalt tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole asju talle tagasi andnud. Selles olukorras peab kostja tõendama, et ta on täitnud lepingust tuleneva kohustuse asjad tagastada.
13.Kahju hüvitamist nõuab hageja veoki Scania (reg XXXXXXX ) eest, haagise KNAPEN (reg XXXXXXX ) eest ning ATV Suzuki eest. Kostja võttis 10. jaanuari 2017 kohtuistungil omaks, et hagis märgitud asjad on hageja omad (tl 3, kd III). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et need asjad olid töölepingu kestel kostja valduses. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel selle aluseks ega hinda selles osas tõendeid TsMS § 652 lg 5 kohaselt uuesti. Kostja ei vaielnud maakohtu tuvastatud asjaoludele apellatsioonkaebuse vastuses vastu. Seetõttu saab asjade valdamist töölepingu pidada ringkonnakohtus mitte vaidluse all olevaks.
14.Pooled sõlmisid 1. märtsil 2006 töölepingu, mille p 7.2. järgi kohustus kostja töölepingu lõpetamisel sõltumata lõpetamise alusest tagastama hagejale kõik kostjale usaldatud materiaalsed väärtused hiljemalt töölepingu lõppemisele järgnevaks viimaseks tööpäevaks (tl 20, kd III). Viru Maakohus leidis tsiviilasjas 2-16-6053 (p 31), et tööleping lõppes tööandja erakorralise ülesütlemisega 4. veebruaril 2016 (tl 28, kd III; vt ka ütlesütlemisavaldus tl 26, kd I). Seega tuli asjad tagastada 5. veebruaril 2016 kui lepingu lõppemisele järgmisel tööpäeval ja asjade tagastamise nõue kui täitmise nõue (VÕS § 108 lg 1) muutus sissenõutavaks
6.veebruaril 2016, mil kostja sattus asjade tagastamisega viivitusse.
15.Kostja ei ole tõendanud, et ta andis hagejale tagasi veoki Scania (reg XXXXXXX ), haagise KNAPEN (reg XXXXXXX ) ja ATV Suzuki. Kuna on tuvastatud, et kostja sai asjad enda kätte tööülesannete täitmiseks, siis ei pea hageja täiendavalt tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole asju talle tagasi andnud. Selles olukorras peab kostja tõendama, et ta on täitnud lepingust tuleneva kohustuse asjad tagastada. Kostja ei ole tõendanud, et ta andis asjad tagasi. Teatises kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl 41, kd I) on märgitud, et kostja väitis politseile, et ta teisaldas sõidukid, et vältida nende müümist. Kostja ei tugine ka väitele, et ta ei tagastanud asju tasumata töötasu tõttu.
16.Ringkonnakohus leiab, et asjade tagastamata jätmisega rikkus kostja töölepingu p 7.2. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuna hageja ei ole hagis esitanud asjade väljaandmise nõuet, vaid nende väärtuse hüvitamise nõude, on tegu kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel. Tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 2 alusel. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2 teine lause). Ilma täiendava tähtaja andmiseta võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
17.Hageja on tõendanud, et ta on andnud kostjale täiendava tähtaja asjade väljaandmiseks. Avalduses töölepingu ülesütlemiseks (tl 26-27, I kd) märgib hageja, et ta on nõudnud asjade väljaandmist. Samuti on täiendava tähtaja andmisena käsitletav hageja 28. jaanuari 2016 kiri (tl 34, I kd) kostjale, milles hageja palub anda teavet veokite asukoha kohta ja selle andmisest keeldumisel lubab hageja politseisse pöörduda. Seega on hageja täitnud VÕS § 115 lg 2 kahju hüvitise nõudmiseks lepingulise kohustuse täitmise asemel. Kuna nõue on võimalik rahuldada lepingulisel alusel, ei analüüsi ringkonnakohus kahju hüvitamise nõude lahendamist vindikatsiooninõude asemel.
18.Hageja väitis, et veoki Scania (reg XXXXXXX ) turuväärtus kahju tekkimise hetkel oli 9600 eurot. Ringkonnakohus arvates on selle veoki väärtus tõendatud 8000 euro ulatuses. Asjatundja (Scania Eesti AS-i esindaja A. Strazdini) hindamisakti (tl 62, kd I) kohaselt on selle veduki väärtus 8000 eurot. Hindamisakt on tehtud 21. aprillil 2015 ehk umbes aasta enne täitmisnõude sissenõutavaks muutumist. Mobile.ee müügikuulutusse (tl 62, kd I) järgi on seal esitatud 2003. aasta Scania veduki väärtus 8700 eurot. Selle tõendi puhul tuleb arvestada, et müügikuulutuses näidatud sõiduk on hindamisaktis märgitud sõidukist märkimisväärselt vähem sõitnud, mispärast võib tema hind veidi kõrgem olla. Ükski hageja esitatud tõend ei tõenda veoki väärtust hagis märgitud summas, s.o 9600 eurot. Käibemaks ei kuulu hüvitamisele, kuna ostu korral saaks hageja selle sisendkäibemaksuna maha arvestada, kuna hageja käibemaksukohuslane. Seega on tõendatud Scania veoki väärtus 8000 eurot.
19.Haagise KNAPEN (reg XXXXXXX ) väärtuseks peab hageja 25 000 eurot. Hagile lisatud soomekeelne arve (kd I, tl 63) ei tõenda veoki väärtust 2016. aastal, kuna arve on esitatud
13.oktoobril 2011. Mobile.ee müügikuulutuses (tl 64, kd I) on märgitud sellise haagise hinnaks 23 900 eurot. Ringkonnakohus märgib, et ei saa arvestada müügikuulutuse hinnale lisaks märgitud lisateenustega (transport, pangakulu, pesu, vahendustasu), kuna need ei tõenda asja väärtust. Rohkem tõendeid hageja haagise väärtuse tõendamiseks ei esitanud. Kuna ka kostja ei ole haagise teistsugust väärtust tõendanud, loeb ringkonnakohus mobile.ee müügikuulutusega tõendatuks haagise väärtuse 23 900 eurot.
20.Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on ATV Suzuki ja selle lumesaha ja lintide väärtus kokku 8000 eurot, mida taotleb hageja. Velt Motocenter müügikuulutuse (tl 67, kd I) kohaselt on Suzuki ATV, millel on lumesahk, hind 8690 eurot. See on hageja taotletust kõrgem hind. ATV lintide müügikuulutuse (tl 69, kd I) järgi maksvad ATV lindid 2900 eurot. Arvestades eeltoodut, on hageja nõue 8000 eurot tõendatud.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja esitatud müügikuulutused asjade väärtust ei tõenda. Olukorras, kus hageja esitas oma väidete tõendamiseks tõendid, olid kostjal võimalik omakorda enda väidete tõendamiseks tõendid esitada. Kuna kostja ei tõendanud asjade väärtust, lähtus ringkonnakohus hageja tõenditest.
22.Täitmisnõude asemel esitatud asjade kaotsiminekust tekkinud kahju on kokku 39 900 eurot (8000+23900+8000). II
23.Lepingulisel alusel võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 4 järgi tulu, mis hagejal jäi saamata, kuna tema asjad olid õigusliku aluseta kostja käes. Töölepingust tuleneva asjade tagastamise kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes on mh kaitsta tööandjat kahju eest, mis tal võib tekkida sellest, kui töötaja ei anna talle töölepingu lõppedes
töövahendeid tagasi, mistõttu tööandja ei saa neid asju kasutada. Eelnimetatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärk hõlmab tööandjal saamata jäänud tulu. Sellist liiki kahju on VÕS § 127 lg 3 järgi lepingut rikkunud ja töövahendid tagastamata jätnud töötajale vähemalt üldjuhul ettenähtav. Kaotatud kasutuseeliseid eelnimetatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärk aga ei hõlma ja seega ei saa hageja nõuda kostjalt kasutuseeliste kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
24.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja tugines saamata jäänud tulu nõudmisel nii sellele, et ta ei saanud veokeid üürile anda kui ka sellele, et ta ei saanud neid ise enda majandustegevuses kasutada.
25.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma kavatsust ja võimalust saada tulu sõidukite üürile andmisest. Hageja esitatud dokumendid üürihinna küsimise kohta (tl 73-77, kd I) võivad tõendada seda, milline on ligikaudne üür ja kas turult leiab sarnaseid sõidukeid üürimiseks. Samas ei tõenda need hageja kavatsust sõidukid üürile anda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks oma majandustegevuses tegelenud selliste sõidukite üürile andmisega ja veokite mitte tagastamisega jäi tal tulu saamata. Hageja senine põhiline majandustegevus oli kaubavedu maanteel, veokite või muude asjade üürile andmist pole märgitud hageja registrile esitatud tegevusalades ka lisategevusalana (tl 32, kd I). Hagejale raamatupidamisteenust pakkunud K.R. ütles tunnistajana (tl 112, kd III), et ta ei mäleta rendiarveid.
26.Kuigi hageja registrile esitatud tegevusalad (tl 32, kd I) tõendavad, et hageja on tegelenud kaubavedudega, pole hageja tõendanud saamata jäänud tulu suurust sellest, et ta ei saanud asju oma majandustegevuses kasutada. Seega jättis maakohus saamata jäänud tulu nõude õigustatult rahuldamata.
27.Kasutuseeliste hüvitisena on hagejal õigus nõuda kostjalt kui asjade ebaseaduslikult valdajalt kasu, mida kostja asju vallates sai. Sellise nõude aluseks on AÕS § 85 lg 1 ning VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimene lause. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Pahauskne rikkuja on seejuures kohustatud hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse kogu aja eest alates rikkumisest kuni väärtuse hüvitamiseni (asja tagastamiseni), sh peab pahauskne rikkuja maksma kannatanule hüvitist ka olukorras, kus tema esialgne rikastumine on ära langenud (VÕS § 1038 esimene lause). Ringkonnakohus on seisukohal, et täidetud on AÕS § 85 lg 1 ning VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimene lause eeldused, kuna hageja valdus asjadele oli alates
6.veebruarist 2016 ilma õigusliku aluseta (vt otsuse p 13-14). Valdus oli pahauskne, kuna kostja teadis, et tegu on võõraste asjadega ning neid nõutakse tagasi.
28.Hagejale seni tagastamata haagise kasutuseeliseid on hagejal õigus nõuda alates rikkumisest kuni haagise tagastamiseni või selle väärtuse hüvitamiseni. Kahe omaabi korras tagasi võetud veoki kasutuseeliseid saab hageja nõuda alates rikkumisest kuni ajani, mil hageja asjad tagasi sai. Seejuures peab pahauskne valduse rikkuja VÕS § 1038 esimese lause järgi hüvitist maksma
sõltumata sellest, kas ta asju kasutas. Seega võib hageja nõuda kostjalt kasutuseeliseid sõltumata sellest, kas ta asju kasutas.
29.Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised. Praegusel juhul saab kostja kasutuseeliseks olla kasu, mida ta võis saada seetõttu, et ei pidanud üürima sõidukeid teistelt isikutelt. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal (vt ka RKTKo 3-2-1-65-14 p 16).
30.Hageja täpsustas 29. detsembri 2016 seisukohas (p 3.4, 3.6), et ta nõuab kasutuseeliste hüvitamist sõidukite XXX ja XXXXXXX eest. Hageja hinnangul oli kahe veoki üürimaksumus, mis on kokkuhoitud kasutuseelisteks, ühe kuu jooksul 4080 eurot. Haagise kasutuseelise suurus on hageja hinnangul 5400 eurot, kuna hageja ei saanud haagist kasutada kolm kuud hagiavalduse esitamise seisuga.
31.Ringkonnakohus tuvastas, et sõidukite tagastamise nõue muutus sissenõutavaks
6.veebruaril 2016 (vt otsuse p 13), see tähendab, et seejärel algas rikkumine rikkumiskondiktsiooni mõttes. Kuna sõidukid XXXXXXX ja XXXXXXX võttis hageja tagasi
17.veebruaril 2016, sai kostja neid õigusliku aluseta vallata 12 päeva. Hageja esitatud rendihinna päringu (tl 75-76, kd I) kohaselt on Volvo sadulveduki üürihind 1700-1900 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud veduki üürihinda, loeb ringkonnakohus selleks 1800 eurot ehk Ekso AS-i pakutud keskmise hinna. Seega on hageja rikastunud veokite kasutusega kasutuseelise 1440 euro (1800/30x12x2) euro ulatuses 6. veebruarist 2016 kuni 17. veebruarini 2016.
32.Haagise eest nõuab hageja kasutuseeliste hüvitisena 5400 eurot ja selgitab, et see on kolme kuu eest enne hagi esitamist. Seega on hageja seisukohal, et ühe kuu kasutuseelis on 1800 eurot. Ka haagise tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 6. veebruaril 2016. Hagi esitati 25. aprillil 2016. Kolm kuud möödunuks asjade väljaandmisnõude sissenõutavaks muutumisest 7. mail 2016. Seega esitati hagi 12 päeva enne kolme kuu möödumist õigusliku aluseta valduse tekkimisest. Hageja esitatud kasutuseelise suurus on vastuolus hageja enda esitatud tõendiga (tl 73, kd I). Boldon Grupp OÜ hinnapakkumise järgi on ühe kuu haagise üür 1500 eurot kuus. Kostja ei ole ümber lükanud üüri suurust. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et haagise ühe kuu üür on 1500 eurot (50 eurot päevas). Kuna haagise väljaandmise nõude sissenõutavaks muutumisest möödus hagi esitamise ajaks 79 päeva, on hageja õigustatud kostjalt nõudma haagise kasutamise eest kasutuseeliseid 3950 eurot (79x50). Hagejal on õigus kostjalt nõuda kasutuseeliseid kokku 5390 eurot (1440+3950 eurot). III
33.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).
34.Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Kuna asju nõuti tagasi hiljemalt 3. veebruaril 2016
(vt otsuse p 17), muutus kahju hüvitamise nõue VÕS § 82 lg 3 järgi sissenõutavaks mõistliku aja möödudes, arvestades, et hageja ei andnud kostjale konkreetset ja selgelt määratletavat tähtaega. VÕS § 82 lg 3 kohaselt muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 1. aprillil 2016. Kuna ringkonnakohus leidis, et kahju on tõendatud 39 900 euro ulatuses, on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks viivis 11 002 eurot.
35.Hageja ei nõua viivist kasutuseeliste tasumisega viivitamise eest (tl 12, kd I; hagi p 3.8.).
36.Võttes arvesse eeltoodut, mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 39 900 eurot, kasutuseelised 5390 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 11 002 eurot kahjuhüvitiselt, s.o kokku 56 292 eurot.
37.Ringkonnakohus mõistab kahjuhüvitiselt (39 900 eurot) välja ka edasise viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni 39 900 euro tasumiseni.
IV
38.Ringkonnakohus lähtub menetluskulude jaotamisel põhinõude rahuldamise ulatusest TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja põhinõue oli 58 282 eurot. Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 42 290 euro (39 900+ 5390) ulatuses. Seega on nõude rahuldamise ulatus ligikaudu 73%. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõigis kohtuastemetes 73% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27% kostja menetluskuludest hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimäg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.