Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad KV ja MP Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL Kaasatud haldusorgan – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja JH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-2778 resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus.
2.Teha kindlaks Keskkonnaameti metsateatiste nr 50000483009, 50000483007, 50000489965, 50000499451, 50000500685, 50000500705, 50000500707, 50000500821, 50000500823, 50000500829, 50000500825, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000501435, 50000501437, 50000508375, 50000515649, 50000516477, 50000507765, 50000507763, 50000507761, 50000507997, 50000507751, 50000516501 ja 50000513149, 50000513151, 50000513155, 50000513153, 50000513181, 50000513177, 50000513179, 50000513059, 50000513061, 50000513105 ja 50000513175 registreerimise otsuste õigusvastasus.
Mõista Keskkonnaametilt Päästame Eesti Metsad MTÜ kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud 2030 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-21-2778 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 ja 07.04.2022 määruste kohaselt olid halduskohtu menetluses Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus järgmiste haldusaktide peale: a) metsateatiste nr 50000513149, 50000513151, 50000513155, 50000513153, 50000513181, 50000513177, 50000513179, 50000513059, 50000513061, 50000513105, 50000513175 registreerimise otsuste (raielubade) tühistamise nõuded (03.12.2021 määrus); b) raielubade nr 50000483009, 50000483007, 50000489965, 50000499451, 50000500685, 50000500705, 50000500707, 50000500821, 50000500823, 50000500829, 50000500825, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000501435, 50000501437, 50000508375, 50000515649 ja 50000516477 õigusvastasuse tuvastamise nõuded (07.04.2022 määrus); c) raielubade nr 50000507765, 50000507763, 50000507761, 50000507997, 50000507751 ja 50000516501 tühistamise nõuded (07.04.2022 määrus).
2.Kaebuse põhjendused olid alljärgnevad. Põlvamaa maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kaardilt nähtuvalt asuvad kõik vaidlustatud raielubadega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu lisaks oleva teemaplaneeringu „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt tuleb ka tulu saamise eesmärgil metsade majandamisel lähtuda rohevõrgustiku eesmärkidest (nt bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), kasutada säästlikke raieliike ja mitte kahjustada võrgustiku funktsioneerimist. Üldplaneeringud peavad olema maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Raieload nr 50000507765, 50000507763, 50000507761, 50000507997, 50000508792, 50000513149, 50000513151, 50000513155, 50000513153, 50000513181, 50000513177, 50000513175, 50000513179, 50000513059, 50000513061 ja 50000513105 on metsaregistrist ja Kanepi vallas kehtiva Kõlleste valla üldplaneeringu maakasutusplaanist nähtuvalt väljastatud rohevõrgustiku alal raiete tegemiseks. Metsateatisega nr 50000507751 hõlmatud eraldis asub rohevõrgustiku alal osaliselt (50–70% ulatuses). Kõlleste valla üldplaneeringust (ptk 5.7) tuleneb kohustus arvestada lubade andmisel rohevõrgustiku eesmärkidega, milleks on muu hulgas inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, looduslike ökosüsteemide kaitsmine ja looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi säilitamine. Metsateatised nr 50000501437 ja 50000501435 võivad kattuda vääriselupaigaga. Vastustaja ei ole nende registreerimisel rakendanud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) ega ettevaatuspõhimõtet (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 11) või 2(14)
3-21-2778 keskkonnaohu korral vältimispõhimõtet (KeÜS § 10). Riigimetsa vääriselupaikades on metsaraie üldjuhul keelatud (keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” § 27 lg 5). Raielubadest ei nähtu erakorralise raie vajadust. Metsateatised nr 50000515649, 50000489965, 50000499451, 50000516501, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500705, 50000500707, 50000516477, 50000501437, 50000501435, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823, 50000483009, 50000483007, 50000500685 ja 50000508375 on Põlva valla üldplaneeringu põhjaosa kaardi kohaselt registreeritud rohevõrgustiku alal raiete tegemiseks. Üldplaneeringu järgi tuleb tagada olemasoleva rohevõrgustiku toimimine, väärtuslike maastike, kaitsealuste alade ja objektide säilimine. Metsateatis nr 50000516501 on registreeritud raadamiseks laoplatside ehitamiseks, mis on nähtavasti vajalikud selleks, et ladustada üldplaneeringuga vastuollu minevatest ulatuslikest rohevõrgustiku lageraietest saadud metsamaterjali. Ulatuslik lageraie kujutab endast metsaökosüsteemide järk-järgult hävitamist järjest enamatelt aladelt ning on seega vastuolus Põlvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga, Kanepi valla üldplaneeringuga ja Põlva valla üldplaneeringuga. Metsateatiste registreerimisel kehtib vastustajale metsateatiste elektrooniliselt vormist hoolimata põhjendamiskohustus. Ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist puudutavaid põhjendusi. Kõlleste ja Põlva valla üldplaneeringu seatud piirangud raietele on kõigile kohustuslikud. Vastustaja ei võtnud arvesse kehtivate üldplaneeringute piiranguid ega kaalunud rohevõrgustiku eesmärkide ja lageraiete mõju rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Raieload nr 50000499451, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823, 50000483009, 50000483007 kahjustavad kanakulli. Nendega on antud load lageraieks (metsateatised nr 50000499451, 50000483009 ja 50000483007) ja sanitaarraieks (metsateatised nr 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500829, 50000500821, 50000500825 ja 50000500823) aladel, mis kuuluvad nii rohevõrgustiku kui ka kanakulli elupaiga piiridesse. Kanakull on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik. Vastustaja on metsateatistes möönnud kanakulli ohustatust, kuid metsateatistest ei nähtu kaalutlusi, miks on raied siiski lubatavad. Kanakulli kaitse tegevuskava p 4.1 kohaselt on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid. Keskkonnaamet ei ole nõuetekohaselt hinnanud ega kaalunud mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja kanakullile. Raadamist lubav raieluba nr 50000508375 on vastuolus Põlva valla üldplaneeringuga ja loodusdirektiiviga. Sisuliselt soovitakse rajada mitte kuhugi viivat teed keset riigimetsa rohevõrgustikku ja Ihamaru-Tilleoru loodusala lähedusse. Tegemist on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) soovitud kõvakattega teega raietööde hõlbustamiseks. Tegemist on üle-eestilise probleemiga, kus RMK n-ö fantoomteed neelavad arvestatavas mahus maavarasid. Peale raiete tegemist ja metsa väljavedamist on tee sisuliselt kasutu. Riigimetsa rohevõrgustiku alale, Natura ala kõrvale ja asustusest eemale keset metsa lõppeva tee rajamiseks pidi eelduslikult loa andma ka vastustaja, kuid selle kohta andmeid ei leia. Raieload nr 50000513175, 50000513179, 50000513059, 50000500705, 50000483009 ja 50000513149 on vastuolus veeseadusega (VeeS). Raielubadega nr 50000513175, 50000513179 ja 50000513059 on vastustaja lubanud raiet aladel, mis asuvad lisaks rohevõrgustiku alale ka lõheliste kudejõe veekaitsevööndis. Muus ranna või kalda veekaitsevööndis raie tegemiseks on registreeritud metsateatised nr 50000500705 ja 50000483009. Raielubades puuduvad kaalutlused. 3(14)
3-21-2778
3.Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus palusid jätta kaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3), lisaks läks kohus kõigi raielubade osas üle tuvastamisnõudele (resolutsiooni p 1) ning lõpetas menetluse raieloa nr 50000508792 osas kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 2). Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4). Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Kuna kõik vaidlustatud raieload on kohtuotsuse tegemise aja seisuga kehtivuse kaotanud, tuleb tühistamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Raieluba nr 50000508792 on ekslikult jäänud välja 07.04.2022 määruse resolutsiooni p-st 5, millega kohus lõpetas osade metsateatiste osas kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Seega tuleb ka eelnimetatud metsateatise osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
4.2.Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus põhjendatud kirjaliku haldusaktiga keelata (MS § 41 lg 8). Vastavalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 2 lg-le 3 kontrollib Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul pärast metsateatise saamist selle nõuetekohasust ja raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sama määruse § 4 lg 2 kohaselt võib Keskkonnaamet põhjendatud juhtudel seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks.
4.3.Haldusorgan peab raie lubatavuse kontrollimisel lähtuma mitmest asjaolust – eelkõige tuleb välja selgitada metsa, mille raiet taotletakse, tegelik seisund ja selle vastavus seaduse alusel raie teostamise eeldustele (vanus, rinnaspindala, liigilisus jne), samuti erinevatest õigusaktidest tulenevad võimalikud piirangud ja/või nende puudumine ning raiumisega kaasneva looduskahju vältimise või vähendamise vajalikkus ja meetmed. Teatud looduskaitseliste või muude seadustega sätestatud piirangute esinemisel tuleb seaduses sätestatud juhtudel ja ka haldusorgani kaalutlusel enne otsustamist korraldada eraldi reguleeritud keskkonnamõjude hindamise menetlus või saada ekspertarvamus võimaliku raiega seotud küsimustes ning sellisel juhul teostada ka lõplik kaalutlus raie lubatavuse kohta. MS § 41 lg 81 kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Poolautomaatse süsteemi kasutamine ei ole haldusotsuste langetamisel keelatud. Kui süsteem tuvastab asjaolu, millest tulenevalt on vajalik metsateatise registreerimisest keelduda või teostada kaalutlusõigust, suunab süsteem metsateatise registreerimise tavamenetlusse ehk otsustamiseks ametnikule. Kui selliseid asjaolusid ei esine, registreerib süsteem metsateatise. Praeguse kohtuasja lahendamisel tuleb kohtul hinnata, kas vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel viis süsteemi kasutamine ekslikult olukorrani, kus kaalutlusõiguse teostamist vajavaid registreeringuid ei menetletud tavamenetluses.
4.4.Teemaplaneeringust „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ei tulene vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud alale lageraie keeldu. Nimetatud teemaplaneeringu kohaselt on võrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Tuumaladel ja koridorides on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust. Samasugune juhis tuleneb Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjast. Kõlleste valla üldplaneeringust tuleneb kohustus arvestada loa andmisel rohevõrgustiku eesmärkidega, kuid planeeringust ei nähtu lageraie keeldu. Selleks, et üldplaneeringust saaks tuleneda lageraie keeld kui väga oluline omandiõiguse piirang, peab 4(14)
3-21-2778 see olema seal selge sõnaga sätestatud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku tuumala ja koridorides metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada metsamajandust. Rohevõrgustiku alale jäävatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria liikide hoiualal jne) on majandustegevus reguleeritud õigusaktidega. Samuti ei tulene Põlva valla üldplaneeringust lageraie keeldu. Seega ei ole maakonnaplaneeringuga ega üldplaneeringutega raied rohealadel välistatud. Kui raie on kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, sh konkreetselt sätestatud lageraie keeldu, ei saa Keskkonnaamet registreerimisest keelduda.
4.5.Metsateatiste õiguspärasuse kontrollimise seisukohast ei ole asjakohane kaebaja väide, et lageraie järel istutab RMK raielankidele enamasti vaid kuuse- või männiistikuid, ning hiljem istandiku hooldamise põhjendusel likvideerib looduslikult kasvama hakanud muude liikide puid, nt noori tammesid.
4.6.Kaebaja tugines metsateatiste nr 50000501437 ja 50000501435 puhul võimalusele, et need võivad kattuda vääriselupaigaga. Vastustaja selgitas, et kui metsateatise automaatse menetluse käigus tuvastatakse, et kavandatud raieala kattub või lõikub RMK vääriselupaigaga, siis keeldub Keskkonnaamet MS § 41 lg 8 alusel raie registreerimisest. Vääriselupaigaga kattuvuse kontrollil on jäetud 2 m puhver, st kui kavandatav raieala kattub vääriselupaigaga alla 2 m, on tegemist diginihkega ja raiealale vääriselupaika ei jää. Lisaks on seatud 20 m puhver väljaspool vääriselupaiga ala ning kattumisel puhvri alaga lisatakse metsateatisele tähelepanu juhtimine: „Tööala võib kattuda objektiga: vääriselupaigaga. Tööde teostamisel jälgige seadusandlust ja objekti piirjooni. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti poole.“ Metsateatiste nr 50000501437 ja 50000501435 automaatse menetluse käigus tuvastas süsteem alla 2 m kattuvuse vääriselupaigaga ja juhtis sellele tähelepanu. Vastustaja vaatas kohtumenetluses raiealad üle ja veendus, et süsteem on automaatse menetluse käigus teinud õige otsuse. Raiealadele ei jää vääriselupaika. Kaebaja ei ole neid andmeid ümber lükanud.
4.7.Menetlusosalistel pole vaidlust, et raielubadega nr 50000499451, 50000483009 ja 50000483007 on antud load lageraieks ning raielubadega nr 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500829, 50000500821, 50000500825 ja 50000500823 sanitaarraieks aladel, mis kuuluvad nii rohevõrgustiku kui ka kanakulli elupaiga piiresse. Samas ei jää metsateatised keskkonnaministri 13.12.2006 määrusega nr 73 vastu võetud „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ märgitud aladele ehk ei asu kanakulli suhtes kehtestatud kaitsealade sihtkaitsevööndis ega piiranguvööndis. Tegemist on kaitsealuse liigi leiukohtade nr KLO9127936 ja KLO9123884 vahetusse lähedusse ehk elupaikadesse väljastatud metsateatistega. Ekslik on kaebaja väide, et raied on vastuolus ala kaitse-eesmärgiga. Vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alal ei ole kaitseala, hoiuala ega kaitsealuste liikide püsielupaiku. Ka ei ole raielubasid antud Natura alale. Isegi kui kanakulli kaitseks võivad vajalikud olla täiendavad meetmed, ei tähenda see, et metsateatiste registreerimine oleks olnud õigusvastane. Kaitsealade laiendamine ei ole vastustaja pädevusse kuuluv küsimus. Looduskaitseseaduse (LKS) § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaministri 13.12.2006 määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 4 lg 6 kohaselt ei ole kanakulli püsielupaiga piiranguvööndis lageraie ja hooldusraie (milleks on ka mh sanitaarraie) täielikult keelatud. Niisiis ei ole ka kanakulli elupaigas ja veelgi enam selle välisel alal alust eeldada, et raiel on tingimata nii intensiivne mõju, et liigi kaitse seisukohast peaks see olema keelatud. 5(14)
3-21-2778 Metsateatiste registreerimist on kaalutud lähtudes kanakulli kaitsest. Nii on sätestatud raiekeeld kanakulli pesitsusajaks. Lisaks on metsateatisele lisatud ka kanakulli kaitseks täiendavad soovitused, millest samuti nähtub, et on kaalutud, milline on vastavalt sanitaarraie ja lageraie negatiivne mõju ning kuidas seda vähendada. Metsateatisele nr 50000500841 oli lisatud tingimus, et pesapuu raie on keelatud ning soovitatud võimalusel vältida raietöid 50 meetri raadiuses pesapuust. Metsateatistele, millega lubati lageraiet, oli lisatud soovitus säilitada grupina ülevalitsevaid üksikuid suure võraga puid vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et tegevuskava kohaselt kujunevad lageraiega jäetud säilikpuudest kanakullile sobivad pesapuud ka suhteliselt noores puistus, seeläbi on võimalik pikas perspektiivis kiirendada pesapaikade taastumist. Lisaks täidavad säilikpuud mitmeid bioloogilise mitmekesisusega seotud funktsioone, mis võimaldavad metsal pärast raiet taastuda palju kiiremini ja liigirikkamana, sel moel suureneb ja mitmekesistub potentsiaalselt ka kanakulli toidubaas. Kolmandaks kujutavad säilikpuud endast kanakullile sobivaid varitsuskohti. Säilikpuude jätmise soovituslik kogus on vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast. Vastustaja on lähtunud kanakullile sobiva elupaiga säilitamise kaalutlustest. Metsateatisi ei antud automatiseeritud menetluses. Metsateatisi ei muuda õigusvastaseks see, et neis sisalduvad soovitused ei ole RMK-le siduvad ja tõhusam meede oleks sätestada siduvad kõrvaltingimused.
4.8.Vaidlust pole, et metsateatistega nr 50000513175, 50000513179 ja 50000513059 lubatud lageraied jäävad osaliselt Leevi jõe veekaitsevööndisse ning Leevi jõgi on lõheliste jõgi. Metsateatistega nr 50000500705 ja 50000483009 on lubatud lageraie osaliselt Hatiku oja veekaitsevööndis ning metsateatisega nr 50000513149 Rakõssaarõ oja veekaitsevööndis. Veekaitsevööndi ulatus (veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest) on Leevi jõel, Hatiku ja Rakõssaarõ ojal 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2). Lageraiet lubavatele raielubadele nr 50000513175, 50000513179 ja 50000513059, mis ulatuvad ka Leevi jõe veekaitsevööndisse, on Keskkonnaamet seadnud kõrvaltingimused ning andnud soovituse teha võimalusel raietöid külmunud pinnasega. Vastustaja on õigesti märkinud, et sisuliselt tähendab eeltoodu seda, et veekaitsevööndis lageraiet teha ei saa, kuna raiuda on lubatud vaid vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid, st veekaitsevööndis puistu säilib. Leevi jõgi on lõheliste jõgi ja kaldapuistu säilimine aitab tagada lõheliste jõe soodsa seisundi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses täiendavalt, et Leevi jõgi on kitsas jõgi, mille kaldale jäetud terved puud ja põõsastik varjutab piisavalt veekogu, et säiliks jõeforellile sobilikke elupaiku, ning tagab piisava kaitse otsese päikesepaiste eest, aidates hoida veetemperatuuri madalana, mis on elutähtis paljudele külmaveelistele vooluveeliikidele. Nimetatud piirkonnas puuduvad suured põllumassiivid ja tööstused, mistõttu ei ole ohtu, et valgalalt jõuaks veekogusse massiliselt orgaanilist toiteaineid ja mürgised ühendid. Vastustaja on vajaliku kaalumise teinud. Raielubasid ei antud automatiseeritud menetluses. Lageraiet lubavate raielubadega nr 50000500705, 50000483009 ja 50000513149, mis ulatuvad ka Hatiku oja ja Rakõssaarõ ojal veekaitsevööndisse, on Keskkonnaamet seadnud kõrvaltingimuseks, et veekaitsevööndis on: 1) keelatud raiejäätmete jätmine veekogusse; 2) ei ole lubatud veekogu läbimine mootorsõidukiga. Lisaks on antud soovitus: 1) vee-elustiku häiringute ja pinnase kahjustamise vältimiseks teostada raietöid võimalusel külmunud pinnasega; 2) säilitada veekogu veekaitsevööndis maksimaalselt alusmetsa ja põõsarinnet. Vastustaja on piisavalt teostanud kaalutlusõigust.
4.9.Kaebaja hinnangul on raadamist lubav raieluba nr 50000508375 vastuolus loodusdirektiiviga ja Põlva valla üldplaneeringuga. Kaebuse esemest väljuvad väited, mis 6(14)
3-21-2778 puudutavad tee rajamist mitte kuhugi ja sellest tulenevat ressursside raiskamist. RMK lükkas kohtumenetluses ümber kaebaja väite, et Miilaro tee planeeritavas asukohas varem üldse teed ei asunud. Tegemist on võsastunud pinnasteega, mis on nähtav ka põhikaardilt ja maa-ameti aerofotodelt. Jõe tee puhul on tegemist olemasoleva liivateega, mis on praegu kantud ka teeregistrisse. RMK selgitas, et tee rajamine on lisaks vajalik metsapõlengute korral hõlpsamaks juurdepääsuks, igaüheõiguse paremaks võimaldamiseks, jahimajandamise korraldamiseks ja ka muudeks metsa kasutamise vajadusteks. Raadamise alusdokumendiks oli OÜ Laanekraav koostatud „Jõe tee rekonstrueerimise ja Milaano tee ehitamise projekt“. Vaidlust ei ole, et Keskkonnaamet on projekti 06.09.2021 ilma lisatingimusteta kooskõlastanud ning andnud 26.11.2020 oma seisukoha ka Jõe tee rekonstrueerimise ja Miilaro tee ehitamise projekteerimise lähteülesande kohta. Täiendavalt teostas RMK kõnealuste teede kohta ka keskkonnamõjude analüüsi. Tee ehitusprojekt on kehtiv ja kaebaja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud. Järelikult olid MS § 32 tingimused täidetud. Rajatavast ja rekonstrueeritavast teest enam kui 200 m kaugusele jääb Ihamaru looduskaitseala Ihamaru sihtkaitsevöönd (KLO1100294). Ihamaru looduskaitseala hõlmab ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ihamaru-Tilleoru loodusala (RAH0000206). Vastustaja ei pidanud metsateatise registreerimisel tegema keskkonnamõju hindamist. Vaidlustatud metsateatis ei ole tegevusluba keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 mõttes. KeHJS § 6 lg 1 p-s 311 on selgelt sätestatud, et olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loetakse üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist, siinses asjas vaidlustatud raieloa alusel võib raadamise teostada üksnes 2,14 ha alal. Kavandatud raie ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 mõttes. Vaidlusaluse metsateatisega hõlmatud metsaeraldis asub Ihamaru-Tilleoru loodusalast piisavalt kaugel ning selle alusel kavandatud raadamist metsatee ehitamise eesmärgil 2,14 hektaril ei saa pidada ümbritsevale keskkonnale niivõrd suureks, et see mõjutaks oluliselt Natura ala kaitse-eesmärkide seisukohalt olulisi tunnuseid. Rajatavast ja rekonstrueeritavast teest enam kui 120 m kaugusele jääb II kaitsekategooria liigi kanakulli elupaiga (KLO9123884) piir. Elupaigas asuvad pesapuud jäävad rekonstrueeritavast teest ligikaudu 700 m kaugusele. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liik tundlik häiringutele, sh raietele, kui need toimuvad pesale lähemal kui 300 m. Seega ei ole karta, et teede rajamine võiks kanakulli häirida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Päästame Eesti Metsad OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 24.11.2022 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.
5.1.Metsateatiste registreerimise halduspraktika ei vasta õigusnormidele. Menetluses oleva LKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas tunnistatakse otsesõnu, et kuigi kehtiva õiguse kohaselt tuleks üksikute raiete mõju hinnata Natura hindamise menetluses, pole seda rakendatud keskkonnamõju hindamise ressursimahukuse tõttu. Ammugi ei toimu sisulist hindamist n-ö tavaliste metsateatiste registreerimisel. Riik ei saa seaduse täitmata jätmist põhjendada sellega, et ametile pole eraldatud piisavalt vahendeid oma ülesannete korrektseks täitmiseks. Ei saa eeldada, et raieloa automaatsel väljastamisel toimub kõiki reegleid järgiv kaalumine. Praktikas ei ole isegi ametniku osalusel (nn tavamenetluses) registreeritud metsateatiste puhul
7(14)
3-21-2778 võimalik veenduda, et kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve. Otsuste põhjendused on napisõnalised või puuduvad üldse. Poolautomaatne registreerimise süsteem ei taga kaalutlusõiguse korrektset teostamist. Kaalutlusõigust ei ole võimalik teostada ette, teadmata konkreetsete loodusobjektide olukorda kaalutluse teostamise hetkel. Süsteemi on väga raske sisse programmeerida vajalikku sisulist kumulatiivsete mõjude hindamist.
5.2.Planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17 annab rohevõrgustiku mõiste. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis selgitatakse, et rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Rohevõrgustiku struktuurid peavad toimima liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Vaidlusalused metsateatised asuvad vastavalt Põlvamaa maakonnaplaneeringule ning Kanepi, Kõlleste ja Põlva valla üldplaneeringutele rohevõrgustiku alal. Halduskohus jättis kaalutlusõiguse kohaldamise õiguspärasuse kontrollimata. Teatiste registreerimisel pole üldse arvestatud planeeringute rohevõrgustiku eesmärke. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi metsateatistest ei nähtu. Puuduvad kaalutlused, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Halduskohus asus sisuliselt seisukohale, et vastustajal puudub kaalutlusõigus planeeringute elluviimisel: kui planeering ei näe ette konkreetseid metsamajandamise tingimusi, siis ei tohi vastustaja neid ka ise kehtestada. Halduskohus ei selgitanud, miks kaalutlusõiguse alusel antavas haldusaktis ei või seada asjakohaseid kõrvaltingimusi, et oleks võimalik saavutada planeeringute eesmärke. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kuna lagedaks raiutud metsaala on endiselt looduslik ala, siis järelikult on raie planeeringutega kooskõlas. Eeltoodu on vastuolus roheala definitsiooniga (PlanS § 6 p 17). Oluline pole, kas ala saab pidada looduslikuks, vaid see, kas ala keskkonnatingimused võimaldavad sellel funktsioneerida rohevõrgustiku alana. Maa-ala sellist funktsiooni ei kahjusta üksnes selle täisehitamine, vaid ka raie, eriti lageraie.
5.3.Kanakulli kaitse vajadusega pole piisavalt arvestatud. EL õigusest ja LKS-st tulenevalt peab riik tagama kanakulli soodsa seisundi. Kanakull kuulub II kaitsekategooriasse, kuhu arvatud liikide vähemalt 50% teadaolevatest elupaikadest tuleb kaitse alla võtta kaitstavate aladena või püsielupaigana. Mõned vaidlustatud metsateatised puudutavad püsielupaigana registreeritud alasid. Vastustaja ei ole teatiste registreerimisel kindlaks teinud, kas nende alusel kavandatavad raied mõjutavad ebasoodsalt kanakulli. Kanakulli seisund ei ole soodne, seega tuleb raiete võimalikku mõju kanakullile arvestada ka väljaspool kaitstavaid alasid. Kanakulli kaitse huvil on küll olulisem kaal, kui raie toimub kaitstaval alal, kuid see ei tähenda, et muudel juhtudel selline huvi puudub. Õige ei ole lähtuda üksnes formaalsetest kriteeriumidest, nt sellest, kas ala on püsielupaigana kaitse all või mitte. Lähtuda tuleb konkreetse juhtumi asjaoludest. Püsielupaikade kaitse võimaldab liiki tõhusalt kaitsta vaid osade ohutegurite eest. Näiteks ei kaitsta püsielupaigana toitumisala, kuid ilma piisava toidubaasita ei saa liik jääda püsima. Seega tuleb kanakulli levialal raiete lubamisel arvestada liigi vajadustega ka väljaspool kaitstavaid alasid ja registreeritud elupaiku. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et „arvestades metsateatiste registreerimise menetlust ei ole vastustajale ette heidetav, et lisatud põhjendused ei ole põhjalikumad“. Halduskohus on rikkunud HKMS § 157 lg-t 1.
8(14)
3-21-2778 Metsateatiste õigusvastasus nähtub muu hulgas asjaolust, et metsateatistele kanakulli kaitseks lisatud olulised tingimused on soovitused, mitte siduvad kohustused. Vastustaja põhjendustest nähtub, et säilikpuud on väga olulised kanakulli kaitseks, kuid sealt ei selgu, miks nii olulist tingimust ei kehtestatud õiguslikult siduvana. Väited soovitustega arvestamise kohta on paljasõnalised. Halduskohus käsitas RMK-d ekslikult metsaomanikuna. RMK on riigiasutus, mis üksnes valitseb ja majandab riigimetsa. Erinevalt eraomanikust peab RMK riigiasutusena oma tegevuses arvestama kõiki asjakohaseid avalikke huve. RMK tegevusele võib seada ulatuslikumaid piiranguid riigi looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks kui erametsaomanikule.
5.4.VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis üldiselt keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Halduskohus jättis piisavalt kontrollimata kaalutlusõiguse reeglite järgimise. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei ole olulised tingimused õiguslikult siduvad. Samuti ei seatud kõiki vajalikke tingimusi. Erosiooni ja heiteohtu põhjustab ka kaldal sõitmine, kuid vastustaja keelas vaid veekogu läbimise mootorsõidukiga. Seoses Leevi jõe veekaitsevööndiga väitis vastustaja eksitavalt, et piirkonnas puuduvad suured põllumassiivid ja tööstused, mistõttu ei ole ohtu, et valgalalt jõuaks veekogusse massiliselt orgaanilisi toiteaineid ja mürgiseid ühendeid. Veekaitsevöönd on ette nähtud kõigi veekogude kallastel, mitte vaid seal, kus asuvad suured põllumassiivid ja tööstus. Veekaitsevööndi eesmärk on muu hulgas kaitsta veekogusid raiete ebasoodsa mõju eest. Raiete, eriti lageraiete tõttu suureneb toitainete koormus veekogudes.
5.5.Raieloaga nr 50000508375 lubati metsa raadamist Natura 2000 võrgustiku ala lähedal. Halduskohus märkis vääralt, et kaebaja hinnangul oli vajalik keskkonnamõjude hindamine. Kaebaja leiab hoopis, et vastustaja oleks pidanud veenduma, et ebasoodne mõju Natura alale on välistatud. Metsateatis on õigusvastane, sest sealt ei nähtu, et vastustaja oleks pööranud mingitki tähelepanu võimalikult Natura mõjule. Halduskohus eksis KeHJS-i ja selle alusel kehtestatud õigusnormide kohaldamisel. Asjaolu, et üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamisel on eelduslikult oluline keskkonnamõju, ei tähenda, et väiksema ala raadamisel mõju kindlasti puudub. Natura mõju hindamine tuleb algatada KeHJS § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul, st kui tegevusloa alusel „kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.“ Vaidlustatud raieloas ei ole toodud esile kaalutlusi, millest saab järeldada, et raadamise ebasoodne mõju on välistatud. Tee-ehituse projekti kooskõlastusest saab pigem järeldada, et võimalikule Natura mõjule ei pööratud mingit tähelepanu, sest teetrass ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava loodusobjekti kaitsevööndis. Halduskohus esitas otsuses põhjendused raadamise Natura mõju puudumise kohta, kuid need ei asenda haldusakti puudusi. Kohtu põhjendused ei ole objektiivne teave, mille alusel mõju välistada.
6.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
6.1.Tuvastamiskaebust ei saa esitada avalikes huvides. Järelikult ei ole põhjendatud avalikus huvides esitatud kaebuse puhul tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek. Kaebaja on oma eesmärgi sisuliselt juba saavutanud, sest kõik vaidlustatud haldusaktid on kehtetud. Kaebaja kaebeõigus on tagatud uute raielubade vaidlustamise kaudu. Kaebajal puudub ka preventiivne huvi, sest kohtud on kõiki kohtuasjas püstitatud küsimusi juba korduvalt 9(14)
3-21-2778 lahendanud. Seejuures on korduvalt hinnatud metsateatiste registreerimise halduspraktikat ja metsateatiste põhjendamise ulatuse küsimust. Lisaks on kohtud leidnud, et keskkonnaorganisatsiooni kohtulikult kaitstavaid õigusi ei saa rikkuda menetlusviisi valik. Kaebaja on algatanud umbes 20 kohtuvaidlust, kus kohtud ei ole pidanud metsateatiste registreerimise praktikat õigusnormidega vastuolus olevaks. Vaatamata sellele jätkab kaebaja samasisuliste kaebuste esitamist.
6.2.Kaebajate hinnangul ei ole arvestatud planeeringute rohevõrgustiku eesmärkidega. Haldusasjas nr 3-20-2652 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et üldplaneeringu kooskõla ja proportsionaalsusega seotud argumendid ei seondu keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusega. Halduskohus leidis õigesti, et planeeringud ei sisaldanud raiekeeldu. Vastustajal on õigus jätta metsateatised metsaregistris kinnitamata üksnes juhul, kui kavandatud raie on vastuolus kehtivate õigusaktide nõuetega. MS § 41 lg-te 8 ja 81 alusel tehtavad otsused on mitte kaalutlusotsused, vaid hindamisotsused.
6.3.Vaidlustatud metsateatistega kavandati raieid kanakulli elupaikades, mis ei asu kaitsealal, hoiualal ega püsielupaigas. Seega pidi vastustaja kontrollima metsateatistega kavandatud raiete kooskõla LKS-s kehtestatud isendikaitse sätetega (LKS § 55) ja MS-ga. Vastustaja pidi kaaluma, kas ja millistel tingimustel on võimalik raiete teostamist lubada, arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde. Arvestades metsateatise esitajat, leidis vastustaja, et piisab, kui kanakulli kaitseks seatavad tingimused lisatakse raieloale soovitustena. Vastustaja ei saa metsateatiste menetluses hakata kaitstavaid alasid faktiliselt laiendama või kitsendama. Lähtuda tuleb konkreetsel alal olevast õiguslikust režiimist.
6.4.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milles seisneb metsateatiste nr 50000477303, 50000507785, 50000477299, 50000513175, 50000513179 ja 50000513059 õigusvastasus. Seega on apellatsioonkaebus selles osas põhjendamata. VeeS § 119 p 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Metsateatistega nr 50000500705, 50000483009 ja 0000513149 on lubatud raieid teha veekaitsevööndis. Järelikult on VeeS § 119 p-s 6 nimetatud tegevused keelatud. Vastustajal puudub kohustus seada metsateatisele kõrvaltingimusena seaduse tekstist tulenev imperatiivne keeld. Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et veekaitsevööndis on veekogu kaldal sõitmise keeld vajalik üksnes suurete põllumassiivide ja tööstuse läheduses.
6.5.Metsateatisega nr 50000508375 lubati metsa raadamist Natura 2000 võrgustiku ala lähedal. Ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala piire toimuval tegevusel võib olla teatud juhtudel võrgustiku alale oluline mõju, kuid praegusel juhul ei ole see tuvastatav. Metsateatise tööala ei ulatu Natura 2000 aladele ning ei ole kuidagi nähtav oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Vaidlustatud metsateatised ei ole tegevusload KeHJS § 7 mõttes. Konkreetsel alal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid tõi vastustaja välja vastuses kaebusele ning selgitas, et lähimad kaitseala kaitse eesmärgiks olevad elupaigad asuvad rekonstrueeritavast ja ehitatavast teest enam kui 200 m kaugusel ja nende ehitamine ei mõjuta kuidagi väärtuslikke elupaiku. Kaebaja on jätnud põhjendamata, milline on tema hinnangul kavandatava raie negatiivne mõju Natura 200 ala kaitse-eesmärkidele.
7.Riigimetsa Majandamise Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RMK-l on vastavalt MS § 42 lg-le 7 kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ja ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel õigusaktidega pandud kohustusi. RMK on lisaks üks suurimaid looduse hoidjaid Eestis, täites väga suurt rolli 10(14)
3-21-2778 metsakaitses ning kaitstavate loodusobjektide hoidmisel. Õige pole seega kaebaja väide, et RMK ei pea kinni looduskaitseliste eesmärkide saavutamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Alates 01.02.2024 kehtiva Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi tööjaotusplaani kohaselt vaatab apellatsioonkaebuse läbi kohus koosseisus Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa, Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, lähtudes järgnevast.
9.Riigikohus on 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 seoses rohealadega selgitanud järgmist. Kui rohevõrgustiku vajadustele pole kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus pööratud piisavat tähelepanu, ei saa vastustaja metsateatiste registreerimisel jätta süvenemata rohevõrgustikuga seonduvasse. PlanS § 14 lg 1 p 5 ja § 56 lg 1 p 9 kinnitavad, et rohevõrgustiku säilitamine ei ole vaid kohaliku omavalitsuse, vaid ka riigi pädevate asutuste valitsemisalas. Metsateatise registreerimisel rohevõrgustikule avalduva ohu hindamist ei ole põhjust pidada üldplaneeringu revideerimiseks. PlanS § 75 lg 1 p-st 10 ei tulene kohustust säilitada kõik rohevõrgustikuga seotud kitsendused eranditult üldplaneeringus. Asjaolu, et üldplaneeringust ei nähtu ranget keelunormi raiete teostamiseks, ei tähenda, et metsateatise esitaja omandipõhiõigus või ettevõtlusvabadus oleks igal juhul olulisem rohevõrgustiku eesmärkidest. Huvi metsa majandada ja võimalikku olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku eesmärkidele tuleb vajaduse korral metsateatise menetluses kaaluda konkreetseid asjaolusid arvestades. Õigusliku aluse kaalutlusotsuse tegemiseks annab MS § 41 lg 8 koos KeÜS §-ga 10 ja PlanS § 6 p-ga 17. Õigusakti nõudeks, mille alusel on vastustajal õigus MS § 41 lg 8 alusel metsateatise registreerimisest keelduda, on KeÜS § 10, mille järgi tuleb keskkonnaohtu vältida. Rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on oluline keskkonnahäiring. MS 4. ptk 3. jagu ning keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud „Metsa majandamise eeskiri“ ei taga rohevõrgustiku toimimist, sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele, nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms. Keskkonnaamet võib piirduda metsaseaduse, selle rakendusaktide ning üldplaneeringu tingimuste ja kitsenduste järgimisega vaid siis, kui rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused on üldplaneeringus seatud vähemalt üldjoontes läbimõeldult ning maakonnaplaneeringu üldisi kasutustingimusi ja rohevõrgustiku kõiki ruumielemente arvestades. Vastustaja rakendatud halduseeskirja alusel toimiv automaatsüsteem ei näinud ette võimalust rohevõrgustikuga seotud asjaolude juhtumipõhiseks hindamiseks ja ohu välistamiseks. Keskkonnaameti kinnitusel arvestab arvutiprogramm metsaseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevaid üldisi piiranguid raietele, samuti üldplaneeringusse kantud kitsendusi. See ei ole rohevõrgustiku aladel igas olukorras piisav.
10.Praeguses kohtuasjas vaidlustatud raieload (vt kohtuotsuse lisa 1) võimaldavad kõik raietegevust aladel, mis kuuluvad üldplaneeringute kohaselt rohevõrgustiku hulka. Eelnevalt refereeritud Riigikohtu lahendi kohaselt ei saanud vastustaja metsateatiste registreerimisel lähtuda formaalselt vaid asjaolust, et üldplaneeringute kohaselt polnud lageraie keelatud. Vastustaja pidi hindama, kas üldplaneeringutes on rohevõrgustiku toimimisele pööratud piisavalt tähelepanu. Asjassepuutuvate üldplaneeringute aluseks on Põlvamaa maakonnaplaneering ning selle teemaplaneering „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 11(14)
3-21-2778 Teemaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms puhul põhitingimuseks, et roheline võrgustik jääks toimima. Seejuures ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%; tuumaladel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust; rohelise võrgustiku koridoridel tuleb kaaluda majandamist kaitsemetsana; säilitada tuleb bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus (lk 30–31). Kõlleste valla üldplaneeringu p 5.7 kohaselt on rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Lisaks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus sätestatud rohelise võrgustiku toimimise tagamise tingimustele ja soovitustele nägi üldplaneering täiendavad tingimused ette üksnes inimasustusega seotud tegevustele. Üldplaneeringu p 4.11 kohaselt tuleb metsaressursse kasutada säästlikult, metsamaade majandamisel lähtuda metsamajanduskavadest ning metsade majandamise eesmärgist ja metsamajanduse heast tavast. Põlva valla üldplaneeringu p 2.1.5 kohaselt tagab rohelise võrgustiku säilimist ja toimimist pikas perspektiivis stabiilselt toetav maakasutus. Selleks tuleb vältida tuumalade kompaktsuse vähendamise või killustamist joonobjektide tõttu ning tagada tuumala sisene ja tuumalade vaheline ruumiline ning funktsionaalne sidusus. Metsamajanduse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Rohelise võrgustiku alal on lubatud tavapärane majandustegevus. Majandatavates metsades on oluline järgida metsaelustike säilimist toetavaid tingimusi. Eeltoodu põhjal võib väita, et asjakohased üldplaneeringud on rohevõrgustiku toimimist puudutavas osas deklaratiivsed. Metsamajandamise mõju ei ole sisuliselt hinnatud ega seatud mingeid piiranguid seoses raietega. Sarnaselt Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 tuvastatuga ei ole ka praegusel juhul sätestatud spetsiifilisi tingimusi rohevõrgustiku eripärast lähtudes. Järelikult ei saanud vastustaja metsateatisi registreerida rohevõrgustiku osas asjaolusid välja selgitamata ning kaalumiseta. Juba üksnes sel põhjusel on vastustaja otsused metsateatiste registreerimiseks õigusvastased ning kaebus tuleb rahuldada. Puudub vajadus hinnata kaebuse ja apellatsioonkaebuse teisi väiteid.
11.Põhjendatud pole vastustaja seisukoht, et keskkonnaorganisatsioon ei saa tuvastamiskaebusele üle minna. KeÜS § 30 lg 2 ega HKMS § 152 lg 2 ei sätesta sellist piirangut. Kaebeõigust on Riigikohus muu hulgas jaatanud 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979, vaadates Päraküla selts MTÜ kassatsioonkaebuse sisuliselt läbi. Jätkutuvastuskaebuse esitamine on põhjendatud ka menetluskulude hüvitamise õiguse realiseerimiseks. Lisaks tuleb silmas pidada, et kohtumenetlus kestab üldjuhul kauem, kui on raieloa kehtivus. Kui keelata jätkutuvastamiskaebuse esitamine, ei oleks keskkonnaorganisatsioonidel võimalik paljudel juhtudel kohtusse pöördumise eesmärki saavutada. Tuvastamiskaebuse läbivaatamine teenib ka seda huvi, et usutavasti järgib Keskkonnaamet kohtute seisukohti edaspidi ka nendes menetlustes, mis polnud kohtuvaidluse esemeks.
12.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb halduskohtu 24.11.2022 otsus apellatsioonkaebuses taotletud osas tühistada ning teha asjas uus otsus, millega Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus rahuldada. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtus tasus kaebaja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 30 eurot. Muude menetluskulude hüvitamist kaebaja ei taotlenud. Ringkonnakohtule 03.01.2024 esitatud menetluskulude taotluse kohaselt taotleb kaebaja 2000 euro hüvitamist, s.o riigilõiv 20 eurot ja esindajakulu 1980 eurot. Kaebajale on osutatud õigusteenust 15 tundi hinnaga 110 eurot tund. 12(14)
3-21-2778 Vastustaja vaidleb taotlusele vastu. Kaebaja on esitanud kohtule mitmeid samade õigusküsimustega kaebusi, järelikult ei ole kaebaja jaoks tegemist uudse vaidlusega. Menetluskulude taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal halduskohtu otsuse ja muude materjalidega tutvumiseks 3,5 h. Kohtuotsusega tutvumise ajakulu on ülepaisutatud ning pole selge, mis olid „muud materjalid“, millega esindaja tutvus. Lisaks on esindaja kaebajat abistanud e-toimiku kasutamisel (0,5 h). Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samuti pole põhjendatud menetluskulu kaebaja esindaja suhtlust kohtuga riigilõivu viitenumbri küsimuses (0,25 h). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude vähendamine pole praegusel juhul põhjendatud. Tuleb arvestada, et halduskohtus esindasid kaebajat seaduslikud esindajad. Õigusteenuse osutamine algas apellatsioonkaebuse koostamisega, mistõttu on halduskohtu otsuse ja muude materjalidega tutvumise kulu 3,5 h põhjendatud. Muudeks materjalideks olid ilmselt haldusasja toimiku materjalid. Ka e-toimiku kasutamisega ja riigilõivu tasumisega seonduv on praeguse vaidlusega puutumuses. Eeltoodust lähtudes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 2030 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
13(14)
3-21-2778 Lisa 1. Haldusasjas nr 3-21-2778 vaidlustatud metsateatised Metsateatise nr