Eesti Loomaarstide Ühingu kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 13.04.2022 otsuse nr 1.1-4/93 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Loomaarstide Ühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik – Mittetulundusühing Veterinaarravimitootjate Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kolmas isik – Osaühing Zoovetvaru, volitatud esindaja vandeadvokaat Eero Tonka
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus ja Osaühingu Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.11.2023
RESOLUTSIOON
Jätta Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 5 muutmata.
Rahuldada Osaühingu Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 6 Osaühingu Zoovetvaru kasuks väljamõistetavate menetluskulude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.
Mõista Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja teise kohtuastme menetluskulud 2084 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kuulutas seoses 01.12.2021 jõustunud uue veterinaarseadusega (VS) 28.12.2021 välja konkursi, leidmaks teenusepakkuja, kes tagaks Eestis kvaliteetse ja järjepideva Euroopa Liidu lemmikloomapasside trükkimise, väljastamise ja arvestuse pidamise. Konkursile laekus kaks pakkumist: Eesti Loomaarstide Ühingu pakkumine ning ühispakkujate Mittetulundusühingu Veterinaarravimitootjate Liit (edaspidi: Veterinaarravimitootjate Liit) ja Osaühingu Zoovetvaru (edaspidi: Zoovetvaru) pakkumine. PTA tunnistas 25.02.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/21 konkursi kehtetuks, kuna konkursi läbiviimise protsessis ilmnes menetlusreeglite eiramisi ja halduslepingu sõlmimine riigihangete seaduses (RHS) sätestatud tingimustel muutus võimatuks.
2.PTA kuulutas välja uue konkursi EL lemmikloomapasside trükkija, väljastaja ja arvestuse pidaja leidmiseks. Avaldus konkursil osalemiseks tuli esitada hiljemalt 06.04.2022. Konkursil osalemise tingimuste kohaselt sõlmitakse konkursi võitjaga halduskoostööleping 2 aastaks (pd 1.3 ja 1.4). Pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas ning olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). Pakkuja kvalifitseerimistingimused (p 2.1.2) olid järgmised: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid; 6) tal ei ole maksuvõlga, sh ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. Võitjal tuleb pidada elektroonilisel kujul arvestust EL lemmikloomapasside üle ja säilitada andmeid 10 aastat (p 2.2.3). Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, pädevuse / varasemate kogemuste kirjeldust antud valdkonnas ja pakkumuse maksumust (p 3.1). Edukaks tunnistatakse madalama maksumusega pakkumus (p 3.2).
3.Konkursile laekusid samade pakkujate pakkumised: Eesti Loomaarstide Ühingu pakkumine hinnaga 5,27 eurot + käibemaks passi kohta ning ühispakkujate Mittetulundusühingu 2(16)
3-22-892 Veterinaarravimitootjate Liit ja Osaühingu Zoovetvaru pakkumine hinnaga 2,28 eurot + käibemaks passi kohta.
4.PTA tunnistas 13.04.2022 otsusega nr 1.1-4/93 halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg-te 1 ja 5, VS § 33 lg-te 8 ja 9 ning RHS § 3 alusel mõlemad pakkujad konkursil kvalifitseerunuks ning Veterinaarravimitootjate Liidu ja Zoovetvaru pakkumise edukaks, sest see oli hindamisel kõige madalama maksumusega.
5.Eesti Loomaarstide Ühing esitas 20.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 13.04.2022 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati kvalifitseerunuks ja edukaks ühispakkujad Veterinaarravimitootjate Liit ja Zoovetvaru. Vastustaja otsus on õigusvastane. Kolmandad isikud ei vasta osalemise ega kvalifitseerimise tingimustele. Järelikult pidanuks kaebaja kui ainus kvalifitseeritud pakkuja osutuma edukaks. Zoovetvaru ei saa olla erialaorganisatsioon, sest on äriühing. Erialaorganisatsiooniks ei ole ka Veterinaarravimitootjate Liit, mida kinnitab äriregistrist nähtuv EMTAK-kood 94119 „Muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus“. Seega on tegemist ettevõtjate liiduga, mitte erialaorganisatsiooniga (vrd EMTAK koodi 94119 ja koodi 94129 selgitusi). Eestis on kitsamas mõttes vaid üks veterinaarravimite tootja, s.o Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS, kes ei kuulu Veterinaarravimitootjate Liidu liikmete hulka. Seega on kaheldav, kas ühing on see, millele tema nimi viitab. Kuna kolmandate isikute juhatuse liikmetel on sama perekonnanimi (Kuklane), annab see alust arvamuseks, et tegemist on vaid ühe perekonna ärihuve esindavate juriidiliste isikutega. Seega ei saa Veterinaarravimitootjate Liit olla kuidagi laiapõhjaline ja arvukalt oma ala spetsialiste ühendav erialaorganisatsioon. Kuna kumbki kolmas isik ei ole erialaorganisatsioon, siis ei ole täidetud ka kvalifitseerimistingimustest tulenevad nõuded pädevate töötajate osas. Isegi kui Veterinaarravimitootjate Liit oleks erialaorganisatsioon, puuduvad tal 2021. a majandusaasta aruande kohaselt töötajad. Töötajate olemasolu ei nähtu ka äriregistrist. Samuti ei ole teada, kes on selle ühingu liikmeteks. Ühingul on kaks juhatuse liiget, kelle veterinaaralase pädevuse kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Rasmus Kuklane töötab vandeadvokaadina advokaadibüroos. Margus Kuklane on arst anestesioloogia erialal. Inimeste arst ei või osutada veterinaarabi. Ühing ei ühenda veterinaararste, vaid veterinaarravimitootjaid. Pädevad töötajad peavad olema erialaorganisatsioonil, mitte äriühingul. Meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ning ravimite tootmise ja müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi. Kui meditsiinitöötaja on seotud ravimite tootja või müüjaga, kuulub tema tegevusluba peatamisele, et vältida huvide konflikti (ravimiseaduse (RavS) § 47). Seega isegi kui Zoovetvarus töötaksid veterinaararstid, oleks neil seaduse alusel keelatud veterinaarteenust osutada. Järelikult ei saa neid käsitada isikutena, kes saaksid anda erialaorganisatsiooniga võrreldava pädevuse, mis oli konkursitingimustes nõutud. Oluline pole, kas kolmandad isikud saaksid iseenesest lemmikloomapasside väljastamise ülesandest aru ja saaksid sellega hakkama, vaid see, kas kolmandad isikud vastasid konkursitingimustele. Konkursitingimusi ei ole vaidlustatud, seega on need täitmiseks kohustuslikud. Kvalifitseerimistingimuste järgi ei või esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Vastustaja eesmärk oli leida usaldusväärne partner, kellel oleks võimekus sõlmitavat halduslepingut täita ja tagada konkursi eesmärkide täitmine. Jääb arusaamatuks, mille alusel vastustaja vastava nõude täitmist kontrollis. RHS § 100 lg 1 p 3 järgi on pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimisetingimustele vastavuse kontrollimiseks kohane allikas mh kuni viimase 3 majandusaasta kinnitatud aruanded, mis näitavad nõutud varade ja kohustuste vahelist suhtarvu taset. Veterinaarravimitootjate Liit ei ole 2021. a majandusaasta aruannet esitanud. 2020. a majandusaasta aruanne esitati hilinemisega, s.o 22.04.2022, ja see on käsitatav pigem põgusa tegevusaruandena. 2019. ja 2020. a majandusaasta aruanded ei sisalda ühtegi raamatupidamise aastaaruande elementi (raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg-d 1 ja 2). Seega ei ole RHS § 3(16)
3-22-892 100 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumentide alusel kuidagi võimalik kindlaks teha kvalifitseerimistingimuste täitmist. Küsitav on, kas selline pakkuja suudab vastustaja püstitatud eesmärke täita. Ei ole välistatud, et esinevad asjaolud, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Lisaks on isikule tehtud 16.03.2016 ja 30.04.2018 hoiatusmäärused äriregistrist kustutamise kohta. Erialaorganisatsiooni eristab muudest MTÜ-dest või muus vormis juriidilistest isikutest see, et ta on asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutsevõi erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja kaitsmiseks. Maaeluministeerium pidas VS-i tähenduses erialaorganisatsiooniks veterinaararste ühendavat vabatahtlikku organisatsiooni, kelle erialane pädevus tuleb oma liikmeskonnast. Teise eriala esindajaid ühendav erialaorganisatsioon ei saa asendada veterinaararstide erialaorganisatsiooni pädevust. Seejuures on erialaorganisatsioon ja kutseorganisatsioon sünonüümid. Konkurss viidi läbi VSi täitmiseks, seetõttu tuleb erialaorganisatsiooni mõistet tõlgendada selle seaduse alusel. Maaeluministeerium kui VS-i väljatöötaja on pädev enda välja töötatud seaduse kohta selgitusi jagama. Vastustaja on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja peab järgima ministeeriumi antud selgitusi.
6.PTA palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei täpsustanud erialaorganisatsiooni nõuet, kuid pidas silmas, et pakkuja peab aru saama vastustaja tellimusest ja olema võimeline seda oma erialase ettevalmistuse poolest täitma. Erialaorganisatsioonina tegutseva isiku tingimus on põhjendatud sellega, et pakkujal on loodud võrgustik või süsteem, mis tagab teenuse pakkumise (trükkimine, väljastamine ja aruandlus) sihtgrupile. Erialaorganisatsiooni määratlemisel lähtus vastustaja konkursi läbiviimise eesmärgist. Eesmärgiks oli leida isik, kes suudaks tagada avaliku teenuse pakkumise. VS ega vastustaja konkurss ei näinud ette, et lemmikloomapasside blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning sellekohase arvestuse pidamist korraldav isik peaks olema veterinaararste ühendav organisatsioon. Muul viisil tingimuste tõlgendamine oleks vastuolus seaduses sätestatuga ja piiraks ebamõistlikult konkurentsi. Kaebaja on ebaõigesti sidunud vaidlusaluse konkursi VS §-ga 20. Lemmikloomapasside trükkimine ja veterinaararstidele väljastamine ning nende üle arvestuse pidanud ei ole kuidagi seotud veterinaararsti kutsetegevusega. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ainult tema kvalifitseeruks konkursil osalejaks. Tõendamata on kaebaja väide, et ühispakkujatel puuduvad pädevad ja nõutavate oskustega töötajad, samuti väited kolmanda isiku maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise kohta. Vastustaja ei pidanud vajalikuks sätestada konkursitingimustes konkreetseid täiendavaid nõudeid pakkuja juures töötavate isikute arvule ega kogemusele, sest õigusaktidele vastava ELi lemmikloomapasside blankettide trükkimise korraldamine mõnes trükikojas ja seejärel nende väljastamine veterinaararstile ning väljastamise üle arvestuse pidamine pole tehniliselt keeruline ega ressursimahukas tegevus. Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise ja vajadusel saab Veterinaarravimitootjate Liit tugineda haldusülesande täitmisel Zoovetvaru vahenditele ja töötajatele. Zoovetvaru üks juhatuse liikmetest on hariduselt veterinaar ja tegutsenud kauaaegselt veterinaarvaldkonnas. Lisaks tegutseb Zoovetvaru juures kokku üle 20 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Veterinaarravimitootjate Liidul on kaks pikaajaliselt veterinaarvaldkonnas tegutsenud juhatuse liiget, kel on pädevus konkursil osalemaks. Vastustaja toetus otsust tehes äriregistris avaldatud teabele ja puudub alus kahelda kolmanda isiku usaldusväärsuses. Kuna lemmikloomapasside nõuded tulenevad õigusaktidest, siis sõltub vastustaja jaoks pakkumise majanduslik soodsus üksnes pakkumise hinnast. Kaebaja pakutud teenuse maksumus oli enam kui 2 korda kõrgem konkursil edukaks tunnistatud pakkujaga võrredes.
4(16)
3-22-892
7.Veterinaarravimitootjate Liit palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud kolmandatel isikutel veterinaarvaldkonnas teadmiste ja kogemuste puudumist ega endal selliste teadmiste ja kogemuste olemasolu. Teadmiste ja kogemuste puudumist ei näita EMTAK-kood ega raamatupidamisaruanded. EMTAK on tegevusalade klassifikatsiooni alus, mitte pädevustunnistus. Kolmas isik ühendab enda liikmeid, kes kõik on tegevad veterinaarvaldkonnas. Kolmas isik on asutamisest alates 2009. a-st tegutsenud veterinaariaalal. Tal on veterinaaralased teadmised ka enda liikmete kaudu ja enda seaduslike esindajate kaudu, kes on samuti pikaajaliste veterinaariaalaste teadmistega. Veterinaariavaldkonnas on tegev ka Zoovetvaru, kes on asutatud 1998. a-l ja on Eesti suurim veterinaarravimite müüja ja maaletooja. Seadus ei piiritle terminit erialaorganisatsioon ja vaidlusaluses menetluses tuleb lähtuda konkursil kehtestatud reeglitest. Veterinaariaalaste teadmiste ja kogemuste nõue on väga üldine ning sellele vastab iga isik, kellel on veterinaariaalane tegevus ja teadmine. Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise. Osaühingul on töötajad ja mittetulundusühingul on võimalik neid töötajaid kasutada. Kumbki kolmas isik ei ole maksejõuetu ja nende krediidivõimekus ületab kaebaja oma mitmeid kordi. Ka ei ole kummagi kolmanda isiku lõpetamiseks mingit alust ega ohtu. Kriitika aruandluse vormistamise kohta on asjatundmatu. Aruanne esitati ettevõtja äriregistriportaali kasutades. Kasutaja ei saa registripidaja pakutavate lahenduste kujundust muuta. Konkursil ei seatud veterinaariaalase pädevuse nõuet, samuti ei seatud nõudeid finantsvõimekuse kohta. Lemmikloomapasside väljastamiseks ei ole vaja tunda veterinaariat, nende ettevalmistamine ja nende üle arvestuse pidamine ei ole keerulisem kui õpilaspiletite või töötõendite väljastamine.
8.Zoovetvaru palus jätta kaebus rahuldamata. Eesti õigusaktides pole defineeritud erialaorganisatsiooni mõistet. Seda ei saa tuletada RavS-ist ega VS-ist. Asjaomases valdkonnas ei mõisteta seda terminit nii, nagu kaebaja mõistab. Erialaorganisatsioonil on laiem tähendus kui veterinaararstide erialaorganisatsioon. RavS reguleerib kitsapiiriliselt üksnes ravimitega seotud valdkondi, aga VS väga laia valdkonda. Seetõttu pole RavS-i sätted analoogia korras kohaldatavad veterinaarvaldkonnas. Veterinaarias peetakse erialaorganisatsioonideks paljusid erinevaid organisatsioone, nt Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Kennelliit. EMTAK-koodil puudub õiguslik või õigustloov tähendus ja koodi eesmärk seondub statistikaga. Kood ei anna ega piira tegutsemisõigust ja isikul võib olla mitu EMTAK-koodi. Veterinaarravimitootjate Liit on erialaorganisatsioonina osalenud erinevate töörühmade töös, avaldanud aktiivselt õigusloomes eelnõudele seisukohti ja erinevates küsimustes hinnanguid. Kui juriidilise isiku tegevus on teatud eriala keskne või asutajaid, liikmeid, omanikke või töötajaid seob teatud eriala, on kahtlusteta tegemist erialaorganisatsiooniga. Vastustaja selgitas kolmandatele isikutele, et Veterinaarravimitootjate Liit on käsitatav erialaorganisatsioonina ja ühispakkumise esitamine on lubatud. Veterinaarravimitootjate Liidu liikmeteks võivad olla kõik Eestis veterinaarravimite tootmisega tegelevad isikud ja müügilubade hoidjad ning ühingul on arvukalt liikmeid. Kolmandad isikud ei ole rahalistes raskustes ega kavatse oma tegevust lõpetada. Samuti pole teada ühtegi asjaolu, mis võiks nende tegevuse lõpetamise põhjustada. Kuna esitati ühispakkumine, siis saab mittetulundusühing tugineda ka Zoovetvaru rahalistele vahenditele. Kaebaja on monopoolselt lemmikloomapasse väljastanud juba alates 2004. a-st ja teeb seda ebamõistlikult kõrge hinna ja kasumimarginaaliga. See ei ole avaliku teenuse osutamisega seonduva tegevuse puhul kohane ja õigustab vastustaja poolt teenuse tellimist mõistliku hinnaga muult isikult.
9.Tallinna Halduskohus võttis 11.01.2023 otsusega asja juurde dokumendid „20210331_poordumine_VTL“, „EMTAK“, „Äriregistri väljavõte“ ja „Üldkoosoleku protokoll“ (resolutsiooni p 1), tagastas Zoovetvarule 18.11.2022 esitatud lisad 3 ja 4 (resolutsiooni p 2) ning Eesti Loomaarstide Ühingule 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2 (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata PTA, Veterinaarravimitootjate Liidu ning Zoovetvaru taotluse tagastada Eesti Loomaarstide Ühingule 08.11.2022 esitatud lisad 3–5 5(16)
3-22-892 (resolutsiooni p 4). Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5) ning mõistis Eesti Loomaarstide Ühingult Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1400 eurot ja muus osas jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 6). Menetlusosalised ei ole vaidlustanud vastustaja korraldatud konkursi tingimusi. Konkursitingimusi tuleb käsitada eeldushaldusaktina. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on vaatamata võimalikule õigusvastasusele täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS §-d 60 ja 61). Seetõttu ei saa asja lahendamisel konkursitingimustest kõrvale kalduda. Ühtlasi ei saa kohus praeguses asjas hinnata, kas vastustaja seatud tingimused on põhjendatud ja õiguspärased, vaid saab kontrollida, kas kolmandad isikud vastasid vastustaja kehtestatud konkursitingimustele. Tagastada tuleb kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2 (kaebaja esindaja 23.05.2022 taotlus Ravimiametile ja Maaeluministeeriumile erialaorganisatsiooni mõiste selgitamiseks ning Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastus sellele). Maaeluministeeriumi antud tõlgendusel ei ole praeguses asjas tähtsust. Vastustaja korraldas konkursi VS § 33 lg-te 8 ja 9 alusel ja need normid ei näe ette mingeid tingimusi, millele konkursil osaleja või teenusepakkuja peab vastama, sh ka seda, et konkursil võivad osaleda ja lemmikloomapasside blankette väljastada vaid erialaorganisatsioonid. Vastustaja kujundas selle konkursitingimuse omal äranägemisel. Seetõttu ei oma tähtsust, kuidas erialaorganisatsiooni mõistet VS-i või RavS-i tähenduses mõistetakse või kuidas nende seaduste väljatöötajad või rakendajad seda mõistet sisustavad. Konkursitingimust tuleb tõlgendada nii, nagu keskmine mõistlik isik seda mõistma pidi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 teine lause), sest tegemist oli avalikkusele suunatud tahteavaldusega. Maaeluministeeriumi antud tõlgendus on üks võimalikest. Vastustaja ei pea sellest lähtuma, sest tal ei olnud kohustust konkursitingimusi ministeeriumiga kooskõlastada. Vaidlusalune haldusakt on põhjendamata, sest sellest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, miks leiti pakkujad olevat konkursitingimustele vastavad, ja tegemist ei olnud üksnes soodustava haldusaktiga (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 4). Lemmikloomapasside väljastamise teenus ei mahu ühegi HKTS § 13 lg-s 11 sätestatud erandi alla, mil riigihangete korda ei tule järgida. Samas näeb VS § 33 lg 9 ette konkursi korraldamise. Arvestades, et VS on eriseadus ja hilisem, siis tuleb järeldada, et seadusandja on soovinud teha lemmikloomapasside väljastamise teenuse pakkuja leidmise osas erandi ja riigihangete kord ei kohaldu. Seega ei tulnud vastustajal RHS-ist lähtuda ja viide HKTS §-le 13 ei ole asjakohane. Riigihankeasjades on võimaldatud hankijal jätta haldusakt põhjendamata osas, milles kontrollitakse pakkujate vastavust esitatud nõuetele ja pakkujad vastavad esitatud nõuetele. Kolmandate isikute ühispakkumine on napi sisuga ega võimalda kontrollida kõikidele konkursitingimustele vastamist. Vastustaja ei ole ka vaidlusaluses haldusaktis selgitanud, milliste andmetel pinnalt on ta järeldanud, et kolmandad isikud vastavad konkursitingimustele. Seetõttu kontrollib kohus ise, kas kolmandate isikute vastavust saab järeldada avalike andmete alusel. Kui need seda ei võimalda, on vastustaja otsus kontrollimatu ja tuleb tühistada. HKTS § 12 lg 1 sätestab, et kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik volitatakse täitma haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku usaldusväärsust. Asjaolud, mis sama paragrahvi lg 2 järgi kinnitavad mh isiku usaldusväärsust, sätestas vastustaja ka konkursitingimuste p-s 2.1.2. Lisaks on vastustaja omal initsiatiivil sätestanud, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas ning olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). VS, ükski muu valdkondlik siseriiklik ega ELi õigusakt ei reguleeri selliseid tingimusi lemmikloomapasside blankettide väljastaja osas. Tulenevalt kaebusest tuleb seega kontrollida, kas kolmandad isikud vastavad erialaorganisatsiooni tingimusele, teadmiste ja kogemuste ning pädevate töötajate tingimustele, samuti maksejõuetust/tegevuse lõpetamist puudutavale tingimusele.
6(16)
3-22-892 Eesti õigusaktid ei defineeri erialaorganisatsiooni mõistet, kuid seda on käsitletud mõningates õigusaktides (vt nt VS § 20; RavS § 21 lg 7 p 1, § 997 lg 3 p 2, § 45 p 42, § 86 lg-d 2 ja 5, § 9910 lg 3 p 2; maaeluministri 23.11.2021 määruse nr 66 „Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning sobivustesti tulemustest teatamise kord“ § 3 lg 5). Kuna VS ei näe ette, et lemmikloomapasside blankettide väljastaja peab olema erialaorganisatsioon, ei ole põhjust selle mõiste defineerimisel lähtuda VS-is kasutatud tähendusest. Lähtuda tuleb selle termini tavatähendusest, st kuidas keskmine mõistlik inimene sellest mõistest aru sai. Eesti keele seletav sõnaraamat erialaorganisatsiooni mõistet ei selgita, kuid selle sõnaraamatu järgi tähendab „eriala“1 teaduse, tehnika, kunsti vms kitsamat, suhteliselt kindlamini piiritletud ala, spetsiaalala, spetsialiteeti ning „organisatsioon“2 tähendab ühiste eesmärkide saavutamiseks tegutsevate isikute koondist, ühingut, seltsi. Seega saab erialaorganisatsiooni all silmas pidada ühel konkreetsel alal või valdkonnas tegutsevate isikute ühendust. Tegemist võib olla kutseühinguga (nt MTÜ Eesti Arstide Liit, MTÜ Eesti Juristide Liit jms) või muu ühinguga, mis liidavad konkreetses valdkonnas tegutsevaid isikuid (nt MTÜ Eesti Kennelliit, MTÜ Eesti Loomakaitse Selts jms). Veterinaarravimitootjate Liit vastab erialaorganisatsiooni tunnustele. See liidab oma nimest ja põhikirjast nähtuvalt konkreetses valdkonnas tegutsevaid tootjaid. Erialaorganisatsiooni all ei ole põhjust pidada silmas üksnes kutseühingut. Konkursitingimused sellist kitsast lähenemist kuidagi ei toeta. Erialaorganisatsiooni mõistele ei vasta aga Zoovetvaru, sest äriühingu eesmärgiks ei ole liita ühe eriala inimesi, vaid sinna võivad kuuluda ja sageli kuuluvadki erinevate erialade inimesed (juristid, raamatupidajad, personalijuhid, müügijuhid jms). Neid ei ühenda mitte ühine eriala, vaid ühine majanduslik eesmärk. Kuna aga kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis piisab, kui nad kahepeale kokku täidavad tingimused. Vastasel korral puudunuks vajadus ühispakkumist esitada. Vastustaja ei näe konkursitingimustes ette, millisel erialal tegutseva organisatsiooniga peab olema tegemist. Vastustaja toob välja vaid selle, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas. Seda arvestades on tõenäoliseks pakkujaks veterinaarvaldkonnas tegutsev erialaorganisatsioon. „Veterinaaria“3 tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt loomaarstiteadust, veterinaarmeditsiini. Kuna vastustaja ei täpsustanud konkursitingimustes, millist konkreetset veterinaariavaldkonna haru või allvaldkonda ta silmas peab, siis olid järelikult aktsepteeritavad ka kõik allvaldkonnad. Veterinaarravimeid ja nende tootmist saab pidada üheks veterinaariavaldkonda kuuluvaks allvaldkonnaks, sest loomade ravimine eeldab neile sobivate ravimite kasutamist. Lemmikloomapasside trükkimise ja nende väljajagamise korraldamine ning nende üle arvestuse pidamine ei eelda veterinaararsti teadmisi ega kogemusi, vaid valdkonnas kehtivate õigusaktide tundmist, sest lemmikloomapassidele esitatavad nõuded on reguleeritud EL-i määrustes nr 576/2013 ja 577/2013. Arvatavasti pidas vastustaja konkursitingimuste kehtestamisel silmas seda, et veterinaariavaldkonnas tegutsevad erialaorganisatsioonid on tulenevalt oma erialast valdkonnaga tihedamalt seotud, tunnevad selles kehtivaid õigusnorme ning suudavad valdkonnas tehtavate nõuete ja muudatustega kursis olla. Tingimust, et konkursil võib osaleda üksnes veterinaararstide kutseühing, ei ole kehtestatud. Veterinaarravimitootjate Liidu põhikirja p 1 järgi on liit veterinaarravimite tootjaid ja Eesti Vabariigis veterinaarravimite müügiloa hoidjaid vabatahtlikkuse alusel ühendav ühendus. Liidu põhieesmärkideks on esindada ja kaitsta liidu liikmete huvisid, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning avalikkuse ees, ettepanekute tegemine veterinaarravimipoliitika suunamiseks ning seisukohtade avaldamine vastavasisuliste õigusaktide ja nende eelnõude kohta, veterinaarravimitega seonduva teadustöö toetamine ning liidu liikmete teadmiste täiendamine ja liidu liikmete nõustamine. Äriregistrist ega avalikest veebiandmetest ei nähtu Veterinaarravimitootjate Liidu liikmete nimekirja, kuid
3-22-892 äriregistris on olemas 2009. a-st pärinev üldkoosoleku protokoll, mille järgi oli ühingul 9 veterinaarvaldkonnas tegutsevat liiget. Seega on usutav, et tegemist on veterinaariavaldkonna erialaorganisatsiooniga. Konkursitingimused ei näinud ette, et erialaorganisatsiooni tegevus peab olema laiapõhjaline ja liikmete arv suur. EMTAK on aluseks tegevusala määramisel, mis on omakorda oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika tootmisel ja võimaldab tegevusaladesse liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna sees. Seega kasutatakse EMTAK-koodi statistilisel eesmärgil ja tegemist ei ole õigustloovat tähendust omava koodiga, mis keelaks muus valdkonnas tegutsemise. Lisaks on kolmanda isiku registrikaardil ka EMTAK-kood 94129 (muude kutseorganisatsioonide tegevus). Vaidlusalusest otsusest ega vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, mille järgi vastustaja kontrollis või järeldas, et Veterinaarravimitootjate Liidu näol on tegemist tegutseva erialaorganisatsiooniga. Äriregistrist nähtus 13.04.2022 otsuse tegemise ajal 2019. a majandusaasta aruanne, mis esitati äriregistrile 28.12.2020. 2020. a majandusaasta aruanne esitati alles 14.04.2022, s.o pärast vaidlusaluse otsuse tegemist. Siiani puudub äriregistris ühingu 2021. a majandusaasta aruanne. Samuti puudub teadmine, kas ja millega tegeles ühing 2022. al. Erinevate asutuste dokumendiregistrisse tehtud päringust selgus siiski, et ühing esitas 31.03.2021 Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, vastustajale ja Ravimiametile pöördumise seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite jätkuva ja suuremahulise väärkasutamisega veterinaarias. Sellest dokumendist võib järeldada tema aktiivsust ja tegutsemist veterinaariavaldkonnas vähemalt 2021. a kevadel. Ei saa eeldada, et mittetulundusühing peaks tegutsema aktiivselt igapäevaselt. Arvestades, et ühingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid kaitsta oma liikmete huve ja tegeleda sisuliselt lobitööga, võib arvata, et sellise tegevuse aktiivsus on periooditi erinev. Äriregistrist ega veebis olevatest avalikest andmetest ei järeldu, et ühing oleks oma tegevuse lõpetanud. Seega võib ühispakkumises toodud teabe, kohtu kogutud info ja menetlusosaliste selgituste koosmõjus järeldada, et Veterinaarravimitootjate Liit on tegutsev erialaorganisatsioon. Konkursitingimuste kohaselt peab pakkujal olema nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks. Kuna konkursitingimused ei välistanud ühispakkumise esitamist ja kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis saab pädevate töötajate, teadmiste ja kogemuste nõude täita ka teine ühispakkujatest, s.o Zoovetvaru. 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruannete kohaselt on tema peamisteks tegevusaladeks veterinaarravimite turustamine, sh tootmine, registreerimine ja hulgimüük ning söödalisandite hulgimüük. Veterinaarravimeid puudutavat valdkonda võib pidada veterinaaria allvaldkonnaks. Majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli äriühingul mõlemal aastal 16 töötajat. Zoovetvaru selgitas kohtumenetluses, et tema juhatuse liige on hariduselt veterinaar ja tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 25 aasta, lisaks tegutseb Zoovetvaru juures 23 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Vastustaja väitis kohtumenetluses, et Zoovetvaru juures tegutseb kokku üle 20 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Lisaks nähtub kolmandate isikute ühispakkumisest, et Zoovetvaru omab pikaajalist kogemust lemmikloomapasside väljastamisel, olles esimeste Eestis käibeolevate passide väljastaja. Seega saab järeldada, et Zoovetvarul on olemas konkursitingimustes nõutud teadmised ja kogemused ning pädevad töötajad. Samas võib nendele konkursitingimustele vastavaks pidada ka Veterinaarravimitootjate Liitu. Konkursitingimused ei eeldanud veterinaararsti teadmisi ja kogemusi. Ühingut, kes tegutseb veterinaarravimitootjate katuseorganisatsioonina, tegutseb nende huvide ja ühiste eesmärkide nimel, avaldab veterinaariavaldkonnas riigiasutustele arvamusi, võib pidada veterinaariavaldkonnas teadmisi ja kogemusi omavaks. Õigusalaste teadmiste omamine ja advokaadina tegutsemine võimaldab Rasmus Kuklasel vajadusel kergema vaevaga valdkonna õigusaktidega ja vastava kohtupraktikaga tutvuda, samuti õigusolustiku muutumist jälgida. Meditsiinivaldkonnas haridust ja kogemusi omav Margus Kuklane suudab kergemini veterinaariavaldkonnas orienteeruda, organismi toimimisest, haigustest ja ravimitest paremini 8(16)
3-22-892 aru saada. Oluline pole, et tal ei ole lubatav tegutseda veterinaararstina või ravimite tootmise korral ka inimeste arstina. Huvide konflikt ei võta olemasolevaid teadmisi ega kogemusi. Konkursitingimuste järgi ei tohi pakkuja puhul esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Zoovetvaru tegevus on olnud majandusaasta aruannete järgi kasumlik ja puudub alus arvata, et tema tegevus võiks kuuluda lõpetamisele. Halduslepingu täitmise ajal peab aga olema piisavalt maksejõuline ka Veterinaarravimitootjate Liit, et tegevust mitte lõpetada. Kui liidu tegevus kuulub lõpetamisele, ei vasta Zoovetvaru üksinda konkursitingimustele, sest ta ei ole erialaorganisatsioon. Konkursitingimustes esitati nõuded lepingu täitjale, seega tuleb tingimusi täita ka lepingu täitmise ajal, vastasel korral võimaldab see kuritarvitusi ja konkursitingimuste moonutamist. Kuigi kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid Veterinaarravimitootjate Liidu majandusliku olukorra kohta, puudub põhjus arvata, nagu võiks teda ohustada püsiv maksejõuetus. Äriregistri väljavõttelt nähtub, et ühingul puudub 19.04.2022 seisuga maksuvõlg. Kui ühing on suutnud oma maksukohustusi täita, puudub põhjus arvata, et ta võiks olla püsivalt maksejõuetu. Kolmanda isiku maksejõuetust kinnitavaid andmeid ei leia ka veebist. Kaebaja viide RHS § 100 lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane, sest vastustajal ei olnud praegu kohustust riigihanget läbi viia ja lisaks annab viidatud säte hankijale üksnes õiguse nõuda pakkujalt majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks 3 viimase aasta majandusaasta aruannete esitamist. Seda, kas kolmanda isiku koostatud majandusaasta aruanded sisaldavad piisavalt seaduses ette nähtud teavet, ei ole vastustaja pädev kontrollima ja üksnes selle pinnalt ei saa tegevuse lõpetamise ohtu järeldada. Majandusaasta aruande esitamisega hilinemine või selle esitamata jätmine ei too automaatselt kaasa sundlõpetamist. Eelnevalt tehakse ühingule hoiatus. Veterinaarravimitootjate Liit on hoiatustele piisavalt kiiresti reageerinud. Seega pole põhjust arvata, et ta edaspidi seda ei tee ja see tooks kaasa tema tegevuse sundlõpetamise. Seega tuleb mõlemad kolmandad isikud lugeda maksejõuetust / tegevuse lõpetamise ohtu käsitlevale konkursitingimusele vastavaks. Järelikult vastasid kolmandad isikud ühispakkujatena konkursitingimustele ja nende kvalifitseerimine oli õiguspärane. Kuna kolmandad isikud pakkusid madalamat hinda kui kaebaja, siis oli nende pakkumise edukaks tunnistamine samuti õiguspärane, sest konkursitingimuste järgi tunnistatakse edukaks madalaima hinnaga pakkumine. Kuigi vaidlusalune otsus on põhjendamata, on see sisuliselt õiguspärane ja üksnes põhjendamispuuduste tõttu ei ole põhjust otsust praeguses asjas tühistada, sest kohus on saanud kontrollida otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja vastustajal tuleks otsuse tühistamisel võtta vastu uus samasisuline otsus (HMS § 58). Zoovetvaru taotleb kaebajalt esindajakulude väljamõistmist kokku 2280 eurot, mis on tõendatud esitatud arvetega. Kogu kulu ei ole põhjendatud. Zoovetvaru esitatud avaldused sisaldasid palju asjakohatuid väiteid ja ta esitas korduvalt mitmeid asjakohatuid tõendeid, mis tuli talle tagastada. Advokaadist esindaja peab suutma vaidluse sisust asjakohaselt aru saada, kaebuse piire mõista ja sellest tulenevalt oma seisukohtade esitamisel vaidluse piiresse jääda. Asjakohatute põhjenduste vormistamiseks ja asjakohatute tõendite esitamiseks kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks ning seda kulu ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Zoovetvaru põhjendatud menetluskulu on 1400 eurot.
10.Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.11.2023 istungil asja materjalide juurde kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2, mille halduskohus tagastas otsuse resolutsiooni p-ga 3.
11.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.11.2023 määrusega Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
9(16)
3-22-892
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Eesti Loomaarstide Ühing palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui võttis otsusega asja juurde enda kogutud tõendid (vt HKMS § 157 lg 2). Samuti oli väär kaebaja esitatud tõendite (päring ja Maaeluministeeriumi selgitused seoses erialaorganisatsiooni mõistega) tagastamine. Tegemist on asjakohaste tõenditega. Maaeluministeerium on VS väljatöötaja ning on kasutanud erialaorganisatsiooni mõistet mitmetes enda välja töötatud seaduse eelnõudes ja PTA tegutseb tema valitsemisalas. Maaeluministeerium selgitas, et „erialaorganisatsiooni tunnuste hulka kuulub tõepoolest liikmeskond mingil konkreetsel erialal“ ja ta on „asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutse- või erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja kaitsmiseks“. Ka defineerimata õigusmõistel peaks olema vähemalt ühes õigusvaldkonnas ühesugune sisu. Ka keskmine mõistlik isik võiks saada samamoodi aru, et VS alusel välja kuulutatud konkursi tingimuste all peetakse silmas just erialaorganisatsiooni VS mõttes. Mõistliku inimese arusaamise järgi on erialaorganisatsioon konkreetse elukutse esindajaid ühendav organisatsioon, mitte hobi, harrastuse või elustiili viljelejate ühendus. Teiseks ei saa erialaorganisatsioon olla juriidiliste isikute ühendus. Elukutse saab olla ainult füüsilisel isikul. Asjaolu, et juriidilisel isikul on valdkond, milles see tegutseb, ei muuda juriidilist isikut veel mingi elukutse pidajaks. Veelgi enam – kui rääkida veterinaarravimite tootjatest, siis sellist elukutset ei ole üldse olemas. Ka halduskohus ise selgitas, et äriühinguid ei ühenda mitte ühine eriala, vaid ühine majanduslik eesmärk. Nagu Veterinaarravimitootjate Liidu nimigi ütleb, kuuluvad sinna veterinaarravimite tootjad, kelleks saavad olla juriidilised isikud. Seega ei ühenda ka ravimeid tootvaid äriühinguid mitte ühine eriala (mida juriidilisel isikul ei saagi olla), vaid samuti lõppkokkuvõttes majanduslik eesmärk – nt seadusandjalt soodsamate tingimuste saamisele suunatud lobitöö vms. Kui äriühing ei saa olla erialaorganisatsioon, on arusaamatu, kuidas saab seda olla äriühinguid ühendav organisatsioon. 2009. a-st pärinev üldkoosoleku protokoll, millele halduskohus tugines, kinnitab seda, et liidu kõik liikmed on juriidilised isikud, samas jääb arusaamatuks, millel põhineb halduskohtu arvamus, et nad kõik on veterinaariavaldkonnas tegutsevad. Veterinaarravimitootjate Liidu üheksast liikmest seitse ei ole Eesti Vabariigis registreeritud isikud. Liikmetest on tuvastatav vaid Zoovetvaru ning Veterinaarravimitootjate Liiduga üht sama juhatuse liiget omav OÜ Hagarex. Halduskohtu otsuses esiletoodu, et isiku registrikaardil on ka EMTAK-kood 94129, on eksitav, sest interaktiivsest äriregistrist nähtub, et põhitegevusala on avaldanud Veterinaarravimitootjate Liit ise, samas kui viite EMTAK-koodile 94129 on teadmata põhjusel lisanud Statistikaamet. Kui vastustaja erialaorganisatsiooni tingimuse kehtestas, peab sellel olema ka mingi lisandväärtus. Loogiline oleks, et lisandväärtuse võiks lemmikloomapasside blankettide trükkimisel ja veterinaararstidele väljastamisel anda juurde loomaarste ühendav erialaorganisatsioon, kelle liikmed on enamik loomaarste ja kes tänu sellele saab hõlpsasti jooksvat suhtlust jms korraldada. VS §-st 33 tulenevalt võib lemmikloomapassi väljastada ainult loomaarst. Kuna halduskohus sisustas erialaorganisatsiooni mõistet konkursi ja VS mõttes vääralt, hindas ta ebaõigesti ka tingimust pakkuja teadmiste ja varasema kogemuse osas veterinaariavaldkonnas. On loogiline, et konkursi tingimusi „on tegutsev erialaorganisatsioon“ ja „omab teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas“ tuleb tõlgendada koostoimes. Veterinaarravimitootjate Liidul puudub kogemus veterinaariavaldkonnas, kuna ta ei ole erialaorganisatsioon. Ravimite müümine ei ole samastatav veterinaariaga. Maaeluministeeriumi seisukohta arvestades saab erialaorganisatsiooni kogemus tekkida eelkõige tema liikmete kaudu. Meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ja ravimite tootmise ning müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi. Seega on meelevaldne veterinaariat ja 10(16)
3-22-892 ravimitootmist samastada, isegi kui tegemist on veterinaarravimitega. Äriühingud tegutsevad majanduslikest huvidest lähtuvalt. Kuna Veterinaarravimitootjate Liidul puuduvad töötajad, ei saa nõutav erialane kogemus tekkida nende kaudu. Veterinaarravimitootjate Liidu veterinaariaalane kogemus on tuletatav ainult nende kahe juhatuse liikme kaudu, kellel aga ei saa olla veterinaariaalast kogemust. Lobitöö selleks, kuidas oma liikmetele, s.o eelkõige juhatuse liikmete endile kuuluvatele äriühingutele seadusandjalt kasumlikumaid tingimusi saavutada, ei ole kindlasti veterinaariavaldkond. Kuna meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ja ravimite tootmise ning müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi, on ka küsitav, kas Zoovetvarul saaks olla konkursi nõuetele vastavaid töötajaid. Kaebaja jääb selle juurde, et on sügavalt kaheldav, et Veterinaarravimitootjate Liit on üldse tegutsev isik, samuti eksisteerivad selged tõendid, mis viitavad sellele, et isik võib oma tegevuse lõpetada, sh maksejõuetuse tõttu. Vastustaja ei suutnud menetluses ära selgitada, kuidas ta kontrollis seda, et Veterinaarravimitootjate Liit oleks tegutsev isik. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus saaks ise kõrvaldada vastava vastustaja tegemata jätmise ja jätta seetõttu haldusakti tühistamata. Lisaks on ka halduskohus selle küsimuse ebaõigesti lahendanud. Ka ilma RHS § 100 lg 1 p 3 kohaldumiseta on majandusaasta aruanded selleks kõige loogilisemad dokumendid, kuid Veterinaarravimitootjate Liidu 2019. ja 2020. a aruanded ei vasta seaduse nõuetele. Kui halduskohus asub ise haldusorgani eest pakkuja vastavust kontrollima, on tal ka pädevus kontrollida, kas isiku tegutsemine kajastub ka majandusaasta aruannetes. Seda ei ole halduskohus teinud, vaid on järeldanud liidu tegutsemist üksnes ühe, enda kogutud tõendi põhjal, mis on ka kogutud menetlusnorme rikkudes. Kokkuvõttes on Veterinaarravimitootjate Liit kaasatud tegelikkuses ühispakkumisse just eesmärgil, et oleks mingi isik, kellele võiks osutada kui erialaorganisatsioonile. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et erialaorganisatsioon ühispakkujana ei tohi olla vaid figuur ja peab olema võimeline kandma vastutust, sh varalist. Selline võimekus ei seondu ainult asjaoluga, et ta suudab reageerida registriosakonna hoiatustele. Maksuvõlg ei ole pruugi olla ainus isiku kohustus – pealegi ei saa maksuvõlga tekkida, kui isik ei tegutse. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada Veterinaarravimitootjate Liidu püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise.
13.PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. PTA-l on seaduse alusel antud pädevus hindamaks, milliseid kriteeriume seada pakkujatele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja PTA mõistab erialaorganisatsiooni all isikut, kes saab tellimusest aru ja suudab seda täita. Lemmikloomapasside trükkimine, veterinaararstidele väljastamine ja nende üle arvestuse pidamine ei ole kuidagi seotud veterinaararsti kutsetegevusega, mis on kirjeldatud VS § 20 p-s
6.Vastustaja on selgitanud, mida ta peab silmas erialaorganisatsiooni all konkursi tähenduses ja on sellest lähtunud konkursi väljakuulutamisel ja läbiviimisel ning edastanud sama tõlgendust kõikidele huvitatud isikutele nii telefoni kui ka e-posti teel antud selgitustes konkursi läbiviimise ajal. Vastustaja ei ole seejuures kehtestanud tingimust, et erialaorganisatsiooni saaks moodustada vaid füüsilised isikud. Samuti ei hõlma vaidlusalune konkurss lemmikloomapasside väljastamist veterinaararsti poolt loomaomanikule. Kõik kaebaja väited Veterinaarravimitootjate Liidu maksejõuetuse, tegevusetuse või tema tegevuse lõpetamise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja toetus otsust tehes avalikult kättesaadavale infole ja kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks.
14.Veterinaarravimitootjate Liit palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tavakeele mõistes võib organisatsioon olla ka ettevõte4. Alusetu on kaebaja väide, et erialaorganisatsioon ei saa olla juriidiliste isikute ühendus. Enamik erialaorganisatsioonidest, sh ka mittetulundusühingu vormis tegutsevad, on selgelt majandusliku huvi ja eesmärgiga. Ka
3-22-892 loomaarstid on teenusepakkujad. Lemmikloomapasside väljastamiseks ei ole vajalik loomaarstina töötamise kogemus. Arusaamatud on kaebaja väited Veterinaarravimitootjate Liidu maksejõuetuse kohta.
15.Zoovetvaru palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Vaidlust ei ole, et Veterinaarravimitootjate Liit on veterinaarravimite tootjaid ja veterinaarravimi müügiloa hoidjaid ühendav ühendus. Halduskohus ei pidanud seejuures tuvastama, kes on täpselt selle liikmed. Konkursi tingimused ei näinud ka ette, et erialaorganisatsioonina on silmas peetud üksnes füüsiliste isikute ühendusi. Konkursitingimuste nõue, et pakkuja oleks tegutsev, tähendab eelkõige seda, et pakkuja peab olemas olema juba enne konkursi väljakuulutamist, mitte asutatud pärast konkursi väljakuulutamist ainuüksi konkursil osalemise eesmärgil. Konkursi tingimustest ei tulene nõuet, et pakkuja peaks tegelema aktiivselt majandustegevusega. Veterinaarravimitootjate Liit on mittetulundusühing, kelle eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole ega võigi olla majandustegevus ja selle kaudu tulu saamine. Kui Veterinaarravimitootjate Liit on juba üle 15 aasta järjepidevalt tegutsenud probleemi- ja võlavabalt, jääb täiesti arusaamatuks, millel põhineb kaebaja väide, et ta võib nüüd sattuda majandusraskustesse või muutuda maksevõimetuks.
16.Zoovetvaru palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus vähendas Zoovetvaru kasuks kaebajalt väljamõistetavat menetluskulu, ja teha uus otsus, millega mõista kaebajalt Zoovetvaru kasuks välja esimeses kohtuastmes kantud menetluskulu täies ulatuses, s.t kokku 2280 eurot. Halduskohtu esitatud põhjendused on otsitud ja meelevaldsed. Halduskohus on jätnud Zoovetvaru kasutatud õigusabi ajakulu analüüsimata ja hindamata. Otsusest ei selgu, milline on konkreetselt see õigusabi ajakulu või toimingud, mis on põhjendamatud. Tegemist on keskmisest keerulisema menetlusega. Asja menetleti istungimenetluses, mis juba eelduslikult on kirjalikust menetlusest aja- ja töömahukam. Toimingute ajakulu kokku 19 tundi vastab haldusasja sisule ja mahule, jäädes menetluse asjaolusid arvesse võttes isegi tagasihoidlikuks. Kolmanda isiku advokaat ei olnud enne kohtusse pöördumist teda vaidlusega seotult esindanud. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu 120 eurot võib Riigikohtu praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Halduskohtu hinnangul sisaldasid Zoovetvaru avaldused asjakohatuid väiteid, kuid kõik need väited johtuvad kaebaja esitatud seisukohtadest ja asjaoludest. Kui kohus on kaebaja esitatud kõiki seisukohti ja väiteid aktsepteerinud, peab ka kolmas isik oma õiguste kaitseks neile vastama. Kolmandalt isikult ei saa eeldada alles kohtuotsuses väljendatud kohtu positsiooni ette teadmist.
17.Eesti Loomaarstide Ühing palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu diskretsiooniline otsus, millesse kõrgem aste saab sekkuda vaid siis, kui kohus on rikkunud diskretsioonireegleid. Halduskohus ei ole praegusel juhul ühtegi diskretsioonireeglit rikkunud ja vastuapellatsioonkaebuses ei ole sellele ka otsesõnu viidatud. Kaebaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega väljamõistetava menetluskulu vähendamise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus
18.Halduskohus leidis otsuses, et vaidlusalusele konkursile ei kohaldu riigihangete kord. Ringkonnakohus selle halduskohtu seisukohaga ei nõustu. HKTS § 13 lg 1 kohaselt juhindutakse isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. HKTS § 13 lg 11 sätestab halduslepingud, mille suhtes HKTS § 13 lg 1, s.t riigihangete kord ei kohaldu. Nende erandite seas ei ole VS § 33 lg-s 8 12(16)
3-22-892 nimetatud halduslepingut. Erandite seas on aga nt VS § 78 lg-s 3 nimetatud haldusleping (HKTS § 13 lg 11 p 10). Sellest võib järeldada, et kui seadusandja oleks soovinud teha erandi ka VS § 33 lg-s 8 nimetatud halduslepingu osas, oleks see selgesõnaliselt seaduses ka sätestatud. Järelikult tuli vastustajal vaidlusaluse konkursi korraldamisel lähtuda ka RHS asjakohastest sätetest ja 13.04.2022 otsuses sisalduv viide HKTS § 13 lg-le 1 oli asjakohane.
19.Eelnev ei tingi siiski halduskohtu otsuse tühistamist ja Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebuse rahuldamist. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et PTA 13.04.2022 otsus nr 1.1-4/93 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus järgib ülejäänud osas halduskohtu põhjendusi ilma neid kõiki kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kaebaja seisukoht, et praegusel juhul tuli erialaorganisatsiooni mõiste defineerimisel lähtuda sellest, kuidas mõistetakse seda VS §-s 20, ei ole põhjendatud. Halduskohus selgitas õigesti, et tegemist on vastustaja enda kehtestatud konkursitingimusega ja seega autonoomse mõistega. Vastustaja hankijana võis ise kehtestada pakkuja kvalifitseerimise tingimused, mis aga peavad vastama lepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed (vt RHS § 98 lg 1). Vaidlusaluse konkursi eesmärk oli leida isik, kes halduslepingu alusel trükib ja väljastab veterinaararstile lemmikloomapassi blankette ja peab selle kohta arvestust. Võib nõustuda vastustajaga, et nimetatud ülesande täitmine ei ole seotud veterinaararsti kutsetegevusega. Seega ei ole alust lähtuda erialaorganisatsiooni mõiste defineerimisel VS §-st 20, kus seda käsitatakse ühinguna, kes korraldab veterinaararstide erialast täiendamist. Ka kaebaja esitatud ja ringkonnakohtu 17.11.2023 istungil asja materjalide juurde võetud Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastusest võib aru saada, et ministeerium on erialaorganisatsiooni mõistet selgitanud just VS §-s 20 sätestatud ülesandest lähtuvalt. Nii ei saa Maaeluministeeriumi vastuse põhjal järeldada, et ministeeriumi hinnangul tuleks tingimata samas tähenduses mõista erialaorganisatsiooni ka VS § 33 lg-s 8 ettenähtud konkursi menetluses.
21.Halduskohus leidis põhjendatult eesti keele sõnaraamatule tuginedes, et tavatähenduses ei tule eriala all mõista üksnes kellegi elukutset ning erialaorganisatsioon võib olla nii kutseühing kui ka muu ühing, mis liidab konkreetses valdkonnas tegutsevaid isikuid. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab arusaama, et erialaorganisatsiooni ei saa mõista kitsalt üksnes kutseala esindajate ühinguna, ka Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastus. Nii on Maaeluministeerium selgitanud, et „erialaorganisatsioon on asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutse- või erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja kaitsmiseks“. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et erialaorganisatsioonina võib käsitada ka ühingut, mis liidab konkreetses valdkonnas tegutsevaid tootjaid. Asjaolu, et sellise ühingu eesmärk võib olla oma liikmete majanduslike huvide kaitsmine, ei välista samas oma eriala edendamist ja tundmist. Eriala edendamisele võib aidata kaasa ka nt valdkonnaalastele probleemidele tähelepanu juhtimisega, nagu on seda teinud Veterinaarravimitootjate Liit halduskohtu osutatud 31.03.2021 pöördumises. Ka teatud elukutse esindajaid liitvate ühingute, s.t kutseorganisatsioonide eesmärk on muu hulgas või esmajoones oma liikmete majanduslike huvide kaitsmine. Näiteks võib siin tuua loomeliidud, kes EMTAK-i tegevusalade kohaselt on samuti kutseorganisatsioonid5. Seega ei ole alust lähtuda erialaorganisatsiooni mõiste määratlemisel asjaolust, kas ja mil määral on organisatsiooni eesmärgiks oma liikmete majanduslike huvide eest seismine. Kuna vastustaja ei sätestanud konkursitingimustes erialaorganisatsiooni liikmete arvu ega konkreetseid nõudeid selle tegevusele, puudub siinsel juhul põhjus ka selliste näitajate kaudu erialaorganisatsiooni mõistet määratleda. Ühtlasi ei ole erialaorganisatsiooni määratlemisel asjakohane selle tegevusala tähistav EMTAK-kood. Nagu Nt Eesti Näitlejate Liidu tutvustuse järgi on selle peamine eesmärk oma liikmete autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine, vt https://www.enliit.ee/et/liit
13(16)
3-22-892 halduskohus osutas, ei ole tegemist õigustloovat tähendust omava koodiga, mis keelaks muus valdkonnas tegutsemise. Seega ei ole tähtsust ka sellel, kas äriregistris leiduva viite EMTAKkoodile 94129 on teinud Veterinaarravimitootjate Liit ise või Statistikaamet. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Veterinaarravimitootjate Liitu võib käsitada erialaorganisatsioonina vaidlusaluse konkursi mõttes.
22.Õige on ka halduskohtu seisukoht, et vaidlusaluse konkursi raames ei pidanud veterinaariaalaste kogemuste ja teadmiste all mõistma üksnes veterinaararstidele omaseid teadmisi ja kogemusi. Sellist tõlgendust ei toeta ei eesti keele seletavas sõnaraamatus sisalduv veterinaaria mõiste definitsioon ega konkursi eesmärk. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et lemmikloomapasside trükkimise ja nende väljajagamise korraldamine ning nende üle arvestuse pidamine eeldab eeskätt valdkonnas kehtivate õigusaktide tundmist, mitte veterinaararsti teadmisi ja kogemusi. Konkursi eesmärgist lähtuvalt saab piisavateks veterinaariaalasteks teadmiseks pidada ka veterinaarravimite ja nende tootmisega seonduvaid teadmisi. Ka veterinaarravimite tootmise valdkonnas tegutsevalt isikult võib eeldada asjakohaste õigusaktide tundmist. Samuti võib eeldada piisavate teadmiste ja kontaktide olemasolu selleks, et loomaarstidele lemmikloomapasside väljastamist korraldada ja selle üle arvestust pidada. Kuna kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, võis Veterinaarravimitootjate Liit seoses veterinaarialase kogemuse ning nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate nõude osas tugineda lisaks Zoovetvarule ja tema töötajatele. Seega ei eksinud halduskohus kokkuvõttes, kui leidis, et kolmandate isikute puhul olid sellekohased pakkujale esitatavad nõuded ja kvalifitseerimise tingimused täidetud.
23.Viimaks ei eksinud halduskohus ka hinnangus, et Veterinaarravimitootjate Liit on tegutsev ning vastab konkursitingimusele, mille kohaselt ei tohi pakkujal esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Põhjendatud on halduskohtu selgitus, et tegutseva erialaorganisatsiooni tingimusele vastamine ei eelda seda, et organisatsioon peab tegutsema aktiivselt igapäevaselt. Vastustaja ei kehtestanud konkursitingimustes täpsemaid nõudeid pakkuja tegevuse aktiivsuse ega majandusnäitajate kohta. Vastustajal ei olnud ka kohustust kontrollida pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit nende majandusaasta aruannete põhjal. RHS § 100 lg 1 p 3 annab hankijale õiguse, mitte ei sätesta kohustust nõuda kolme viimase aasta majandusaasta aruannete esitamist. Veterinaarravimitootjate Liit on asutatud juba 2007. a-l ja puuduvad andmed selle kohta, et ühing oleks oma tegevuse lõpetanud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et Veterinaarravimitootjate Liit võiks olla püsivalt maksejõuetu või et tema tegevus lõpetatakse.
24.HKMS § 157 lg 2 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaebajaga, et halduskohus on nimetatud menetlusnormi rikkunud, kui võttis alles kohtuotsusega asja juurde tõendid, millele ta otsuse põhjendustes tugines. Menetlusnormi rikkumine ei tingi siiski halduskohtu otsuse tühistamist, sest see on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (HKMS § 199 lg 2 p 3). Menetlusosalised on saanud halduskohtu kogutud tõendite kohta avaldada arvamust apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus on saanud neid arvamusi arvesse võtta.
25.Eelnevast tulenevalt jääb Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 5 muutmata. Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus
26.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte 14(16)
3-22-892 arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kohtul suur kaalutlusruum ning kõrgema astme kohus sekkub sellesse vaid siis, kui kulusid vähendanud kohus on kaalumisel ilmselgelt eksinud (vt nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56; Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-164, p 18).
27.Halduskohtu etteheide, et Zoovetvaru esitatud avaldused sisaldasid asjakohatuid väiteid ja tõendeid, on põhjendatud. Halduskohus selgitas juba 17.05.2022 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise määruses, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine ja et vaidluses on asjakohatud viited kaebaja senisele lepingule, õiguspärase ootuse puudumisele lepingu jätkumise osas ning kaebaja omakasule. Asjaolule, et kaebus ei ole perspektiivitu ja selle väited ei ole asjakohatud, juhtis tähelepanu ka ringkonnakohus 16.05.2022 määruses. Ometi on Zoovetvaru 18.05.2022 vastuses kaebusele mitmel leheküljel esitanud väiteid seoses kaebaja kaebeõiguse puudumisega, kaebaja omakasu motiiviga ja senise tegevusega lemmikloomapasside blankettide väljastamisel, lisades selle kohta ka tõendeid, mille halduskohus tagastas 21.05.2022 määrusega. Halduskohus selgitas 21.05.2022 määruses, et praeguse vaidluse esemeks ei ole kaebaja praegune tegevus lemmikloomapasside väljastamisel ega kaebaja vastavus konkursitingimustele. Sellegipoolest esitas Zoovetvaru 18.11.2022 halduskohtule muu hulgas tõendeid seoses kaebaja tegevusega, mille halduskohus tagastas kohtuotsusega. Seega ei saa nõustuda Zoovetvaruga, et ta esitas väiteid ja tõendeid üksnes kaebaja esitatust lähtuvalt ning kohtu seisukohad vaidluse piiride ja väidete asjakohasuse kohta polnud enne kohtuotsust teada. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus siiski eksinud, pidades eelkirjeldatud põhjustel Zoovetvaru menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks üksnes 1400 euro ulatuses. Halduskohus on võtnud valesti arvesse selliste Zoovetvaru esitatud väidete ja tõendite osakaalu, mida võib pidada ilmselt asjakohatuteks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades selliste väidete ja tõendite osakaalu kõikides Zoovetvaru menetlusdokumentides, tuleb pidada tema vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks halduskohtus 1800 eurot.
28.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 6 Zoovetvaru kasuks väljamõistetavate menetluskulude osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kaebajalt Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Menetluskulud
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajalt tuleb välja mõista vastustaja ja kolmandate isikute vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 108 lg 8, § 109 lg-d 1, 11 ja 6).
30.Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Seega jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
31.Veterinaarravimitootjate Liidu menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks ringkonnakohtus 3024 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude tõendamiseks on ringkonnakohtule esitatud 05.05.2023 ja 17.11.2023 arved, mis on esitatud Zoovetvarule. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid tõendatud peab olema asjaolu, et menetlusosalisel on kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hüvitada (HKMS § 109 lg 11, vt nt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Veterinaarravimitootjate Liidu esitatud dokumentidest seda ei nähtu. Seetõttu ei mõista 15(16)
3-22-892 ringkonnakohus Veterinaarravimitootjate Liidu menetluskulusid kaebajalt välja ja need jäävad Veterinaarravimitootjate Liidu enda kanda.
32.Zoovetvaru menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud ringkonnakohtus kokku 4342,80 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude tõendamiseks on esitatud ringkonnakohtule 31.01.2023, 30.04.2023, 31.10.2023, 16.11.2023 ja 20.11.2023 arved koos selgitustega. Viimaste alusel võib järeldada, et kogukulust ca 630 eurot on seotud Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebusega. Seega on kaebaja apellatsioonkaebusega seotud Zoovetvaru menetluskulud 3712,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises ulatuses Zoovetvaru menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud. Põhjendatud menetluskulud kõrgemas kohtuastmes ei saa olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 33). Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu tuleks sellest pikaajalisest kohtupraktikast erand teha. Võrreldes halduskohtu menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud apellatsioonimenetluses samaks. Samuti on sarnane olnud menetlustoimingute maht. Ringkonnakohus peab seega Zoovetvaru vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks ringkonnakohtus 1800 eurot.
33.Kuna ringkonnakohus rahuldas osaliselt Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebuse, tuleb ka sellega seotud menetluskulud kaebajalt välja mõista (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8). Vastuapellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt selle rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Ringkonnakohus rahuldas Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebuse hinnanguliselt 45% ulatuses. Nagu eespool märgitud, on Zoovetvaru kandnud vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid 630 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda kulu ülemääraseks pidada. Seega tuleb mõista kaebajalt Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 284 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.