20.11.2017.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-16-6563
Tsiviilasi
OÜ Sa & Po Grupp hagiavaldus R S’e vastu kahju hüvitamise ja viiviste tasumise nõudes
Menetlusosalised, esindajad Hageja: OÜ Sa & Po Grupp (registrikood 10854281); Hageja lepinguline esindaja: v.-adv. Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: R S (isikukood xxxx); Kostja lepinguline esindaja: v.-adv. Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Casus; e-post: [email protected]). Hagi hind
66 037 eurot
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I Hagejate nõuded ja seisukohad.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 58 282 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 932,46 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivise VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kahjuhüvitis koosneb järgnevast: autode (reg. nr xxxx ja xxxx) valduse taastamisega kantud kahju kokku 1 850 eurot (mis koosneb puksiirteenusest summas 468 eurot, lukuabi 120 eurot, uute võtmete valmistamine 170 eurot, autode valduse taastamisega seonduv õigusabi 1 092 eurot). Seoses veoki xxxx(reg. nr xxxx), hakkeveo käru xxxx (reg. Nr xxxx) ning xxxx koos lisaseadmete kaotsiminekuga nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 42 600 eurot, mis koosneb alljärgnevast: hageja soetas veoki xxxx (xxxx) 2007. aastal kapitalirendilepingu alusel hinnaga 59 880,10 eurot. Käesolevaga on veoki hind ekspertiisiakti kohaselt minimaalselt 9 600 eurot; hageja soetas hakkeveokäru xxxx (xxxx) 2011. aastal ning tasus selle eest 36 500 eurot. Sarnase hakkeveokäru müügikuulutusest nähtuvalt on hakkeveokäru turuväärtus ca 29 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hakkeveokäru xxxx (xxxx) kaotsiminekust tuleneva kahju 25 000 eurot; hageja soetas xxxx, lumesaha pikema aisaga 1650mm ning X-Gen aastaringsed lindid 2012. aasta lõpus ning maksis nende eest 10 000 eurot. Hageja hindab xxxx ja lisaseadmete turuväärtuseks kokku 8 000 eurot. Seoses asjaoluga, et hageja ei ole saanud kasutada temale kuuluvaid veokit xxxx(xxxx) ja hakkeveokäru xxxx (xxxx) alates veebruar 2016 kuni käesoleva ajani ning veokeid xxxx (reg. nr xxxx ja xxxx) alates 01. veebruarist 2016 kuni 17.02.2016 on hagejale tekkinud kahju minimaalselt 13 832 eurot: hakkeveokäru xxxx ühe kuu rendihind jääb 1500-1800 euro (lisandub käibemaks) vahele. Kui hageja oleks temale kuuluvat asja saanud vallata ja käsutada, oleks hageja saanud hakkeveokäru välja rentida minimaalselt hinnaga 1 800 eurot kuus (sh käibemaks). Kuna hageja ei ole saanud kasutada talle kuuluvat hakkeveokäru kolm kuud, on hageja saamata jäänud tulu nõue seoses hakkeveokäruga kostja vastu 5 400 eurot; veokite xxxx ühe kuu rendihind jääb 1 700-1 900 euro (lisandub käibemaks) vahele. Kui hageja oleks temale kuuluvaid veokeid saanud vallata ja käsutada, oleks hageja saanud veokid xxxx välja rentida minimaalselt hinnaga 2 040 eurot kuus (sisaldab käibemaksu). Lähtudes asjaolust, et hageja ei ole saanud kasutada talle kuuluvat veokit xxxx (xxxx) tänaseks kolm kuud, on hageja saamata jäänud tulu nõue seoses antud veokiga kostja vastu 6 120 eurot; kahte veokit xxxx (reg. nr xxxx ja xxxx) ei saanud hageja kasutada ega välja rentida alates 01. veebruarist 2016 kuni 17. veebruarini 2016. Seega on hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol seoses antud kahe veokiga 2 312 eurot (ühes kuus on kahe veoki rendimaksumus kokku 4 080 eurot, mis teeb 30päevase kuu puhul 136 eurot päevas. Kuna valdus oli kaotatud 17ks päevaks, on kahju suurus 2 312 eurot).
Alternatiivselt saamata jäänud tulu nõudele on hageja esitanud samadel asjaoludel kasutuseeliste hüvitamise nõude. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale asjast (sõidukitest) saadud kasutuseelised. Hageja nõue kahe veoki kasutuseeliste saamiseks on 2 312 eurot ning hakkeveokäru kasutuseeliste saamiseks 5 400 eurot. Kostja on kasutanud hageja sõidukeid (xxxx ja xxxx) omavoliliselt enda majandustegevuses ning teeninud seeläbi tulu. Seega on kostja saanud sõidukite kasutamise tõttu kasutuseeliseid hageja õiguste arvelt. Hagejal jäi ilma võimalusest enda asja kasutada ja saada kasutuseeliseid. Seega tekkis hagejal alus hüvitise nõudmiseks saamata jäänud kasutuseeliste eest. Kasutuseelisteks saab olla sõidukite rendihind. Hageja ja kostja sõlmisid 2015. aasta novembris sõiduauto xxxx müügilepingu ning leppisid kokku, et kostja tasub hagejale sõiduki eest 2 000 eurot. Seega võlgneb kostja hageja sõiduki müügilepingu alusel 2000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2006.a. töölepingu, mille järgi asus kostja hageja juurde tööle juhataja asetäitja ametikohal. Samal päeval sõlmisid pooled materiaalse vastutuse lepingu.
3.Hageja ütles 03.02.2016.a. kostjaga töölepingu üles. Kostja on asutanud ettevõtte xxxx OÜ, mille juhatusse kuulub ja mille ärinimi on sarnane hageja ärinimega. Ettevõtte tegevusala on kaupade vedu maanteel. Sama tegevusala on tööandjal. Töötaja pole saanud tööandjalt nõusolekut tööandja konkurendi juures töötamiseks, millega on rikkunud töölepingu tingimusi. Töötaja on saanud omavoliliselt oma valdusesse tööandjale kuuluvad sõidukid xxxx (xxxx, xxxx, xxxx), käru xxxx (xxxx) ning xxxx koos lumesaha ja lintidega. Hoolimata nõudmisest, ei tagastanud töötaja sõidukeid tööandjale, mis lubab eeldada, et töötaja kasutab tööandja vara oma ettevõtluses. Tööandja on sõidukite tagasisaamiseks pöördunud avaldusega politsei poole. Kuna töötaja on tööandja nõusolekuta omanik ja juhatuse liige ettevõttes, mille tegevusala kattub tööandja tegevusalaga ning kuna töötaja on tööandja teadmata omavoliliselt võtnud oma või endaga seotud isikute valdusesse tööandja sõidukid, mille tõttu ei saa tööandja sõidukeid oma ettevõtluses kasutada, mis tekitab tööandjale kahju, on töötaja rikkunud töölepingut määral, mis annab tööandjale õiguse tööleping kohe üles öelda. 2016. aasta jaanuari lõpus läks hageja juhatuse liige A S koos kostjaga hageja renditavasse angaari, kus pidid asuma hagejale kuuluvad veokid, haagised ja muu vara. Kuna antud rendipinnal asus vaid üks hagejale kuuluv veok koos haagisega ning rendipinnal asusid mitmed teised haagised, mis hagejale ei kuulu, tekkis hagejal kahtlus, et kostja kasutab hageja veokeid ja haagiseid oma ettevõtte huvides. Kostja teatas 28.01.2016.a., et tema enam infot hageja juhatusele ei väljasta ning et kõik küsimused tuleb esitada tema advokaadile. Hageja juhatuse liige A S pöördus 28.01.2016.a. kostjat esindava advokaadi poole ning palus infot, kus asuvad hageja sõidukid xxxx (xxxx, xxxx, xxxx), käru xxxx (xxxx) ning xxxx koos lumesaha ja lintidega. Telefoni teel kostja esindaja vastust anda ei suutnud.
4.27.01.2016.a. toimus hageja juhatuse koosolek, kus otsustati, et ettevõtte transpordivahendid tuleb paigaldada revideerimiseks hoiupaika xxxx mnt xxxx 28.01.2016.a. kella 18.00-ks. Koosoleku kohta koostati protokoll, mis edastati kostjale ja tema lepingulisele esindajale. 28.01.2016.a. pöördus hageja juhatuse liige kostja ja tema esindaja poole e-kirjaga ning päris ettevõtte varade asukoha kohta aru. Hageja juhatuse liige märkis, et on sunnitud pöörduma seoses varade valduse õigusvastase kaotamisega politsei poole, kui kostja ei tagasta ettevõtte varasid. 29.01.2016.a. helistas hageja lepinguline esindaja kostja esindajale ning palus ettevõtte varad sama päeva jooksul üle anda, vastasel juhul pöördub hageja politsei poole. Hageja nõudmist ei täidetud ning seega pöördus hageja 30.01.2016.a. avaldusega politsei poole. Asja
menetlenud politseiametnik võttis kostjaga ühendust ning viimane kinnitas, et masinad on kostja valduses ning et ta keeldub valduse üleandmisest, viidates hageja osanikele tehtud ettepanekule lõpetada hagejasse mittepuutuv kinnisvara kaasomand. Politseiametnik väljastas hagejale teate kriminaalasja algatamata jätmise kohta. Hageja kaebuse alusel kohustas ringkonnaprokuratuur politseil kriminaalasja siiski alustama ja kriminaalmenetlus on algatatud. Kostja on võtnud enda ebaseaduslikku valdusesse hageja masinad, halvates sellega majandustegevuse ning tekitades sellega nii hagejale kui ka tema osanikele majanduslikku kahju. Seejuures on kostja politseile avaldanud, et keeldub oma ebaseaduslikust valdusest masinaid välja andmast enne, kui temale on hüvitatud füüsiliste isikute vahelisest suhtest tulenevad väidetavad nõuded. Erinevalt omaabi kasutamisest vallasasja ära võtmise korral ei pea valduse rikkumise korral teostatav AÕS § 42 lg 1 kohane omaabi olema valduse rikkumise algusega ajalises seoses. Hageja esitas politseile avalduse, tuginedes kostja ebaseaduslikule valdusele. Teatud aja möödudes sai hageja teadlikuks, kus kostja sõidukeid hoiab. Seejärel kasutas hageja õigustatult omaabi ning võttis sõidukid kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi. Omaabi kasutamisega õnnestus hagejal taastada 17.02.2016.a. üksnes kahe sõiduki valdus. Seevastu veok xxxx (reg. märk xxxx), haagis xxxx (reg. märk xxxx) ja xxxx koos lisavarustusega on jätkuvalt kostja ebaseaduslikus valduses. Kuna kostja on keeldunud hagejale vallasasju tagasi andmast, esitab hageja hagi vallasasjade väärtuste hüvitamise nõudes.
5.Pärast kostja töölepingu lõppemist 03.02.2016.a. nõudis hageja kostjalt sõidukite tagastamist. Hageja nimel tegutses vastavates tehingutes A S, kellel oli hageja poolt 25.05.2009.a. väljastatud volikiri, millega hageja volitas A S sõlmima lepinguid, pidama läbirääkimisi ja esindama hagejat kõikide toimingute teostamisel. Volikiri oli väljastatud tähtajatult. Kostja on andnud ebaõige hinnangu A S esindusõiguse kestuse kohta ja leidnud, et A S esindusõigus lõppes 15.05.2015, mil lõppes A S juhatuse liikmeks oleku aeg. Kostja käsitlus on väär, kuivõrd A S oli eraldiseisvalt ja sõltumatult juhatuse liikme staatusega kaasnevast esindusõigusest ka tähtajatult kehtiv volikiri hageja esindamiseks. Seega oli A S õigus teha hageja nimel kehtivalt tahteavaldusi ning esitada nõudeid kostja vastu, millest üheks nõudeks oli sõidukite tagastamise nõue.
6.Kostja on hageja vara pööranud enda ja temaga seotud ettevõtte kasuks. Kostja ei ole eitanud enda ebaseaduslikku valdust hageja vallasasjade üle. Hagejale kuuluva veokiga xxxx, reg. märgiga xxxx, on hageja teadmata läbitud perioodil 31.08.2015 – 17.02.2016 kokku 13 472,15 kilomeetrit. Veokiga xxxx, reg. märgiga xxxx, on hageja teadmata läbitud perioodil 30.08.2015 – 17.02.2016 kokku 18 814,62 kilomeetrit. Sõidukite juhiks kõnealuste vahemaade läbimisel on olnud kostja. Kostja on kasutanud hagejale kuuluvaid sõidukeid ebaseaduslikult väga suures mahus ning selle ulatus ajas aina kasvab. Kuivõrd kostja keeldub sõidukeid hagejale tagastamast, tuleb tal hagejale hüvitada sõidukite väärtus.
7.Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, nõudes vallasasjade väljaandmist, nende asukoha teatamist jms. Hageja on pöördunud kuriteoteatega politsei poole, kelle tegevuse tulemusena ei ole hagejale kuuluvate varade valdust hagejale üle antud – seejuures on kostja möönnud hageja vara ebaseaduslikku omastamist politseile antud ütlustes. Sellest tulenevalt muutus hageja vindikatsiooninõue otstarbetuks, kuna sellel puudus tulem. Kohtulahend annaks vindikatsiooninõudele juurde vaid sundtäidetavuse kriteeriumi. Kuna kostja tunnistab hageja valduse rikkumist, kuid on otsustanud seda jätkuvalt toime panna, siis ei ole vindikatsiooninõue kohtulahendi täitmise korral tulemuslik.
8.Paljasõnalisteks on jäänud kostja väited, et hüvitise kindlaksmääramisel kuuluvad kaotsiläinud veoki seisund ja selle defektid arvesse võtmisele. Kostja ei ole tõendanud, kas ja millises ulatuses veokil defektid esinevad ja milline on veoki seisukord. Müügikuulutustes pakutavad analoogsed sõidukid on samaväärsed hageja kaotsiläinud sõidukitega. Kui sõidukitel on tekkinud defekte vms, on nende eest vastutav kostja, sest hageja kaotas valduse sõidukite üle siis, kui nad olid heas seisukorras. Sõidukite väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud analoogsete sõidukite müügikuulutused. Kui vastavad tõendid ei ole sõidukite väärtuse kindlakstegemiseks piisavad, on kohtul õiglase hüvitise määramisel võimalik nendest juhinduda. Kohus võib mõista kostjalt välja sõidukite väärtusele vastav kahjuhüvitis, mille suuruse määrab kindlaks õiglasel äranägemisel. II Kostja seisukohad.
9.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Seda, kas tegemist on lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega või lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudega, hagiavaldusest ei selgu.
10.Omaabi kasutamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Veokite äravõtmine on käsitletav vallasasjade äravõtmisena. Vallasasja äravõtmise korral võib omaabi kasutada siis, kui asja äravõtmine ja omaabi teostamine on omavahel lähedases ajalises seoses. Kui omaabi tarvitatakse hiljem, on omaabi tarvitamine õigusvastane. Hageja lepinguline esindaja pidas hagejaga telefoni teel seoses veokitega nõu juba 11.02.2016.a. Seega oli hageja veokite asukohast teadlik hiljemalt sel kuupäeval. Arvestades, et hageja teostas omaabi alles 17.02.2016.a, ei toimunud omaabi kasutamine ajalises raamis ning omaabi kasutamine oli õigusvastane. Hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et hageja kasutas õigusvastaselt omaabi.
11.Hagejal ei ole õigust nõuda veoki, haagise ja xxxx ning lisaseadmete väärtuse hüvitamist. Kui vallasasi on teise isiku ebaseaduslikus valduses alles ja kahjustamata, ei ole asja omanikul valdust rikkuva isiku vastu asja taassoetamisväärtuse või väärtuse hüvitamise nõuet. Kui vallasasja omanikul on võimalik esitada valduse rikkuja vastu vindikatsiooninõue, saab omanik asjade väljaandmise kohustuse asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses. Hageja on väitnud, et veok, haagis ja xxxx koos lisavarustusega on kostja omavolilises valduses. Hageja ei ole tõendanud vallasasjade kaotsiminekut ega kahjustumist. Seetõttu ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik vindikatsiooninõuet esitada. Kuna hagejal on võimalik esitada vindikatsiooninõue, ei ole tal õigust nõuda kostjalt veoki, haagise ja xxxx ning lisaseadmete väärtuse hüvitamist. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda veoki, haagise ja xxxx ning lisavarustuse väärtuse hüvitamist, ei ole nõude suurus tõendatud. Põhimõtteliselt on võimalik kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumiste ja müügiarvetega ning sellised tõendid on lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid hageja ei ole arvestanud kõnealuse veoki seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud veoki väärtust hagiavalduse esitamise seisuga. Jääb ebaselgeks, kas hageja on hinnanud haagise xxxx väärtuseks 29 000 eurot või 25 000 eurot. Üksik müügikuulutus ei tõenda konkreetse haagise väärtust. Hageja ei ole võrrelnud talle kuuluva ja müügikuulutuses näidatud haagise seisundit ja defekte ega võtnud väärtuse määramisel arvesse muid asjaolusid. Hageja ei ole ei selgitanud, kuidas on jõutud järelduseni, et haagise kaotsiminekuga on hagejale tekkinud 25 000 euro suurune kahju ning selle eest vastutab kostja.
xxxx väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud kuvatõmmise internetileheküljelt www.veltmotocenter.ee. Internetileheküljelt leitava sarnase xxxx hind uuena, ilma allahindluse ja lisavarustuseta, on 9 390 eurot. Uus xxxx on märgatavalt kallim kui kostja poolt 2012. aastal soetatud kasutatud xxxx. Hagejale kuuluva xxxx väärtust ei saa selgitada välja võrreldes seda 2016. aastal uhiuue xxxx väärtusega. Turuväärtuse hindamisel tuleb võtta arvesse amortisatsiooni, üldist seisukorda ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaseadmete väärtuse tõendamiseks ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on hageja jõudnud järelduseni, et xxxx ja selle lisaseadmete väärtuseks hagiavalduse esitamise aja seisuga oli 8 000 eurot. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema selge, kui suur on reaalselt tekkinud kahju. Hageja ei ole temal lasuvat tõendamiskoormist täitnud. Nõude suurust ei saa määrata umbkaudselt, kuna see looks hagejale võimaluse kostja arvelt rikastuda.
12.Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. OÜ Sa & Po Grupp ei ole tegelenud veokite ja haagiste väljarentimisega. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kavatsus ja võimalus renditeenust pakkuda. Samuti ei ole hageja tõendanud, et turuolukord ning veokite ja haagise tehniline seisukord oleks võimaldanud nende järjepidevat väljarentimist hagiavalduses nimetatud perioodidel. Hinnapakkumised ei tõenda hageja saamata jäänud tulu suurust. Nõude suuruse arvutamisel ei ole hageja võtnud arvesse nõudlust, veokite ja haagise tehnilist seisukorda ega lisakulutusi, mida oleks hageja pidanud renditeenuse pakkumisel tegema. On selgitamata, mis alusel vastutab saamata jäänud tulu eest äriühingu töötaja.
13.Kostja vaidlustab oma allkirja ehtsuse materiaalse vastutuse lepingul. Töölepingu sõlmimisest on möödunud üle kümne aasta. Kostja mäletamist mööda ei ole ta materiaalse vastutuse lepingut allkirjastanud. Hageja ei taotlenud ekspertiisi määramist.
14.Hageja väide, et kostja võlgneb temale müüdud sõiduauto xxxx (xxxx) eest hagejale 2 000 eurot, ei vasta tõele. Hageja poolt kohtule esitatud arve nr MA1500218 on võltsitud. Raamatupidaja K. R edastas nii kostjale kui A. S 19.01.2016.a e-kirja manusena kõnealuse sõiduauto müügiarve. K. R poolt edastatud arvel oli sõiduauto müügihind märgitud tasutuks ning arve väljastajaks oli märgitud „Raamatu pidaja“. Hagiavaldusele lisatud arve on muus osas raamatupidaja poolt edastatud arvega kattuv, kuid tasumisele kuuluvaks summaks on märgitud 2 000 eurot ja arve väljastajaks on märgitud „A S“. Hageja on hagiavaldusele lisatud arve nr MA1500218 võltsinud ning teinud seda eesmärgiga tõendada olematut nõuet ning kostja arvel rikastuda.
15.OÜ Sa & Po Grupp raamatupidaja on 19.01.2016.a hageja juhatuse liikmele A S ja kostjale saadetud e-kirjas märkinud, et „Summa A. Arve on märgitud tasutuks sularahas, laekumisega kassasse. Tulevikus on sellele katet vaja.“ Kõnealuse „katte“ pidi leidma hageja juhatuse liige A. S. Lisaks on A. S 13.11.2015.a e-kirjaga edastanud kostjale Maanteeameti teate selle kohta, et hagejale kuuluva sõiduki xxxx omanikuvahetus on Maanteeameti e-teeninduses pooleli jäänud. A. S palus e-kirjas kostjal omanikuvahetuse ära kinnitada enne, kui Maanteeamet kinnitamata jätmise tõttu toimingu tühistab. Ei leidu loogilist seletust, miks peaks hageja juhatuse liige soovima kiirendada omanikuvahetuse protsessi olukorras, kus müügilepingu esemeks oleva sõiduauto eest on tasumata. Juhatuse liige, kes otsustab võõrandada äriühingule kuuluva vara selliselt, et pärast vara võõrandamist tuleb asuda raamatupidamises kajastatud tehingule „katet“ otsima, on teinud äriühingu jaoks kahjuliku tehingu ning tema vastutab hagejale tekkinud kahju eest enda ja hageja vahelises sisesuhtes.
16.Kuni L.M asendusjuhatus liikmeks määramiseni ei ole olnud hagejal esindajat, kes oleks saanud anda seadustikke korraldusi R S vastu. R S on seaduslik alus vaidlusaluseid asju vallata. Kostja on hageja 100% suuruse osa üks ühisomanikest. Osanike erimeelsuste tõttu puudus hagejal alates 15.09.2015.a kehtivate volitustega esindaja. A S ega V S ei olnud pärast seda õigust ühingut esindada ega esitada ühingu nimel mis tahes nõudmisi või võtta vastu kohustuste täitmist. Volitused lõppesid tähtaja möödumisega. Hageja viited väidetavale 25.05.2009.a volikirjale nr 8-18/015 palub kostja jätta tähelepanuta, sest kohus ei võtnud seda 10.01.2017.a kohtuistungil tsiviilasja materjalide juurde.
17.Veokid anti kostja valdusesse 01.03.2006.a töölepingu alusel Viru Maakohus on 19.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-6053 tuvastanud, et pooltevaheline tööleping kehtis kuni 27.02.2016.a. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded, sealhulgas töövahendite tagastamise nõue, sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Enne 27.02.2016.a ei saanud valdus olla omavoliline. Enamgi veel. OÜ Sa & Po Grupp juhatuse liikmete A S ja V S volitused lõppesid tähtaja möödumisega 15.09.2015.a. Pärast nimetatud kuupäeva ei saanud kumbki juhatuse liige hageja nimel kehtivaid tahteavaldusi teha ega nõudeid edastada. Kostja ei ole veokeid omavoliliselt vallanud. Omavoli on AÕS § 41 kohaselt omaabi rakendamise kohustuslik eeldus. Kuna omavoli puudub, on omaabi rakendatud õigusliku aluseta. Õigusvastase omaabi kulud hüvitamisele ei kuulu.
18.Kuivõrd hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue põhineb väidetaval kostjapoolsel valduse rikkumisel, puudub hagejal võimalus nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Kasutuseelise hüvitamise nõuet ei ole hageja varasemalt menetluses esitanud. Kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kasutuseelise hüvitamise nõue on esitatud hilinenult ilma mõjuva põhjuseta ning tuleb jätta rahuldamata. III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
19.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
20.Kuigi kostja on korduvalt avaldanud seisukohta, et poolte vahel on vaidlus kõikide asjaolude üle, on kostja 10.01.2017.a. istungil avaldanud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune vara kuulub hagejale. Seega lähtub kohus sellest, et veok xxxx (reg. nr xxxx), hakkeveo käru xxxx (reg. Nr xxxx) ning xxxx koos lumesaha pikema aisaga 1650mm ning X-Gen aastaringsed lindid, samuti veokid xxxx(reg.nr xxxx ja xxxx) kuuluvad hagejale.
21.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja valdas hageja vara seaduslikult või ebaseaduslikult. Hageja esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli 01.03.2006.a. sõlmitud määramata ajaks tööleping (kd I lk 19-21). Kostja asus tööle juhataja asetäitja kohal.
Muu hulgas on pooled kokku leppinud, et töötajal ei ole õigust töötada ilma tööandja nõusolekuta tööandja konkurentide juures. Äriregistrist (kd I lk 29-31) nähtub, et OÜ xxxx asutasid kostja ja J G 04.12.2006.a. Alates 01.01.2014.a. oli osaühingu põhitegevusalaks kaubavedu maanteel, s.o sama põhitegevusala, mis hagejal (kd I tl 32-33). 03.02.2016.a. ütles hageja lepingulise esindaja kaudu üles R S 01.03.2006.a. sõlmitud töölepingu põhjusel, et kostja rikkus konkurentsipiirangut, ei tagasta oma valdusesse saadud hageja vara ning ohuga, et hageja äri- ja tootmissaladused satuvad konkurentide kätte (kd I lk 26-27). Kohus märgib, et kuivõrd hageja nõuded ei seondu konkurentsipiirangu rikkumisega, ei ole tegemist käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulise asjaoluga ning kohus ei asu põhjalikumalt analüüsima, kas kostja konkurentsikeeldu rikkus.
22.Samal päeval 01.03.2006.a. sõlmisid pooled materiaalse vastutuse kokkuleppe (kd I lk 22), mille kohaselt võttis kostja töötajana mh täieliku materiaalse vastutuse temale hageja poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilitamise eest. Lepingu kohaselt, kui töötaja kohustusi ei täida, tuleb tal hagejale kahju hüvitada. Kohus märgib, et kuigi kostja on esitanud vastuväited, et materiaalse vastutuse leping ei ole tema poolt allkirjastatud, ei ole kostja esitanud selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja on kohtu hinnangul alusetult leidnud, et hageja peaks tõendama, et leping ei ole võltsitud. Kohus leiab, et kostja vastuväite esitajana pidanuks on vastuväidet tõendama, mida ta aga teinud ei ole. Samas, kuigi poolte vahel on sõlmitud materiaalse vastutuse leping, ei ole pooled loetlenud lepingus asju, sh sõidukeid, mille valdus seoses töölepinguga kostjale hagejalt üle läks ja mille osas tekkinud kahju eest kostja vastutaks. Varalise vastutuse kokkulepe peab aga vastavalt TLS § 75 lg 2 olema mh ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, kokku peab olema lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ning tööandja peab töötajale maksma vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Kuivõrd neid tingimusi täidetud pole, siis ei ole kohtu hinnangul materiaalse vastutuse kokkulepe kehtiv. Kuigi pooled ei ole kirjalikult fikseerinud, milline vara kostja valdusesse tööülesannete täitmiseks üle anti, ei ole poolte vahel vaidlust, et selleks varaks oli mh veok xxxx (reg. nr xxxx), hakkeveo käru xxxx (reg. Nr xxxx) ning xxxx koos lumesaha pikema aisaga 1650mm ning X-Gen aastaringsed lindid, samuti veokid xxxx (reg.nr xxxx ja xxxx).
23.Hageja on esitanud AS xxxx saatelehe (kd I lk 45), millest nähtub, et xxxx OÜ tõi xxxx ASile alustega xxxx ja xxxx kaupa. Kirjavahetusest nähtub (kd I lk 46-47), et A S küsis 07.04.2016.a. R P xxxx hageja sõidukite kasutamise kohta ja sai vastuseks, et R L tõi perioodil 01.01-07.04.2016.a. kaupa sõidukiga xxxx ning et R S tõi kaupa alusega xxxx 27.03, 29.12, 30.12.2015.a. Saatelehed (kd I lk 48-49) näitavad, et OÜ xxxx on vedanud kaupa xxxx alustega xxxx/xxxx aastal 2016.a.; xxxx/xxxx aastal 2016.a; xxxx/xxxx 16.01.2016.a; xxxx xxxx 09.01.2016.a. Samuti on xxxx OÜ osutanud 28.12-29.12.2015.a. veoteenust alustega xxxx xxxx, xxxx, xxxx, xxxx. Arve on koostanud R S (kd I lk 50); teenust osutati 2016.a. jaanuaris alusega xxxx (kd I lk 51). Täiendavate tõenditena, millega tõendada hagejale kuuluvate sõidukite omastamist ja omavolilist kasutamist on hageja esitanud arved teenuse eest, millega OÜ xxxx paigaldas hageja sõidukitesse xxxx ja xxxx GPS-jälgimissüsteemi (kd I lk 165-174); sõiduki xxxx sõidumeeriku väljavõtte selle kohta, et R S kasutas sõidukit ajavahemikul 25.02.2015.a. kuni 17.02.2016.a. (kd II lk 1-157). Lisaks on hageja esitanud sõidukite xxxx ja xxxx sõidupäevikute
väljavõttes (kd II lk 158-220), mille kohaselt kasutas kostja sõidukeid ajavahemikul 30.08.2015.a. kuni 17.02.2016.a. Kohus leiab, et käesolevas punktis loetletud tõendid tõendavad, et kostja valdas hageja vara, ja võis kasutada hageja vara ka OÜ xxxx tarbeks, kuid ei tõenda iseenesest, et kostja omastas või kasutas omavoliliselt hageja vara. Tunnistaja A S on avaldanud (kd III lk 107 pöördel, 108 pöördel), et R juhtis pärast A S surma transpordiosakonna tööd. Tunnistaja lisas, et kostja oli see, kes andis korraldusi seoses transpordiosakonna tööga. Tunnistaja ei osanud ka välja tuua, kui suur kahjum väidetavalt 2015.a. transpordiosakonnas tekkis. Seega kohtu hinnangul ei olnud teised osanikud teadlikud transpordiosakonna töökorraldusest ning puudub alus väita, et kostja hageja poolt viidatud mahus hageja sõidukeid ainult oma äriühingu tarbeks kasutas. Millises mahus kostja hageja vara OÜ xxxx huvides kasutas, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
24.Selgusetuks jääb, mida soovib hageja tõendada märkmetega lisas 18 (kd I lk 52), mistõttu jätab kohus tõendi arvestamata. Samuti on hageja esitanud OÜ xxxx tühjad saatelehed (kd I lk 53), millel puudub kohtu hinnangul tõenduslik väärtus. Hageja on esitanud ostu-müügilepingu (kd I lk 54). Lepingu objektiks on auto xxxx reg.nr xxxx, millega hageja soovib tõendada, et kostja võltsis lepingul V S allkirja. Kohus leiab, et tõend ei seondu käesolevas asjas esitatud nõuetega ning hageja ei ole ka piisavalt selgitanud, millise asjaolu tõendamiseks tõend esitatud on. Seega jätab kohus lepingu tähelepanuta.
25.AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 ja 2 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 34 lg 1 ja 2 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostja õiguslik alus hagejale kuuluva vara valdamiseks tulenes käesoleval juhul töölepingu punktist 6.1.1, mille kohaselt tööandaja pidi töötajat töövahenditega kindlustama. Seega tuleb tuvastada, kas kostjale on antud kehtivalt korraldus hagejale kuuluv vara tagastada. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping öeldi tööandaja poolt üles 03.02.2016.a. Viru Maakohtu 19.01.2017.a. kohtuotsuses (kd III lk 22-32), tuvastati, et R S 28.01.2016.a. esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus muutus töölepingu korraliseks ülesütlemise avalduseks ning tööleping tuleb lugeda kehtivaks kuni 27.02.2016.a. (lk 28). Seega kuni töölepingu ülesütlemiseni tulenes kostja õiguslik alus asjade valdamiseks töölepingust. Hageja on välja toonud, et on pöördunud kostja poole jaanuaris 2016.a. nõudega tagastada hagejale kuuluv vara, s.o sõidukid xxxx, käru xxxx ning xxxx. Hageja on esitanud hageja juhatuse koosoleku protokolli (kd I lk 39) selle kohta, et otsustati kohustada paigutama transpordivahendid (veokid ja haagised) hoiupaika revideerimiseks. Protokoll on edastatud ka kostjale (kd I lk 40).
Kostja oli tõendites (punktis 23 loetletud) viidatud perioodidel hagejaga kehtiv tööleping, seega võis kostja kasutada sõidukeid ka hagejaga seotud tööülesannete täitmiseks. Hageja ei ole seega tõendanud kostja ebaseaduslikku valdust ega omastamist.
26.Kostja on esitanud vastuväite, et nõuet valduse üleandmiseks ei esitanud selleks õigustatud isikud, kuivõrd kuni L.M juhatuse asendusliikmeks määramiseni (s.o Viru Maakohtu 21.11.2016.a. määrusega) ei ole olnud hagejal esindajat, kes oleks saanud anda seaduslikke korraldusi R S. Kostja on hageja 100% suuruse osa üks ühisomanikest. Osanike erimeelsuste tõttu puudus hagejal alates 15.09.2015.a kehtivate volitustega esindaja. A S ega V S ei olnud pärast seda õigust ühingut esindada ega esitada ühingu nimel mis tahes nõudmisi või võtta vastu kohustuste täitmist. Volitused lõppesid tähtaja möödumisega. Hageja viited väidetavale 25.05.2009.a volikirjale palub kostja jätta tähelepanuta. Seega võiks kostja õiguse hageja vara vallata tuleneda ka asjaolust, et kostja on hageja osanik ning nõuet asjade valduse üleandmiseks ei ole talle õigustatud isiku poolt esitatud. Äriregistri kohaselt olid hageja juhatuse liikmeteks A S ja V S (kd I lk 32-33). Hageja juhatuse liikmete õigused lõppesid 14.09.2015.a. ning 21.11.2016.a. määrati juhatuse asendusliikmeks L M. Nimetatud asjaolu üle poolte vahel vaidlust ei ole. Vastavalt hageja põhikirja (kd III lk 41-44) punktile 6.2. valitakse osaühingu juhatus kolmeks aastaks. Kohus on seisukohal, et kuna juhatuse liikmete volitused lõppesid ning osutus vajalikuks määrata äriühingu juhatusele asendusliige ajaks, kuni pooltevahelised õigusvaidlused on jõudnud lahenduseni, puudus hagejal vahepealsel perioodil seaduslik esindaja. Hageja on kohtule esitanud 25.05.2009.a. A S poolt välja antud volikirja A S’le. Volikirjaga volitatakse esindama hagejat kõikide toimingute teostamisel. Volikiri on tähtajatu. Kuigi kostja on palunud jätta volikiri tõendina tähelepanuta, märgib kohus, et kohus ei ole keeldunud tõendi vastuvõtmisest. Kohus hindab tõendite lubatavust ja otstarbekust üldjuhul alles otsuse tegemisel. Seega loeb kohus volikirja tõendina vastu võetuks. Maakohus märgib, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel. See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Seega ei saanud A S volitused juhatuse liikmena volikirja alusel pikeneda, kuna see oleks vastuolus seaduse mõttega ning A S esindusõigus tuleb lugeda lõppenuks 14.09.2015.a. Seega puudus hagejal pärast 14.09.2015.a. kuni juhatuse asendusliikme määramiseni 21.11.2016.a. seaduslik esindaja. Kohus leiab, et pärast töölepingu lõppemist võib lugeda kostja valduse aluseks kostja olemist hageja osanikuks ehk kostja valdus ei olnud omavoliline. Õigustatud isik ei ole kostja vastu hageja nimel vara tagastamise nõuet esitanud. Seega ei olnud kostja valdus omavoliline.
27.Hagejad on esitanud kohtule teate varavastase süüteo kohta (kd I lk 35-37). Kirjelduse kohaselt esitas A S avaldaja nimel 30.01.2016.a. teate selle kohta, et on toimunud ettevõtte omanduses olevate veoautode ja haagise omavoliline teisaldamine ning et sellega võib mh olla
seotud kostja R S. Samuti on hageja esitanud teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (kd I lk 41-42) ning prokuratuuri saatekirja (kd I lk 43). Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamine või alustamata jätmine ei tõenda käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kriminaalmenetlust alustatakse, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Tsiviilõiguslikud nõuded lahendatakse teiste sätete ja põhimõtete alusel, mistõttu ei tõenda kriminaalmenetluse alustamine mh kahju hüvitamise nõude olemasolu.
28.Kuna kohus on tuvastanud, et kostja valdus ei ole veoki xxxx (xxxx), hakkeveo käru xxxx (xxxx) ning xxxx osas omavoliline, jätab kohus rahuldamata hageja nõude vara väärtuse hüvitamiseks seoses vara kaotsiminekuga. Kui vallasasja omanikul on võimalik esitada valduse rikkuja vastu vindikatsioonihagi, saab omanik asjade väljaandmise kohustuse asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses vaid juhul, kui mingil põhjusel ei ole vindikatsioonihagi esitamine võimalik. Kohus märgib, et ka vindikatsioonihagi esitamiseks AÕS § 80 alusel poleks käesoleval juhul alust, kuna nõude rahuldamiseks üheks eelduseks oleks, et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kuivõrd kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu, ei asu kohus seisukohta võtma hageja poolt esitatud tõendite osas, millega hageja soovis tõendada vara turuväärtust, s.o kapitalirendileping (kd I lk 59), hindamisakt (kd I lk 61), müügikuulutus (kd I lk 62), soomekeelne dokument (kd I lk 63); müügikuulutus (kd I lk 64-65); arve (kd I lk 66); müügikuulutus (kd I lk 67 jj); e-kirjad (kd I lk 73-77).
29.Hageja on esitanud valduse tagasisaamisega seonduvate kulude nõude sõidukite xxxx ja xxxx osas. Poolte vahel on vaidlus, kas valduse tagasisaamine oli seaduslik ning kas hageja on kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue. Hageja on esitanud järgmised tõendid: puksiirteenuse arve (kd I lk 55), mille kohaselt hageja tellis 17.02.2016.a. puksiirteenuse sõidukite xxxx ja xxxx veoks marsruudil xxxx – xxxx. Hagejale on väljastatud 17.02.2016.a. OÜ xxxx poolt arve (kd I lk 56) koos saatelehega (kd I lk 57). Saatelehele on käsikirjaliselt märgitud sõidukite xxxx ja xxxx reg.numbrid, kuid otseselt arvest ega saatelehest ei tulene, millise teenuse eest hagejale arve esitati. Samuti on hageja esitanud loetelu teenuse osutamisest ajavahemikul 29.01.2016.a. kuni 17.02.2016.a., täpsustamata, kes on millist teenust kellele osutanud. Kostja on märkinud, et omaabi kasutamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. AÕS § 41 lg 1-2 kohaselt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kohus leiab, et kostja poolt hageja vara valdamise vastu ei saanud hageja kasutada omaabi. Sätte sõnastusest tuleneb, et tegemist on valdaja õigusega oma valduse kaitsmiseks. Kohus leiab, et vara valdus läks kostjale üle töölepingu alusel ning seetõttu ei olnud kostjalt vara äravõtmise seaduslikuks aluseks omaabi AÕS § 41 mõttes.
Ka AÕS § 42 lg 1, millele hageja on viidanud, seab eelduseks valdaja võimu alt teise isiku valdusesse sattumise. Kohus leiab, et hagejat ei saa lugeda vara valdajaks ajal, mil see oli kostjale üle antud. Kohus leiab, et omaabi kasutamine hageja poolt ei olnud õigustatud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla õigustamatu teoga tekkinud kulutuste hüvitamine. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt omaabi rakendamise ja valduse taastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning kohus jätab nimetatud nõude rahuldamata.
30.Hageja nõuab saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui oleks temale kuuluvaid hakkeveokäru ja veokeid välja rentinud. Kohus märgib esmalt, et hageja ei ole sõnaselgelt välja toonud, milliste perioodide eest ta saamata jäänud tulu nõuab. Hageja on märkinud, et tal on tekkinud kahju seoses asjaoluga, et ta ei ole saanud kasutada veokit xxxx (xxxx) ja hakkeveokäru xxxx (xxxx) alates veebruar 2016 kuni käesoleva ajani (s.o hagi esitamiseni) ning veokeid xxxx (reg. nr xxxx ja xxxx) 01. veebruarist 2016 kuni 17.02.2016.a. Kohus märgib, et tööleping lõppes poolte vahel 27.02.2016.a. Seega osaliselt hõlmab kahju hüvitise nõue perioodi, mil poolte vahel oli tööleping ning osaliselt aega, mil vara oli kostja kui hageja osaniku käes. Samas saab kohtu hinnangul lugeda ka osaniku poolt kahju tekitamist lepinguliseks kahjuks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja lepingulist kohustust rikkunud oleks. Kohus on juba tuvastanud, et kostja valdus ei olnud omavoliline, seega ei ole ei ole kostja rikkunud ka kohustust vara tagastamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui tegemist oleks lepinguvälise kahjuga, siis sõltumata kahju liigist kohaldub VÕS § 128, mille lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli tõsikindel kavatsus veokeid ja hakkeveokäru rentida. Äriregistrist ei tulene, et rentimine oleks hageja põhi- või lisategevusala. Tunnistaja A S on kohtuistungil (kd III lk 108 pöördel) avaldanud, et tema teada ei ole hageja perioodil 2006 kuni 2016 rentinud tema omandis või kasutuses olnud sõidukeid kolmandatele isikutele. Samuti pole sõidukeid renditud koos autojuhiga transporditeenust osutamata. Rendiarveid ei mäletanud ka hageja raamatupidaja tunnistajana ülekuulamisel (kd III lk 112 pöördel). Kohus leiab, et renditulu saamist ei saanud pidada tõenäoliseks. Seega ei kuulu saamata jäänud tulu nõue rahuldamisele.
31.Hageja on esitanud alternatiivse nõude kahe veoki ja hakkeveokäru kasutuseeliste saamiseks. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti.
Maakohus on seisukohal, et kasutuseeliste nõudenormi eeldused ei ole täidetud. Nimelt ei ole hageja ja kostja puhul tegemist kaasomanikega ega ka ühisomanikega (kuivõrd ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealune vara, s.o veokid ja hakkeveokäru kuuluvad hagejale. Samuti ei saa pidada kostjat füüsilise isikuna kasu saajaks, kuivõrd hageja varaga on teenust ostutanud OÜ xxxx ehk äriühing. Kohus jätab hageja nõude kasutuseeliste väljamõistmiseks rahuldamata.
32.Lisaks on hageja esitanud nõude hageja ja kostja vahel 2015. aasta novembris sõlmitud sõiduauto xxxx müügilepingu alusel, leides, et kostja võlgneb hagejale sõiduki eest 2000 eurot. Hageja on esitanud omanikuvahetuse kinnituse (kd I lk 23), mille kohaselt hageja ja kostja kinnitasid novembris 2015.a., et leping on sõlmitud ja sõiduk xxxx reg.nr xxxx on üle antud ning pooled nõustuvad sõiduki ümbervormistamisega R S nimele. Kohtule on esitatud 31.12.2015.a. arve (kd I lk 25), mille kohaselt kostjal tuleb hagejale tasuda 2000 eurot sõiduki xxxx reg.nr xxxx eest. Kostja on esitanud kohtule sama arve (kd I lk 145) erinevusega, et arvele on lisatud märge ,,tasutud: 2000.00’’ ning et tasumisele kuulub: 0.00. Samuti on kostja kohtule esitanud kirjavahetuse (kd I lk 146), milles hageja raamatupidaja K R märgib, et sõiduki xxxx müügiarve on tehtud detsembrisse. ,,Arve on märgitud tasutuks sularahas, laekumisega kassasse. Tulevikus on sellele katet vaja. Sellega loen auto müügitehingu lõppenuks. /.../’’ Samuti on kohtule esitatud A S 13.11.2015.a. kiri kostjale (kd I lk 147), mille kohaselt palub ta R S täna-homme sõiduki xxxx omanikuvahetus ära kinnitada. Tunnistaja A S kinnitas (kd III lk 110), et kostja pole tänaseni auto eest tasunud. Samas ei eitanud tunnistaja, et arvele on märgitud, et ostuhind 2000 eurot on tasutud. Tunnistaja ei osanud kohtu hinnangul usutavalt selgitada, miks selline märge arvele tehtud oli. Tunnistaja K R, kes on hageja raamatupidaja kinnitas (kd III lk 113), et koostas arve A S käsul. Kuivõrd arve tuli maksta sularahas, lisas programm automaatselt, et on sularahas makstud. Seega on vaidlus selle üle, kas raha on auto eest hagejale kostjalt laekunud või mitte. Maksumuse pidi kostja tasuma sularahas. Raamatupidaja ei osanud kassajääki täpsustada (kd III lk 113). Kohtule on esitatud kaks arvet, ühele on märgitud, et arve on tasutud, teisele, et on tasumata. Kohus leiab, et asjaolu, et raha on maksmata, kinnitavad vaid A S ütlused. Omaniku vahetus on poolte poolt vormistatud, seega ei ole hagejal põhjust tugineda asjaolule, et maksumus on tasumata. Kostja on tuginenud õigustatult arvel märgitule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka selles osas hagivalduse rahuldamata.
33.Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 KOHTUOTSUSE resolutsioon: 1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a otsuse resolutsioon. Muuta osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. 2.Jätta OÜ Sa & Po Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata. 3.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Sa & Po Grupp kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Riigikohtu 20.03.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6563 osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata Osaühingu Sa & Po Grupp nõuded mõista R S Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks välja 42 600 euro suurune kahjuhüvitis veoki xxxx, haagise xxxx ning xxxx koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku tõttu, 13 832 euro suurune saamata jäänud tulu või 7712 euro suurune kasutuseeliste hüvitis ning viivise nende summade tasumisega viivitamise eest. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotust puudutavas osas. 2.Saata asi tühistatud osades Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 3.Osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata Osaühingu Sa & Po Grupp nõuded mõista R S Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks välja kahe veoki valduse taastamise kulu 1850 eurot, sõiduauto Peugeot müügilepingust tulenev 2000 euro suurune müügihind ja eelnimetatud nõuetega seotud viivisenõude, jätta tsiviilasjas nr 2-16-6563 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. 4.Riigikohtu otsusega on Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-166563 jõustunud käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud osas. 5.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Osaühingule Sa & Po Grupp. 7.Mitte võtta toimikusse Osaühingu Sa & Po Grupp kassatsiooniastmes esitatud tõendit – Osaühingu Sa & Po Grupp osa ühisomanike otsust – ja tagastada see Osaühingule Sa & Po Grupp. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 20.11.2017 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 kohtuotsused 2-16-6563 jõustusid osaliselt 20.03.2019 Riigikohtu kohtuotsusega. Tartu Ringkonnakohtu 12.07.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. novembri 2017 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Sa & Po Grupp nõuded mõista R S välja OÜ Sa & Po Grupp kasuks kahjuhüvitis veoki xxxx, haagise xxxx, xxxx koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku eest ja kasutuseeliste hüvitis, ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.2.Mõista R S välja OÜ Sa & Po Grupp kasuks 56 292 eurot (sh kahjuhüvitis 39 900 eurot, kasutuseeliseid 5390 eurot ja viivis 11 002 eurot).
2.3.Mõista R S välja OÜ Sa & Po Grupp kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 39 900 eurolt alates 13. juulist 2019 kuni 39 900 euro tasumiseni.
2.4.Jätta rahuldamata Osaühingu Sa & Po Grupp nõuded mõista R S Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks välja kahe veoki valduse taastamise kulu 1850 eurot, sõiduauto xxxx müügilepingust tulenev 2000 euro suurune müügihind, saamata jäänud tulu nõue ja eelnimetatud nõuetega seotud viivisenõue.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta kõigis kohtuastmetes 73% OÜ Sa & Po Grupp menetluskuludest R S kanda ja 27% R S menetluskuludest OÜ Sa & Po Grupp kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Riigikohtu 02.10.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon arvata riigituludesse. 3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta R S kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 20.11.2017 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.07.2019 kohtuotsused jõustusid osaliselt 02.10.2019 Riigikohtu kohtumäärusega. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kai Rosar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.