X taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivus
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi. Selgitus Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 06.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/7 (täpsustatud 07.01.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/9) kinnipeetav X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega ta paigutati eraldi lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Käskkirjast nähtub, et 06.01.2022 kl 10 paiku paigutati kinnipeetav X-ga ühte kambrisse kinnipeetav Y. Mõned minutid hiljem helistas Y valveruumi ja teavitas, et ta ei saa selles kambris viibida. Tallinna Vangla alustas asjaolude väljaselgitamist ja kinnipeetavatega vestlemist. Samuti vaadati üle valvekaamera, ent midagi tähelepanuväärset videosalvestistelt ei tuvastanud. Seejärel suhtles ametnik X-ga telefoni teel. Esimese telefonikõne ajal oli X viisakas ja palus, et tema kambrisse ei paigutataks uut vangi. Teise telefonikõne ajal oli X juba väljakutsuva tooniga ja nõudis Y aitamist tema probleemis, süüdistades vanglatöötajat paigutusvea tegemises ja ütles, et kui vangla ei reageeri probleemile ja hakkab jõuga Y tema kambrisse paigutama, siis temal on ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali, mida ta erinevatesse instantsidesse saab teavitada. Telefonikõne lõpetas X sõnadega „kui teie minu
3-22-69 verd imete, siis hakkan mina ka teie verd imema!“. Y selgitas vanglale, et nad olid eelnevalt Xga kokku leppinud, et nad ei tülita üksteist ja lähevad sõbralikult lahku ning koos kambrit jagama ei hakka. Sellest tulenevalt otsustati mõlemad kinnipeetavad kambrist nr 8 ära paigutada. Teise kambrisse paigutamisest teavitamisel keeldus aga X enda isiklike esemeid kokku panemast ja lahkumast kambrisse nr 14, sest seal oli teine kinnipeetav juba olemas. X nõudis, et tema peab saama enda käsutusse tühja kambri. Valvurid selgitasid, et avatud sektsioonides sellist võimalust ei ole, misjärel X ütles, et läheb enne lukustatud kambrisse, kui teise vangiga ühte kambrisse. Seejärel paigutati X lukustatud kambrisse. Paigutuse ajal vestles X ametnikega agressiivsel ja nõudlikul toonil. Ümberpaigutamise ajal tuvastati videovalve vahendusel, et X tõstis O3 külmkapist enda kambri riiulilt toiduaineid O3-5 riiulile, suhtles läbi suletud ukse Y-ga, kes oli paigutatud ümberpaigutamise ajaks lukustatud kambrisse. Olukorras, kus kinnipeetav ei allu vanglaametnike korraldustele ning valib vanglas ise endale sobivat kambrit ja kambrikaaslasi, saab asuda seisukohale, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kes ohustab vangla üldist julgeolekut, annab halba eeskuju kaasvangidele ning takistab teiste kinnipeetavate päevakava. Mitu vanglaametnikku oli sunnitud tegelema kinnipeetava paigutamisega ning selle tõttu peatati ajutiselt töölt saabuvate vangide vastuvõtmine, jalutuskäigud, suleti turvalisuse huvides O3 osakond. Täiendavad julgeolekuabinõud on vajalikud mh selleks, et ära hoida võimalik raske õigusrikkumine.
2.X esitas vanglale 06.01.2022 käskkirja peale vaide.
3.X esitas 10.01.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 kehtivuse peatamiseks. Taotluse kohaselt keeldus Y taotlejaga ühes kambris viibimast. Taotleja väitel oli Y-l hirm, kuna taotlejal on vanglateenistusega probleeme ning ta on kõrgohtlik ja karistatud vägivalla süütegude eest. Lisaks märgib taotleja, et on psüühiliselt ebastabiilne, vajab vaikust ja seetõttu on ta kambris nr 8 istunud üksi juba 1 aasta ja 4 kuud. Taotleja hinnangul on vangla ametnik telefonivestlusest püüdnud kinni iga taotleja öeldud sõnast, et teda õigusvastastes tegevustes süüdistada. Taotleja ei mõista, miks ta ei või istuda oma vanas kambris üksinda. Taotleja väitel on vanglas mitmeid vabu kambreid, kuhu oleks Y saanud paigutada. Taotleja ei ole mingeid õigusnorme rikkunud. Taotlejalt ei võetud selgitusi.
4.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ning vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab rakendama õigushüvede kahjustamise vältimiseks ennetavaid meetmeid (vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. X negatiivset meelestatust kinnitavad 06.01.2022 sündmused kaaskinnipeetavate ja vanglateenistujate suhtes ning ta on ohtlik. Ehkki X 06.01.2022 kedagi ei rünnanud, andis ta vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma selliselt, mis tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 tingib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise sh kinnipeetavast tulenev oht teistele isikutele või vangla julgeolekule. X ohtlikkus ei ole pelgalt hüpoteetiline ja vanglal oli alust arvata, et ta võib kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke reaalselt rünnata. Vangiregistris on kajastatud mh järgmised juhtumid: 1) 15.06.2011 viskas kinnipeetav vanglaametnikku kruusiga; 2) 24.06.2011 ründas X kaaskinnipeetavat; 3) 05.07.2011 ei allunud kinnipeetav vanglaametniku korraldusele jääda kambrisse ja osutas füüsilist vastupanu; 4) 07.09.2012 kinnipeetav solvas ja ähvardas vanglaametnikku füüsilise vägivallaga; 5) 03.06.2014 ei allunud kinnipeetav korduvatele korraldustele minna temale määratud kambrisse; 6) 10.11.2015 keeldus 2(5)
3-22-69 kaaskinnipeetavat kambrisse laskmast; 7) 01.12.2016 eiras kinnipeetav ametniku korraldust minna kambrisse; 8) 02.07.2019 nõudis X kambrisse paigutatud kinnipeetava ära paigutamist. X ütles, ta pole siin esimest päeva ja ta teab, et enne ei liiguta mitte keegi kui kellelgi pea pole lõhki löödud. Kinnipeetav ähvardas, et paigutatagu teda või kambrikaaslast mujale, muidu hakkab löömine pihta; 9) 08.07.2019 ähvardas kinnipeetav vanglaametnikule lõuga anda, kui kambrist väljaspool teda näeb; 10) 16.09.2019 koostas esimese üksuse juht seoses X ohtlikkusega vanglaametnikele käitumisjuhise; 11) 27.09.2019 ähvardas vanglaametniku vanglast välja saades ära tappa. Need juhtumid näitavad, et X on vangistuse ajal kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke korduvalt ähvardanud ja rünnanud ning keeldunud ise ümberpaigutamistest ja takistanud kaaskinnipeetavate paigutamist kambrisse, kus ta ise paiknes. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrit ja kambrikaaslasi oma suva järgi. Seega ei saa X tugineda soovimatusele konkreetse kinnipeetavaga kambrit jagada. Vangla arvestab ühte kambrisse paigutamisel kinnipeetavate julgeolekuga. Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vanglateenistuse ametnike pädevuses. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et õigusnormid jätavad vanglale kaalutlusõiguse, otsustamaks, millisesse kambrisse ja kinnipeetavatega koos isik vanglas paigutatakse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-76-11, p 11). Tallinna Ringkonnakohus on analoogses olukorras, kus X ei lubanud vanglaametnikel kaaskinnipeetavat oma kambrisse paigutada, märkinud, et vanglaametniku korralduse – lubada kambrisse teine kinnipeetav – täitmisest keeldumine on isegi agressiivselt mitte käitudes sedavõrd kaalukas rikkumine, et see nõuab kiiret sekkumist. Kohus leidis, et kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud ka avalikku huvi silmas pidades. Avalik huvi haldusakti koheseks täitmiseks, arvestades seda, et X ei suuda enda hinnangul võimalikku konflikti ära hoida ja selle tekkimisel konflikti juhtida, on ülekaalukas, sest X-st lähtub oluline oht vangla julgeolekule, mis võib käskkirjas märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise edasilükkamisel realiseeruda. Vangla ei saanud 06.01.2022 riskida kolmandate isikute elu ja tervisega ning kohaldas raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Senini ei ole X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud ja tema eraldatult lukustatud kambris hoidmine aitab tema üle teostada paremat järelevalvet. X on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega. Tal võimaldatakse käia iga päev jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Samuti saab ta kambris raadiot kuulata ja televiisorit vaadata ning lugeda raamatuid ja ajalehti. X õiguste riive ei ole suurema kaaluga kui vajadus tagada kolmandate isikute ja vangla üldine julgeolek. Kui hiljem selgub, et vangla on X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel õigusvastaselt toiminud, on vanglal võimalik meetmete rakendamisega võimalikke kahjusid kaebajale hüvitada. Küll aga võib põhjustada esialgse õiguskaitse kohaldamine pöördumatuid tagajärgi vanglateenistujatele ja kaaskinnipeetavatele ning ohustada vangla üldist julgeolekut.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust. Taotlusest ei nähtu, milliseid raskeid või pöördumatuid tagajärgi toob taotlejale kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine vaidemenetluse ajal. Sealjuures on taotleja väljendanud üksnes soovimatust viibida ühes kambris mõne teise kinnipeetavaga. Esialgse õiguskaitse rahuldamine sellist tagajärge automaatselt kaasa ei too. See on vangla kaalutlusotsus, kas paigutada kinnipeetav kambrisse 3(5)
3-22-69 eraldi või kaaskinnipeetava(te)ga (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-76-11, p 11). Ühtlasi on Tallinna Vangla 17.01.2022 vastuses kohtunõudele välja toonud, et taotlejat ei hoita siiski täielikus isolatsioonis – ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega; tal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda; ta saab kambris raadiot kuulata ja televiisorit vaadata ning lugeda raamatuid ja ajalehti. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib ohustada vangla julgeolekut ja teisi kinnipeetavaid. Tallinna Vangla on 17.01.2022 vastuses selgitanud taotleja suhtes julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud ülevaate taotleja vangiregistris kajastatud rikkumistest alates 15.06.2011. Ühtlasi kinnitavad kohtule esitatud 06.01.2022 ettekanded taotleja negatiivset suhtumist kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes. Taotleja on sisuliselt kinnitanud ka ise enda ohtlikkust.
6.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja ütles vanglaametnikule, et tahab üksi kambris olla. Taotlejal on vajalik vaikus, tal on probleemid psüühikaga. Kambrikaaslasel tulevad taotlejaga probleemid ja vangla on sellest hästi teadlik. On ka teisi kambreid, kus on kinnipeetav üksi. Y oleks saanud paigutada mujale. Taotleja pole kedagi rünnanud ega ähvardanud. Vangla pidanuks ette nägema, et Y taotleja kambrisse paigutamine toob kaasa probleeme. Vangla esitab valeandmeid ja soovib kaebajale kätte maksta kaebuste esitamise eest. Esile pole toodud taotleja rikkumisi, mis õigustaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Taotlejal puudub suhtlemisvõimalus. Lukustatud kambris viibides ei saa ta külastada spordisaali, mängida jalgpalli, käia kirikus, telefonikõned on piiratud, sektsioonis ei saa ringi liikuda, mis taotleja vanuses on väga vajalik. Taotlejat ei paigutatud eraldi lukustatud kambrisse kohe, vaid alles pärast seda, kui ta ütles, et hakkan istuma üksi lukustatavas kambris, sest ma olen hull ja inimestel tekivad minu pärast probleemid. See pole aga seaduslik alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kui vangla peab taotlejat sedavõrd ohtlikuks, siis miks varem lubati tal olla avatud sektsioonis. Lukustatud kambris viibimine mõjub negatiivselt taotleja psühho-emotsionaalsele tervisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
9.Riigikohus märkis 25.11.2021 määruses asjas nr 3-21-2241, p 15, et esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kuna vaidlustatud haldusakt pöörati koheselt täitmisele, ei piisa taotleja väidetavalt rikutud õiguste kaitseks vaiet rahuldavast vaideotsusest või kaebust rahuldavast kohtuotsusest ning taotlejal on seega esialgse õiguskaitse vajadus. Kui jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata, tekib haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral olukord, kus taotleja põhiõigusi- ja vabadusi on piiratud õigusvastaselt ning seda olukorda pole võimalik ajas tagasi pöörata. Kohtul tuleb põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt tagada efektiivne õiguskaitse, sh esialgse õiguskaitse korras, põhiõiguste ja -vabaduste mistahes riivete korral. Seda, kui intensiivne riive tuleneb taotlejale vaidlustatud käskkirjast ning kas see kaalub üles teiste isikute õigused ja avaliku huvi, hindab kohus järgmises etapis, s.o HKMS § 249 lg 3 alusel huvisid
4(5)
3-22-69 kaaludes. Eeltoodu tõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
10.Samas leidis halduskohus õigesti, et esialgse õiguskaitse kohaldamine läheks vastuollu avaliku huviga. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.
11.Määruskaebuse väited kinnitavad, et taotleja arusaama kohaselt peaks tema sõna maksma küsimuses, kas ta viibib kambris üksinda või mitmekesi. Selline arusaam on ekslik ja selle tolereerimine õõnestaks distsipliini ja korda vanglas. Paigutamisotsused langetab vangla, mitte kinnipeetav. Seda, kuidas korraldada oma elu üksikasjad, kellega koos viibida ja kellega mitte, saab inimene otsustada vabaduses viibides, mitte vanglas, kus kehtib vangla kehtestatud kord. Kinnipeetaval on küll õigus avaldada arvamust olmeküsimustes, kuid seda ei ole lubatud teha ähvardaval, ultimatiivsel moel. Kinnipeetav saab kaitsta oma õigusi vaiete ja kaebuste esitamise teel. Oluline pole, et konkreetse sündmuse ajal taotleja otseselt kedagi veel ei rünnanud. Tema sõnadest ja käitumisest aga järeldus, et oma tahtmise mittesaamise korral võib tekkida reaalne oht vangla julgeolekule. Tallinna Ringkonnakohus on taotleja analoogsetel asjaoludel esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta tehtud 01.12.2015 määruses asjas nr 3-15-2833 leidnud, et avalik huvi haldusakti koheseks täitmiseks, arvestades seda, et taotleja ei suuda enda hinnangul võimalikku konflikti ära hoida ja selle tekkimisel konflikti juhtida, on ülekaalukas, sest taotlejast lähtub oluline oht vangla julgeolekule, mis võib käskkirjas märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise edasilükkamisel realiseeruda. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisab sellest, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu 02.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12), s.o meede on mõeldud raskete, vangla julgeolekut kahjustavate ja vangla tööd oluliselt häirivate õigusrikkumiste ennetamiseks, mitte juba toime pandud rikkumiste eest karistamiseks.
12.Sellele, et taotleja pole täielikus isolatsioonis, viitas halduskohus selles kontekstis, et taotleja õiguste riive ei saa olla väga intensiivne ning ta saab teatud tegevustega tegeleda ka eraldatud lukustatud kambris ja jalutuskäigul viibimise ajal. Ringkonnakohus nõustub, et riive taotleja õigustele on olemas, kuid pole sedavõrd raske, et see kaaluks üles avaliku huvi.
13.Vaide eduväljavaated on senise kohtupraktika valguses küll vähesed, kuid vaiet ei saa siiski pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaideorganil ja vajadusel hiljem halduskohtul tuleb asja sisulise läbivaatamise käigus hinnata, kas vaidlustatud haldusakti andmiseks esinesid alused, sh kas oht vangla julgeolekule on nõuetekohaselt põhistatud. Möönmine, et kaebus pole perspektiivitu, ei too siiski kaasa järeldust, et esialgset õiguskaitset tuleks tingimata kohaldada. HKMS § 249 lg 3 alusel huvisid kaaludes jääb prevaleerima avalik huvi tagada vanglas julgeolek ja välistada kinnipeetavate ja vanglateenistujate elu ja tervise ohtu sattumine.
14.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.