X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2023 otsuse 15.3-3.1/471-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määruse resolutsiooni p-de 3 ja 8 peale haldusasjas nr 3-23-692.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 8 haldusasjas nr 3-23-692 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
1.X on sündinud xxx Eestis ja on määratlemata kodakondsusega isik, kellel oli tähtajaline elamisluba kehtivusega 08.01.2018–08.01.2023.
2.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 28.12.2022 taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks.
3.PPA jättis 03.03.2023 otsusega 15.3-3.1/471-1 taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. VMS § 43 lg 3 kohaselt on Eestis kinnipidamisasutuses
3-23-692 viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 5) ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud alust. Taotlejal on olemas seadusest tulenev viibimise alus Eestis kuni vangistuse lõpuni ja tal puudub vajadus tähtajalise elamisloa järele. Taotlejal on võimalus esitada uus tähtajalise elamisloa taotlus pärast vanglast vabanemist.
4.X esitas 13.03.2023 nimetatud otsuse peale võõrkeelse vaide, mille PPA jättis 16.03.2023 kirjaga käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva kirja teatavakstegemisest arvates. X sai PPA 16.03.2023 kirja kätte 22.03.2023.
5.X esitas 29.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 03.03.2023 otsuse 15.3-3.1/471-1 tühistamiseks. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivust vabastamiseks ja kohtulahendite vene keelde tõlkimiseks ning riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses.
6.PPA tagastas 11.04.2023 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel, kuna X polnud määratud tähtajaks vaides esinenud puudusi kõrvaldanud.
7.X esitas 18.04.2023 kaebuse täienduse PPA kohustamiseks pikendada tähtajalist elamisluba, PPA 11.04.2023 vastuse tühistamiseks ja PPA tekitatud mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamiseks. Kaebaja esitas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse vastustaja kohustamiseks võimaldada kaebajale tähtajaline elamisluba. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, mille kohtuotsusega kõrvaldamine oleks raskendatud või võimatu. Elamisloa puudumise tõttu ei ole võimalik kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse ja ennetähtaegne vabanemine. Vanglast vabanemisel ei saa kaebaja sotsiaaltoetusi.
8.Tallinna Halduskohus võttis 05.06.2023 määrusega asja juurde kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 30.11.2022‒29.03.2023 kohta (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 8). Kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud ning riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja suudab ise oma õigusi kaitsta. Kaebaja on suutnud kaebuses ja selle täienduses faktilisi asjaolusid arusaadavalt kirjeldada ning kohtute infosüsteemist nähtub ka kaebaja varasem kohtumenetluse kogemus. Samuti ei ole seni esitatud asjaolude pinnalt põhjust pidada vaidlust õiguslikult sedavõrd keerukaks, et kaebaja ei ole kohtu suuniste ja selgituste toel võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja ei pea kaebuses viitama õigusnormidele või aktidele ega asjakohasele kohtupraktikale, vaid välja tuleb tuua üksnes asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Menetluslikku ebavõrdsust vastustajaga aitab korvata ning kaebuses ja selle täienduses esinevaid puudujääke tasakaalustab halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte, selgitamis- ja tõlgendamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist võimaldama kaebajale tähtajaline elamisluba. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et elamisloa puudumine ei võimalda tal vanglast ennetähtaegselt vabaneda, saada avavanglasse ning saada pärast vabanemist toetuseid. Praegusel juhul puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus. Tallinna Vangla on selgitanud, et kaebajal avaneb võimalus tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotlemiseks elektroonilise valve kohaldamisega alles 29.02.2024 ja võimalus tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotlemiseks 29.05.2025. Võimalus kaebaja avavanglasse 2(5)
3-23-692 paigutamise kaalumiseks avaneb siis, kui on läbitud individuaalses täitmiskavas märgitud riske maandavad tegevused. Tallinna Vangla on kinnitanud, et menetlusi kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks ja avavanglasse ümberpaigutamiseks ei ole algatatud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise tingimuseks ei ole elamisloa olemasolu. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta siis, kui ta vastavaid toetuseid taotleb.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 14.06.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 8. Kaebaja on küll varem osalenud kohtuvaidlustes, kuid vajab praeguses asjas siiski professionaalset esindajat, kuna tal on väga raske kujundada oma menetluslikku olukorda. Kaebusel on eduvõimalus ja seetõttu on riigi õigusabi andmine põhjendatud. Vastustaja tegevus on õigusvastane inimväärikuse alandamise ja muude tingimuste, nt eraelu puutumatuse rikkumise tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒ 54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kontrollida halduskohtu 10.03.2023 määruse resolutsiooni p-de 3 ja 8 õiguspärasust. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2023 määruse resolutsiooni p-de 3 ja 8 tühistamiseks ei ole alust.
12.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse.
13.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise esmaseks aluseks taotleja majanduslik seisund. Kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud ning riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1) ja kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige haldusasja keerukusest ja isiku senisest käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2018 määrus nr 3-2-17-08, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kaebaja on kaebuses, selle täienduses ja määruskaebuses faktilisi asjaolusid piisava arusaadavusega kirjeldanud ja kohtute infosüsteemist nähtub kaebaja arvestatav varasem kohtumenetluse kogemus. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi oskab kõige paremini selgitada 3(5)
3-23-692 kaebaja ise. Selline selgitamine ei nõua süvendatud õigusteadmisi. Menetluslikku ebavõrdsust võrreldes vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Isik ei pea halduskohtumenetluses oskama ise seostada oma nõudeid õigusaktidega, vaid tegevuse õiguslik kvalifitseerimine on kohtu ülesanne (nt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). Ringkonnakohus ei kahtle, et halduskohtu selgitusi järgides on kaebaja võimeline end ise halduskohtumenetluse esindama ja vajadusel täiendavaid menetlusdokumente esitama. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma professionaalse esindajata kaitseta.
16.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on kaebaja õiguste kindlustamine või kahjulike mõjutuste tõrjumine. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt loob juba kohtumenetluse ajal kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 1).
17.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub hetkel esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla on 02.05.2023 vastuses kohtunõudele selgitanud, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel avaneb kaebajal võimalus tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotlemiseks elektroonilise valve kohaldamisega 29.02.2024 ja võimalus tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotlemiseks 29.05.2025. Samuti on vangla selgitanud, et võimalus kaebaja avavanglasse paigutamise kaalumiseks avaneb pärast individuaalses täitmiskavas märgitud riske maandavate tegevuste läbimist. Kaebajal on läbitud psühholoogilised vestlused kuriteo põhjusriskide maandamiseks, kuid läbimata on vestlused kuritegelike eesmärkide seadmise kahjulikkusest endale, lähedastele ja ühiskonnale ning riskiva elustiili kahjulikkusest. Kui individuaalses täitmiskavas märgitud sekkumistegevused on läbitud positiivse tulemusega, kontrollitakse üle teised avavanglasse paigutamisel tähtsust omavad asjaolud. Vangla kinnitusel ei ole menetlusi kaebaja ennetähtaegseks vabastamiseks ja avavanglasse ümberpaigutamiseks algatatud. Seega on kaebaja kõige varasemat vabanemisvõimalust arvestades esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik. Kui kaebajal tekib reaalne võimalus taotleda avavanglasse paigutamist ja kohtumenetlus praeguses asjas ei ole selleks ajaks veel lõppenud, on kaebajal õigus esitada asjas uus esialgse õiguskaitse taotlus. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole seatud sõltuvusse elamisloa olemasolust.
18.Siseministeeriumi 04.05.2023 vastuses kohtunõudele on selgitatud, et kaebaja elukoha aadressi kehtivus lõpeb seoses kaebaja rahvastikuregistri subjekti staatuse lõppemisega, mis on seotud elamisloa tähtaja lõppemisega või PPA poolt elamisloa menetluses tehtud otsusega. Elukohaandmed on mitteaktuaalsete andmete hulka kandmise aluse õigusvastasuse, kehtetuse, tühisuse või vea korral rahvastikuregistris taastatavad (rahvastikuregistri seaduse § 26 lg 3). Kaebaja ei väida, et pärast tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist oleks talle keeldutud mõne sotsiaaltoetuse määramisest või maksmisest. Seoses toetustega on kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta siis, kui ta vastavaid taotlusi taotleb.
19.Eelneva põhjal on esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik. Kaebajal ei saa ilmneda käimasoleva kohtumenetluse praeguses staadiumis negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine 4(5)
3-23-692 põhiasjas tehtava kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu puudub vajadus hinnata kaebuse perspektiive ja kaaluda vastanduvaid huve.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.