Keskkonnaõigus › Metsandus

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.12.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

50000493029, 50000493455, 50000500781, 50000500833, 50000500783, 50000477303, 50000477309, 50000507785, 50000507999, 50000477299, 50000468429, 50000515649, 50000489965, 50000499451, 50000474963, 50000474961, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500705, 50000500707, 50000516477, 50000501437, 50000501435, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823, 50000483009, 50000483007, 50000489681, 50000489679, 50000500775, 50000516499, 50000500777, 50000515639, 50000515637, 50000515647, 50000500779, 50000500685, 50000508375, 50000490549, 50000490551 kehtivus realiseerimise tõttu lõppenud. Realiseeritud haldusakti üldjuhul enam tühistada ei saa, millest tulenevalt palus vastustaja viidatud metsateatiste osas menetluse lõpetada. Lisaks palus vastustaja halduskohtul hinnata registreeringute nr 50000492659, 50000507765, 50000507763, 50000507761, 50000507997, 50000495733, 50000495735, 50000507751, 50000493115, 50000492979, 50000492975, 50000481509, 50000492977, 50000468435, 50000467673, 50000516501, 50000490771, 50000490773, 50000490775, 50000467663 osas kaebuse tähtaegsust.

KAEBAJA SEISUKOHAD

ehk maakonnaplaneeringuga, seega ootuspäraselt on nende rohevõrgustiku ulatus ja sätted sarnased. Põlvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ seletuskirja (tervikteksti lisa 40, II kd 168-183p) lk 6 kohaselt määrab teemaplaneering maakasutust ja asustust suunavad üldised keskkonnatingimused, mis on vajalikud väärtuslike maastike säilitamiseks ning rohelise võrgustiku toimimiseks. Teemaplaneeringu seletuskirja ptk 2 („Alateema „Põlvamaa roheline võrgustik““) kohaselt on rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks tagada Põlvamaa iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Rohelise võrgustiku määratlemine toimus olemasoleva informatsiooni alusel ja seejuures tugineti eelkõige looduslikkusele ning bioloogilisele mitmekesisusele. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt toetub rohelise võrgustiku funktsioneerimine. Teemaplaneeringu seletuskirja lk-lt 28 nähtub rohelise võrgustiku toimimise tagamise olulisus. Teemaplaneeringu seletuskirja ptk 2 („Üldised asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused rohevõrgustiku aladel“) kohaselt saab majandada metsi tulundusmetsana, aga samuti on sätestatud, et võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms puhul põhitingimuseks, et roheline võrgustik jääks toimima, samuti on nõutud bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Kaebaja märgib, et järelikult tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt ka tulu saamise eesmärgil metsade majandamise puhul lähtuda rohevõrgustiku eesmärkidest (nt bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), kasutada säästlikke raieliike ja mitte kahjustada võrgustiku funktsioneerimist. Metsaregistrist ja Kanepi vallas kehtiva Kõlleste valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (tervikteksti lisa 41, II kd tl 184) nähtuvalt rohevõrgustiku alal raiete tegemiseks on väljastatud järgmised metsateatised: 50000507765, 50000507763, 50000507761, 50000507997, 50000508792, 50000513149, 50000513151, 50000513155, 50000513153, 50000513181, 50000513177, 50000513175, 50000513179, 50000513059, 50000513061, 50000513105. Metsateatisega nr 50000507751 hõlmatud eraldis asub osaliselt rohevõrgustiku alal, kaebaja hinnangul u 50–70% ulatuses. Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirja (tervikteksti lisa 42, II kd tl 185-218) ptk 5.7 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused“) kohaselt on roheline võrgustik määratud Põlva maakonnaplaneeringu temaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad tingimused“. Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Üldplaneeringu seletuskirja samas peatükis on välja toodud, et rohevõrgustiku eesmärk on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Samuti on seletuskirjas märgitud, et võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90%. Rohevõrgustiku alal metsa majandamisse puutuvalt on seletuskirjas märgitud, et metsakategooriaks on üldjuhul tulundusmets. Lisaks tuleb seletuskirja kohaselt säilitada bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus. Niisiis tuleneb Kõlleste valla üldplaneeringust kohustus arvestada loaandluses rohevõrgustiku eesmärkidega, milleks on mh inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, looduslike ökosüsteemide kaitsmine ja looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi säilitamine.

Põlva valla metsateatiste nr 50000501437, 50000501435 (tervikteksti lisad 28 ja 29 II kd tl 156157p) puhul on välja toodud vääriselupaigaga kattumise võimalikkus. Keskkonnaamet ei ole nende metsateatiste registreerimisel rakendanud uurimispõhimõtet (HMS § 6) ega ettevaatuspõhimõtet (KeÜS § 11) või keskkonnaohu korral vältimispõhimõtet (§ 10), kuna ei ole välja selgitanud, kas ja mis ulatuses tööala VEP-idega kattub ning kas VEPidega kattuda võivate raietööde lubamine vääriselupaiku kahjustab. Riigimetsa vääriselupaikades on metsaraie keelatud (Keskkonnaministri määruse 04.01.2007 nr 2 “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” § 27 lg 5) välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. Sellise erakorralise raie vajadust nimetatud metsateatistest ei nähtu. Sõltuvalt olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamise tulemustest võis Keskkonnaametil olla kohustus metsateatiste registreerimisest keelduda. Vaidlustatud metsateatisest asjakohaseid kaalutlusi ega uurimispõhimõtte järgimist ei ilmne. Põlva vallas kehtiva Põlva valla üldplaneeringu põhjaosa kaardi (valla põhjaosa kaart ilma legendita: tervikteksti lisa 43, II kd tl 219; legend ehk leppemärgistik sisaldub ainult valla lõunaosa kaardil: tervikteksti lisa 44, II kd tl 220) kohaselt on rohevõrgustiku alal raiete tegemiseks registreeritud järgmised metsateatised: nr 50000515649, 50000489965, 50000499451, 50000516501, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500705, 50000500707, 50000516477, 50000501437, 50000501435, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823, 50000483009, 50000483007, 50000500685, 50000508375. Põlva valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja (tervikteksti lisa 45, II kd tl 221-244) ptk 2.1.5 („Rohevõrgustik“) kohaselt tagab rohelise võrgustiku säilimise ja toimimise võrgustikku pikas perspektiivis stabiilselt toetav maakasutus. Sama peatüki kohaselt tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline ruumiline ning funktsionaalne sidusus. Samas peatükis sisalduvate eritingimuste (lk 11) kohaselt on rohevõrgustikus lubatud majandustegevus, kuid ka metsamajandamisse puutuvalt on sätestatud, et arvestada tuleb rohevõrgustiku eesmärke. Säilitada tuleb maastikulist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Järelikult peab Keskkonnaamet ka metsaraiete puhul arvestama rohevõrgustiku funktsioneerimisega ja sidususega ning metsakoosluste säilitamise kohustusega. Lisaks on üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 2.1.5 märgitud majandatavate metsade puhul elustiku säilitamise olulisust, sh monokultuurpuistute vältimist. Lageraie järel istutab RMK raielankidele enamasti vaid kuuse- või männiistikuid, ning hiljem istandiku hooldamise põhjendusel likvideerib looduslikult kasvama hakanud muude liikide puid, nt noori tammesid. Seega praktikas tähendab lageraie lubamine riigimetsas mitte ainult lageraiega tavapäraselt kaasnevat elustiku vaesestumist ja ökosüsteemi kahjustamist aastakümneteks, vaid ka ajal, mil ökosüsteem peaks juba hakkama taastuma, asuvad seal tõenäoliselt elurikkusele vastanduvad monokultuurpuistud. Põlva valla üldplaneeringu seletuskirja lk 47 kohaselt võimaldab üldplaneeringu lahendus olemasoleva rohevõrgustiku toimimist ning väärtuslike maastike säilimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Sellega peab Keskkonnaamet arvestama ka oma loaandluses, mida amet käesoleva kaebuse esemeks olevate metsateatiste puhul teinud ei ole. Kaebaja märgib, et metsateatis nr 50000516501 (tervikteksti lisa 21, II kd tl 149 ja selle pöördel) on registreeritud raadamiseks laoplatside ehituseks, mis on nähtavasti vajalikud selleks, et üldplaneeringuga vastuollu minevatest ulatuslikest rohevõrgustiku lageraietest saadud metsamaterjali ladustada.

Kaebaja leiab, et ulatuslik lageraie kujutab endast metsaökosüsteemide järk-järgulist hävitamist järjest enamatelt aladelt ning on seega vastuolus Põlvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu, Kanepi valla üldplaneeringu ja Põlva valla üldplaneeringuga. Aveliina Helm kirjutas hiljuti ökosüsteemide kahjustumise ja elurikkuse hävimise tähelepandamatusest. (Helm. A. Loodus hävib hääletult. – Sirp, 26.11.2021. Kättesaadav arvutivõrgus: https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/loodus-havib-haaletult/ .) Metsateatise registreerimisel kehtib Keskkonnaametile hoolimata metsateatise elektroonilisest vormist põhjendamiskohustus (Riigikohut määrus 28.10.2020, 3-20-580, p 9). Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Keskkonnaamet on jätnud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas lõpptulemust ehk metsateatiste registreerimist. Kaebajale teadaolevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad lageraied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida Keskkonnaamet on Põlva ja Kanepi valla rohevõrgustiku alal ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (Tallinna Ringkonnakohut otsus 29.01.2021, 3-20-245, p 21, Tallinna Ringkonnakohtu määrus 14.07.2021, 3-21-1187, p14.) Kaebaja ole vaidlustanud kaugeltki kõiki Kanepi ja Põlva valla rohevõrgustiku alal lageraiet lubavaid metsateatisi. Kaebaja püüdis leida need riigimetsateatised, millega Keskkonnaamet lubas lageraiet kontsentreeritult lähestikku asetsevatel aladel, leides samadel aladel ühtlasi lageja sanitaarraieteatised kanakulli elupaigas ja lõheliste kudejõe kaitsevööndis. Metsaregistrist nähtuvalt eksisteerib hulgaliselt lageraieteatisi Põlva ja Kanepi vallas ka väljaspool rohevõrgustiku alasid – neid kaebaja käesoleva kaebusega vaidlustanud ei ole. Riigimetsa majandaja peaks vähemalt üldplaneeringu järgsel rohevõrgustiku alal suutma rakendada säästlikumaid raieliike ja ohustatud liikide elupaikades arvestama nende liikide elupaigavajadustega. Kohtupraktikas on leitud, et olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist (uueneva) metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud, olgu tegemist siis raieküpse metsaga või metsauuendusala või noorendikuga. Ringkonnakohus ei jaganud Keskkonnaameti seisukohta, et kuna uuendusraiete (sh lageraie – MS § 28 lg 4 p 1) eesmärk on metsa uuendamine või uuenemine (MS § 28 lg 6) ning erinevalt raadamisest ei ole alust väita, et raiete tulemusel võiks väheneda looduslike alade (s.o rohevõrgustiku) ulatus, siis ei saa järeldada, et lageraie võiks kahjustada rohevõrgustiku toimimist (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Sarnaselt on ringkonnakohus leidnud teiseski lahendis, et lageraie läheks üldplaneeringu rohevõrgustiku ala sätestatuga vastuollu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 29.01.2021, 3-20-245, p-d 19.3, 20). Kaebaja on samuti seisukohal, et uuendusraie, sh lageraie, on olemuselt niisugune metsamajandamise viis, mis kahjustab oluliselt rohevõrgustiku toimimist. Tallinna linna üldplaneeringu puhul, mille rohevõrgustiku sätetes oli mh käsitletud võrgustiku sidusust, bioloogilise mitmekesisusese ja ökosüsteemide stabiilsusese tähtsust, on ringkonnakohus leidnud, et uuendusraie (sh lageraie) on vastuolus üldplaneeringuga. Samale järeldusele oli mainitud vaidluses jõudnud ka Keskkonnaamet. (Tallinna Ringkonnakohut otsus 29.01.2021, 3-20-245, p-d 19.3).

Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas Keskkonnaamet kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega. Halduskohtu seisukohtadest selgub, et Keskkonnaamet oleks nn automatiseeritud menetluse asemel pidanud lähtuma HMS-ist ja suhtlema kohaliku omavalitsusega ning et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu piirkonnas pidi Keskkonnaametile teada olema (Tallinna Halduskohtu määrus 03.02.2021, 3-20-2500, p 11). Eelviidatud haldusasjas oli Keskkonnaamet väitnud, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitanud üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos olemas. Käesolevas kaebuses käsitletud metsateatiste puhul on pealegi kehtivad Kõlleste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla üldplaneeringud kohalike omavalitsuste ametlikelt veebilehtedel kättesaadavad ja kaebajal ei olnud nende leidmisega raskusi. Samamoodi peaks kehtivad õigustloovad aktid üles leidma vastustaja, et nendega oma loaandluses nõuetekohaselt arvestada. Kõlleste ja Põlva valla üldplaneeringutes seatud piirangud raietele on HMS § 60 lg 2 järgi kõigile kohustuslikud. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine on kooskõlas üldplaneeringuga (MS § 41 lg 8; Riigikohtu otsused 25.05.2009, 3-3-122-09, p 13; 15.10.2013, 3-3-1-35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu otsused 06.03.2009, 306-2172, p 10; 28.02.2019, 3-17-1786, p 18). Keskkonnaamet ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtivate üldplaneeringute piiranguid ega kaalunud rohevõrgustiku eesmärkide ja lageraiete mõju rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Järelikult on vaidlustatud metsateatiste registreeringud vastuolus kehtivate üldplaneeringutega ja sellest tulenevalt õigusvastased.

metsamaad keskmiselt 70%. Reeglina hoitakse eemale metsaservadest ja teistest potentsiaalsetest häiringuallikatest – pesa rajatakse keskmiselt 350 m kaugusele metsaservast ning 350 m kaugusele noorest metsast. Leitud on, et ka lageraielankidest asub kanakulli pesa keskmiselt 343 m kaugusel. Siinkohal tasub tähele panna, et tegevuskavas viidatud uuringus oli Eesti puhul väikeseks metsafragmendiks peetud 12 ha metsa. Kanakulli kaitse tegevuskava p 4.1. („Pesapaikade hävimine“, lk 27) kohaselt on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid. Kanakull pesitseb eelkõige vanades raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele suur. Sobivad pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie käigus, nende kõlbmatuks muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva puistu pindala kahanemisel pesa lähedal toimuvate raietega. Praegu asub piisava kaitsega aladel kokku vaid ca 60 paari pesapaigad (12–20% asurkonnast). Tegevuskava lk 28 kohaselt, kuna Eestis on kaitstud kanakulliasurkonnast vaid ca 12–20% pesapaigad ning ülejäänud pesad on raieintensiivsuse suurenemise tõttu hävimisohus, on pesapaikade hävimine Eesti kanakullipopulatsiooni jaoks suure tähtsusega ohutegur. Sanitaarraieteatises nr 50000500841 toob Keskkonnaamet välja kanakulli arvukust vähendavad ohutegurid (uuendusraie ja hooldusraie) ja samade metsateatistega rakendab kanakulli vastu täpselt neid samu ohutegureid. Sanitaarraie, mida on mitmete metsateatistega kanakulli elupaigas lubatud, on kanakulli ohuteguriks oleva hooldusraie üks liikidest (MS § 28 lg 4 p 2). Teine kanakulli ohutegur on uuendusraie ning lageraie on üks uuendusraie liikidest (MS § 28 lg 4 p 1). Kahes metsateatises on Keskkonnaamet maininud kanakulli pesa kaugust kavandatavast raie asukohast: sanitaarraieteatises nr 50000500839 on selleks kauguseks 11 m ja sanitaarraie teatise nr 50000500841 puhul üldiselt märgitud: "pesapuu asub eraldise lääneserva lähedal". Ei ole aga välja toodud, mis ajast need andmed pärinevad. Ülejäänud metsateatiste puhul pole Keskkonnaamet pesapuu kaugust kavandatavatest raietest metsateatisesse kirja pannud. Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja uurimata olulise tähtsusega asjaolud – konkreetsete lage- ja sanitaarraiete mõju kanakullile. Kanakulli elupaiga võimalik hävimine või kahjustumine lageraie ja sanitaarraie tõttu kujutaks endast sisuliselt pöördumatut muutust keskkonnas. Keskkonnaamet ei ole nõuetekohaselt hinnanud ega kaalunud mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja kanakullile. Mõnedest kanakulli elupaika registreeritud metsateatistes on Keskkonnaamet välja toonud liigi ohustatuse ja ohutegurid, mis oleksid pidanud viima hoopis metsateatiste registreerimisest keeldumiseni MS § 41 lg-te 7 ja 8 alusel.

Kättesaadav arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=7ece0d2d-5d5d-4ff294c9-3f93da095453 ), on tegemist RMK soovitud kõvakattega teega raietööde hõlbustamiseks (vastavalt lähteülesandele „parandamaks RMK Põlvamaa metskonna Kiidjärve metsandiku metsade majandamist“). Sellisel teel ei ole järelikult muud funktsiooni peale RMK raietööde lihtsustamise. Pärast raiete tegemist ja metsa väljavedamist on tee sisuliselt kasutu, st tee rajamiseks ja teetrassi metsa raadamiseks ressursi raiskamine ja keskkonna kahjustamine osutuvad asjatuks, kuna tee ei vii kuhugi. Tegemist on üle-eestilise probleemiga, RMK n-ö fantoomteed neelavad arvestatavas mahus maavarasid, mille kaevandamiseks kahjustatakse looduskeskkonda ja maainimeste elutingimusi. RMK-l on käesoleval aastal plaanis 2021. aasta 1. juuli seisuga ehitada või rekonstrueerida üle 1000 kilomeetri kõvakattega teid (Kättesaadav arvutivõrgus: https://media.rmk.ee/files/MP_tood_2021_II.xlsx ). Konkreetsel juhul on aga probleemiks asjaolu, et soovitakse raiutava metsa väljaviimist hõlbustavat teed ehitada rohevõrgustiku alale. Selleks on metsateatise kohaselt ette nähtud metsa raadata enam kui 2 hektarit. Rohevõrgustiku alal ja Natura alal kõrval metsade majandamise „parandamise“ eesmärk ei ole õiguspärane seoses sellega, et samale rohevõrgustiku alal tee rajamiseks metsa raadata. Raadamine kahjustab rohevõrgustikku ja raadamise eesmärk (eelduslikult ulatuslike lageraiete hõlbustamine) ei ole rohevõrgustiku eesmärkidega kooskõlas. RMK ei saa vaid enda mugavusest lähtuvalt ja avaliku looduskaitsehuviga vastuolus keset rohevõrgustikku kõvakattega teid rajada, mis peale sama rohevõrgustiku ala metsa raiumise ühtki muud arvestatavat huvi ei teeni ega funktsiooni ei täida. Kaartidelt 2 ja 3 on näha, et raiete tegemist pole senine kõvakattega teede puudumine takistanud – kavandatava tee ülemise aru juures, kust ortofotolt nähtuvalt ei paista isegi olemasolevat metsateed, on küllaltki suured lageraielangi ilmega alad otse Ihamaru-Tilleoru loodusala kõrval. Riigimetsa rohevõrgustiku alale, Natura ala kõrvale ja asustusest eemale keset metsa lõppeva tee rajamiseks pidi eelduslikult andma loa ka Keskkonnaamet. Keskkonnaameti dokumendiregistrist nähtuvalt on Keskkonnaametilt tee ehitusprojektile kooskõlastust küsitud 27.08.2021 kirjaga nr 7-9/21/18290 (Kättesaadav arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=cc6f314e-8321-4325-8a9a-fe6f5284c883), kuid kaebaja ei leidnud dokumendiregistrist Keskkonnaameti kooskõlastust, ehkki otsis erinevatel viisidel: tee-ehitusprojekti nime (Jõe tee rekonstrueerimise ja Miilaro tee ehitamise projekt), märksõna Miilaro või metsateatises leiduva projekti numbri (Töö nr 21-28) järgi. Metsateatises nr 50000508375 toodud teabe abil ei olnud kaebajal seega võimalik leida haldusakti, mis oleks aluseks rohevõrgustiku alal ja Natura ala kõrval raadamist lubavale metsateatisele, ehkki MS § 32 p-de 2 ja 4 kohaselt peaks raadamise alusena niisugune akt eksisteerima. Lisaks oli vastustajal kohustus hinnata, mis mõju avaldab Natura ala kõrvale keset riigimetsa rohevõrgustiku ala rajatav tee ja metsas lõppev tee, mille eesmärk on selsamal rohevõrgustiku alal ja Natura ala kõrval senisest enam metsa raiuda. Mõju hindamise kohustus tuleneb Keskkonnaametile Euroopa Liidu loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) (Nõukogu 21.05.1993 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõikest 3. Enne, kui Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et oluline negatiivne mõju on Ihamaru-Tilleoru loodusalale objektiivselt välistatud, ei oleks tohtinud raiete hõlbustamiseks tee rajamise eesmärgil metsa raadamist lubada. Metsateatisest ei nähtu, et Keskkonnaamet oleks Ihamaru- Tilleoru loodusala lähedusest teadlik olnud või et Keskkonnaamet oleks tee- ehituse ja raadamise kooskõlastanud muul viisil kui raadamisteatist registreerides.

50000513059,

50000500705,

Metsateatistega nr 50000513175, 50000513179 ja 50000513059 (tervikteksti lisad 13, 14 ja 15, II kd tl 141-143p) on vastustaja lubanud raiet aladel, mis asuvad lisaks rohevõrgustiku alale ka lõheliste kudejõe veekaitsevööndis. Lisaks eelnevalt loetletud lõhejõe kudeala veekaitsevööndis lubatud raietele on muus ranna või kalda veekaitsevööndis raie tegemiseks registreeritud metsateatised nr 50000500705 ja nr 50000483009 (tervikteksti lisad 25 ja 34, II kd tl 153 ja selle pöördel ning 162 ja selle pöördel). Õiguskantsler on 18.11.2021 kirjas nr 7-4/211589/2107978 (Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Raiet%C3%B6%C3%B6de %20lubamine%20vee kaitsev%C3%B6%C3%B6ndis.pdf.) veekaitsevööndis raiete lubamisse puutuvalt leidnud, et looduskaitseseaduse kohaselt on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Veekogude veekaitsevööndid on määratud selleks, et oleks võimalik ära hoida kalda või ranna erosiooni ja hajuheidet (veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1). Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit (LKS § 37 lg 2) ning Keskkonnaameti nõusolekuta on veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie keelatud (v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks, veeseaduse (VeeS) § 119 p 2). Mis kõige tähtsam, õiguskantsler on asunud seisukohale, et kuna veekaitsevööndis on igasugune puu- ja põõsarinde raie üldjuhul keelatud, tuleks Keskkonnaametil veekaitsevööndis raiet lubades üksikasjalikult põhjendada oma kaalutlusotsust mh metsateatises. Õiguskantsler lisas, et Riigikogu on ette näinud, et Keskkonnaametil tuleb oma erialateadmistele tuginedes teha kaalutlusotsused, mis piirkondade veekaitsevööndites lubatakse raiet teha üksnes kõrvaltingimuste täitmisel ja mis piirkondade veekaitsevööndites peaks raie üldse keelama. Õiguskantsler märkis Riigikohtu lahenditele viidates, et haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on olnud ratsionaalne (Riigikohtu otsus 10.10.2002, 3-3-1-42-02, p 11). Oluline on ka faktid ja õiguslik motivatsioon omavahel loogiliselt siduda, mis peab haldusakti saajat ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koos kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa just sellesisulise haldusotsustuse (Riigikohtu otsus 06.11.2002, 3-3-1-62-02, p 12). Nii lõheliste kudejõe veekaitsevööndis raie lubamisel kui ka muus ranna või kalda veekaitsevööndis raiete lubamisel puuduvad vaidlustatud metsateatiste registreeringutest Keskkonnaameti kaalutlused, seega otsuse kujunemist ei ole võimalik jälgida ega veenduda, et Keskkonnaamet on üldse kaalumist teostanud. Keskkonnaamet oli andnud üksnes rutiinseid soovitusi või lisatingimusi, kuid need ei kujuta endast haldusakti andmise kaalutlusi. Keskkonnaamet on andnud lõheliste kudejõe kaitsevööndisse lähestikku metsateatisi. Sealjuures oli osades metsateatistes vasturääkivusi isegi raieliigi osas, mis näitab, kuivõrd rutiinselt olid veekaitsevööndis lageraie tegemiseks metsateatised registreeritud. Lõhelised on kaitstud EL loodusdirektiiviga ja Keskkonnaamet teeb Eestis pingutusi lõhelistele sobivate jõgede taastamiseks, tegutsedes aktiivselt paisutuste likvideerimise nimel. Eriti selles valguses on mõistetamatu, kuidas sama riigiasutus lubab kaalumata ja mõjusid hindamata lõhelistele sobivate kudejõgede ääres lageraiet, mis võib veekogu seisundit ja seeläbi ka lõhekalasid kahjustada. Ranna või kalda kaitsevööndi eesmärk on mh vee kaitsmine ja hajuheite ärahoidmine. Metsateatise registreeringus nr 50000513149 (tervikteksti lisa 7, II kd tl 135 ja selle pöördel) on Keskkonnaamet märkinud, et tööala võib kattuda kalda või ranna veekaitsevööndiga. Seal oleks Keskkonnaamet samamoodi pidanud kaaluma, kas metsateatise registreerimine on õiguspärane, ja uurimispõhimõttest lähtuvalt välja selgitama, kas tööala kattub kalda või ranna veekaitsevööndiga või mitte Asjaomaseid kaalutlusi ega uurimispõhimõtte täitmist metsateatise registreeringust ei nähtu.

Metsateatisega nr 50000483009 (tervikteksti lisa 34, II kd tl 162 ja selle pöördel) hõlmatud metsaeraldis asub nii rohevõrgustiku alal, ranna või kalda veekaitsevööndis ja kui ka kanakulli elupaigas.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

objektiga: vääriselupaigaga. Tööde teostamisel jälgige seadusandlust ja objekti piirjooni. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti poole.“ Metsateatiste nr 50000501437 ja 50000501435 automaatse menetluse käigus tuvastas süsteem alla 2 m kattuvuse vääriselupaigaga ja juhtis registreeringul sellele tähelepanu. Süsteem tuvastab kattuvuse mida inimene palja silmaga tuvastada ei suuda, näiteks tuvastatakse kattuvus juba siis kui kattuvad objektide piirjooned. Keskkonnaamet vaatas veelkord üle registreeringute 50000501437 ja 50000501435 raiealad ja veendus, et süsteem on automaatse menetluse käigus teinud õige otsuse. Registreeringute 50000501437 ja 50000501435 raie alad ei jää vääriselupaika.

laoplatse pesale lähemale kui 300 meetrit ei ole kevadisel perioodil samuti soovituslik rajada. Kanakulli pesitsusperiood kestab 1. märtsist kuni 31 juulini. Keskkonnaamet on lubanud kõik eelpoolnimetatud vaidlusaluste metsateatistega raied tingimusel, et raietöid, sh metsamaterjali kokkuvedu, ei teostata ajavahemikus 1. märts – 31. juuli so kanakulli pesitsusperioodil, seega on tagatud kanakulli häirimatu pesitsemine ning pesade ja munade säilimine. Metsateatisele nr 50000500841 oli lisatud tingimus, et pesapuu raie on keelatud ning soovitatud võimalusel vältida raietöid 50 meetri raadiuses pesapuust. Metsateatistele, millega lubati lageraiet, oli lisatud soovitus säilitada grupina ülevalitsevaid üksikuid suure võraga puid vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast. Eeltoodule tuginedes ei ole Keskkonnaamet nõus kaebaja väitega, et Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja uurimata lage- ja sanitaarraie mõju kanakullile. Märgime täiendavalt, et raiete mõju kanakullile on hinnatud juba ka liigikaitse tegevuskava raames. Keskkonnaamet peab vajalikuks selgitada, et metsateatise formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist ning metsateatisele märgitakse vaid tingimused, mis on metsateatise realiseerimiseks vältimatult vajalikud. Seega ei ole kõiki metsateatise registreerimise aluseks olnud kaalutlusi, registreeringul välja toodud, kuid see ei tähenda, et kaalutlus jäi metsateatise menetlemisel tegemata. Keskkonnaamet on nõus kaebaja väitega, et metsateatisele lisatud soovitused ei ole raieloa adressaadile õiguslikult siduvad, kuid see ei tähenda, et metsaomanik Keskkonnaameti soovitustega ei arvesta. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja väitega, et soovituste andmine ei aita tulemuslikult leevendada elupaiga kahjustamist. Tegevuskava kohaselt kujunevad lageraiega jäetud säilikpuudest kanakullile sobivad pesapuud ka suhteliselt noores puistus, seeläbi on võimalik pikas perspektiivis kiirendada pesapaikade taastumist. Lisaks täidavad säilikpuud mitmeid bioloogilise mitmekesisusega seotud funktsioone, mis võimaldavad metsal raiejärgselt taastuda palju kiiremini ja liigirikkamana, sel moel suureneb ja mitmekesistub potentsiaalselt ka kanakulli toidubaas. Kolmandaks kujutavad säilikpuud endast kanakullile sobivaid varitsuskohti. Säilikpuude jätmise soovituslik kogus on vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast. Tegevuskava kohaselt tuleb väljaspool kaitsealasid ja püsielupaiku asuvatel pesapaikadel soovitada maaomanikel rakendada lageraie vältimine 50 m raadiuses ja harvendusraie vältimine 25 m raadiuses pesapuust. Kokkuvõtvalt on metsateatised nr 50000499451, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823, 50000483009, 50000483007 kooskõlas MS, LKS isendikaitse sätetega (tagatud on kanakulli häirimatu pesitsemine ning pesade ja munade säilimine) ja Keskkonnaameti poolt seatud kõrvaltingimusi ja soovitusi järgides ei kahjustata kanakulli seisundit.

jõgi (VEE1047900). Metsateatistega nr 50000500705, 50000483009 on lubatud lageraie osaliselt Hatiku oja veekaitsevööndis. Metsateatisega nr 50000513149 on lubatud lageraie osaliselt Rakõssaarõ oja veekaitsevööndis. Lageraiet lubavatele metsateatistele nr 50000513175, 50000513179 ja 50000513059, mis ulatuvad ka Leevi jõe veekaitsevööndisse on Keskkonnaamet seadnud kõrvaltingimused ja antud vastavad soovitused, milledest tuleneb sisuliselt, et veekaitsevööndis lageraiet teha ei saa kuna raiuda on lubatud vaid vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid, st veekaitsevööndis puistu säilib. Leevi jõgi on lõheliste jõgi ja kaldapuistu säilimine aitab tagada lõheliste jõe soodsa seisundi. Jõe kallastel kasvavad taimed toimivad olulise filtrina, püüdes valgalalt pinnaseveega jõe poole kanduvaid toitaineid. Kaldapuistu kadudes ja veerežiimi märgatava muutuse tagajärjel võib seni selgeveeline jõgi sinna kanduvate toitainete ja pinnaseosakeste tõttu muutuda häguseks ning vohama hakanud taimestik (nt niitjad rohevetikas ja veesisesed taimed). Kahjustades olemasolevat vee-elupaika ning kaotades indikaatoriliikidele sobivad mikroelupaigad, sh lõhilastele sobivad elutingimused jõesängis. Varjulised kaldapuistud kaitsevad veekeskkonda otsese päikesepaiste eest, aidates hoida veetemperatuuri madalana. Vee jahedus on soojadel suvekuudel elutähtis paljudele külmaveelistele vooluveeliikidele (nt jõeforell). On teada, et jõelise elupaiga potentsiaalseks ohuteguriks on looduslikud voolutõkked. Eelkõige on oht voolutõkete tekkimisel, kui veepiiril kasvab rohkesti bioloogilise küpsuse saavutanud leppasid jt lühema elueaga lehtpuid, mis suure tõenäosusega lähiajal maha langevad . Seetõttu on oluline veekaitsevööndist eemaldada vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet Leevi jõe veekaitsevööndis seadnud lageraietele kõrvaltingimuse, lubades raiuda vaid vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid. Keskkonnaameti hinnangul piisab antud juhul lõheliste jõe soodsa seisundi tagamiseks, et veekaitsevööndis kaldapuistu säilib, st sisuliselt on veekaitsevööndis lageraie keelatud. Leevi jõgi on kitsas jõgi, mille kaldale jäetud terved puud ja põõsastik varjutab piisavalt veekogu, et säiliks jõeforellile sobilikke elupaiku ning tagab piisava kaitse otsese päikesepaiste eest, aidates hoida veetemperatuuri madalana, mis on elutähtis paljudele külmaveelistele vooluveeliikidele. Nimetatud piirkonnas puuduvad suured põllumassiivid ja tööstused, mistõttu ei ole ohtu, et valgalalt jõuaks veekogusse massiliselt orgaanilist toiteaineid ja mürgised ühendid (näiteks väetised, taimekaitsemürgid või tööstuse heitveed). Keskkonnaamet kaalub iga metsateatise menetlemisel raiete mõju lõhejõe ääres veekogust, elustikust ja kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Lageraiet lubavate metsateatistega nr 50000500705, 50000483009 ja 50000513149, mis ulatuvad ka Hatiku oja ja Rakõssaarõ ojal veekaitsevööndisse on Keskkonnaamet seadnud samuti kõrvaltingimused ja andnud ka soovitused. Igasugune taimestik, sh alusmetsa ja põõsarinde säilitamine veekaitsevööndis, samuti pärast raietöid alles jäänud kännud takistavad veekogu kallaste erosiooni ja pinnase vette uhtumist. Nii alusmetsa kui põõsarinde ja alles jäänud kändude juurestik seob toitaineid, takistades nii orgaanika leostumist veekogusse. Alusmetsa ja põõsarinde säilitamine on vee-elustikule varju andva mõjuga. Külmunud pinnase korral on võimalik mõju pinnasele minimaalne ning erosiooni ohtu ei ole. Mootorsõidukitega läbi veekogu või veekogu kaldal sõitmine on keelatud kuna see kahjustab ja lõhub pinnast, mis omakorda soodustab erosiooni teket ja pinnase veekogusse kandumist. Mootorsõidukitega veekogus või veekogu kaldal sõitmisel on võimalikuks ohuks ka mootorsõiduki tehniline rike, mille tagajärjel võib kütus veekogusse valguda ja vee kvaliteeti ohustada.

Seda, et Keskkonnaamet on veekaitsevööndis lageraiete lubamist kaalunud näitab ka asjaolu, et erinevate veekogude veekaitsevööndis on metsateatisele lisatud tingimused erinevad. Leevi jõe veekaitsevööndis on sisuliselt lageraie keelatud kuid Hatiku oja ja Rakõssaarõ ojal veekaitsevööndis lageraie lubamisel on tingimused tunduvalt leebemad. Kokkuvõtvalt on metsateatised nr 50000513175, 50000513179, 50000513059, 50000500705, 50000483009 ja 50000513149 kooskõlas VeeS-ga ja Keskkonnaameti poolt seatud kõrvaltingimusi ja soovitusi järgides ei kahjustata Leevi jõe (lõheliste jõgi), Hatiku oja ja Rakõssaarõ ojal seisundit.

täpsustama üldplaneeringuga. Põlva maakonnaplaneering ei sisalda konkreetseid metsaraie piiranguid rohelise võrgustiku alal. Kanepi, Kõlleste ja Põlva üldplaneeringud ei sisalda konkreetseid metsaraie piiranguid rohelise võrgustiku alal. Kokkuvõtvalt on vaidlustatud metsateatised kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringu ja vastavate üldplaneeringutega. Keskkonnaamet ei pidanud vaidlustatud metsateatiste menetlemisel täiendavalt kaaluma, kas kavandatavate raietega hõlmatud mets vajaks suuremat kaitset kui planeeringute alusel või kaitsealasid valides vajalikuks on peetud.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Lähtudes projektist oli enne raadamist Jõe tee puhul tegemist liivateega ning Miilaro tee puhul tegemist võsastunud pinnasteega. Jõe tee puhul on tegemist teeregistris oleva teega, kuid Miilaro tee puhul on vajalik teatud toimingute tegemine, et tee vastaks nõuetele ja saaks kantud teeregistrisse. Eeltoodud seisukohta toetab ka asjaolu, et pinnastee on nähtav põhikaardilt ja maa-ameti aerofotodelt. Vaidlusaluse tee olemasolu kinnituseks esitab RMK väljavõtted kaartidel (III kd tl 4 ja selle pöördel).

looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria liikide hoiualal jne) on majandustegevus reguleeritud õigusaktidega. Seega ei välista üldplaneering rohevõrgustiku alal metsaraieid. Õigusaktid ega ka planeering ei keela lageraie tegemist rohevõrgustiku alal. Kui raie olekski kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, ei saa Keskkonnaamet registreeringust keelduda. Kaebuses toodud etteheited kavandatud lageraietega ökosüsteemi kahjustamise, puistu koosseisu muutmise või kaitsealuste liikide ohustamise kohta on alusetud ja meelevaldsed. Metsateatistega seati tingimused, millega riigimetsa majandaja peab arvestama ning mis tagavad liikide hea käekäigu ka edaspidi. Kokkuvõtvalt on vaidlustatud metsateatised kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringu ja vastavate üldplaneeringutega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

selline lahend rikkuda ei saa. Kahjuks ei kaebaja, vastustaja ega ka kolmas isik ei ole kohtu tähelepanu varasemalt eeltoodule ka juhtinud, vaid kolmas isik tegi seda alles oma 04.11.2022 lõplikus seisukohas. Arvestades käesolevas asjas vaidlustatud metsateatiste hulka, algses kaebuses oli neid 81 ning kõik ülejäänud metsateatised olid väljastatud RMK-le, siis on vastav asjaolu jäänud kahetsusväärselt tähelepanuta. Küll aga edastab kohus käesoleva kohtuotsuse ja Tallinna Halduskohtu 04.11.2022 määruse käesolevas asjas Osaühingule Valga Puu teadmiseks.

(MS).

MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise MS § 41 lg 4 sätestatud viisil (paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või muu elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab ühest tuvastamist. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle MS § 41 lg 81 alusel metsaregistris ja metsaseaduse § 41 lg 13 alusel võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris. Juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus põhjendatud kirjaliku haldusaktiga keelata (MS § 41 lg 8). Vastavalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 2 lg 3 kontrollib Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul pärast metsateatise saamist selle nõuetekohasust ja raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Vastavalt sama määruse § 4 lg-le 1 registreeritakse õigusaktide nõuetele vastav raie metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Sama määruse § 4 lg 2 kohaselt võib keskkonnaamet põhjendatud juhtudel seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks. Metsaregistris registreeritud metsateatist ja sellega seotud dokumente säilitatakse metsaregistris 10 aastat (määrus nr 28 § 5 lg 2). KKA peab metsateatiste registreerimisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saa lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus.

MS § 41 lg 81 kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Kaebaja hinnangul esinesid käesoleval juhul vastuolud õigusaktide nõuetega, millest tulenevalt pidanuks vastustaja teostama kaalutlusõigust, mida automaatsüsteem teostada ei saanud. Järelikult peab kohus hindama, kas Keskkonnaamet on õigesti tuvastanud, et metsateatised vastasid õigusaktide nõuetele või on automaatsüsteemi kasutamine käesoleval juhul viinud kaalumisreeglite rikkumiseni. Kohtu hinnangul ei ole poolautomaatse süsteemi kasutamine haldusotsuste langetamisel keelatud. Tegemist on Keskkonnaameti sisemise töökorralduse juhtimisega. Kohtule teadaolevalt on automaatsüsteem andmetöötluse automaatne vorm, millele on antud konkreetsed kriteeriumid, mille alusel hinnata kavandatud raie õiguspärasust. Kui süsteem tuvastab asjaolu, millest tulenevalt on vajalik metsateatise registreerimisest keelduda või teostada kaalumisõigust, suunab süsteem metsateatise registreerimise tavamenetlusse ehk otsustamiseks ametnikule. Kui selliseid asjaolusid ei esine, registreerib süsteem metsateatise. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et selline süsteem ei suuda ise kaalutlusõigust teostada, on Keskkonnaamet omal väitel süsteemi väljatöötamisel kaalutlusõigust teostanud, otsustades, millisel juhul piisab metsateatise registreerimiseks lihtsustatud menetluses metsateatisele hoiatuste ja soovituste lisamisest ning millisel juhul tuleb metsateatis suunata tavamenetlusse. Seega ei tingi sellise süsteemi kasutamine automaatselt metsateatiste õigusvastasust. Kohus märgib, et selline keskkonnaameti väide on vähemalt teatud mõttes siiski küsitav. Nimelt ei ole võimalik kaalutlusõigust teostada ette ja teadmata konkreetsete loodusobjektide olukorda kaalutluse teostamise hetkel. Samuti on väga raske sellisesse süsteemi sisse programmeerida vajalikku sisulist kumulatiivsete mõjude hindamist. Kohus märgib, et pigem võtab haldusorgan sellise automaatse otsuselangetamismeetodi kehtestamisel sisuliselt endale seadusandja pädevuse ja välistab arvutisüsteemile üldreeglite kehtestamisega ajakriitilise tegeliku olukorra ja asjaolude tundmisel põhineva kaalutlusotsuse tegemise. Aga isegi juhul, kui sellist regulatsiooni õiguspäraseks pidada, võib probleem tekkida juhul, kui arvutisüsteem ei suuda tuvastada sellist olukorda, mille puhul peaks metsateatise tavamenetlusse suunama. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel viis süsteemi kasutamine ekslikult olukorrani, kus kaalutlusõiguse teostamist vajavaid registreeringuid ei menetletud tavamenetluses.

Samasugune juhis tuleneb Põlva Maakonnaplaneering 2030 + seletuskirjast lk 33: käesolevas planeeringus esitatud rohelise võrgustiku piire täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega. Tuumaladel ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib arendada majandustegevust. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90% (Arvutivõrgus kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/1_seletuskiri-3.pdf ). Teiseks viitas kaebaja metsateatiste 50000507765, 50000507763, 50000507761, 50000507997, 50000508792, 50000513149, 50000513151, 50000513155, 50000513153, 50000513181, 50000513177, 50000513175, 50000513179, 50000513059, 50000513061, 50000513105 osas vastuolule Kõlleste valla üldplaneeringu ptk 5.7. Kaebaja toob välja, et Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.7 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused“ kohaselt on roheline võrgustik määratud Põlva maakonnaplaneeringu temaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad tingimused“. Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Üldplaneeringu seletuskirja samas peatükis on välja toodud, et rohevõrgustiku eesmärk on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Samuti on seletuskirjas märgitud, et võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90%. Rohevõrgustiku alal metsa majandamisse puutuvalt on seletuskirjas märgitud, et metsakategooriaks on üldjuhul tulundusmets. Lisaks tuleb seletuskirja kohaselt säilitada bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus. Esmalt märgib kohus, et metsateatise nr 50000508792 osas lõpetas kohus menetluse (vt ülal). Samas kohus nõustub kaebajaga selles, et Kõlleste valla üldplaneeringust tuleneb kohustus arvestada loaandluses rohevõrgustiku eesmärkidega, milleks on mh inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, looduslike ökosüsteemide kaitsmine ja looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi säilitamine. Küll aga ei saa kohus nõustuda sellega, et eeltoodud üldplaneeringu regulatsioon keelab lageraiete tegemise ning et vastustaja on eksinud vaidlustatud metsateatiste, mis jäävad viidatud üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alale, väljastamisel seal sätestatu vastu. Selleks, et üldplaneeringust saaks tulla lageraie keeld kui väga oluline omandiõiguse piirang, peab see olema seal selgesõnaliselt sätestatud. Viidatud üldplaneeringust sellist piirangut ei tulene. Lisaks on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et üldplaneeringu järgi peab loodusliku ala osatähtsus jääma vähemalt 90%. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et ka peale lageraie tegemist on tegemist loodusiku alaga. Kohus selgitab, et kohus saab aru , et viidatud piirang on sätestatud eelkõige eesmärgiga vältida looduslikele aladele täisehitamist ja sellest ei tulene lageraie keeldu. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda kolmanda isiku poolt märgituga, et Kõlleste valla üldplaneering ei sisalda konkreetseid metsaraie piiranguid rohelise võrgustiku alal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku tuumala ja koridorides metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada metsamajandust. Rohevõrgustiku alale jäävatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria liikide hoiualal jne) on majandustegevus reguleeritud õigusaktidega. Seega ei välista Kõlleste üldplaneering rohevõrgustiku alal metsaraieid sh lageraieid.

Kolmandaks tõi kaebaja välja, et Põlva vallas kehtiva Põlva valla üldplaneeringu põhjaosa kaardi (valla põhjaosa kaart ilma legendita: II kd tl 219; legend ehk leppemärgistik sisaldub ainult valla lõunaosa kaardil: II kd tl 220) kohaselt on rohevõrgustiku alal raiete tegemiseks registreeritud järgmised metsateatised: nr 50000515649, 50000489965, 50000499451, 50000516501, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500705, 50000500707, 50000516477, 50000501437, 50000501435, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823, 50000483009, 50000483007, 50000500685, 50000508375. Kaebaja viitas, et Põlva valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja (II kd tl 221) ptk 2.1.5 („Rohevõrgustik“) kohaselt tagab rohelise võrgustiku säilimise ja toimimise võrgustikku pikas perspektiivis stabiilselt toetav maakasutus. Sama peatüki kohaselt tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline ruumiline ning funktsionaalne sidusus. Samas peatükis sisalduvate eritingimuste (lk 11) kohaselt on rohevõrgustikus lubatud majandustegevus, kuid ka metsamajandamisse puutuvalt on sätestatud, et arvestada tuleb rohevõrgustiku eesmärke. Säilitada tuleb maastikulist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Järelikult peab Keskkonnaamet ka metsaraiete puhul arvestama rohevõrgustiku funktsioneerimisega ja sidususega ning metsakoosluste säilitamise kohustusega. Lisaks on üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 2.1.5 märgitud: Majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tingimuste järgimine, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Soovitav on lähtuda Riigimetsa hea metsamajanduse tavast ja Eesti FSC standardites. Kohtule ei ole ära tuntav, et vastustaja oleks eeltoodud põhimõtete vastu metsateatiste registreerimisel eksinud ning metsateatised oleks sellest tulenevalt õigusvastased. Viidatud sätetest ei tulene jällegi lageraie keeldu. Kaebaja viide, et lageraie järel istutab RMK raielankidele enamasti vaid kuuse- või männiistikuid, ning hiljem istandiku hooldamise põhjendusel likvideerib looduslikult kasvama hakanud muude liikide puid, nt noori tammesid ei ole metsateatiste õiguspärasuse kontrollimise seisukohalt asjakohane. Lisaks on selles osas kolmas isik põhjendatult välja toonud, et monokultuur on põllu- ja tehniliste kultuuride korral pikaaegne katkematu ühe liigi kasvatamine ühes ja samas kohas ilma külvikorrata. Monokultuuris tõrjutakse mehaaniliselt või keemiliselt kõiki kultiveeritud liigile konkurentsi pakkuvad või kahjustavaid liike, kasutatakse väetisi ja vajadusel kastmist ning kasvatuseesmärgiks on vaid tooraine saamine. Monokultuurina võiks metsanduses käsitleda hübriidhaava ja energiatoormeks pajukloonide pikemaaegset kasvatamist põllumaale rajatud istandikes. Puhtpuistu puhul on tegemist metsaosaga, kus enamuspuuliigi osatähtsus on vähemalt 90% puistu tagavarast või pinnaspindalast. RMK on selgitanud, et lähtub oma tegevuses kehtestatud nõuetest ning ei ole eeltoodud tingimustele vastavaid monokultuurpuistusid kunagi rajanud, vaid enam kui 70% RMK noorendikest on tänapäeval segametsad. Kohtul puudub alus vastavates väidetes kahelda (kaebaja ei ole nende ümber lükkamiseks ka ühtegi tõendit kohtule esitanud). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kolmanda isikuga ja leiab, et kaebaja on käsitlenud metsamajanduslikke mõisteid meelevaldselt ning ajanud segamini monokultuuri ja puhtpuistu mõisted. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kaebaja poolt viidatud õigusaktid ega ka planeering ei keela lageraie tegemist rohevõrgustiku alal. Seega ei ole ei maakonnaplaneeringuga ega üldplaneeringutega raied rohealadel välistatud. Kui raie on kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi sh konkreetselt sätestatud lageraie keeldu, ei saa Keskkonnaamet registreeringust keelduda. Kohus märgib, et Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus kehtestatud piirangutega, mitte asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Ka kaebaja poolt viidatud kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-245,

Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, kus kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotlust ning Tallinna Halduskohtu määrus asjas 3-20-2500) eeltoodud seisukohti ümber ei lükka. Lisaks on vastustaja ka põhjendatult välja toonud, et ka Tallinna Halduskohus selgitas asjas 3-21-1187, et: „Õigusselguse põhimõttega ei oleks kooskõlas, et kõikidel nendel aladel oleks ilma sõnaselge keeluta lageraie tegemine keelatud ning selline omandiõigust intensiivselt piirav keeld tuleks pelgalt planeeringute eesmärkidest tuletada. Riigikohtu 25.09.2009 otsusest nr 3-3-1-22-09 tuleneb küll, et metsateatise registreerimisel peab lähtuma ka planeeringu nõuetest, kuid kohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et Keskkonnaamet oleks pidanud metsateatiste registreerimisel lähtuma planeeringute eesmärkidest laiemalt. Planeeringute koostajad on kaalutlusõiguse alusel planeeringute eesmärkide täitmiseks kehtestanud planeeringutes teatavad nõuded ja piirangud (planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 3). Vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud aladele ei olnud planeeringutega raiete teostamise osas piiranguid seatud. Keskkonnaamet ei pidanud täiendavalt kaaluma, kas kavandatavate raietega hõlmatud mets vajaks suuremat kaitset kui planeeringute alusel või kaitsealasid valides vajalikuks on peetud.“ Kohus nõustub eeltoodud seisukohaga ja leiab, et vastav põhimõte on asjakohane ka käesoleval juhul. Kokkuvõtvalt - kuigi kohus nõustub, et lageraie on intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, ei muuda see metsateatise registreerimist iseenesest õigusvastaseks ega too tingimata kaasa rohelise võrgustiku alade toimimise olulist kahjustumist. Olukorras, kus metsateatise alusel kavandatav raie on kooskõlas MS-is sätestatud piirangutega raietele, mille eesmärgiks on mh ka lageraiete negatiivsete mõjude vähendamine (eelkõige metsa uuendamiskohustus, lageraie keeld alade kõrval, mis ei ole uuenenud ning piirangud raiete suurusele), ei pidanud Keskkonnaamet metsateatisi registreerides täiendavalt põhjendama, miks raied üldplaneeringute kohaselt lubatud on.

juhtimine: „Tööala võib kattuda objektiga: vääriselupaigaga. Tööde teostamisel jälgige seadusandlust ja objekti piirjooni. Abi saamiseks võib pöörduda Keskkonnaameti poole.“ Metsateatiste nr 50000501437 ja 50000501435 automaatse menetluse käigus tuvastas süsteem alla 2 m kattuvuse vääriselupaigaga ja juhtis registreeringul sellele tähelepanu. Süsteem tuvastab kattuvuse, mida inimene palja silmaga tuvastada ei suuda, näiteks tuvastatakse kattuvus juba siis kui kattuvad objektide piirjooned. Keskkonnaamet on kohtule selgitanud, et vaatas veelkord üle registreeringute 50000501437 ja 50000501435 raiealad ja veendus, et süsteem on automaatse menetluse käigus teinud õige otsuse. Registreeringute 50000501437 ja 50000501435 raie alad ei jää vääriselupaika. Kaebaja ei ole vastavaid andmeid ümber lükanud. Sellest tulenevalt ei ole ka metsateatised nr 50000501437 ja 50000501435 õigusvastased.

Kaebusest nähtub, et kaebaja laiemaks sooviks on sisuliselt kanakulli elupaikade ulatuslikum kaitse, et tagada nende liikide soodne seisund. Isegi kui kanakulli kaitseks võivad vajalikud olla täiendavad meetmed, ei tähenda see, et metsateatiste registreerimine oleks olnud õigusvastane. Kaitsealade laiendamine ei ole vastustaja pädevusse kuuluv küsimus. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste registreerimise menetluses asuda kanakulli kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Keskkonnaministri 13.12.2006 määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 4 lg 6 kohaselt ei ole ka kanakulli püsielupaiga piiranguvööndis lageraie ja hooldusraie (milleks on ka mh sanitaarraie) täielikult keelatud. Niisiis ei ole ka kanakulli elupaigas ja veelgi enam selle välisel alal alust eeldada, et raie näol on tingimata tegemist nii intensiivse tegevusega, mis liigi kaitse seisukohast peaks keelatud olema. Ühtlasi kohaldub püsielupaikadest väljaspool LKS isendikaitse regulatsioon, mis on suunatud kaitsealauste liikide soodsa seisundi tagamisele ning mille järgimine on kohustuslik igaühele. Seega peab ka raie teostaja registreeritud metsateatiste alusel raieid teostades isendikaitse nõudeid järgima. Kõikides kaebaja poolt seoses kanakulli kaitsega nimetatud metsateatiste puhul on nende registreerimist selgelt kaalutud lähtudes kanakulli kaitsest. Selle kaalumise tulemusel on sätestatud raiekeeld kanakulli pesitsusajaks. Lisaks on metsateatisele lisatud ka kanakulli kaitseks täiendavad soovitused, millest samuti nähtub, et on kaalutud, milline on vastavalt sanitaarraie ja lageraie negatiivne mõju ning kuidas seda vähendada. Metsateatisele nr 50000500841 oli lisatud tingimus, et pesapuu raie on keelatud ning soovitatud võimalusel vältida raietöid 50 meetri raadiuses pesapuust. Metsateatistele, millega lubati lageraiet, oli lisatud soovitus säilitada grupina ülevalitsevaid üksikuid suure võraga puid vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast. Arvestades metsateatise registreerimise menetlust, ei ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav, et lisatud põhjendused ei ole põhjalikumad. Lisaks on Keskkonnaamet kohtumenetluse käigus selgitanud, et tegevuskava kohaselt kujunevad lageraiega jäetud säilikpuudest kanakullile sobivad pesapuud ka suhteliselt noores puistus, seeläbi on võimalik pikas perspektiivis kiirendada pesapaikade taastumist. Lisaks täidavad säilikpuud mitmeid bioloogilise mitmekesisusega seotud funktsioone, mis võimaldavad metsal raiejärgselt taastuda palju kiiremini ja liigirikkamana, sel moel suureneb ja mitmekesistub potentsiaalselt ka kanakulli toidubaas. Kolmandaks kujutavad säilikpuud endast kanakullile sobivaid varitsuskohti. Säilikpuude jätmise soovituslik kogus on vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast. Tegevuskava kohaselt tuleb väljaspool kaitsealasid ja püsielupaiku asuvatel pesapaikadel soovitada maaomanikel rakendada lageraie vältimine 50 m raadiuses ja harvendusraie vältimine 25 m raadiuses pesapuust. Seega on Keskkonnaamet selgelt lähtunud pikas perspektiivis kanakullile sobiva elupaiga säilitamise kaalutlusest. Kohtu hinnangul ei ole Keskkonnaamet niisiis metsateatiste nr 50000499451, 50000483009, 50000483007, 50000500837, 50000500839, 50000500841, 50000500829, 50000500821, 50000500825, 50000500823 registreerimisel kaalutlusreegleid rikkunud. Seejuures ei ole vastavad metsateatised antud automatiseeritud menetluses, vaid

metsateatistelt nähtub nende andmine konkreetse ametniku poolt kaalutlusõigust kasutades (vt II kd tl 148 ja selle pöördel, 162-163p, 150-152p, 158-161p). Kaebaja hinnangul on õigusvastane ka see, et metsateatistele lisatud soovitused ei ole sätestatud siduvate tingimustena, et vältida kanakulli levikuala kahjustamist. Tegemist on vastustaja kaalutlusruumi kuuluva otsustusega. Vastustaja on selgitanud, et kuigi soovitused ei ole õiguslikult siduvad ei tähenda see seda, et metsaomanik Keskkonnaameti soovitustega ei arvesta. Kuigi kohus nõustub, et soovitused ei ole RMK-le siduvad ning tõhusam meede oleks sätestada siduvad kõrvaltingimused, ei muuda see valik metsateatisi õigusvastaseks.

elupaiku ning tagab piisava kaitse otsese päikesepaiste eest, aidates hoida veetemperatuuri madalana, mis on elutähtis paljudele külmaveelistele vooluveeliikidele. Nimetatud piirkonnas puuduvad suured põllumassiivid ja tööstused, mistõttu ei ole ohtu, et valgalalt jõuaks veekogusse massiliselt orgaanilist toiteaineid ja mürgised ühendid (näiteks väetised, taimekaitsemürgid või tööstuse heitveed). Keskkonnaamet kaalub iga metsateatise menetlemisel raiete mõju lõhejõe ääres veekogust, elustikust ja kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kohtule nähtub, et vastustaja on seda teinud ka käesoleval juhul. Seejuures ei ole vastavad metsateatised antud automatiseeritud menetluses, vaid metsateatistelt nähtub nende andmine konkreetse ametniku poolt (vt II kd tl 141-143p). Eeltoodud põhjustel ei ole metsateatised nr 50000513175, 50000513179 ja 50000513059 õigusvastased. Lageraiet lubavate metsateatistega nr 50000500705, 50000483009 ja 50000513149, mis ulatuvad ka Hatiku oja ja Rakõssaarõ ojal veekaitsevööndisse on Keskkonnaamet seadnud kõrvaltingimuseks, et veekaitsevööndis on: 1) Keelatud raiejäätmete jätmine veekogusse; 2) Ei ole lubatud veekogu läbimine mootorsõidukiga. Lisaks on antud soovitus: 1) Vee-elustiku häiringute ja pinnase kahjustamise vältimiseks teostada raietöid võimalusel külmunud pinnasega; 2) Säilitada veekogu veekaitsevööndis maksimaalselt alusmetsa ja põõsarinnet. Kohus leiab, et ka nimetatud metsateatiste puhul on vastustaja teostanud piisavalt kaalutlusõigust seades veekaitsevööndis tööde teostamisele konkreetsed tingimused ja andnud soovitused. Seejuures metsateatis 50000483009 on antud ametniku poolt tavamenetluses (vt II kd tl 34 ja selle pöördel). Lisaks on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et igasugune taimestik, sh alusmetsa ja põõsarinde säilitamine veekaitsevööndis, samuti pärast raietöid alles jäänud kännud takistavad veekogu kallaste erosiooni ja pinnase vette uhtumist. Nii alusmetsa kui põõsarinde ja alles jäänud kändude juurestik seob toitaineid, takistades nii orgaanika leostumist veekogusse. Alusmetsa ja põõsarinde säilitamine on vee-elustikule varju andva mõjuga. Külmunud pinnase korral on võimalik mõju pinnasele minimaalne ning erosiooni ohtu ei ole. Mootorsõidukitega läbi veekogu või veekogu kaldal sõitmine on keelatud kuna see kahjustab ja lõhub pinnast, mis omakorda soodustab erosiooni teket ja pinnase veekogusse kandumist. Mootorsõidukitega veekogus või veekogu kaldal sõitmisel on võimalikuks ohuks ka mootorsõiduki tehniline rike, mille tagajärjel võib kütus veekogusse valguda ja vee kvaliteeti ohustada. Kohus leiab, et vastavad põhjendused on asjakohased. Asjakohane on vastustaja seisukoht ka selles, et seda, et Keskkonnaamet on veekaitsevööndis lageraiete lubamist kaalunud näitab ka asjaolu, et erinevate veekogude veekaitsevööndis on metsateatisele lisatud tingimused erinevad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka metsateatised nr 50000500705, 50000483009 ja 50000513149 on õiguspärased.

rajamine on vajalik lisaks ka metsapõlengute korral hõlpsamaks juurdepääsuks, igaüheõiguse paremaks võimaldamiseks, jahimajandamise korraldamiseks ja ka muudeks metsa kasutamise vajadusteks. Kuigi neid väiteid ei ole täpsemalt põhjendatud ja selgitatud, ei saa kohus asuda seisukohale, et need oleksid täiesti sisutud. MS § 32 lg 1 järgi on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt tehakse raadamist kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiu kohta kehtestatud nõuete täitmiseks ehitusprojekti või elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub. Viidatud normidest tulenevalt eeldab raadamine sellise alusdokumendi olemasolu ja esitamist, mis on aluseks maa kasutamisele muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Antud juhul oli raadamise alusdokumendiks OÜ Laanekraav (registrikood 10010206) poolt koostatud „Jõe tee rekonstrueerimise ja Milaano tee ehitamise projekt“. Vaidlust ei ole, et Keskkonnaamet on projekti 06.09.2021 ilma lisatingimusteta kooskõlastanud (kättesaadav arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=cbec05aa-96fe-47ec-b38c-12f36a32b724) ning andnud 26.11.2020 omapoolse seisukoha ka Jõe tee rekonstrueerimise ja Miilaro tee ehitamise projekteerimise lähteülesande kohta (kättesaadav arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=07fa3d76-95d2-4b83-af76-b5af378f5ecc). Põlva vald on projekti ilma lisatingimusteta kooskõlastanud 24.09.2021 (kättesaadav arvutivõrgus: http://delta.andmevara.ee/polva2014_vald/dokument/4945054). Täiendavalt teostas RMK kõnealuste teede osas ka keskkonnamõjude analüüsi (III kd tl 6-7). Tee ehitusprojekt on kehtiv ja kaebaja ei ole vastavaid asjaolusid ümber lükanud. Järelikult oli MS § 32 tingimused täidetud. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas metsateatis nr 50000508375 on vastuolus loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) art 6 lg 3, mis sätestab, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Pooled ei vaidle selle üle, et rajatavast ja rekonstrueeritavast teest enam kui 200 m kaugusele jääb Ihamaru looduskaitseala, Ihamaru sihtkaitsevöönd (KLO1100294). Ihamaru looduskaitseala hõlmab ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ihamaru-Tilleoru loodusala (RAH0000206). Kaitseala kaitse eesmärgiks on looduslike metsakoosluste, Ahja jõe ja selle allikaliste niidualade ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade – jõed ja ojad (3260)3, niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), vanad loodusmetsad (9010*), harilik võldas (Cottus gobio) – kaitse, samuti III kategooria kaitsealuste liikide elupaikade – karukold (Lycopodium clavatum), mets-vareskold (Diphasium complanatum), kahelehine käokeel (Platanhera bifolia), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), harilik näsiniin (Daphne mezereum), roomav öövilge (Goodyera repens) – kaitse. Küll aga leiab kaebaja, et lähtudes Natura 2000 ala lähedusest oleks pidanud vastustaja enne metsateatise nr 50000508375 registreerimist selgitama välja ja hindama võimalikku keskkonnamõju Natura 2000 alale. Kohus mõistab kaebaja seisukohta selliselt, et kaebaja leiab sisuliselt, et vastustaja oleks pidanud läbi viima seaduses sätestatud korras keskkonnamõjude hindamise.

Kohus leiab, et Keskkonnaamet ei ole metsateatise registreerimise menetluses õigusvastaselt keskkonnamõju hindamist läbi viimata jätnud. Vastustajal ei olnud uurimiskohustust vaidlusaluse metsateatise suhtes eraldi Natura hindamist läbi viia. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju, või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS alusel läbiviidava keskkonnamõju hindamise eelduseks on niisiis tegevusloa alusel kavandatav tegevus. Kohus leiab, et vaidlustatud metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 otsus nr 3-20-605, p 46 ja03.11.2022 otsus nr 3-21-2624 p 17.4). Nimelt on KeHJS § 6 lg 1 p-st 311, selgelt sätestatud, et olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loetakse üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist, käesolevas asjas vaidlustatud metsateatise alusel võib raadamise teostada üksnes 2,14 ha. Sisuliselt leiab kaebaja, et vastustaja pidi andma KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu selle kohta, kas metsamajandusel on oluline keskkonnamõju. Pole vaidlust, et kavandatud raie ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevused KeHJS § 6 lg 1 mõttes. MS §-i 6 lg 2 punktist 1 tuleneb, et kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas mh metsamajanduse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel on kehtestatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsus 29.08.2005 määrusega nr

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Keskkonnaamet on ka metsateatise nr 50000508375 õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub alus selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

KOHTUOTSUSEGA.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.