MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 13.04.2022 otsuse nr 1.1-4/93 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Enno Heringson ja seaduslik esindaja Madis Leivits Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Tauno Pruli Kolmas isik – MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kolmas isik – OÜ Zoovetvaru, volitatud esindaja vandeadvokaat Eero Tonka
Asja läbivaatamine
14.12.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmise dokumendid: „20210331_poordumine_VTL“, „EMTAK“, „Äriregistri väljavõte“ ja „Üldkoosoleku protokoll“.
Tagastada OÜ-le Zoovetvaru 18.11.2022 esitatud lisa 3 ja 4.
Tagastada MTÜ-le Eesti Loomaarstide Ühing 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2.
4.Jätta rahuldamata Põllumajandus- ja Toiduameti, MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ja OÜ Zoovetvaru taotlus tagastada MTÜ-le Eesti Loomaarstide Ühing 08.11.2022 esitatud lisad 3-5.
Jätta MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing kaebus rahuldamata.
6.Mõista MTÜ-lt Eesti Loomaarstide Ühing OÜ Zoovetvaru kasuks välja menetluskulu summas 1400 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud enda enda kanda.
7.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3-22-892
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (vastustaja) kuulutas seoses 01.12.2021 jõustunud uue veterinaarseadusega (VS) 28.12.2021 välja konkursi1, leidmaks teenusepakkujat, kes tagaks Eestis kvaliteetse ja järjepideva Euroopa Liidu (EL) lemmikloomapasside trükkimise, väljastamise ja arvestuse pidamise. Avaldus konkursil osalemiseks tuli esitada hiljemalt 17.01.2022. Vastustaja pikendas konkurssi kuni 24.01.2022.
2.Konkursile laekus kaks pakkumist: 1) MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing (kaebaja) pakkumine2 hinnaga 5,27 eurot + käibemaks passi kohta; 2) ühispakkujate MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ja OÜ Zoovetvaru (kolmandad isikud) pakkumine3 hinnaga 2,4 eurot + käibemaks passi kohta.
3.Vastustaja tunnistas 25.02.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/214 konkursi kehtetuks, kuna konkursi läbiviimise protsessis ilmnes menetlusreeglite eiramisi ja halduslepingu sõlmimine riigihangete seaduses (RHS) sätestatud tingimustel muutus võimatuks. Rikutud oleks nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtteid ja tagatud poleks enam konkursi objektiivsus.
4.Vastustaja kuulutas välja uue konkursi5 EL lemmikloomapasside trükkija, väljastaja ja arvestuse pidaja leidmiseks. Avaldus konkursil osalemiseks tuli esitada hiljemalt 06.04.2022. Konkursil osalemise tingimuste6 kohaselt sõlmitakse konkursi võitjaga halduskoostööleping 2 aastaks (p-d 1.3 ja 1.4). Pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas ning olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). Pakkuja kvalifitseerimistingimuste (p 2.1.2) kohaselt: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 1. Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 2.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 3.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 4.
Kohtu poolt 17.05.2022 juurde võetud dokument „Konkurss“.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 5.
2(20)
3-22-892
6) tal ei ole maksuvõlga, sh ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. Võitjal tuleb pidada elektroonilisel kujul arvestust EL lemmikloomapasside üle ja säilitada andmeid 10 aastat (p 2.2.3). Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, pädevuse/varasemate kogemuste kirjeldust antud valdkonnas ja pakkumuse maksumust (p 3.1). Edukaks tunnistatakse madalama maksumusega pakkumus (p 3.2).
5.Konkursile laekusid samade pakkujate pakkumised, kaebaja pakkumine7 hinnaga 5,27 eurot + käibemaks passi kohta ja kolmandate isikute ühispakkumine8 hinnaga 2,28 eurot + käibemaks passi kohta.
6.Vastustaja tunnistas 13.04.2022 otsusega nr 1.1-4/939 halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg-te 1 ja 5, VS § 33 lg-te 8 ja 9 ning RHS § 3 alusel kaebaja ja kolmandad isikud konkursil kvalifitseerunuks ning kolmandate isikute pakkumise edukaks, sest see oli hindamisel kõige madalama maksumusega.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.04.2022 otsuse osaliseks tühistamiseks. Põhjendused:
7.1.Vastustaja otsus on õigusvastane. Kolmandad isikud ei vasta osalemise ega kvalifitseerimise tingimustele. Järelikult pidanuks kaebaja kui ainus kvalifitseeritud pakkuja osutuma edukaks.
7.2.OÜ Zoovetvaru ei saa olla erialaorganisatsioon, sest on äriühing. Erialaorganisatsiooniks ei ole ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit, mida kinnitab äriregistrist nähtuv EMTAK-kood 9411910 „Muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus“. Seega on tegemist ettevõtjate liiduga, mitte erialaorganisatsiooniga. Vastava koodi juures on selgitatud: „− organisatsioonid, mille liikmete huvikeskmes on mingi üksiku ettevõtlus- või kaubandusala arendamine ja majanduslik heaolu või eripärase geograafilise piirkonna või haldusüksuse majanduse kui terviku areng sõltumata äritegevuse liigist; − nende organisatsioonide liitude (föderatsioonide) tegevus; − kaubandus- ja tööstuskodade jms organisatsioonide tegevus; − info levitamine, huvide esindamine valitsusasutustes, ettevõtjate ning tööandjate organisatsioonide suhtekorraldus ja esindamine läbirääkimistel.“ Samas kui erialaorganisatsiooni EMTAK koodi 9412911 juures on selgitatud: „− organisatsioonid, mille liikmete huvikeskmes on mingi kindel teadusharu, kutse- või tehniline ala, nt loodusuurijate, sotsioloogide, arstide, juristide, raamatupidajate, inseneride jms ühendused − info levitamine, kutsestandardite loomine ja nende järelevalve, huvide esindamine valitsusasutustes, kutseorganisatsioonide suhtekorraldus“. Eestis on kitsamas mõttes vaid üks veterinaarravimite tootja, s.o Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS, kes ei kuulu MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit liikmete hulka. Seega on kaheldav, kas ühing on see, millele tema nimi viitab. Kuna kolmandate isikute juhatuse liikmetel on sama perekonnanimi (Kuklane), siis annab see alust arvamuseks, et tegemist on
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 6. Vastustaja 05.01.2023 esitatud dokument „20220406 pakkumine (EL loomapasside hankekonkurss)“.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 7.
Kohtu poolt 17.05.2022 juurde võetud dokument „EMTAK 94119“.
Kohtu poolt 17.05.2022 juurde võetud dokument „EMTAK 94129“.
3(20)
3-22-892
vaid ühe perekonna ärihuve esindavate juriidiliste isikutega. Seega ei saa MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit olla kuidagi laiapõhjaline ja arvukalt oma ala spetsialiste ühendav erialaorganisatsioon.
7.3.Kuna kumbki kolmas isik ei ole erialaorganisatsioon, siis ei ole täidetud ka kvalifitseerimistingimustest tulenevad nõuded pädevate töötajate osas. Isegi kui MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit oleks erialaorganisatsioon, puuduvad tal 2021. a majandusaasta aruande kohaselt töötajad. Töötajate olemasolu ei nähtu ka äriregistrist. Samuti ei ole teada, kes on selle ühingu liikmeteks. Ühingul on kaks juhatuse liiget – Margus Kuklane ja Rasmus Kuklane, kelle veterinaaralase pädevuse kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Rasmus Kuklane töötab vandeadvokaadina advokaadibüroos. Margus Kuklane on arst anestesioloogia erialal. Inimeste arst ei või osutada veterinaarabi. Riikliku veterinaararstide registri andmetel ei ole Eestis ühtegi Kuklase-nimelist veterinaararsti. Ühing ei ühenda veterinaararste, vaid veterinaarravimitootjaid. Pädevad töötajad peavad olema erialaorganisatsioonil, mitte äriühingul. Meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ning ravimite tootmise ja müügiga seotud isikud hoitud rangelt eraldi. Kui meditsiinitöötaja on seotud ravimite tootja või müüjaga, kuulub tema tegevusluba peatamisele, et vältida huvide konflikti (ravimiseaduse (RavS) § 47). Seega isegi kui OÜ-s Zoovetvaru töötaksid veterinaararstid, oleks neil seaduse alusel keelatud veterinaarteenust osutada. Järelikult ei saa neid käsitleda isikutena, kes saaksid anda erialaorganisatsiooniga võrreldava pädevuse, mis oli konkursitingimustes nõutud.
7.4.Oluline pole, kas kolmandad isikud saaksid iseenesest lemmikloomapasside väljastamise ülesandest aru ja saaksid sellega hakkama, või see, et seadus ei kehtesta nõudeid lemmikloomapassidele. Oluline on, kas kolmandad isikud vastasid konkursitingimustele. Konkursitingimusi ei ole vaidlustatud, seega on need täitmiseks kohustuslikud. Avalikes huvides on, et konkurss viidaks läbi menetlusreegleid järgides.
7.5.Kvalifitseerimistingimuste järgi ei või esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Vastustaja eesmärk oli leida omale usaldusväärne partner, kellel oleks võimekus sõlmitavat halduslepingut täita ja tagada konkursi eesmärkide täitmine. Antud juhul jääb arusaamatuks, mille alusel vastustaja vastava nõude täitmist kontrollis. RHS § 100 lg 1 p 3 järgi on pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimisetingimustele vastavuse kontrollimiseks kohane allikas mh kuni viimase 3 majandusaasta kinnitatud aruanded, mis näitavad nõutud varade ja kohustuste vahelist suhtarvu taset. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ei ole 2021. a majandusaasta aruannet esitanud. 2020. a majandusaasta aruanne esitati hilinemisega, s.o 22.04.2022, ja see on käsitletav pigem põgusa tegevusaruandena. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 2 p 1 järgi hõlmab majandusaasta aruande koostamine raamatupidamise aastaaruande koostamist ja see nõue laieneb ka mittetulundusühingutele (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 1). MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit 2020. a majandusaasta aruanne ei sisalda ühtegi raamatupidamise aastaaruande elementi (RPS § 15 lg-d 1 ja 2). Sama kehtib ka tema 2019. a majandusaasta aruande kohta. Seega ei ole RHS § 100 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumentide alusel kuidagi võimalik kindlaks teha kvalifitseerimistingimuste täitmist. Küsitav on, kas selline pakkuja suudab vastustaja püstitatud eesmärke täita. Ei ole välistatud, et esinevad asjaolud, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Majandusaasta aruanded on esitatud hilinemistega sisuliselt igal aastal. 30.04.2018 ja 16.03.2016 on tehtud ka hoiatusmäärused äriregistrist kustutamise kohta. Seega on tegemist oma kohustusi rikkuva isikuga.
7.6.Maaeluministeerium selgitas kaebaja esindaja järelepärimise peale, et erialaorganisatsiooni tunnuste hulka kuulub liikmeskond mingil konkreetsel erialal. Erialaorganisatsiooni eristab muudest MTÜ-dest või muus vormis juriidilistest isikutest see, et erialaorganisatsioon on 4(20)
3-22-892
asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutse- või erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja kaitsmiseks. Nii on kutseala esindajate erialaorganisatsiooni eesmärgiks üldjuhul tõsta oma liikmete kutsealast kvalifikatsiooni ja kutse-eetikat, korraldada täienduskoolitust, nõustada oma liikmeid, olla kutsehuvide esindajaks ja kaitsjaks, arendada koostööd teiste riikide asjaomaste organisatsioonidega ning propageerida mingil kutsealal töötamist. Maaeluministeerium pidas VS-i tähenduses erialaorganisatsiooniks veterinaararste ühendavat vabatahtlikku organisatsiooni, kelle erialane pädevus tuleb oma liikmeskonnast. Teise eriala esindajaid ühendav erialaorganisatsioon (nt Eesti Kirjanike Liit, Eesti Jõuluvanade Ühendus vms) ei saa asendada veterinaararstide erialaorganisatsiooni pädevust. Seejuures on erialaorganisatsioon ja kutseorganisatsioon sünonüümid. Konkurss viidi läbi VS-i täitmiseks, seetõttu tuleb erialaorganisatsiooni mõistet tõlgendada selle seaduse alusel. Maaeluministeerium kui VS-i väljatöötaja on pädev enda välja töötatud seaduse kohta selgitusi jagama (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Vastustaja on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja peab järgima ministeeriumi antud selgitusi.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Vaidlusalune otsus on õiguspärane. Vastustaja ei täpsustanud erialaorganisatsiooni nõuet, kuid pidas silmas, et pakkuja peab aru saama vastustaja tellimusest ja olema võimeline seda oma erialase ettevalmistuse poolest täitma. Erialaorganisatsioonina tegutseva isiku tingimus on põhjendatud sellega, et pakkujal on loodud võrgustik või süsteem, mis tagab teenuse pakkumise (trükkimine, väljastamine ja aruandlus) sihtgrupile. Erialaorganisatsiooni määratlemisel lähtus vastustaja konkursi läbiviimise eesmärgist. Eesmärgiks oli leida isik, kes suudaks tagada avaliku teenuse pakkumise. VS ega vastustaja konkurss ei näinud ette, et lemmikloomapasside blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning sellekohase arvestuse pidamist korraldav isik peaks olema veterinaararste ühendav organisatsioon. Muul viisil tingimuste tõlgendamine oleks vastuolus seaduses sätestatuga ja ebamõistlikult konkurentsi piirav.
8.2.Tõendamata on kaebaja väide, et ühispakkujatel puuduvad pädevad ja nõutavate oskustega töötajad. Konkursitingimuste p 2.1.1 ja HKTS § 12 lg 2 p 1 mõtteks ja eesmärgiks on tagada, et isikul, kellele volitatakse täitmiseks haldusülesanne, oleks konkreetse haldusülesande täitmiseks olemas vajalik ja sobiv (inim)ressurss. Konkreetsed nõuded sõltuvad haldusülesandest. Vastustaja ei pidanud vajalikuks sätestada konkursitingimustes konkreetseid täiendavaid nõudeid pakkuja juures töötavate isikute arvule ega kogemusele, sest õigusaktidele vastava EL-i lemmikloomapasside blankettide trükkimise korraldamine mõnes trükikojas ja seejärel nende väljastamine veterinaararstile ning väljastamise üle arvestuse pidamine pole tehniliselt keeruline ega ressursimahukas tegevus. Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise ja vajadusel saab MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit tugineda haldusülesande täitmisel OÜ Zoovetvaru vahenditele, sh kasutada selle töötajaid. OÜ Zoovetvaru üks juhatuse liikmetest on hariduselt veterinaar ja tegutsenud kauaaegselt veterinaarvaldkonnas. Lisaks tegutseb OÜ Zoovetvaru juures kokku üle 20 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. MTÜ-l Veterinaarravimitootjate Liit on kaks pikaajaliselt veterinaarvaldkonnas tegutsenud juhatuse liiget, kel on pädevus konkursil osalemaks.
8.3.Tõendamata on kaebaja väited kolmanda isiku maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise kohta. Vastustaja toetus otsust tehes äriregistris avaldatud teabele. Vastustajal puudub alus kahelda kolmanda isiku usaldusväärsuses.
8.4.Kuna lemmikloomapasside nõuded tulenevad õigusaktidest, siis sõltub vastustaja jaoks pakkumise majanduslik soodsus üksnes pakkumise hinnast. Kaebaja pakutud teenuse maksumus oli enam kui 2 korda kõrgem konkursil edukaks tunnistatud pakkujaga võrredes.
5(20)
3-22-892
8.5.Kaebaja ei ole tõendanud tema õiguste rikkumist. Kaebuse eesmärgiks on menetlust pahatahtlikult venitades jätkata kaebajale soodsatel tingimustel lemmikloomapasside väljastamist. See toob loomaomanike jaoks kaasa suuremaid kulusid. Kaebaja erahuvi ei saa olla kõrgema avalikust huvist, milleks on avaliku teenuse kättesaadavus loomapidajatele võimalikult madalate kuludega.
8.6.Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad tuleb tagastada. Maaeluministeeriumi seisukoht ei anna vastust praeguses asjas vaidluse all olevale küsimusele, kas kolmas isik on erialaorganisatsioon konkursi tingimuste tähenduses. Kaebaja on ebaõigesti sidunud vaidlusaluse konkursi VS §-ga 20. Lemmikloomapasside trükkimine ja veterinaararstidele väljastamine ning nende üle arvestuse pidanud ei ole kuidagi seotud veterinaararsti kutsetegevusega. Erialaorganisatsiooni mõistet ei olnud konkursil kitsendatud, sest see ei oleks olnud põhjendatud, oleks olnud konkurentsi moonutav ega oleks aidanuks kaasa konkursi eesmärgi saavutamisele. Vastustajale on seaduse alusel antud pädevus hindamaks, milliseid kriteeriume seada pakkujatele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ainult tema kvalifitseeruks konkursil osalejaks.
9.Kolmas isik MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
9.1.Vastustaja korraldas konkursi lemmikloomapasside trükkimise, väljastamise ja arvestuse pidaja leidmiseks. Tegemist on ainuõiguse andmisega. Seni tegeleb sellega kaebaja, kes nõuab passide eest oluliselt kõrgemat hinda, kui on trükkimise kulu. Kaebus on esitatud pahauskselt ja menetlusõigust kuritarvitades. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis oleks kaebuse rahuldamise aluseks. Kaebaja ainus eesmärk on vähemalt kohtumenetluse aja võrra pikendada enda praegust ainuõigust ja teenida seeläbi hõlptulu. Kaebaja ei täida oma kohustusi passide väljastajana korrektselt, sest ei pea arvestust passide osas. Avaliku teenuse osutamise eesmärgiks ei saa olla ebamõistliku kasumimarginaali saamine. See on vastuolus lemmikloomaomanike huvidega.
9.2.Kaebaja ei ole tõendanud kolmandatel isikutel veterinaarvaldkonnas teadmiste ja kogemuste puudumist. Samuti ei ole kaebaja tõendanud temal selliste teadmiste ja kogemuste olemasolu. Teadmiste ja kogemuste puudumist ei näita EMTAK-kood ega raamatupidamisaruanded. EMTAK on tegevusalade klassifikatsiooni alus, mitte pädevustunnistus. Kolmas isik ühendab enda liikmeid, kes kõik on tegevad veterinaarvaldkonnas. Kolmanda isiku tegevus on suunatud enda liikmete huvide kaitsmisele. Kolmas isik on asutamisest alates 2009. a tegutsenud veterinaaralal. Tal on veterinaaralased teadmised ka enda liikmete kaudu ja enda seaduslike esindajate kaudu, kes on samuti pikaajaliste veterinaariaalaste teadmistega. Veterinaariavaldkonnas on tegev ka OÜ Zoovetvaru, kes on asutatud 1998. a ja tegelenud veterinaarravimite hulgimüügiga. Tegemist on Eesti suurima veterinaarravimite müüja ja maaletoojaga. Osaühingul on veterinaariaalased teadmised enda seaduslike esindajate ja töötajate kaudu, kes on samuti pikaajaliste veterinaariaalaste teadmistega. Kaebaja seevastu ei ole tõendanud, et ta oleks erialaorganisatsioon ja et tema liikmeteks oleksid loomaarstid. Kaebaja ei saa oma liikmete kvalifikatsiooni üle kanda endale. Terminit erialaorganisatsioon seadus ei piiritle. Antud menetluses tuleb lähtuda konkursil kehtestatud reeglitest, mis kaebaja välja toodud piiravaid tingimusi ei sea. Veterinaariaalaste teadmiste ja kogemuste nõue on väga üldine ning sellele vastab iga isik, kellel on veterinaariaalane tegevus ja teadmine. Tegemist võib olla ka äriühinguga, sest organisatsioon ei tähenda eesti keeles kindlasti vaid mittetulundusühingut.
9.3.Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise. Osaühingul on töötajad ja mittetulundusühingul on võimalik neid töötajaid kasutada.
6(20)
3-22-892
9.4.Kumbki kolmas isik ei ole maksejõuetu ja nende krediidivõimekus ületab kaebaja oma tuhandeid kordi. Ka ei ole kummagi kolmanda isiku lõpetamiseks mingit alust ega ohtu. Kriitika aruandluse vormistamise kohta on asjatundmatu. Aruanne esitati ettevõtja äriregistriportaali kasutades. Kasutaja ei saa registripidaja pakutavate lahenduste kujundust muuta. Praegust vaidlust ei puuduta see, kui äriregister on loonud süsteemi, mis on vastuolus RPS-iga.
9.5.Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad tuleb tagastada. Need ei kvalifitseeru tõenditeks. Kaebaja päring Maaeluministeeriumile ja ministeeriumi vastus ei saa olla tõend ega tõendada ühtegi asjaolu. Ministril ei ole õigust anda õiguse tõlgendamise kohta arvamusi ega keeleteaduslikke arvamusi. Kuvatõmmised veebilehtedest ei tõenda pädevuse puudumist. Kaebaja on teinud veterinaararstide registrist otsingu väikese esitähega.
9.6.Konkursil ei seatud veterinaariaalase pädevuse nõuet, samuti ei seatud nõudeid varalise seisundi kohta. Passide väljastamiseks ei ole vaja tunda veterinaariat. Lemmikloomapassid ei ole dokumendid, mille ettevalmistamine ja üle arvestuse pidamine oleks keerulisem kui õpilaspiletite või töötõendite väljastamine. Sisuliselt saab sellega hakkama iga isik. Vastustaja eeldus, et selleks võiks olla erialaorganisatsioon, on sisutu. Kaebaja väited, nagu eeldaks lemmikloomapasside väljastamine olulist rahalist võimekust või veterinaariaalaseid teadmisi, on valed. Konkursi eeskirjad ei sea mingeid nõudeid finantsvõimekusele ega veterinaariateadmistele. Kaebaja on püstitanud kaebuses nõuded, mida konkursil ei esitatud.
10.Kolmas isik OÜ Zoovetvaru palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
10.1.Eesti õigusaktides pole defineeritud erialaorganisatsiooni mõistet. RavS-ist ega VS-ist ei saa tuletada erialaorganisatsiooni mõistet. Asjaomases valdkonnas ei mõisteta seda terminit kaebaja arvamuse kohaselt. Erialaorganisatsioonil on laiem tähendus kui veterinaararstide erialaorganisatsioon. RavS reguleerib kitsapiiriliselt üksnes ravimitega seotud valdkondi. VS reguleerib väga laia valdkonda. Seetõttu pole RavS-i sätted analoogia korras kohaldatavad veterinaarvaldkonnas. Veterinaarias peetakse erialaorganisatsioonideks paljusid erinevaid organisatsioone, nt Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Kennelliit. Kuna VS § 33 lg 8 järgi korraldab EL-i lemmikloomapasside blankettide väljastamist vastustajaga halduslepingu sõlminud isik, siis on meelevaldsed kaebaja väited, justkui saaks selliseks isikuks olla üksnes veterinaararstide erialaorganisatsioon. Seda ei nõudnud ka konkursitingimused.
10.2.EMTAK-i loetelus ei ole sellist sõnaühendit nagu erialaorganisatsioon. EMTAK-koodil puudub õiguslik või õigustloov tähendus ja koodi eesmärk seondub statistikaga. Kood ei anna ega piira tegutsemisõigust ja isikul võib olla mitu EMTAK-koodi. Lisaks kaebajale on olemas Eesti Hobusearstide Selts (EMTAK kood 75001), Eesti Veterinaaranesteesia ja Intensiivravi Selts (EMTAK kood 75001), Eesti Varjupaikade Loomaarstide Selts (EMTAK kood 96091), Eesti Metsloomaühing (EMTAK kood 94996), Eestimaa Loomakaitse Liit (EMTAK kood 94996) jne. Kõigi nende näol on vaieldamatult tegemist erialaorganisatsioonidega VS-i tähenduses.
10.3.Sisustades erialaorganisatsiooni mõistet konkursi eesmärgist lähtudes, kvalifitseeruksid vaid lemmikloomakasvatajaid koondavad ühendused (nt Eesti Kassikasvatajate Liit Felix, Põhja-Eesti Piirkondlik Koertekasvatajate Klubi). Kaebaja ei vasta seega erialaorganisatsiooni tunnustele rohkem kui kolmandad isikud.
10.4.MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on erialaorganisatsioonina osalenud erinevate töörühmade töös, avaldanud aktiivselt õigusloomes eelnõudele seisukohti ja erinevates küsimustes hinnanguid. Kaebaja ei ole tõendanud, et teda saab pidada erialaorganisatsiooniks.
7(20)
3-22-892
10.5.Eesti keele seletav sõnaraamat ei kirjelda erialaorganisatsiooni mõistet. Ilmselt saab selle sõna all mõista organisatsiooniliselt seotud ja ühiste eesmärkide saavutamiseks tegutsevate suhteliselt kindlamini piiritletud ala isikute liitu või rühmitust. Nii võib erialaorganisatsiooniks olla mistahes juriidiline isik, nt sihtasutus, mittetulundusühing, osaühing, seltsing. Erialaorganisatsiooniks pole üksnes mingi kindla EMTAK-koodiga mittetulundusühing. Kui juriidiline isik on muus vormis, kuid selle tegevus on teatud eriala keskne või asutajaid, liikmeid, omanikke või töötajaid seob teatud eriala, on kahtlusteta tegemist erialaorganisatsiooniga, nt veterinaarkliinik, veterinaarravimite müüja. Tähtis on veterinaaralane kompetents, mitte õiguslik vorm – sellele ei ole konkursitingimused mingit tähtsust omistanud. Kui erialaorganisatsioon ei tohiks tulu teenida, siis ei ole kaebaja ise vastav erialaorganisatsiooni tunnustele.
10.6.Kuna konkursitingimustes polnud erialaorganisatsiooni nõuet konkreetsemalt määratletud, tuli vastustajal konkursi läbiviimisel ise kaalutlusõiguse alusel määratleda, milliseid isikuid või isikute ühendusi konkursi raames erialaorganisatsioonina käsitletakse. Vastustaja selgitas kolmandatele isikutele, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on käsitletav erialaorganisatsioonina ja ühispakkumise esitamine on lubatud. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit liikmeteks võivad olla kõik Eestis veterinaarravimite tootmisega tegelevad isikud ja müügilubade hoidjad ning ühingul on arvukalt liikmeid.
10.7.Vastustaja ei näinud konkursitingimustes ette konkreetseid täiendavaid nõudeid pakkuja juures töötavate isikute arvule ega nende kogemusele. See polnud vajalik, sest õigusaktidele vastava lemmikloomapasside blankettide trükkimise korraldamine mõnes trükikojas ja seejärel trükitud blankettide veterinaararstile väljastamine ning nende üle arvestuse pidamine pole tehniliselt keeruline ega ressursimahukas tegevus. Sellega saaks hakkama iga füüsiline isik. MTÜ-l Veterinaarravimitootjate Liit on kaks juhatuse liiget, kes on väga pädevad ja suure kogemuste pagasiga ning tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 20 aasta. Ka ühingu liikmed ja nende töötajad on tegevad veterinaarvaldkonnas. Seega on ühing võimeline osalema lemmikloomapasside konkursil. Kuna esitati ühispakkumine, saab ühing tugineda vajadusel OÜ Zoovetvaru vahenditele, sh kasutada tema töötajaid. OÜ Zoovetvaru juhatuse liige on hariduselt veterinaar ja tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 25 aasta. Lisaks tegutseb OÜ Zoovetvaru juures 23 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Seega ületab kolmandate isikute võimekus, pädevus ja inimressurss kordades kaebaja oma. Kolmandate isikute kvalifitseerimisega kinnitas vastustaja kolmandate isikute usaldusväärsust ja nõuetekohasust haldusülesande täitmiseks vajamineva ressursi küsimuses. Kaebaja ei ole vastupidist isegi põhistanud. Majandusaasta aruandest pole võimalik tuletada, kui mitu töötajad juriidilisel isikul on. Seda pole võimalik tuletada ka äriregistrist.
10.8.Kaebaja pole tõendanud kolmandate isikute maksejõuetust ja tegevuse lõpetamise ohtu. Kolmandad isikud ei ole rahalistes raskustes ega kavatse oma tegevust lõpetada. Samuti pole teada ühtegi asjaolu, mis võiks nende tegevuse lõpetamise põhjustada. Kolmandate isikute krediidivõimekus ületab kaebaja oma ilmselt tuhandeid kordi. Kaebaja kriitika aruandluse vormistamise kohta on asjatundmatu ja vastuolus kehtiva õigusega. Äriregistri süsteem ei aktsepteeri ebaõigesti koostatud majandusaasta aruandeid. Kui äriregister on loonud süsteemi, mis ei vasta seadusele, ei kuulu see küsimus lahendamisele praeguses asjas. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit 2020. a majandusaasta aruanne vastab kõigile asjassepuutuvatele õigusaktidele. 2020. a majandusaasta aruanne ei oma mingit tähtsust, sest sellest ei järeldu kolmanda isiku majandusseis 2021. a ega 2022. a. Kolmandal isikul on piisavalt rahalisi vahendeid, ei tasuda oma esindajale ja kanda muid jooksvaid kulutusi. Kuna esitati ühispakkumine, siis saab mittetulundusühing tugineda ka OÜ Zoovetvaru rahalistele vahenditele. Kuna vastustaja polnud konkursitingimustes täpsemalt määratlenud majanduslikke kriteeriume pakkujate usaldusväärsuse hindamisel, siis tuligi vastustajal kolmandate isikute 8(20)
3-22-892
usaldusväärsuse, sh majandusliku võimekuse, hindamisel lähtuda konkursitingimustest ning kaalutlusõiguse alusel ise määratleda, milliseid pakkujaid ta usaldusväärseks peab. Vastustaja tunnistas kolmandad isiku kvalifitseerunuks ehk usaldusväärseks.
10.9.Vaidlusalune otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Soodustavat haldusakti ei pea põhjendama. Otsus on piisavalt põhjendatud kolmandate isikute edukaks tunnistamise küsimuses, sest antud juhul on piisavaks põhjenduseks asjaolu, et kolmandate isikute pakkumine oli madalaima maksumusega pakkumine. Ka HKTS § 12 annab haldusorganile ulatusliku diskretsiooni pakkujate usaldusväärsuse hindamisel. Kuigi määratlemata õigusmõistete sisustamine on kohtu poolt kontrollitav, piirab kohtulikku kontrolli haldusorgani ulatuslik otsustusruum määratlemata õigusmõiste sisustamisel. Haldusorgani diskretsiooni õiguspärasuse kontroll piirneb reeglina sellega, kas pädev ja konkreetsetest asjaoludest lähtuv haldusorgan on teinud olulise kaalumisvea. Kui kohus sisustab määratlemata õigusmõiste kitsapiiriliselt, võib tekkida oht, et haldusorgani diskretsioon väheneb nullini, mis ei ole haldusmenetluses ega HKTS-i mõtteks ega eesmärgiks.
10.10.Kaebaja motiiv on labane ja seisneb üksnes rahas ning oma monopoolse seisundi säilitamises. Kaebaja on monopoolselt lemmikloomapasse väljastanud juba väga pikka aega (alates 2004. a). Kaebaja väljastab lemmikloomapasse uskumatult ebamõistlikult kõrge hinna ja kasumimarginaaliga. Kaebaja kasumilootus ei ole avaliku teenuse osutamisega seonduva tegevuse puhul kohane ja õigustab vastustaja poolt teenuse tellimist mõistliku hinnaga muult isikult. Lemmikloomapasside väljastamine on muutunud kaebaja jaoks äärmiselt tulusaks majandustegevuseks ja peamiseks tuluallikaks. Seega pole kaebaja motiiviks avalikule huvile vastavate kvaliteetsete passiblankettide väljastamine, vaid oma ainuõiguse ja tuluallika säilitamine. Avalikes huvides on kvaliteetse ja õigusaktidele vastavate ning tarbijatele võimalikult soodsate EL-i lemmikloomapasside blankettide väljastamine ja selle üle kohase arvestuse pidamine. Kindlasti pole avalikes huvides ebamõistlikult kallid ja ebakvaliteetsed passiblanketid, pidevad tarnehäired ja õigusaktides nõutud arvestuse pidamise kohustuse täitmata jätmine. Kaebaja erahuvid ei kaalu üles avalikku huvi.
10.11.Kaebaja küsimus Maaeluministeeriumile ja ministeeriumi vastus ei käsitle küsimust, kas kolmandad isikud on erialaorganisatsioonid. Seega on tegemist asjakohatute tõenditega, mis tuleb tagastada. Kaebaja on oma arutluses jätnud teadlikult välja viited ravimite või veterinaarravimite tootjaid ühendavatele organisatsioonidele. Juhul, kui kaebaja oleks ka nende kohta küsinud, võinuks Maaeluministeerium ka nende kohta jaatavalt vastata. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, mida vastustaja konkursil erialaorganisatsiooni tingimuse all silmas pidas, tulnuks esitada küsimus vastustajale, mitte Maaeluministeeriumile. Ministeerium ei saa vastustaja eest vastata küsimusele, mida vastustaja konkursi tingimusega mõtles või silmas pidas. Tulenevalt vastustaja tegevusalast ja konkursi eesmärgist, tuleb konkursi tingimuste tähenduses erialaorganisatsiooniks lugeda igat liiki veterinaariavaldkonnas tegutseva eriala esindajaid ühendavat vabatahtlikku organisatsiooni. Kaebaja ei saa oma suva järgi anda konkursi tingimustes kasutatud mõistele oma subjektiivset ja tema huvidest lähtuvat erapooletut, piiratud ja kitsendavat tõlgendust.
10.12.Kaebajale tuleb tagastada ka 08.11.2022 esitatud lisad 3-5, mis on asjassepuutumatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidluse eseme piiritlemine ja tõendite tagastamine
11.Asjaoludest nähtuvalt kuulutas vastustaja 2022. a kevadel VS § 33 lg 9 alusel välja konkursi, et leida VS § 33 lg-s 8 nimetatud isik, kellega sõlmida haldusleping
9(20)
3-22-892
lemmikloomapassi blankettide trükkimise ja veterinaararstile väljastamise ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamise korraldamiseks. Konkursil esitasid oma pakkumise nii kaebaja kui ka kolmandad isikud. Viimased esitasid ühispakkumise. Vastustaja kvalifitseeris 13.04.2022 otsusega ehk luges konkursitingimustele vastavaks kõik pakkujad ja luges edukaks ühispakkumise, sest see oli madalaima hinnaga. Kaebaja vaidlustas vastustaja 13.04.2022 otsuse, sest tema arvates ei vastanud kolmandad isikud konkursitingimustele.
12.Eeltoodust tulenevalt on praeguse vaidluse esemeks vastustaja 13.04.2022 otsuse õiguspärasus kolmandate isikute kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise osas. Kui kolmandad isikud ei vastanud konkursitingimustele, tulnuks nad jätta kvalifitseerimata ja nende pakkumist ei oleks saanud tunnistada edukaks sõltumata nende pakutud hinnast. Hind omab tähtsust alles juhul, kui pakkujad vastavad konkursitingimustele. Seega tuleb eelnevalt tuvastada kolmandate isikute vastavus konkursitingimustele ja alles seejärel asuda võrdlema pakutud hindu. Kaebaja pakutud kõrgem hind ei anna alust teha kolmandatele isikutele kvalifitseerimistingimustele vastamise osas järeleandmisi.
13.Kolmandad isikud ei ole vaidlustanud vastustaja 13.04.2022 otsust kaebaja kvalifitseerimise osas. Seega ei ole vaidluse esemeks see, kas kaebaja ise vastab konkursitingimustele. Kuna vastustaja on kaebaja kvalifitseerinud ja selles osas otsus kehtib, siis tuleb lähtuda sellest, et kaebaja vastab konkursitingimustele. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kõik menetlusosaliste väited, mis puudutavad kaebaja vastavust konkursitingimustele, mh kaebaja vastamine erialaorganisatsiooni tunnustele, kaebaja majanduslik olukord, kaebaja töötajate arv ja nende pädevus.
14.Kohus tagastab OÜ-le Zoovetvaru asjakohatute tõenditena 18.11.2022 esitatud lisad 3 ja 4, milleks on kaebaja 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded. Kolmas isik soovis nendega tõendada, et kolmandate isikute majanduslik olukord on kaebaja omast parem. Kohus selgitas menetlusosalistele juba 21.05.2022 määruses, mis on vaidluse esemeks ja millised tõendid on asjas asjakohased. Sellele vaatamata esitas kolmas isik uuesti kohtule asjakohatud tõendid. Kohus selgitab, et eduka pakkuja valimisel ei olnud oluline, kes pakkujatest vastab paremini kvalifitseerimistingimustele, vaid et kõik pakkujad peavad vastama kvalifitseerimistingimustele, vastasel juhul ei saa tema esitatud pakkumisega konkursil arvestada.
15.Samuti ei ole praeguses asjas vaidlustatud vastustaja poolt 2021. a lõpus välja kuulutatud konkursi õiguspärasust. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, mis põhjusel vastustaja selle konkursi tühistas ja uue konkursi välja kuulutas. Kohus jätab kõik vastavad väited tähelepanuta.
16.Kohus jääb 21.05.2022 määruses võetud seisukoha juurde, et kaebajal on asjas kaebeõigus. Kui kolmandad isikud ei vastanud konkursitingimustele ja nad tulnuks menetlusest kõrvaldada, siis jääb kaebaja ainsaks kvalifitseeritud pakkujaks, kellega vastustajal tuleb sõlmida konkursil haldusleping. Seega kaitseb kaebaja oma õigust sõlmida konkursi tulemusel vastustajaga leping ja asuda seda täitma ning selle täitmise kaudu tulu teenima. Kaebust ei ole esitatud eesmärgiga säilitada kaebajal praegu olemas olevat õigust lemmikloomapassi blankette väljastada. Sellise eesmärgi saavutamiseks tulnuks vaidlustada vastustaja poolt konkursi korraldamine. Kaebaja ei ole seda teinud, vaid on osalenud ka ise konkursil. Seetõttu ei ole asjakohased menetlusosaliste viited kaebaja poolt praegu osutatavale teenusele, selle kvaliteedile ega hinnale. Kolmandad isikud ei ole kaebaja praegust teenuse osutamise õigust ega selle alust vaidlustanud, mistõttu ei ole tegemist vaidluse esemesse kuuluvate asjaoludega. Kohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et kaebaja soov teenida lemmikloomapassi blankettide väljastamise kaudu tulu ei ole kuidagi taunimist väärt ja kolmanda isiku väide, justkui oleks tegemist labase eesmärgiga, on selgelt
10(20)
3-22-892
pahatahtlik. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ka kolmandatel isikutel on sama eesmärk. Ka nemad ei soovi osutada hangitud teenust heategevuslikul eesmärgil tasuta. Kolmandate isikute tuluteenimise soov ei ole kuidagi õilsam kaebaja samast soovist. Seepärast jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta kõik menetlusosaliste viited kaebaja tuluteenimise soovile.
17.Menetlusosalised ei ole vaidlustanud vastustaja korraldatud konkursi tingimusi. Seepärast ei kuulu praeguses asjas lahendamisele küsimused, kas vastustaja seatud konkursitingimused olid õiguspärased ja kas nad piirasid põhjendamatult konkurentsi. Konkursitingimusi tuleb käsitleda eeldushaldusaktina, mis määravad õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, st selle, kes saab konkursi osaleda ja seda võita (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2). Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on vaatamata võimalikule õigusvastasusele täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS §-d 60 ja 61). Seetõttu ei saa asja lahendamisel konkursitingimustest kõrvale kalduda.
18.Vastustaja ja kolmandad isikud taotlesid kaebaja 08.11.2022 esitatud tõendite tagastamist.
18.1.Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 1 on kaebaja esindaja 23.05.2022 taotlus Ravimiametile ja Maaeluministeeriumile erialaorganisatsiooni mõiste selgitamiseks. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 2 on Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastus kaebaja esindaja järelepärimisele. Kaebaja leidis, et kuna konkurss korraldati VS-i alusel, siis on Maaeluministeerium pädev seda seadust ja selles kasutatud õigusmõisteid selgitama. Samuti on vastustaja näol tegemist Maaeluministeeriumi allasutusega. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohaga, et Maaeluministeeriumi antud tõlgendusel ei ole praeguses asjas tähtsust. Vastustaja korraldas konkursi VS § 33 lg-te 8 ja 9 alusel. Viidatud normid ei näe ette, et konkursil võivad osaleda ja lemmikloomapasside blankette väljastada vaid erialaorganisatsioonid. Viidatud normid ei näe üldse ette mingeid tingimusi, millele konkursil osaleja või teenusepakkuja peab vastama. Vastustaja kujundas selle konkursitingimuse omal äranägemisel. Seetõttu ei oma tähtsust, kuidas erialaorganisatsiooni mõistet VS-i või RavS-i tähenduses mõistetakse või kuidas nende seaduste väljatöötajad või rakendajad seda mõistet sisustavad. Kuna vastustaja poolt ette nähtud konkursitingimus erialaorganisatsiooni osas ei tugine VS-ile ega muudele valdkonna õigusaktidele, vaid on autonoomne, siis tuleb konkursitingimust tõlgendada nii, nagu keskmine mõistlik isik seda mõistma pidi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 ls 2), sest tegemist oli avalikkusele suunatud tahteavaldusega. Maaeluministeeriumi antud tõlgendus on üks võimalikest, kuid kindlasti mitte siduv vastustajale ega kohtule. Vastustaja ei pea lähtuma ministeeriumi antud tõlgendusest, sest tal ei olnud kohustust konkursitingimusi ministeeriumiga kooskõlastada. Seetõttu tagastab kohus kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2.
18.2.Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 3 on väljavõte OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid veebilehelt, millelt nähtub, et Rasmus Kuklane töötab selles advokaadibüroos vandeadvokaadina. Kohus ei pea esitatud tõendit sobimatuks või asjakohatuks ega tagasta seda. Kuna kaebaja väidab, et kolmandatel isikutel puudub konkursil nõutud pädevus, siis on asjakohane ka dokument, mis näitab, millises valdkonnas ja tegevusalal MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit juhatuse liige tegutseb. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et tõend sisaldab valeinformatsiooni ja tegelikult MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit juhatuse liige Rasmus Kuklane advokaadina ei tööta.
18.3.Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 4 on väljavõte Terviseameti tervishoiutöötajate registrist, mis näitab, et Margus Kuklane on arst anestesioloogia erialal.
11(20)
3-22-892
Kohus ei pea samadel põhjendustel asjakohatuks ega sobimatuks ka seda tõendit ning jätab selle tagastamata. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et esitatud tõend sisaldab valeteavet ja tegelikult MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit juhatuse liige Margus Kuklane arstina ei tööta.
18.4.Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 5 on väljavõte vastustaja veterinaararstide registrisse tehtud päringust. Sellest nähtub, et ühtegi Kuklase-nimelist veterinaararsti registrisse kantud ei ole. Kohus ei pea esitatud tõendit asjakohatuks või sobimatuks ega tagasta seda. Seda, kas erialaorganisatsioonina saab käsitleda vaidlusalusel konkursil vaid veterinaararstide kutseühingut, analüüsib kohus asja sisulise lahendamise käigus. Kuna kaebaja ise peab seda võimalikuks, siis on ka selle kohta esitatud tõendid asjakohased. Nimetatud register12 ei ole päringu tegemisel suurtähetundlik, seetõttu on kolmandate isikute pahameel väikese algustähega tehtud nimepäringu osas põhjendamatu. Ka suure algustähega tehtud päring ei anna registrist tulemust. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et kaebaja esitatud tõend sisaldab valeväidet ja et tegelikult on registris olemas mõni Kuklase nime kandev veterinaararst. Vastustaja 13.04.2022 otsuse õiguspärasus
19.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
20.Kaebaja ei ole teinud etteheiteid vastustaja pädevusele. VS § 33 lg-test 8 ja 9 nähtub, et konkursi korraldamise ja halduslepingu sõlmimise pädevus on vastustajal.
21.Etteheiteid ei saa teha ka haldusakti vormile. Haldusakt on antud kirjalikus vormis, sellest on näha haldusakti andnud organ, selles on vaidlustamisviide, viidatud on kohaldatud õigusnormidele ja see on allkirjastatud.
22.HMS § 56 lg 1 ls 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlusalust haldusakti ei ole põhjendatud. Ainus põhjendus, mis haldusaktist nähtub, on see, et edukaks tunnistati ühispakkumine põhjusel, et see oli kõige madalama maksumusega. Haldusaktist ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, miks leiti pakkujad olevat konkursitingimustele vastavad. HMS § 56 lg 4 järgi ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Praegusel juhul ei olnud tegemist üksnes soodustava haldusaktiga. Haldusakt oli soodne üksnes kolmandate isikute, mitte kaebaja jaoks.
23.Vastustaja viitas vaidlusaluses otsuses HKTS § 13 lg-le 1. Selle sätte järgi juhindutakse isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. Lemmikloomapasside väljastamise teenus ei mahu ühegi HKTS § 13 lg-s 11 sätestatud erandi alla, mil riigihangete korda ei tule järgida. Samas näeb VS § 33 lg 9 ette konkursi korraldamise. Arvestades, et VS on eriseadus ja hilisem, siis tuleb järeldada, et seadusandja on soovinud teha lemmikloomapasside väljastamise teenuse pakkuja leidmise osas erandi ja riigihangete kord ei kohaldu. Seega ei tulnud vastustajal RHS-ist lähtuda ja viide HKTS §-le 13 ei ole asjakohane.
24.Riigihankeasjades on võimaldatud hankijal jätta haldusakt põhjendamata osas, milles kontrollitakse pakkujate vastavust esitatud nõuetele ja pakkujad vastavad esitatud nõuetele. Sellisel juhul on aga pakkujad esitanud hankijale koos pakkumusega või eraldi hankija järelepärimise peale dokumendid, mis pakkuja vastavust kinnitavad, või on hankija neid andmeid ise avalikest allikatest kontrollinud. Kolmandate isikute ühispakkumine on napi sisuga ega võimalda kontrollida kõikidele konkursitingimustele vastamist. Vastustaja ei ole ka vaidlusaluses haldusaktis selgitanud, milliste andmetel pinnalt on ta järeldanud, et kolmandad isikud vastavad konkursitingimustele. Seetõttu kontrollib kohus ise, kas kolmandate isikute vastavust saab järeldada avalike andmete alusel. Kui need seda ei võimalda, on vastustaja otsus kontrollimatu ja tuleb tühistada.
25.HKTS § 12 lg 1 sätestab, et kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik volitatakse täitma haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku usaldusväärsust. Sama paragrahvi lg 2 järgi kinnitavad isiku usaldusväärsust mh järgmised asjaolud: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; 3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid; 6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.
26.Samad HKTS § 12 lg-s 2 nimetatud tingimused on vastustaja sätestanud ka konkursitingimuste p-s 2.1.2. Lisaks on vastustaja välja toonud, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas ning olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). Viimased tingimused on vastustaja sätestanud omal initsiatiivil. VS, ükski muu valdkondlik siseriiklik ega EL-i õigusakt ei reguleeri selliseid tingimusi lemmikloomapasside blankettide väljastaja osas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus nr 576/201313 ning Euroopa Komisjoni 28.06.2013 rakendusmäärus nr 577/201314 reguleerivad lemmikloomapasside vormi ja sisu, kuid mitte seda, millistele tingimustele vastav isik on õigustatud sellisete passide trükkimist korraldama.
27.Nagu kohus eespool selgitas, ei ole keegi vastustaja kehtestatud konkursitingimusi vaidlustanud, seega on tegemist kehtiva eelhaldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik, mh ka vastustajale endale. Kohtul ei ole võimalik praeguses asjas hinnata, kas vastustaja seatud tingimused on põhjendatud ja õiguspärased. Kohus saab kontrollida, kas kolmandad isikud vastasid vastustaja poolt kehtestatud konkursitingimustele.
28.HKMS § 2 lg 3 ls 1 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Seega on kohus asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Kaebaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003.
Euroopa Komisjoni 28.06.2013 rakendusmäärus nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta.
13(20)
3-22-892
tugines oma kaebuses sellele, et kolmandad isikud ei vasta erialaorganisatsiooni tingimusele, teadmiste ja kogemuste ning pädevate töötajate tingimustele, samuti maksejõuetust/tegevuse lõpetamist puudutavale tingimusele. Muudele konkursitingimustele mittevastamist ei ole kaebaja väitnud ega põhjendanud, seetõttu ei kontrolli kohus kolmandate isikute vastavust muudele tingimustele.
29.Eesti õigusaktid ei defineeri erialaorganisatsiooni mõistet, kuid seda on käsitletud mõningates õigusaktides. − VS käsitleb erialaorganisatsioone üksnes §-s 20 ja sellise ühinguna, kes korraldab veterinaararstidele erialaseid infopäevi, õppepäevi, kursuseid, seminare või konverentse, seega veterinaararstide kutseühinguna. − Erialaorganisatsiooni terminit kasutatakse ka RavS-is ning seda arstide kutseühingu tähenduses (§ 21 lg 7 p 1, § 997 lg 3 p 2), apteekrite kutseühingu tähenduses, kes korraldab farmaatsiaalaseid täienduskursuseid, seminare, konverentse või muid sarnaseid õppepäev (§ 45 p 42), meditsiiniharidusega isikute kutseühingu tähenduses, kes korraldab arstiteaduslikke või farmaatsiaalaseid üritusi (§ 86 lg-d 2 ja 5), ja veterinaararstide kutseühingu tähenduses (§ 9910 lg 3 p 2). − Maaeluministri 23.11.2021 määruse nr 66 „Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning sobivustesti tulemustest teatamise kord“ § 3 lg-s 5 käsitletakse erialaorganisatsiooni kui veterinaararstide kutseühingut, kes osaleb veterinaararsti sobivustesti eksamikomisjonis. − Sotsiaalministri 18.02.2005 määruses nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused“ käsitletakse erialaorganisatsiooni arstide kutseühinguna (§ 1 p 4, § 6 lg 4). − Tervise- ja tööministri 20.05.2016 määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ § 9 lg 6 p-des 2 ja 3 käsitletakse erialaorganisatsiooni arstide kutseühinguna. − Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ § 6 lg-s 81 käsitletakse erialaorganisatsiooni arstide kutseühinguga, kel on õigus taotleda Eestis kehtivat müügiluba mitteomavate ravimite sissevedu ja kasutamist.
30.Nagu kohus eespool välja tõi, siis ei näe VS ette, et lemmikloomapasside blankettide väljastaja peab olema erialaorganisatsioon. Tegemist on vastustaja enda kehtestatud tingimusega. Seega ei ole põhjust selle mõiste defineerimisel lähtuda VS-is kasutatud tähendusest. Lähtuda tuleb selle termini tavatähendusest, st kuidas keskmine mõistlik inimene sellest mõistest aru sai. Eesti keele seletav sõnaraamat „erialaorganisatsiooni“ mõistet ei selgita, kuid selle sõnaraamatu järgi tähendab „eriala“15 teaduse, tehnika, kunsti vms kitsamat, suhteliselt kindlamini piiritletud ala, spetsiaalala, spetsialiteeti ning „organisatsioon“16 tähendab ühiste eesmärkide saavutamiseks tegutsevate isikute koondist, ühingut, seltsi. Seega saab erialaorganisatsiooni all silmas pidada ühel konkreetsel alal või valdkonnas tegutsevate isikute ühendust. Tegemist võib olla kutseühinguga (nt MTÜ Eesti Arstide Liit, MTÜ Eesti Juristide Liit jms). Samuti saab erialaorganisatsiooni mõiste alla liigitada teised ühingud, mis liidavad konkreetses valdkonnas tegutsevaid isikuid (nt MTÜ Eesti Kennelliit, MTÜ Eesti Loomakaitse Selts jms). Kohtu hinnangul vastab ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit erialaorganisatsiooni
tunnustele. See liidab oma nimest ja põhikirjast nähtuvalt konkreetses valdkonnas tegutsevaid tootjaid. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada erialaorganisatsiooni all silmas üksnes kutseühingut. Konkursitingimused sellist kitsast lähenemist kuidagi ei toeta.
31.Kohus ei nõustu aga kolmandate isikute seisukohaga, et erialaorganisatsiooniks tuleb pidada ka äriühinguid. Äriühingu eesmärgiks ei ole liita ühe eriala inimesi, vaid sinna võivad kuuluda ja sageli kuuluvadki erinevate erialade inimesed (juristid, raamatupidajad, personalijuhid, müügijuhid jms). Neid ei ühenda mitte ühine eriala, vaid ühine majanduslik eesmärk. Seetõttu ei vasta OÜ Zoovetvaru erialaorganisatsiooni mõistele.
32.Kuna kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis ei pea mõlemad ühispakkujad konkursitingimustele vastama, vaid piisab, kui nad kahepeale kokku täidavad tingimused. Vastasel korral puudunuks vajadus ühispakkumist esitada. Seega ei ole oluline, et OÜ-d Zoovetvaru ei saa pidada erialaorganisatsiooniks.
33.Vastustaja ei näe konkursitingimustes ette, millisel erialal tegutseva organisatsiooniga peab olema tegemist. Vastustaja toob välja vaid selle, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas. Seega ei pidanud pakkuja iseenesest olema veterinaariavaldkonnas tegutsev erialaorganisatsioon, kuid arvestades temalt nõutavaid teadmisi ja kogemust, siis on tõenäoliseks pakkujaks veterinaarvaldkonnas tegutsev erialaorganisatsioon.
34.„Veterinaaria“17 tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt loomaarstiteadust, veterinaarmeditsiini. Kuna vastustaja ei täpsustanud konkursitingimustes, millist konkreetset veterinaariavaldkonna haru või allvaldkonda ta silmas peab, siis olid järelikult aktsepteeritavad ka kõik allvaldkonnad. Veterinaarravimeid ja nende tootmist saab pidada üheks veterinaariavaldkonda kuuluvaks allvaldkonnaks, sest loomade ravimine eeldab neile sobivate ravimite kasutamist.
35.Seetõttu on ekslik kaebaja seisukoht, et aktsepteeritavaks oleks olnud vaid veterinaararste ühendav ühing. Kaebaja seisukohta ei põhjenda ka konkursi eesmärk. Lemmikloomapasside trükkimise ja nende väljajagamise korraldamine ning nende üle arvestuse pidamine ei eelda veterinaararsti teadmisi ega kogemusi, vaid valdkonnas kehtivate õigusaktide tundmist, sest lemmikloomapassidele esitatavad nõuded on reguleeritud EL-i määrustes nr 576/2013 ja 577/2013. Arvatavasti pidas vastustaja konkursitingimuste kehtestamisel silmas seda, et veterinaariavaldkonnas tegutsevad erialaorganisatsioonid on tulenevalt oma erialast valdkonnaga tihedamalt seotud, tunnevad selles kehtivaid õigusnorme ning suudavad valdkonnas tehtavate nõuete ja muudatustega kursis olla. Tingimust, et konkursil võib osaleda üksnes veterinaararstide kutseühing, ei ole kehtestatud.
36.MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit põhikirja18 p 1 järgi on liit veterinaarravimite tootjaid ja Eesti Vabariigis veterinaarravimite müügiloa hoidjaid vabatahtlikkuse alusel ühendav ühendus. Liidu põhieesmärkideks on esindada ja kaitsta liidu liikmete huvisid, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning avalikkuse ees, ettepanekute tegemine veterinaarravimipoliitika suunamiseks ning seisukohtade avaldamine vastavasisuliste õigusaktide ja nende eelnõude kohta, veterinaarravimitega seonduva teadustöö toetamine ning liidu liikmete teadmiste täiendamine ja liidu liikmete nõustamine. Äriregistrist ega avalikest veebiandmetest ei nähtu kolmanda isiku liikmete nimekirja, kuid äriregistris on olemas 2009. a-st pärinev üldkoosoleku protokoll19, mille järgi oli ühingul 9 veterinaarvaldkonnas
Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=veterinaaria&F=M. Kaebaja 12.05.2022 esitatud lisa 1.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Üldkoosoleku protokoll“.
15(20)
3-22-892
tegutsevat liiget. Kohus peab eeltoodut arvestades usutavaks, et tegemist on veterinaariavaldkonna erialaorganisatsiooniga. Puudub igasugune alus arvata, et kolmas isik ei ole tegelikult see, keda väidab end olevat. Konkursitingimused ei näinud ette, et erialaorganisatsiooni tegevus peab olema laiapõhjaline ja liikmete arv suur. Seetõttu on sellekohased etteheited asjakohatud.
37.Kohus ei pea praeguses asjas EMTAK-koodist lähtumist vajalikuks. Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)20 on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on aluseks tegevusala määramisel, mis on omakorda oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika tootmisel. Samuti võimaldab tegevusaladesse liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna sees. Eeltoodust nähtub, et EMTAK-koodi kasutatakse statistilisel eesmärgil. Tegemist ei ole õigustloovat tähendust omava koodiga, mis keelaks muus valdkonnas tegutsemise.
38.Kuid ka äriregistrist nähtuv MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit EMTAK-kood ei võimalda teha järeldust, et kolmas isik ei kvalifitseeru erialaorganisatsiooniks. Lisaks kaebaja näidatud EMTAK-koodile 94119 (muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus)21 on äriregistris kolmanda isiku registrikaardil ka EMTAK-kood 94129 (muude kutseorganisatsioonide tegevus)22. Seega ei vii kaebaja EMTAK-koodidel põhinevad põhjendused tema soovitud järelduseni.
39.Konkursitingimuste kohaselt pidi pakkuja näol olema tegemist tegutseva erialaorganisatsiooniga. Kolmandate isikute ühispakkumises on kirjas, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit omab väga pikaajalist kogemust veterinaariavaldkonnas, sh selles valdkonnas erinevate ürituste korraldamisel (mh reklaammaterjali, trükiste koostamisel), riigiasutustega suhtlemisel, õigusloomes osalemisel jne. Vaidlusalusest otsusest ja ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, mille järgi vastustaja kontrollis või järeldas, et kolmanda isiku näol on tegemist tegutseva erialaorganisatsiooniga. Äriregistrist nähtus 13.04.2022 otsuse tegemise ajal 2019. a majandusaasta aruanne, mis esitati äriregistrile 28.12.202023. 2020. a majandusaasta aruanne esitati alles 14.04.2022, s.o pärast vaidlusaluse otsuse tegemist. Tegutsemine 2019. a-l ei saa kinnitada, et ühing on tegutsev ka 2022. a-l. Siiani puudub äriregistris ühingu 2021. a majandusaasta aruanne. Samuti puudub teadmine, kas ja millega tegeles ühing 2022. a-l.
40.OÜ Zoovetvaru esitatud e-kirjad MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit tegutsemist ei tõenda. OÜ Zoovetvaru soovis 18.05.2022 esitatud lisaga 4 tõendada, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on esitanud 24.11.2021 Sotsiaalministeeriumile e-kirja teel seisukoha RavS-i muutmise eelnõu kohta. Tegelikult esitatud dokument mingit seisukohta ei sisalda. Tegemist on vaid e-kirja koopiaga. Sellise e-kirja ja seisukoha esitamist ei kinnita ka päring Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrisse. OÜ Zoovetvaru soovis 18.05.2022 esitatud lisaga 3 tõendada, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on esitanud Maaeluministeeriumile seisukoha veterinaarravimite tegevuskava osas. Kuigi Maaeluministeeriumi 16.04.2021 e-kirjast nähtub, et küsiti MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit seisukohta, on 09.03.2021 seisukoha esitanud MTÜ Eesti Veterinaarravimite Hulgimüüjate Liit, mitte kolmas isik.
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „EMTAK“. Avaldatud veebilehel https://www.rik.ee/et/eariregister/emtak-tegevusalad.
Vt kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 9.
OÜ Zoovetvaru 18.05.2022 esitatud lisa 2.
Vt kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 12.
16(20)
3-22-892
Seega ei ole kolmandad isikud tõendanud oma väidet, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on osalenud veterinaariavaldkonnas õigusaktide ja tegevuskavade väljatöötamisel. Samuti ei ole tõendatud, et kolmas isik oleks üldse aktiivne ja tegutsev olnud.
41.Kohus tegi ise MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit nimega päringu erinevate asutuste dokumendiregistritesse. Päringu tulemusel selgus, et kolmas isik esitas 31.03.2021 Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, vastustajale ja Ravimiametile pöördumise24 seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite jätkuva ja suuremahulise väärkasutamisega veterinaarias. Kohtu hinnangul võib sellest dokumendist järeldada kolmanda isiku aktiivsust ja tegutsemist veterinaariavaldkonnas vähemalt 2021. a kevadel. Arvestades, et konkurss toimus 2022. a kevadel, jääb sinna vahele aastapikkune periood. Samas ei saa eeldada, et mittetulundusühing peaks tegutsema aktiivselt igapäevaselt. Arvestades, et ühingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid kaitsta oma liikmete huve ja tegeleda sisuliselt lobitööga, siis võib arvata, et sellise tegevuse aktiivsus on periooditi erinev. Äriregistrist ega veebis olevatest avalikest andmetest ei järeldu, et ühing oleks oma tegevuse lõpetanud. Seega võib ühispakkumises toodud teabe, kohtu kogutud info ja menetlusosaliste selgituste koosmõjus järeldada, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on tegutsev erialaorganisatsioon.
42.Konkursitingimuste kohaselt peab pakkujal olema nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks. Lisaks oli tingimuseks, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas. Siinkohal tuleb tähele panna, et pädevad töötajad pidid olema pakkujal, mitte tingimata erialaorganisatsioonil. Arvestades, et konkursitingimused ei välistanud ühispakkumise esitamist ja kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis saab pädevate töötajate, teadmiste ja kogemuste nõude täita ka teine ühispakkujatest, s.o OÜ Zoovetvaru. OÜ Zoovetvaru 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruannete25 kohaselt on OÜ Zoovetvaru peamisteks tegevusaladeks veterinaarravimite turustamine, sh tootmine, registreerimine ja hulgimüük ning söödalisandite hulgimüük. Kohus leidis eespool, et veterinaarravimeid puudutav valdkond on veterinaaria allvaldkond, seega saab pidada OÜ-d Zoovetvaru veterinaariavaldkonnas tegutsevaks. Arvestades tema tegevusvaldkonda, peab äriühingul (õigemini selle töötajatel ja juhatuse liikmetel, kelle kaudu äriühing tegutseb) olema valdkonnas vajalikud teadmised. Majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli äriühingul mõlemal aastal 16 töötajat. OÜ Zoovetvaru selgitas kohtumenetluses, et tema juhatuse liige on hariduselt veterinaar ja tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 25 aasta. Lisaks tegutseb OÜ Zoovetvaru juures 23 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Vastustaja väitis kohtumenetluses, et OÜ Zoovetvaru juures tegutseb kokku üle 20 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Lisaks nähtub kolmandate isikute ühispakkumisest, et OÜ Zoovetvaru omab pikaajalist kogemust lemmikloomapasside väljastamisel, olles esimeste Eestis käibeolevate passide väljastaja. Seega saab järeldada, et OÜ-l Zoovetvaru on olemas konkursitingimustes nõutud teadmised ja kogemused ning pädevad töötajad.
43.Välistada ei saa ka seda, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit vastab eeltoodud tingimusele. 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruanded26 ei kinnita, et ühingul oleks töötajaid. Töötajate olemasolu ei ole näha ka äriregistrist ega avalikest veebiandmetest. Samas on ühingul kaks juhatuse liiget, kes töötajate puudumisel töötajate ülesandeid täidavad. Kaebaja esitatud
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „20210331_poordumine_VTL“. Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistris https://adr.rik.ee/som/dokument/8857280, Maaeluministeeriumi dokumendiregistris https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=31464622&tid=&desktop=10016&u=&r_url=%2F%3Fp age%3Dpub_view_dynobj%26pid%3D31635321%26tid%3D11179690%26u%3D20230104145511 ja Ravimiameti dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ra/dokument/9231643.
OÜ Zoovetvaru 18.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisad 11 ja 14.
17(20)
3-22-892
tõendite27 kohaselt on Rasmus Kuklane vandeadvokaat ja Margus Kuklane arst anestesioloogia erialal. Kohtu hinnangul ei saa väita, nagu välistaks veterinaariavaldkonnast erinev haridus ja amet juhatuse liikmete veterinaariavaldkonna alaseid teadmisi ja kogemusi. Nagu kohus eelpool välja tõi, ei eeldanud konkursitingimused veterinaararsti teadmisi ja kogemusi. Ühingut, kes tegutseb veterinaarravimitootjate katuseorganisatsioonina, tegutseb nende huvide ja ühiste eesmärkide nimel, avaldab veterinaariavaldkonnas riigiasutustele arvamusi, võib pidada veterinaariavaldkonnas teadmisi ja kogemusi omavaks. Õigusalaste teadmiste omamine ja advokaadina tegutsemine võimaldab Rasmus Kuklasel vajadusel kergema vaevaga valdkonna õigusaktidega ja vastava kohtupraktikaga tutvuda, samuti õigusolustiku muutumist jälgida. Meditsiinivaldkonnas haridust ja kogemusi omav Margus Kuklane suudab kergemini veterinaariavaldkonnas orienteeruda, organismi toimimisest, haigustest ja ravimitest paremini aru saada. Oluline pole, et tal ei ole lubatav tegutseda veterinaararstina või ravimite tootmise korral ka inimeste arstina. Huvide konflikt ei võta olemasolevaid teadmisi ega kogemusi. Eeltoodut arvestades loeb kohus ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit käsitletud konkursitingimusele vastavaks.
44.Viimaks nägid konkursitingimused ette, et pakkuja puhul ei tohi esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Vaidluse all ei ole OÜ Zoovetvaru maksevõimelisus. Tema tegevus on olnud majandusaasta aruannete järgi kasumlik ja puudub alus arvata, et tema tegevus võiks kuuluda lõpetamisele. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit majandusliku seisu kohta andmed puuduvad. Tema majandusaasta aruanded ei anna mingisugust teavet tema sissetulekute ega olemasolevate rahaliste vahendite kohta. Kohus ei nõustu kolmandate isikute seisukohaga, et ka siinkohal piisas tuginemisest OÜ Zoovetvaru majanduslikule seisule. Lisaks OÜ-le Zoovetvaru peab ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit olema halduslepingu täitmise ajal piisavalt maksejõuline, et tegevust mitte lõpetada. Kui MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit tegevus kuulub lõpetamisele, ei vasta OÜ Zoovetvaru üksinda konkursitingimustele, sest ta ei ole erialaorganisatsioon. Ei ole põhjust kulutada avalikke piiratud ressursse selle peale, et korraldada konkurss ja sõlmida leping ühinguga, kes lõpetab varsti oma tegevuse, mistõttu tuleks leping lõpetada, uus konkurss korraldada ja uus lepingupartner otsida. Samuti ei nõustu kohus seisukohaga, nagu olnuks tingimustele vastamine vajalik vaid konkursi läbimise, mitte lepingu täitmise ajal. Konkursitingimustes esitati nõuded lepingu täitjale, seega tuleb tingimusi täita ka lepingu täitmise ajal, vastasel korral võimaldab see kuritarvitusi ja konkursitingimuste moonutamist – erialaorganisatsioon kaasatakse vaid konkursi läbimise ajaks, edaspidi täidab lepingut äriühing. See võimaldab tingimustele mittevastaval äriühingul konkursi edukalt läbida ja sõlmida halduslepingu, mida konkursitingimuste järgi ei oleks võinud temaga sõlmida. Sellisel juhul muutuvad konkursitingimused sisutuks ja konkursi läbiviimine mõttetuks. Kohtu arvates ei saa õigust tõlgendada selliselt, et haldustegevus muutuks mõttetuks ja äriühingul oleks võimalik kehtivatest nõuetest kõrvale hiilida. Samuti ei nõustu kohus kolmanda isiku poolt kohtuistungil väljendatuga, et haldusmenetlus kestab kuni lepingu sõlmimiseni ja leping ise on tsiviilõiguslik. VS § 33 lg 8 sätestab selgesõnaliselt, et sõlmitakse haldusleping. HKTS § 3 lg 4 võimaldab sõlmida ka tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist. Praegusel juhul näeb seadus ette halduslepingu sõlmimise kohustuse. Tsiviilõiguslikele lepingutele HKTS-i ei kohaldata (HKMS § 1 lg 3). Vastustaja on lähtunud konkursi korraldamisel mh HKTS-ist. Üksnes see, et halduslepingule kohaldatakse teatud juhtudel ka tsiviilõiguslikke sätteid (nt HMS § 102 lg 1), ei muuda lepingut ennast tsiviilõiguslikuks ega suhet lepingupoolte vahel tsiviilõiguslikuks.
45.Kuigi kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit majandusliku olukorra kohta, puudub põhjus arvata, nagu võiks teda ohustada püsiv
Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 3 ja 4.
18(20)
3-22-892
maksejõuetus. Kaebaja esitatud äriregistri väljavõttelt28 nähtub, et ühingul puudub 19.04.2022 seisuga maksuvõlg. Kui ühing on suutnud oma maksukohustusi täita, siis puudub põhjus arvata, et ta võiks olla püsivalt maksejõuetu. Kolmanda isiku maksejõuetust kinnitavaid andmeid ei leia ka veebist. Kaebaja viide RHS § 100 lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane esiteks põhjusel, et vastustajal ei olnud kohustust vaidlusaluse konkursi läbiviimisel riigihanget läbi viia, ja teiseks põhjusel, et viidatud säte annab hankijale õiguse nõuda pakkujalt majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks 3 viimase aasta majandusaasta aruannete esitamist, praeguses asjas vastustaja sellist nõuet konkursitingimustes ei esitanud.
46.Kaebaja viitas ühingu poolt majandusaasta aruannete esitamisega viivitamisele. MTÜS § 36 lg 5 järgi tuleb majandusaasta aruanne esitada 6 kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Äriregistri andmetel on MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit majandusaastaks kalendriaasta, seega on ühing kohustatud esitama majandusaasta aruanded hiljemalt iga aasta
30.juuniks. Äriregistrist29 nähtub, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit hilineb järjepidevalt majandusaasta aruannete esitamisega. Ainus õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanne on 2017. a kohta. Kaebaja esitatud tõendist30 nähtuvalt on ühingule tehtud kahel korral majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu hoiatus äriregistrist kustutamise kohta. 16.03.2016 tehtud hoiatuse alusel kõrvaldas kolmas isik puuduse samal päeval ja 03.04.2018 tehtud hoiatuse alusel kõrvaldas kolmas isik puuduse 05.05.2018. Sellest järeldub, et kolmas isik reageerib hoiatustele suhteliselt kiiresti ja väldib tema tegevuse sundlõpetamist. Seda, kas kolmanda isiku koostatud majandusaasta aruanded sisaldavad piisavalt seaduses ette nähtud teavet, ei ole vastustaja pädev kontrollima ja üksnes selle pinnalt ei saa tegevuse lõpetamise ohtu järeldada. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kuigi MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ei ole näidanud üles kohusetundlikku suhtumist riigi kehtestatud kohustusesse esitada majandusaasta aruanded tähtaegselt, ei saa sellest praegusel juhul järeldada tegevuse lõpetamise ohtu. Majandusaasta aruande esitamisega hilinemine või selle esitamata jätmine ei too automaatselt kaasa sundlõpetamist. Eelnevalt tehakse ühingule hoiatus. Kolmas isik on hoiatustele piisavalt kiiresti reageerinud. Seega pole põhjust arvata, et ta edaspidi seda ei tee ja see toob kaasa tema tegevuse sundlõpetamise.
47.Seega tuleb mõlemad kolmandad isikud lugeda maksejõuetust/tegevuse lõpetamise ohtu käsitlevale konkursitingimusele vastavaks.
48.Järelikult vastasid kolmandad isikud ühispakkujatena konkursitingimustele ja nende kvalifitseerimine oli õiguspärane. Kuna kolmandad isikud pakkusid madalamat hinda kui kaebaja, siis oli nende pakkumise edukaks tunnistamine samuti õiguspärane, sest konkursitingimuste järgi tunnistatakse edukaks madalaima hinnaga pakkumine.
49.Neil põhjustel leiab kohus, et kuigi vaidlusalune otsus on põhjendamata, on see sisuliselt õiguspärane ja üksnes põhjendamispuuduste tõttu ei ole põhjust otsust praeguses asjas tühistada, sest kohus on saanud kontrollida otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja vastustajal tuleks otsuse tühistamisel võtta vastu uus samasisuline otsus. Seega ei ole otsuse tühistamine menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas (HMS § 58). Otsus ja menetluskulude jaotus
50.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 9. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Äriregistri väljavõte“.
Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 15.
19(20)
3-22-892
51.Kohus rahuldas 17.05.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatas vastustaja 13.04.2022 otsuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning keelas vastustajal sõlmida kolmandate isikutega lepingut EL-i lemmikloomapasside konkursil. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
52.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
52.1.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
52.2.Kolmandate isikute menetluskulud jäävad samuti kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
52.3.OÜ Zoovetvaru taotleb esindajakulude väljamõistmist kokku summas 2280 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitati Osaühing Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 31.05.2022 arve nr 220511 summas 1044 eurot, 30.11.2022 arve nr 221107 summas 972 eurot, 13.12.2022 arve nr 221203 summas 432 eurot ja 19.12.2022 arve nr 221204 summas 288 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Arvetelt nähtuv kulu seondub praeguse haldusasjaga. Kohus ei pea kogu kulu põhjendatuks ja vähendab väljamõistetavat kulu (HKMS § 109 lg 6). Kolmanda isiku esitatud avaldused sisaldasid palju asjakohatuid väiteid ja kolmas isik esitas korduvalt mitmeid asjakohatuid tõendeid, mis tuli talle tagastada. Kohus leiab, et advokaadist esindaja peab suutma vaidluse sisust asjakohaselt aru saada, kaebuse piire mõista ja sellest tulenevalt oma seisukohtade esitamisel vaidluse piiresse jääda. Asjakohatute põhjenduste vormistamiseks ja asjakohatute tõendite esitamiseks kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks ning seda kulu ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Kohus loeb põhjendatud kuluks 1400 eurot, mille mõistab kaebajalt OÜ Zoovetvaru kasuks välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega Jätta Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 5 muutmata. 2. Rahuldada Osaühingu Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 6 Osaühingu Zoovetvaru kasuks väljamõistetavate menetluskulude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. 3. Mõista Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja teise kohtuastme menetluskulud 2084 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.