Muud

3-22-69 kambrisse nr 14, sest seal oli teine kinnipeetav juba olemas. X nõudis, et tema peab saama enda käsutusse tühja kambri. Valvurid selgitasid, et avatud sektsioonides sellist võimalust ei ole, misjärel X ütles, et läheb enne lukukambrisse, kui teise vangiga ühte kambrisse. Seejärel paigutati X lukustatud kambrisse. Paigutuse ajal vestles X ametnikega agressiivsel ja nõudlikul toonil. Ümberpaigutamise ajal tuvastati videovalve vahendusel, et X tõstis O3 külmkapist enda kambri riiulilt toiduaineid O3-5 riiulile, suhtles läbi suletud ukse Yiga, kes oli paigutatud ümberpaigutamise ajaks lukustatud kambrisse. Olukorras, kus kinnipeetav ei allu vanglaametnike korraldustele ning valib vanglas ise endale sobivat kambrit ja kambrikaaslasi, saab asuda seisukohale, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kes ohustab vangla üldist julgeolekut, annab halba eeskuju kaasvangidele ning takistab teiste kinnipeetavate suhtes päevakava läbiviimist. Antud juhul oli mitu vanglaametnikku sunnitud tegelema kinnipeetava paigutamisega ning selle tõttu peatati ajutiselt töölt saabuvate vangide vastuvõtmine, jalutuskäigud, suleti turvalisuse huvides O3 osakond. Täiendavad julgeolekuabinõud on vajalikud mh selleks, et ära hoida võimalik raske õigusrikkumine.

3-22-69 rünnanud, andis ta vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma selliselt, mis tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 tingib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise sh kinnipeetavast tulenev oht teistele isikutele või vangla julgeolekule. Xe ohtlikkus ei ole pelgalt hüpoteetiline ja vanglal oli alust arvata, et ta võib kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke reaalselt rünnata. 3) Vangiregistris on kajastatud mh järgmised juhtumid: 1) 15.06.2011 viskas kinnipeetav vanglaametnikku kruusiga; 2) 24.06.2011 ründas X kaaskinnipeetavat; 3) 05.07.2011 ei allunud kinnipeetav vanglaametniku korraldusele jääda kambrisse ja osutas füüsilist vastupanu; 4) 07.09.2012 kinnipeetav solvas ja ähvardas vanglaametnikku füüsilise vägivallaga; 5) 03.06.2014 ei allunud kinnipeetav korduvatele korraldustele minna temale määratud kambrisse; 6) 10.11.2015 keeldus kaaskinnipeetavat kambrisse laskmast; 7) 01.12.2016 eiras kinnipeetav ametniku korraldust minna kambrisse; 8) 02.07.2019 nõudis X kambrisse paigutatud kinnipeetava ära paigutamist. X ütles, ta pole siin esimest päeva ja ta teab, et enne ei liiguta mitte keegi kui, kellelgi pea pole lõhki löödud. Kinnipeetav ähvardas, et paigutatagu teda või kambrikaaslast mujale, muidu hakkab löömine pihta; 9) 08.07.2019 ähvardas kinnipeetav vanglaametnikule lõuga anda, kui kambrist väljaspool teda näeb; 10) 16.09.2019 koostas esimese üksuse juht seoses X ohtlikkusega vanglaametnikele käitumisjuhise; 11) 27.09.2019 ähvardas vanglaametniku vanglast välja saades ära tappa. Kajastatud juhtumid näitavad, et X on vangistuse ajal korduvalt kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke ähvardanud ja rünnanud ning keeldunud ise ümberpaigutamistest ja takistanud kaaskinnipeetavate paigutamist kambrisse, kus ta ise paiknes. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida kambrit ja kambrikaaslasi oma suva järgi. Seega ei saa X tugineda soovimatusele konkreetse kinnipeetavaga kambrit jagada. Vanglateenistus arvestab ühte kambrisse paigutamisel kinnipeetavate julgeolekuga. Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vanglateenistuse ametnike pädevuses. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et õigusnormid jätavad vanglale kaalutlusõiguse, otsustamaks, millisesse kambrisse ja kinnipeetavatega koos isik vanglas paigutatakse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-76-11, p 11). 4) Tallinna Ringkonnakohus on analoogses olukorras, kus X ei lubanud vanglaametnikel kaaskinnipeetavat oma kambrisse paigutada, märkinud, et vanglaametniku korralduse - lubada kambrisse teine kinnipeetav - täitmisest keeldumine on isegi agressiivselt mitte käitudes sedavõrd kaalukas rikkumine, et see nõuab kiiret sekkumist. Kohus leidis, et kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud ka avalikku huvi silmas pidades. Avalik huvi haldusakti koheseks täitmiseks, arvestades seda, et X ei suuda enda hinnangul võimalikku konflikti ära hoida ja selle tekkimisel konflikti juhtida, on ülekaalukas, sest X lähtub oluline oht vangla julgeolekule, mis võib käskkirjas märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise edasilükkamisel realiseeruda (vt ringkonnakohtu 01.12.2015 määrus asjas nr 3-15-2833). 5) Vangla ei saanud 06.01.2022 riskida kolmandate isikute elu ja tervisega ning kohaldas raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ennetava meetmena X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Senini ei ole X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud ja tema eraldatult lukustatud kambris hoidmine aitab tema üle teostada paremat järelevalvet. X on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega. Tal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Samuti saab ta kambris raadiot kuulata ja televiisorit vaadata ning lugeda raamatuid ja ajalehti. X õiguste riive ei ole suurema kaaluga, kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Kui hiljem selgub, et vangla on X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude 3(5)

3-22-69 kohaldamisel õigusvastaselt käitunud, on vanglal võimalik meetmete rakendamisega võimalikke kahjusid kaebajale hüvitada. Küll aga võib põhjustada esialgse õiguskaitse kohaldamine pöördumatuid tagajärgi vanglateenistujatele ja kaaskinnipeetavatele ning ohustada vangla üldist julgeolekut.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluste lahendamine

4(5)

3-22-69 (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.