Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-69
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 6. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-22/1-2/7 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 27. novembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-22-69 muutmata.
2.Jätta menetlusabiga seonduvad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda ja muud apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. jaanuaril 2024. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Kinnipeetav X suhtes kohaldati Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7 julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Julgeolekuabinõud kehtisid kuni asjaolude äralangemiseni. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 03.03.2022. 06.01.2022 kl 10 paiku paigutati kinnipeetav Xga ühte kambrisse kinnipeetav Y. Mõned minutid hiljem helistas Y valveruumi ja teavitas, et ta ei saa selles kambris viibida. Tallinna Vangla alustas asjaolude väljaselgitamist ja kinnipeetavatega vestlemist. Samuti vaadati üle valvekaamera, ent midagi tähelepanuväärset videosalvestistelt ei tuvastanud. Seejärel suhtles ametnik Xga telefoni teel. Esimese telefonikõne ajal oli X viisakas ja palus, et tema kambrisse ei paigutataks uut vangi. Teise telefonikõne ajal oli X juba väljakutsuva tooniga ja nõudis Y aitamist tema probleemis, süüdistades vanglatöötajat paigutusvea tegemises ja ütles, et kui vangla ei reageeri probleemile ja hakkab jõuga Y tema kambrisse paigutama, siis temal on ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali, mida ta erinevatesse instantsidesse saab teavitada. Telefonikõne lõpetas X sõnadega „kui teie minu verd imete, siis hakkan mina ka teie verd imema!“. Y selgitas vanglale, et nad olid eelnevalt Xga kokku leppinud, et nad ei tülita üksteist ja lähevad sõbralikult lahku ning koos kambrit jagama ei hakka. Sellest tulenevalt otsustati mõlemad kinnipeetavad kambrist nr 8 ära paigutada. Teise kambrisse paigutamisest teavitamisel keeldus aga X enda isiklike esemeid kokku panemast ja lahkumast kambrisse nr 14, sest seal oli teine kinnipeetav juba olemas. X nõudis, et tema peab saama enda käsutusse tühja kambri. Valvurid selgitasid, et avatud sektsioonides sellist võimalust ei ole, misjärel X ütles, et läheb enne lukustatud kambrisse, kui teise vangiga ühte kambrisse. Seejärel paigutati X lukustatud kambrisse. Paigutuse ajal vestles X ametnikega agressiivsel ja nõudlikul toonil. Ümberpaigutamise ajal tuvastati videovalve vahendusel, et X tõstis O3 külmkapist enda kambri riiulilt toiduaineid O3-5 riiulile, suhtles läbi suletud ukse Yga, kes oli paigutatud ümberpaigutamise ajaks lukustatud kambrisse. Olukorras, kus kinnipeetav ei allu vanglaametnike korraldustele ning valib vanglas ise endale sobivat kambrit ja kambrikaaslasi, saab asuda seisukohale, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kes ohustab vangla üldist julgeolekut, annab halba eeskuju kaasvangidele ning takistab teiste kinnipeetavate päevakava. Mitu vanglaametnikku oli sunnitud tegelema kinnipeetava paigutamisega ning selle tõttu peatati ajutiselt töölt saabuvate vangide vastuvõtmine, jalutuskäigud, suleti turvalisuse huvides O3 osakond. Täiendavad julgeolekuabinõud on vajalikud mh selleks, et ära hoida võimalik raske õigusrikkumine.
2.X esitas vanglale 06.01.2022 käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla tagastas 24.02.2022 otsusega nr 5-15/22/17-3.
3.X esitas 25.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 06.01.2022 kl 10 toodi kaebajaga samasse kambrisse nr 03-8 kinnipeetav Y, keda kaebaja ei tunne ja kes keeldus kaebajaga koos ühes kambris istumast. Kaebaja ei ole teda minema ajanud, ähvardanud ega midagi rikkunud. 06.01.2022 kirjutas Y kirjaliku avalduse üksuse vanemale Cle, mille edastas vahetuse valvurile. Selles avalduses kirjutas Y kaebaja juuresolekul põhjustest, miks ta keeldub kaebajaga koos istumast, sellest, et tal pole probleeme vaja. Y märkis, et kaebaja ja tema ei sobi kokku, tal on kaebajaga keeruline kohaneda. Hiljem helistas Y operatiivtöötajale Qle ja palus teda teise kambrisse majutada. kuid Q ei teinud seda, ehkki oli lubanud. Pärastlõunal kell 13.00 helistas kaebaja ise operatiivtöötajale Qle ja palus, et ta 2(8)
3-22-69 lahendaks Y üleviimisega seotud küsimuse, mille kohta operatiivtöötaja ütles, et väidetavalt otsustamine käib, kuid Y üle ei viidud. Seejärel helistas kaebaja korduvalt ning palus Y üleviimist kiirendada, et inimene ei piinleks ootuses ja teadmatuses. Vestluse käigus operatiivtöötajaga hakkas too kaebaja sõnadest kinni, püüdes norida ja kaebajat süüdlaseks teha seoses sellega, et Y keeldub kaebajaga koos ühes kambris istumast. Kaebaja ütles, et kui operatiivtöötajale midagi ei meeldi, las tuleb ise sektsiooni ning uurib välja, mitte ärgu imegu kaebaja verd oma ülekuulamiste ja kahtlustustega. Tegemist on tema eksimuse ja vale otsusega paigutamise osas. Mõne aja pärast tuli valvur ja ütles, et kaebaja pakiks oma asjad kokku, kuna kaebaja viiakse üle teise kambrisse. Kaebaja palus esitada talle kirjalik käskkiri, mis viitab kaebaja üleviimise põhjusele. Ent sellist käskkirja kaebajale keegi ei andnud. Olles asjad kokku pakkinud ja kambrist väljunud, sulges vangla mingil põhjusel sektsiooni. Kaebaja küsis valvurilt, kuhu ta üle viiakse. Kaebajale öeldi, et kambrisse 02-14, kus viibib kinnipeetav. Siis ütles kaebaja, et ei hakka kellegagi koos istuma. Kaebaja hakkab istuma üksi, nagu on 3 aastat istunud Tallinna Vanglas. Kaebaja on 58-aastane. Kaebajal on probleeme psüühikaga. Kaebajal on vaja vaikust. Kaebaja on eriti ohtlik ja ei taha, et kellelgi või tal endal oleks kaebaja tõttu probleeme. Kaebajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Selle peale valvur ütles, et üksi saab kaebaja istuda ainult lukustatavas kambris. Tal on C käskkiri, mille alusel tuleb kaebaja majutada kambrisse 02-14 teise kinnipeetava juurde või eraldatud lukustatud kambrisse. Teravat vajadust kohtade puudumise tõttu kaebaja kambrisse kedagi paigutada, samuti kaebajat teise kambrisse üle viia vanglal ei olnud. Sektsioonis on vabu kambreid. Pärast kaebaja üleviimist lukustatavasse kambrisse jäi kaebaja kamber 03-8 hoopis tühjaks. Kaebaja pole endale valinud ei kambrit ega kambrikaaslast. Kaebaja istus üksinda ning tahab ka edaspidi üksi istuda, et mitte tekitada probleeme iseendale ja vanglale. Vangla kinnitab oma vastustes kohtutele ja käskkirjades ise, et kaebaja on eriti ohtlik, võib olla agressiivne, et kaebajal on korduvalt olnud probleeme ning konflikte teiste kinnipeetavate ja valvuritega. Nii on arusaamatu, miks majutas vangla kaebaja juurde Y, kui vanglal olid ette teada kaebaja negatiivne käitumine ja isikuomadused. Vangla on selle olukorra ise loonud, et kaebajale kahju teha ja istuma panna, hiljem aga püüda omaenda kuritarvitustes kaebajat süüdlaseks teha. Kaebaja soovimatus istuda ühes kambris teise kinnipeetavaga, et ei oleks konflikte ja probleeme, ei tähenda vangistusseaduse (VangS) § 69 rikkumist ega anna vanglale alust kaebaja lukustatavas kambris kinni hoida vastavalt VangS § 69 lg-le 1. Vastustaja ei võtnud kaebajalt ega Ylt seletuskirju, rikkudes sellega VangS §-i 69 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Lisaks on Tallinna Vangla rikkunud VangS § 41, § 11 lg 1, § 12 lg-id 2, 3, aga ka Euroopa vanglareeglistiku p-e 3, 10.1, 18.1, 18.6, 18.7, 18.10, 53.1, 53.2, 53.3, 53.5, 56, 57.1, 57.2, 59, 60.1, 60.2, 60.6 ja 70.2. 09.01.2022 vestluse käigus kontaktisiku Qga ütles viimane kaebajale otse, et C pani kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse vangla direktorile suunatud kaebuste eest tema ja teiste ametnike kohta. Väidetavalt on kaebajal vanglas hea elu, kaebaja istub kambris üksinda, temal on aga laua peal terve virn kaebaja kaebusi.
4.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. VangS §-st 69 ei tulene kohustust kuulata enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kinnipeetav ära. HMS § 40 lg 3 p 1 järgi võib jätta isiku ära kuulamata viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks. Julgeolekuabinõude kohaldamine peab toimuma viivitamatult. Kaebaja ohtlikkus ei olnud pelgalt hüpoteetiline ja vanglal oli alust arvata, et ta võib rünnata kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke. Kaebajaga seonduvalt on varem olnud mitmeid intsidente, mis kinnitavad tema meelestatust ja ohtlikkust. Kaebaja kinnitas ise, et ei soovi 3(8)
3-22-69 kedagi oma kambrisse. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses olukorras, kus kaebaja ei lubanud vanglaametnikel kaaskinnipeetavat oma kambrisse paigutada, märkinud, et vanglaametniku korralduse – lubada kambrisse teine kinnipeetav – täitmisest keeldumine on isegi agressiivselt mitte käitudes sedavõrd kaalukas rikkumine, et see nõuab kiiret sekkumist (Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2015 määrus asjas nr 3-15-2833). Vangla ei saanud 06.01.2022 riskida kolmandate isikute elu ja tervisega. Ehkki X ei rünnanud 06.01.2022 kedagi, andis ta vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma selliselt, mis tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Kaebaja tõdes esialgse õiguskaitse taotluses, et ametnikud hoiatasid teda, et kui ta korraldusele ei allu ja talle määratud kambrisse ei lähe, paigutatakse ta VangS § 69 alusel lukustatud kambrisse. Seega arvestas kaebaja võimalike tagajärgedega ja lukustatud kambrisse sattumine ei saanud talle üllatuslikult tulla. Tal oli võimalik soovi korral avaldada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas arvamust. Olenemata kaebaja arvamusest, ei saanud juhtumi asjaolusid arvestades täiendavate julgeolekuabinõusid kohaldamata jätta. Väide Ylt selgituste võtmata jätmise kohta ei ole asjasse puutuv. Neljanda üksuse valvuri W 02.02.2022 ettekande nr 1-22-1120 kohaselt ütles kaebaja 27.01.2022 ametnikule, et tema ei ole nõus kellegagi ühes kambris olema ja kui teda paigutatakse kellegagi koos ühte kambrisse, siis tema sinna ei lähe. Kui tema kambrisse kedagi tahetakse paigutada, siis tema seda kindlasti ei luba ja käitub uue kinnipeetavaga füüsiliselt agressiivselt. 29.01.2022, 30.01.2022, 04.02.2022 ja 06.02.2022 on koostatud vanglaametnikud ettekanded, milles on kirjeldatud kaebaja negatiivset käitumist vanglaametnikega ja korraldustele allumatust. Arvestades kaebaja käitumist ametnikega ja ähvardust kaaskinnipeetavate suhtes, oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kuni 03.03.2022 põhjendatud ja vajalik. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati, kui vanglal tekkis veendumus, et kaebaja on oma käitumist parandanud ja kolmandaid isikuid ei ohusta. Kaebaja on küll avaldanud üksuse juhile oma soove ja eelistusi, kuid lubadust, et kaebaja saab kambris alati üksi olla, ei ole C ega ükski teine vanglaametnik kaebajale andnud. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrit ja kambrikaaslasi oma suva järgi ega saa otsustada (isegi vabade kambrite olemasolul), kas ta on kambris üksi või mõne kaaskinnipeetavaga kahekesi. Kaebaja soov kambrit kaaskinnipeetavaga mitte jagada ei olnud mõjuv põhjus vanglaametnike korralduste täitmata jätmiseks, veel vähem õigustus ähvardusteks ja agressiivsuseks.
5.Tallinna Halduskohtu 14.11.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuli otsustada kiiresti, ei olnud vanglal võimalik koguda lisatõendeid kaebajast lähtuva ohu suuruse väljaselgitamiseks. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, et konfliktiolukordades võib kaebaja käituda agressiivselt ning ohustada seeläbi kõiki enda ümbruses olevaid isikuid, sh ametnikke ja kaaskinnipeetavaid. On usutav, et kaebaja käitumine võib anda teistele kaaskinnipeetavatele halba eeskuju ning viia allumatuseni ja vangla järeldusi kaebajast lähtuva ohu kohta ei saa pidada meelevaldseteks.
4(8)
3-22-69 Ehkki kaebaja 06.01.2022 kedagi ei rünnanud, andis ta vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma selliselt, mis tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. X ohtlikkus ei ole pelgalt hüpoteetiline ja vanglal oli alust arvata, et ta võib kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke reaalselt rünnata. Vangiregistris on kajastatud mh järgmised juhtumid, mis kinnitavad seda järeldust: 1) 15.06.2011 viskas kinnipeetav vanglaametnikku kruusiga; 2) 24.06.2011 ründas kaebaja kaaskinnipeetavat; 3) 05.07.2011 ei allunud kinnipeetav vanglaametniku korraldusele jääda kambrisse ja osutas füüsilist vastupanu; 4) 07.09.2012 kinnipeetav solvas ja ähvardas vanglaametnikku füüsilise vägivallaga; 5) 03.06.2014 ei allunud kinnipeetav korduvatele korraldustele minna temale määratud kambrisse; 6) 10.11.2015 keeldus kaaskinnipeetavat kambrisse laskmast; 7) 01.12.2016 eiras kinnipeetav ametniku korraldust minna kambrisse; 8) 02.07.2019 nõudis kaebaja kambrisse paigutatud kinnipeetava ära paigutamist. Kaebaja ütles, ta pole siin esimest päeva ja ta teab, et enne ei liiguta mitte keegi kui kellelgi pea pole lõhki löödud. Kinnipeetav ähvardas, et paigutatagu teda või kambrikaaslast mujale, muidu hakkab löömine pihta; 9) 08.07.2019 ähvardas kinnipeetav vanglaametnikule lõuga anda, kui kambrist väljaspool teda näeb; 10) 16.09.2019 koostas esimese üksuse juht seoses kaebaja ohtlikkusega vanglaametnikele käitumisjuhise; 11) 27.09.2019 ähvardas vanglaametniku vanglast välja saades ära tappa. Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli vältida tema poolt edaspidiseid võimalikke õigusrikkumisi ning tagada üldine julgeolek vanglas. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise menetlus ei ole samane distsiplinaarmenetlusega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja valik on prognoosotsus. Selle tegemisel ei ole nõutav, et kaebajale omistatav käitumine ja sellest tehtud järeldused oleks kinnitust leidnud distsiplinaarkaristuse määramiseks nõutava tõendamis- ja põhjendamisstandardi järgi. Sellest tulenevalt ei tulnud kaebajat ka enne käskkirja andmist ära kuulata või koguda ütlusi Ylt toimunud sündmuste kohta. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav, kui faktilistest asjaoludest ilmneb põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib käituda vangla julgeolekut ohustavalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub 05.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.11.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohtu otsus ei tugine tõenditele ja vastustaja ei ole oma väiteid ega vaidlustatud haldusakti tõendanud. Halduskohus ei saatnud kaebajale vastustaja vastust kaebusele ega vangla esitatud tõendeid ega tõlkinud neid vene keelde. Halduskohus ei menetlenud asja erapooletult. Vastustaja karistas kaebajat 06.01.2022 juhtumiga seoses kolm korda, sh kahel korral distsiplinaarkaristusega ja lisaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja kaebaja paigutamine kaheks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse on sisuliselt karistuslik meede. 5(8)
3-22-69 Kaebaja ja Y läksid lahku sõbralikult ega soovinud kambrit jagada. Kaebaja eelistas olla kambris üksinda. Samas sektsioonis oli vabu kambreid veel. Vanglaametnikud kinnitasid kaebajale, et tal on sellisel juhul võimalik olla eraldatud lukustatud kambris ja kaebaja ise soovis sellist lahendust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja muud piirangud ei olnud vajalikud. Vanglaametnikud ei vestelnud kinnipeetavatega ega selgitanud asjaolusid välja. Vastustaja etteheited ei vasta tõele. Tallinna Halduskohus jõudis 13.04.2015 otsuses asjas nr 3-14-51503 samasuguses olukorras õige järelduseni.
7.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja esitas halduskohtule asjakohased tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kaebaja ei taotlenud halduskohtus vastustajalt täiendavate tõendite väljanõudmist. 06.01.2022 käskkiri nr 1-22/1-2/7 tõendab, et vanglaametnikud vestlesid Yga. Y kinnitas kaebajaga kokkuleppe sõlmimist. Kas Y ja X vahel mingi kokkulepe sõbralikult lahku minna tegelikult oli või ei olnud, ei oma julgeolekuabinõude kohaldamise aspektist ka tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et X ei olnud rahul, et Y temaga ühte kambrisse paigutati, ta tegi selle oma hoiakuga ja sõnadega selgeks nii Yle kui ka vanglaametnikele ning oht konflikti eskaleerumiseks oli reaalne. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus otsustada, millises osakonnas ja millises kambris ta paikneb ja millist režiimi tema suhtes kohaldatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
9.Kohtupraktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt Riigikohtu 20.04.2011 otsus asjas nr 3‐3‐1‐94‐10, p 12; 06.05.2015 otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt nt Riigikohtu 13.11.2009 otsus asjas nr 3‐3‐1‐63‐09, p 16; 06.05.2015 otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. VangS § 69 lgs 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas julgeolekuabinõu kohaldamine on vajalik, ja valida selleks seaduses ettenähtute seast sobiv meede. Ühelt poolt peab vangla lähtuma sellest, et haldusorganil on kohustus kaitsta riigi kontrolli all olevate isikute elu ja kohaldada ennetavaid meetmeid kinnipeetud isikute kaitseks, teiselt poolt ei tohi täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada piisava põhjenduseta, sest konkreetse kinnipeetava suhtes on tegemist täiendava piiranguga, mis peab olema vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega (vt Riigikohtu 25.09.2006 otsus nr 3-3-1-49-06, p 12). Kohus ei saa haldusorgani asemel hinnata kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude otstarbekust, kuid kohtul on kohustus kontrollida, kas vastustaja järgis täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades diskretsiooni piire ning kas kaalutlusõigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti põhjendatud huve (vt Riigikohtu 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 17). Kohtul peab
6(8)
3-22-69 olema võimalik kontrollida vangla turvalisusriske puudutavate väidete tõelevastavust (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 29).
10.Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu andis vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Vangla ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel kaalumisvigu teinud.
11.Kinnipeetaval ei ole õigust otsustada teise kinnipeetavaga kambrit mitte jagada. Otsustus, millisesse kambrisse ja kellega koos kinnipeetav paigutatakse, on vanglateenistuse pädevuses. VangS § 11 lg 1 sätestab: „Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.“ Seda regulatsiooni täpsustab vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 järgmiselt: „Vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse.“ Seega jätavad õigusnormid vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega (Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 33-1-76-11, p 11). Lisaks märkis Riigikohus sama lahendi p-s 12, et kaalutlusõigus vanglasisesel paigutamisel ei ole piiramatu. Kaalumisel tuleb silmas pidada VangS § 11 lg-s 1 loetletud aspekte ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11.012006 soovituse nr 2 „Euroopa vanglareeglistik“ p-e 18.1 ja 18.5-18.7, samuti üldisi diskretsioonireegleid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2).
12.Kinnipeetaval on õigus vaidlustada vangla kaalutlusõiguse alusel tehtud toimingut kinnipeetava paigutamise kohta. Praegusel juhul on tõendatud, et kaebaja asus kinnipeetavate paigutamist eraldi kambritesse nõudma vangla julgeolekut ohustaval viisil, mistõttu oli tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja teiste julgeolekumeetmete kohaldamine õigustatud.
13.Q 06.01.2022 ettekandest nr 1-22-186 nähtub, et Y ütles Qle, et talle ei meeldinud esimesest pilgust X ja Xle ei olevat meeldinud tema. Y ja tema kambrikaaslane olevat kokku leppinud, et lähevad sõbralikult lahku ega tülita teineteist. Q sama päeva ettekandest nr 1-22187 nähtub, et kaebaja helistas talle ja oli väljakutsuva tooniga ning ütles: „kui teie minu verd imete, siis hakkan mina ka teie verd imema.“ Vanemvalvur Ü sama päeva ettekandest nr 1-22193 nähtub, et kaebaja keeldus lahkumast kambrist O3-08 ja minemast temale määratud kambrisse O2-14, sest seal oli teine kinnipeetav juba olemas. Kaebaja nõudis, et tema peab saama enda käsutusse tühja kambri. Ümberpaigutamise ajal vestles kinnipeetav ametnikega agressiivsel ja nõudlikul toonil, jagades ametnikele korraldusi, nt „hakake minu asjade käru lükkama“, „kandke minu morsikannu“. Samal päeval antud käskkirjast nr 1-22/1-2/7 nähtub, et vanglaametnikud vestlesid Yga, kes kinnitas kaebajaga kokkuleppe sõlmimist.
14.Need tõendid kinnitavad, et kaebaja seadis vangla julgeoleku ohtu, olles konfliktne ja täites kinnipeetavate ümberpaigutamisel antud korraldusi viivitusega ja neid kahtluse alla seades. Kaebaja sellisest käitumisest nähtuva ohu tõsidust kinnitavad, nagu halduskohus õigesti osutas, vangiregistrisse tehtud kanded kaebaja varasemate rikkumiste ja käitumise kohta. Vaidlustatud käskkirjas on asjakohaselt põhjendatud, et kaebaja andis oma meelestatusega halba eeskuju ka kaaskinnipeetavatele ning tema käitumine võis seada ohtu ka üldise julgeoleku vanglas, kui sarnase allumatuse ja töö häirimise tõttu satub ohtu vanglas teiste kinnipeetavate üle teostatav järelevalve ja julgeoleku tagamine, näiteks seetõttu ei ole võimalik teostada videovalve vahendusel suitsiidsete vangide üle järelevalvet, saata vange arsti vastuvõtule ning märgata teiste avatud osakonna kinnipeetavate tegevusi.
7(8)
3-22-69
15.Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud ka konkreetsete julgeolekuabinõude kohaldamist ja nende vajalikkust. Halduskohtu otsuse põhjendused on selles osas õiged ja piisavad. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa pidada karistuslikuks, vaid korrakaitseliseks meetmeks, mistõttu ei anna kaebuse rahuldamiseks alust asjaolu, et kaebajat on 06.01.2022 toime pandud tegude eest distsiplinaarkorras karistatud.
16.Praeguse juhtumi asjaolud erinevad haldusasjas nr 3-14-51503 vaidluse all olnud asjaoludest. Kaebajast lähtuvat ohtu ei ole praegusel juhul seostatud Y või mõne teise kinnipeetava vägivaldse kambrist väljaajamisega, vaid suhtlusega vanglaametnikega ja sellise käitumise mõjuga kaaskinnipeetavate käitumisele.
17.Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad apellatsioonimenetluse kulud tuleb HKMS § 118 lg 3 alusel jätta riigi kanda ja tema muud võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tuleb HKMS § 109 lg 1 alusel jätta tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.