Korrakaitse › Politsei toimingud

3-23-1996 hetkel läbiviidud tegevused olid korrektsed ning relvade hoiutingimused korras. Eraldi protokolli vormikaamera kasutamise kohta ei koostata.

3-23-1996 oleks lubatav ja/või mida kaebaja sooviks esitada. Kohtusse pöördumise aluseks on reeglina subjektiivsete õiguste kaitse ning kuigi täitevvõimu tegevus peab olema seaduslik, ei saa kohus sekkuda olukorras, kus isik soovib lihtsalt veenduda haldusorgani tegevuse õiguspärasuses. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) väljastada talle 07.09.2023 tehtud relvade hoiutingimuste kontrolli raames toimunud vormikaamera kasutamise protokoll. Seega on kaebaja vaidlustanud menetlustoimingut (vt ka HKMS § 45 lg 3). Kaebaja on kinnitanud, et ta ei vaidlusta relvade hoiutingimuste kontrolli tulemust. Kohtule ei nähtu ka muud võimalikku tulevikus antavat haldusakti või tehtavat toimingut, mille osas oleks kontrollis tuvastatu siduv ja võiks seega tulevikus riivata kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole väitnud, et kontrolli tulemusel on tema taotluse rahuldamisest keeldutud. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse, saab kaebaja selle vaidlustamise raames vaidlustada ka hoiutingimuste kontrollis tuvastatut. Kaebaja ei ole lisaks vaidlustanud kontrolli käigus tuvastatu sisu (st et mingi asjaolu oleks tuvastatud valesti). Samuti ei nähtu, et soovitud protokolli puudumine saaks rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Vaidlust ei ole, et vormikaamera kasutamise protokolli ei ole koostatud. Kui protokolli koostamine oli nõutav, saaks kaebaja selle puudumisele tugineda, kuid hetkel puudub ja ei ole ka ettenähtav selline vaidlus, kus vormikaamera kasutamise protokolli puudumine oleks keskse tähtsusega, mis annaks kaebajale kaebeõiguse menetlustoimingu tegemiseks kohustamiseks. Relvade hoiutingimuse kontrolli ülesandeleht ja vormikaamera salvestis on olnud kaebajale kättesaadavad ning seega on tal võimalik neid kasutada oma mittemenetluslike õiguste kaitseks (nt esitada nõudeid, kui ta leiab, et tema pereelu filmiti ülemääraselt). Relvade hoiutingimuste kontrolli kohta koostatud ülesandeleht vastab minimaalselt vajalikus ulatuses ka HMS § 18 lg 2 nõuetele: nähtuvad menetlustoimingu aeg ja koht, menetlusosalised, haldusorgan, menetlustoimingu eesmärk (relvade hoiutingimuste kontroll) ning sellest lähtuvalt vajalikus ulatuses taotlused ja ütlused. Kohtule esitatud ülesandeleht on küll allkirjastamata (HMS § 18 lg 3), kuid ei ole äratuntav, kuidas see saaks rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei nähtu, et kaebaja õigusi saaks rikkuda asjaolu, millal on ülesandelehele tehtud märge vormikaamera kasutamise kohta. Süüteokahtluse korral on võimalik pöörduda prokuratuuri. Vormikaamera ei ole KorS §-s 781 nimetatud erivahend, mille kasutamine tuleb KorS § 12 lg 4 järgi protokollida. Samuti ei ole vormikaamera kasutamine eraldi menetlustoiming, vaid menetlustoimingu sisu ja käigu talletamisel kasutatav vahend (vrd fotoaparaat, arvuti). PPA on 11.09.2023 kaebajale selgitanud vormikaamera olemust ja selle kasutamise eesmärki ning asjaolu, et vormikaamera kasutamise kohta eraldi protokolli ei koostata. Vormikaamera salvestise koopia on kaebajale kättesaadav alates 14.09.2023. Kaebaja õigusi ei riku iseseisvalt see, et ta sai 07.09.2023 menetlustoimingu protokolli kätte alles 04.10.2023. KrMS ei ole asjakohane, sest relvade hoiutingimuste kontroll on haldusmenetlus (relvaseaduse (RelvS) § 1 lg 11). PPA on kaebajale edastanud olemasoleva protokolli koos lisaga (videosalvestis). Kaebajal ei ole õigust nõuda protokolli vormistamist või selles temale meelepärase sisu kajastamist. Kaebaja nõuab täiendavalt PPA argumenteeritud seisukohta menetlustoimingu raames toime pandud võimalike süütegude uurimise algatamise või algatamata jätmise kohta. Sisuliselt tahab kaebaja PPA kohustamist otsustada distsiplinaarmenetluse algatamise üle. PPA on 04.10.2023 selgitanud, miks ei ole sellise menetluse algatamiseks põhjust. Kaebajal ei ole õigust nõuda politseiametnike distsiplinaarkorras karistamist. Seega ei saa ta nõuda ka põhjendatud otsust distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2023 määrus nr 3-22-1555, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 3-231820, p 10; 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 13). ATS 8. ptk ei sätesta eriõigusi vaidlustada distsiplinaarmenetluse algatamisel või läbiviimisel tehtavaid otsuseid (vrd advokatuuriseaduse § 16 lg 1 ja § 18 lg 1). Distsiplinaarmenetluse tulemusel antav haldusakt saab mõjutada vaid selle ametniku õigusi, kelle suhtes menetlus läbi viidi. Distsiplinaarmenetluse algatamine või algatamata jätmine, distsiplinaarkaristuse määramine või määramata jätmine ei tekita, muuda 3(8)

3-23-1996 ega lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi. Seetõttu jäävad tähelepanuta kaebaja erinevad väited, millega ta on soovinud põhjendada distsiplinaarmenetluse vajadust. Halduskohtu 24.11.2023 määruses (p 3.4) viidatud vormikaamera kasutamise keelamise nõuet ei ole kaebaja esitanud. Lisaks on kaebajal edaspidi vajaduse korral võimalik vormikaamera kasutamise tingimused PPA-ga kokku leppida (selline võimalus nähtub mh kaebaja 07.09.2023 päringust). Salvestise tegemine võib olla ka isikule soodne (annab tervikpildi) ning seega ei pruugiks kaebaja ja tema pere osas absoluutne vormikaamera kasutamise keeld olla kuigi suurte eduväljavaadetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(8)

3-23-1996

Asjas on esitatud kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2) järgmiste nõuetega:

–

kohustada PPA-d väljastama nõuetekohane protokoll kaebaja kodus 07.09.2023 toimunud relvade hoiutingimuste kontrolli raames vormikaamera kasutamise kohta;

–

kohustada PPA-d koostama põhjendatud ja allkirjastatud otsus kaebaja kodus 07.09.2023 relvade hoiutingimuste kontrolli teostanud politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta.

3-23-1996 kogumisega, siis ei ole KrMS-s sätestatu (nt § 87 jt) asjassepuutuv. HMS § 18 lg 1 ei näe ette, et paikvaatlus tuleks alati protokollida, isegi kui menetlust korraldav haldusorgan ei pea seda vajalikuks. Samamoodi ei pea menetlustoimingu käigus tehnilise vahendiga talletatu (nt foto, audio- või videosalvestis) kohta tingimata koostama asjaomase tõendi vaatluse protokolli, kui haldusorganil ei ole tarvis sellele hiljem tugineda (nt mingeid rikkumisi ei tuvastatud).

6(8)

3-23-1996

3-23-1996 03.08.2021 määrus nr 3-21-1578, p 14). Halduskohus on kaebuse seega tervikuna tagastanud õiguspäraselt.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.