Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-476

3-21-476 Yapetus OÜ arvete eest on kaebaja tasunud tasaarveldusega. Satelles Saturni OÜ tellis kaebajalt teenuse esindada enda Eesti kliente Euroopa Liidu territooriumil, analüüsimaks äriprotsesse filiaalide avamise eesmärgil. Albiorix OÜ tellis omakorda selle teenuse Yapetus OÜ-lt. Satelles Saturni OÜ soovib seejuures klientide eest komisjonitasu saada Albiorix OÜ-lt. Albiorix OÜ omakorda soovib peaüürnikuna raamatupidamisbüroo pindade üürimise ning tarkvara eest vahendustasu Satelles Saturni OÜ-lt. Yapetus OÜ soovib auditijärelduse osutamise teenuse eest vahendustasu Albiorix OÜ-lt. Albiorix OÜ soovib ettevõtte litsentsi (mille Albiorix OÜ sai Rahapesu Andmebüroolt ja mille kohaselt on õigus antud teenust osutada) kasutamise eest vahendustasu Yapetus OÜ-lt. Albiorix OÜ soovib ka peaüürnikuna auditi pindade ja tarkvara üürimise eest vahendustasu Yapetus OÜ-lt. Nii on ka arved esitatud. Kõik Albiorix OÜ ja Yapetus OÜ 2019. a raamatupidamise kogusummad osutatud teenuse eest on samad ja langevad kokku. Maksuhaldur on sellist skeemi varem aktsepteerinud Satelles Saturni OÜ maksukohustuse kontrollimisel. Seega on maksuhalduri järeldused kahe samas skeemis asuva äriühingu osas erinevad. Maksuhaldur on jätnud kaebaja ostu- ja müügitehingud sisuliselt analüüsimata. MKS § 555 lg-st 3 tulenevalt oleks maksuhaldur pidanud tehingute analüüsimiseks kaasama eksperdi, mida ei ole tehtud. Tehingud Florgas Ehitus OÜ-ga Florgas Ehitus OÜ-ga esialgu kokkulepitud tehingud on edasi lükatud tulevikku ja Florgas Ehitus OÜ poolt tasutud summad on ettemaks, mille Florgas Ehitus OÜ on deponeerinud kaebaja juures. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 21 p-le 6 ei maksustata käibemaksuga finantsteenusena osutatud tagatis- ja garantiitehinguid. Ebaõige on maksuotsuse väide, et raha ei ole kunagi jõudnud kaebajani. MTA oleks pidanud kaebajale esitama korralduse tõendada raha olemasolu. Seda ei ole tehtud. MTA on jätnud arvestamata maksumenetluse käigus esitatud dokumendi „BUCS Albiorix OÜ“, milles on kajastatud kaebaja finantsaruandluse ja -arvestuse printsiibid. Kaebajale ei ole selge, miks maksuaudiitor ei ole kontrolliaktis ja maksuotsuses kajastanud maksuhalduri esitatud informatsiooni ja ei arvesta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-ga 8, mis annab AH-Sle õiguse osutada finantsteenuseid ja deponeerida kliendi raha ning esindada Florgas Ehitus OÜ huvisid Saksamaa territooriumil. Maksuhaldur ei ole arvestanud ka AH-S pädevuse kohta esitatud dokumente. Covid-19 leviku tõttu on Florgas Ehitus OÜ otsustanud siseneda teisele turule ning tehing tühistati ja deponeeritud summa tagastati 15.12.2020 Florgas Ehitus OÜ omanikule. Esialgu vormistati raha tagastamine käsitsi, kuid täieliku kinnituse ja tõendi saamiseks allkirjastasid mõlemad pooled (Florgas Ehitus OÜ ja Albiorix OÜ) sama hiljem digitaalselt. Väljamaksed füüsilistele isikutele Väljamaksed ei olnud töötasu, vaid muu tulu, mis ei kuulu maksustamisele sotsiaalmaksuga ning millelt ei tule tasuda töötuskindlustus- ja kogumispensioni makseid. Tegemist on riskitasuga, mis makstakse töötajatele seoses saladuslepinguga. Tegemist on passiivtuluga, kuna töötaja ei tööta selle tasu eest. Kaebaja töötajad puutuvad kokku suure hulga konfidentsiaalse infoga ning on kohustatud saladust hoidma. Osaliselt on tegu ka täienduskoolituste eest makstava stipendiumiga. Maksuotsuses nimetatud töötajate selgitustele 3(12)

3-21-476 ei saa tugineda, kuna need on ebaõiged ja osad töötajad on kaebaja vastu pahatahtlikud, kuna nendega on käimas vaidlused. Samas tõendavad mitmed töötajad täiendkoolituse saamist.

MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tehingud Yapetus OÜ-ga Kaebusest ei selgu, millist teenust pidi Yapetus OÜ kaebajale müüma ja millise teenuse eest tegi kaebaja Yapetus OÜ-le ettemakseid. Kaebaja pearaamatu andmetest nähtub, et kaebaja on Yapetus OÜ-le maksnud 01.04.2019 5000 eurot, 31.05.2019 17 500 eurot, 31.07.2019 10 000 eurot ja 31.08.2019 11 000 eurot. Pearaamatu kontolt 1510 nähtub sisendkäibemaksu arvestamine 01.04.2019 1000 eurot, 31.05.2019 3500 eurot, 31.07.2019 2000 eurot ja 31.08.2019 2200 eurot. Pearaamatu konto 2870 järgi on kaebaja Yapetus OÜ-le makstud summasid kajastanud muude pikaajaliste võlgadena. Kaebusele on lisatud Yapetus OÜ 2019. a mai-, juuni- ja juulikuu KMD-d, milles maikuus on näidatud kaebajale müügi ettemaksu summas 17 500 eurot, juunikuus ettemaksu summas 11 000 eurot ja juulikuus ettemaksu summas 10 000 eurot. Maksukohustuslaste registri väljavõttest nähtub, et Yapetus OÜ 2019. a mai-, juuni- ja augustikuu KMD-d on parandatud kujul esitanud 26.02.2021 AH-S. Järelikult on kaebaja esindaja korrigeerinud Yapetus OÜ KMD-de andmeid pärast maksuotsuse väljastamist 08.02.2021. Yapetus OÜ KMD-de parandamine ei muuda maksuotsuse järeldusi. Yapetus OÜ-le tehtud ettemaksete alusel sisendkäibemaksu arvestamiseks ei anna kaebajale õigust ei vormiline puudus (Yapetus OÜ proforma/ettemaksu arvete mitteesitamine) ega ka tehingute tegeliku toimumise tõendamatus. Kaebaja esindaja on isik, kes korraldas nii kaebaja kui ka Yapetus OÜ maksudeklaratsioonide esitamist. Seega on kaebaja kajastanud oma KMD-del sisendkäibemaksu Yapetus OÜ tehingutelt olukorras, kus ta on olnud teadlik sellest, et Yapetus OÜ oma KMD-del tehingutelt käibemaksu ei deklareeri ega tasu. Yapetus OÜ KMD-del on kajastatud kaebajaga toimunud tehinguid alles pärast maksuotsuse saamist, kuid deklaratsiooniparandustest hoolimata ei ole võimalik kindlaks teha tehingute tegelikku toimumist, nende sisu ja arvandmeid. KMS § 37 nõuetele ei vasta arve, mis kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti. Sisendkäibemaksu võib arvestada muud nimetust kandva dokumendi või dokumentide kogumi alusel, kuid need dokumendid peavad vastama KMS § 37 lg 7 nõuetele, st kaup või teenus peab olema selgelt identifitseeritav. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid dokumente esitanud. Käibemaksuarvestuses puuduvad Yapetus OÜ arved (või muud dokumendid, kust nähtuksid KMS § 37 lg-s 7 loetletud andmed), millel näidatud käibemaksu saaks kaebaja sisendkäibemaksuna arvestada. Yapetus OÜ-ga sõlmitud leping nr 11/04/2019 ning usaldusleping nr 30042019 sisendkäibemaksu mahaarvamiseks vajalikke andmeid ei sisalda. Arvete puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha ega kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ega tehingute arvnäitajaid. Jättes tehingud olulises osas dokumenteerimata, võttis kaebaja ise teadliku riski, et vaidluse tekkides ei ole tal oma väiteid võimalik tõendada (Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13). Tehingud Florgas Ehitus OÜ-ga Vastavalt 07.03.2019 lepingu p-le 1.1 teostab kaebaja Florgas Ehitus OÜ-le siseauditi teenuseid ja esitab arved tehtud töö osa kohta. Lepingus on loetletud konkreetsed siseauditi teenused tundides, mida kaebaja osutab. Välja on toodud ka tööde osade maksumused eraldi koos käibemaksuga. Koos käibemaksuga on teenuste kogumaksumus 46 116 eurot. Kaebaja orderi kviitungitel on kajastatud konkreetne töö osa, auditi liik, teostatud tunnid, summa ilma 4(12)

3-21-476 käibemaksuta, käibemaks ning tasutud sularahasumma kokku. Orderite kviitungid on esitatud 07.03.2019–28.06.2019 ilma käibemaksuta summas 38 050 eurot, käibemaks summas 7610 eurot, kokku 45 660 eurot. Seega on Florgas Ehitus OÜ-l tasumata kogu lepingu maksumusest vaid 456 eurot. Valdav osa kokkulepitud teenusest oli osutatud. Seega oli KMS § 11 lg 1 p 2 järgi käive tekkinud ning kaebaja oli kohustatud tekkinud käivet oma 2019. a märtsi – juuni KMD-del deklareerima. Kaebaja oli kohustatud Florgas Ehitus OÜ-lt saadud sularaha oma raamatupidamises kajastama. Ent kaebaja pearaamatus Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha näidatud ei olnud ja seda vaatamata asjaolule, et kaebaja on raha saamist kinnitanud. Teenuse osaline lõpetamata jäämine ei õigusta ühelgi juhul saadud sularaha ettevõtte vara hulgas kajastamata jätmist. Selleks ei anna põhjust ka teenuse peatamisest teatamine 2020. a maikuus, sest sularahatehinguid pidanuks kaebaja raamatupidamine kajastama juba kontrolliperioodil raha laekumise ajal. Saadud raha deponeerimise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Pooled ei ole lepinguga ka kokku leppinud, et teenuse eest tuleb tasuda vaid juhul, kui teenus on tervikuna osutatud. Kaebaja väitel tühistati tehing 15.12.2020 ja ta tagastas Florgas Ehitus OÜ-le samal päeval raha. Ent kaebaja esitas maksumenetluses 06.01.2021 kontrolliaktile eriarvamuse, milles ta tehingu tühistamisest ja raha tagastamisest ei teata. Kuna kaebaja raha kassas olemasolu kohta tõendeid maksumenetluses ei esitanud, on Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha tulumaksuga maksustamine õiguspärane. Vastustaja ei pea usutavaks, et teenuse puhul, millest valdav osa on osutatud, nõustub teenuse osutaja peaaegu kaks aastat hiljem saadud raha tagastama, jättes endale üksnes ca 7% laekunud summast. Üle 90% raha tagastamise kohta ei ole kaebaja veenvaid tõendeid esitanud ega selgitusi andnud. Lepingu p 1.6 ei näe ette raha tagastamist teenuse tervikuna osutamata jätmise korral, vaid ainult p 1.5 nõuete rikkumise korral. Kaebaja väidab ebaõigesti, et KMS § 16 lg 21 p 6 järgi ei kuulunud tehing käibemaksuga maksustamisele. Kaebaja ei osutanud Florgas Ehitus OÜ-le finantsteenuseid (tagatis- ja garantiitehinguid), vaid osutas siseauditi teenust, mis ei kuulu finantstehingute hulka. Kaebuses ega ka teistes menetlusdokumentides ei selgita kaebaja seda, miks ta sellisel juhul väljastas Florgas Ehitus OÜ-le käibemaksuga order-kviitungid osutatud teenuste kohta. Kaebaja puhul ei kuulu kohaldamisele ka TuMS § 172 lg 12, mis pealegi ei vabasta tulumaksukohustusest, vaid annab õiguse tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks. Florgas Ehitus OÜ poolt teenuse eest tasutud summat ei saa lugeda finantsvaraks TuMS § 17 1 lg 2 mõistes. Ka Florgas Ehitus OÜ KMD-d vormistas ja esitas kaebaja esindaja. Seejuures kajastas Florgas Ehitus OÜ oma märts – juuli 2019 KMD-del tehinguid kaebajaga sisendkäibemaksu hulgas, kuid kaebaja oma KMD-del Florgas Ehitus OÜ-le osutatud teenuseid ega nendelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ei kajastanud. Ometi on kaebaja Florgas Ehitus OÜ-le väljastanud orderkviitungid osutatud teenuste sisu ja arvandmetega, samuti teenuste osutamisest tuleneva käibemaksuga. Kaebaja esindaja ei selgita, millistest asjaoludest lähtudes korraldas ta Florgas Ehitus OÜ KMD-de esitamise viisil, kus ostja kajastas kaebajalt saadud teenuseid sisendkäibemaksu hulgas, samas kui kaebaja müüjana osutatud teenuste käibemaksu käibedeklaratsioonidel ei kajastanud ning käibemaksu ei maksnud. KMS § 38 lg 1 näeb ette, et maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule 5(12)

3-21-476 müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega isegi juhul, kui kaebaja oleks osutanud Florgas Ehitus OÜ-le tegelikkuses finantsteenuseid, peaks ta order-kviitungitele märgitud käibemaksusumma ikkagi tasuma. Väljamaksed füüsilistele isikutele Kaebaja selgitab ebaõigesti, et töötajatele makstavad muud tasud (koolitamis- ja konfidentsiaalsusvajadusest tulenevate riskidega seotud hüvitised) ei tulene ei TLS-st ega ka töötajatega sõlmitud töölepingutest, vaid vajavad eraldi konfidentsiaalsuskokkulepet. Saladuse hoidmise kohustus on fikseeritud AMga, TI-Kga, VVga ja AH-Sga sõlmitud töölepingutes ning OIga sõlmitud käsunduslepingutes. Vaid Satelles Saturni OÜ töötaja AMga on sõlmitud eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe. Konfidentsiaalsusnõudega ei saa olla seotud AH-Sle koodiga 55 deklareeritud väljamaksed, sest ta oli 2019. a septembris kaebaja juhatuse liige ja osanik, mis välistab riski, et ta ei seisaks äriühingu huvide kaitsmise eest. Konfidentsiaalse informatsiooniga seotud makse tehakse seoses töösuhetega. Koodiga 55 deklareeritud väljamaksete tegemise vajadust ei põhjenda ka kaebaja väide, et riskid ei ole seotud kaebaja endaga, vaid kolmandate isikutega (kaebaja klientidega). Kaebaja jätab tähelepanuta, et kaebaja klientide saladuse hoidmise vajadus tuleneb asjaolust, et just koodiga 55 deklareeritud väljamakseid saavate isikute tööülesanded on sellised, mis eeldavad kaebaja klientide andmete töötlemist. VV selgitas, et tegeles ka teiste töötajate koolitamisega. Seega ei ole tegemist passiivtuluga. Ajal, mil töötaja läbib tööks vajalikku koolitust, on tööandja kohustus maksta talle töötasu ja arvestada sellelt kõik tööjõumaksud. Töölepingu seaduse (TLS) § 34 näeb ette ka koolituskulude hüvitamise kokkuleppe võimaluse. Tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamise koolituse, samuti kandma koolituskulud TLS § 28 lg 2 p 5 järgi. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide töötajatele (või ka käsunduslepingu alusel käsundisaajatele) stipendiumi maksmise kohta. Sellised väljamaksed kuuluvad töötajate palgatulu hulka ning maksustatakse tööjõumaksudega. Maksumenetluse käigus võttis maksuhaldur seletused neilt töötajatelt, kellele tehtud väljamakseid oli kaebaja TSD-del koodiga 55 deklareerinud. Kaebaja väidetavalt negatiivse iseloomuga suhted seletusi andnud isikutega ei ole saanud mõjutada kaebajale maksu määramist. Maksuotsuse järeldusi ei muuda ebaõigeks 13.03.2020 töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/168/20. Töövaidluskomisjon jõudis nimetatud otsuses järeldusele, et kaebaja ja AM vaheline leping on sõlmitud maksude optimeerimise eesmärgil ning tegemist oli näiliku tehinguga.

3-21-476 Yapetus OÜ poolt teenuste osutamiseks kaebaja klientidele ning samas kaebaja vastuteenused Yapetus OÜ-le, kuid viidatud lepingutest ega kaebaja selgitustest ei tulene siiski, millised olid need konkreetsed teenused, mida Yapetus OÜ kaebajale (või kaebaja või Satelles Saturni OÜ klientidele) osutas. Seega ei kinnita pelgalt lepingute olemasolu teenuste osutamist maksuotsuses kajastatud perioodil. Mõlemat äriühingut esindas väidetavalt AH-S, kes osutas Yapetus OÜ nimel kaebaja klientidele lepingus nr 11/04/20196 kokkulepitud teenuseid (omades siseaudiitori kutset) ning samas osutas usalduslepingu alusel kaebaja nimel teenuseid Yapetus OÜ-le (vt ka usalduslepingu p 7.1). Selline sama isiku poolt vastastikku teenuse osutamine ja iseenda abistamine teenuse osutamisel seab tehingute toimumise samuti kahtluse alla. MTA ei nõudnud audiitori saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ja kaebaja poolt väidetavate teenuste osutamise käigus klientide kohta teatavaks saanud informatsiooni, vaid dokumente, mis kinnitaks teenuste osutamist. AudS § 48 lg-st 1 tulenevalt on kutsesaladuse hoidmise kohustus vandeaudiitoril ja audiitorettevõtjal (äriühingul, mille kaudu vandeaudiitor tegutseb), mitte aga siseaudiitoril, kelle kutse on AH-Sl. Kaebaja ei ole Yapetus OÜ poolt väidetavalt osutatud teenuste eest tasunud. Kaebaja on pearaamatus küll kajastanud tulevaste perioodide kulude ettemakseid Yapetus OÜ-le, kuid reaalset tasumist Yapetus OÜ-le ei ole toimunud. Kaebaja väiteid, et teenuste eest tasuti tasaarvelduste korras, ei ole võimalik kontrollida, sest kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset dokumenti ega viidet sellele, milles tasaarveldus täpsemalt seisnes, sh millised olid need kaebaja nõuded Yapetus OÜ vastu, mis tasaarveldati teenuste eest tasumisele kuuluvate summadega. Kaebajal puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks olev nõuetekohane dokument. KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 kohaselt võib sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 pde 5–7 kohaselt tuleb arvel märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid dokumente esitanud ning kaebaja poolt viidatud lepingud on sedavõrd üldsõnalised, et neid ei saa pidada nõuetekohaseks dokumendiks KMS § 37 lg 7 kohaselt. Nii kaebaja kui Yapetus OÜ raamatupidamist teostab ja mõlema äriühingu nimel käibedeklaratsioone esitab AH-S. Samas on olukorras, kus kaebaja kajastas käibedeklaratsioonidel maha arvatava sisendkäibemaksu osas käibemaksu tehingutelt Yapetus OÜ-ga, jätnud viimane oma käibedeklaratsioonides väidetavalt osutatud teenustelt tasumisele kuuluva käibemaksu oma käibedeklaratsioonides deklareerimata ja seega ka tasumata. See viitab veelkord sellele, et tehinguid kaebaja ja Yapetus OÜ vahel ei pruukinud viidatud perioodil üldsegi toimuda. Yapetus OÜ muutis oma deklaratsioone pärast maksuotsuse tegemist. Tehingud Florgas Ehitus OÜ-ga Kaebaja väited, et tegelikkuses teenuse osutamist Florgas Ehitus OÜ-le ei toimunudki, sest Florgas Ehitus OÜ soovis teenuse saamise lükata tulevikku ja tasutud summade näol on tegemist ettemaksega, on vastuolus kaebaja enda raamatupidamise dokumentidega. Kaebaja poolt Florgas Ehitus OÜ-le esitatud orderi kviitungites (dtl 865–877) on kajastatud konkreetne töö osa, auditi liik, teostatud tunnid, summa ilma käibemaksuta, käibemaks ning tasutud 7(12)

3-21-476 sularahasumma kokku. Ei ole usutav, et olukorras, kus kaebaja väidetavalt Florgas Ehitus OÜ-le teenuseid ei osutanud, saaks ettemaksuarvetel kajastada osutatud teenuseid, märkides konkreetselt ära, millisele konkreetsele töö osale kui palju aega kulub. Orderite kviitungid on esitatud ajavahemiku 07.03.2019–28.06.2019 jooksul kokku summas 45 660 eurot (koos käibemaksuga). Lepingu kohaselt on teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga 46 116 eurot. Seega on väidetav ettemaks Florgas Ehitus OÜ poolt sooritatud pea kogu lepingu ulatuses. Ei ole eluliselt usutav, et sellises ulatuses ettemaks tehakse olukorras, kus tehingute reaalne teostamine on lükatud määramata ajaks edasi. Kaebaja viited väidetavale finantsteenuse osutamisele, mis KMS § 16 lg 21 p 6 kohaselt on maksuvabad, on tõendamata ja vastuolus kaebaja raamatupidamise dokumentidega. Ei ole arusaadav, miks kaebaja väljastas Florgas Ehitus OÜ-le käibemaksuga order-kviitungid osutatud teenuste kohta, kui väidetavalt oli tegemist finantsteenustega. KMS § 38 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane tasuma ka käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega isegi juhul, kui kaebaja oleks osutanud Florgas Ehitus OÜ-le tegelikkuses finantsteenuseid, peaks ta order-kviitungitele märgitud käibemaksusumma ikkagi tasuma. Maksuhaldur viitab õigesti, et kaebaja ei ole selgitanud ka seda, miks Florgas Ehitus OÜ-lt saadud sularaha deponeerimise korral deponeeritud summa kaebaja pearaamatus ei kajastunud. Florgas Ehitus OÜ kajastas oma märts–juuli 2019 KMD-del tehinguid kaebajaga sisendkäibemaksu hulgas. Florgas Ehitus OÜ KMD-d vormistas ja esitas kaebaja esindaja AHS. On arusaamatu, miks sama isik kajastas Florgas Ehitus OÜ nimel sisendkäibemaksu teenustelt, kui kaebaja neid teenuseid väidetavalt ei osutanudki. Kuna puuduvad tõendid, et Florgas Ehitus OÜ tasutud summad oleks jõudnud kaebaja ettevõtlusesse, tuleb kaebajal neilt summadelt tasuda tulumaks. Kaebaja pearaamatus Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha kajastatud ei olnud. Teenuse osaline lõpetamata jäämine ei õigusta saadud sularaha ettevõtte vara hulgas kajastamata jätmist, sest sularahatehinguid pidanuks kaebaja raamatupidamine kajastama raha laekumise ajal. Kaebaja väidab, et tehing tühistati 15.12.2020 ja ta tagastas Florgas Ehitus OÜ-le samal päeval raha. Samas ei ole kaebaja sellest asjaolust maksuhaldurit teavitanud ei kontrolliaktile eriarvamuse esitamise hetkel ega hiljem. Kohtumenetluses esitatud tõend – Florgas Ehitus OÜ ja kaebaja esindajate poolt 04.03.2021 allkirjastatud Florgas Ehitus OÜ orderi kviitung, mille järgi on kaebaja maksnud Florgas Ehitus OÜ-le 42 420 eurot sularahas – ei oma tähtsust (MKS § 92 lg 4 ja § 102 lg 1 p 2), sest kaebaja ei ole ära näidanud, et seda tõendit ei saanud esitada maksuhaldurile maksumenetluse käigus MKS § 56 lg 1 järgi. Raha tuli kajastada raamatupidamises juba raha laekumise ajal 2019. aastal. Väljamaksed füüsilistele isikutele Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole vastuväiteid maksuotsusele osas, mis puudutab MR puhkusetasu ja TI-K haigusraha deklareerimata jätmist. TuMS § 13 lg 1 järgi on palgatulu mistahes tasu, mis on isikule makstud seoses töösuhtega, sh ka lisatasud. Konfidentsiaalse informatsiooniga seotud tasu makstakse töötajale seoses töösuhetega. Väljamaksjaks võivad olla nii Satelles Saturni OÜ kui ka kaebaja ise. Koodiga 55 deklareeritud väljamaksete tegemise vajadust ei põhjenda ka kaebaja väide, et riskid ei ole seotud kaebaja endaga, vaid kolmandate isikutega (kaebaja klientidega). Kaebaja klientide

8(12)

3-21-476 saladuse hoidmise vajadus tulenebki sellest, et tööülesannete (või käsunduslepingu) täitmise käigus puutuvad isikud kokku konfidentsiaalse informatsiooniga. Ajal, mil töötaja läbib tööks vajalikku koolitust, on tööandja kohustus maksta talle töötasu ja arvestada sellelt kõik tööjõumaksud. Tööandja on kohustatud tagama töötajale ka tööalaste teadmiste ja oskuste arendamise koolituse, samuti kandma koolituskulud TLS § 28 lg 2 p 5 järgi. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide töötajatele (või ka käsunduslepingu alusel käsundisaajatele) stipendiumi maksmise kohta. Kaebaja väited, nagu oleks vastustaja põhjendamatult võtnud seletused tema suhtes negatiivselt häälestatud töötajatelt, ei ole asjakohased.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-476 et kaebajal puudusid töökorralduse reeglid. Töökorralduslepingud sõlmiti Satelles Saturni OÜga, mitte kaebajaga. Töösuhe oli füüsilistel isikutel Satelles Saturni OÜ-ga, mitte kaebajaga. Kaebaja endised töötajad olid huvitatud kaebaja laimamisest ja ütluste võtmine maksumenetluses neilt, mitte aga kaebaja praegustelt töötajatelt, viitab maksuhalduri kallutatusele. Halduskohus jättis arvestamata kaebuse väited seoses väljamaksega AMle, kelle suhtes alustati menetlust kriminaalasjas nr 20233000897, milles kaebaja on kannatanu. AM rikkus kaebajaga sõlmitud kokkulepet. See kinnitab, et koodi 55 all deklareeritud väljamaksed olid tekkinud riskide tõttu põhjendatud. Töölepingu alusel ei oleks võimalik kaebajal pärast töösuhte lõppemist nõuda lepingu täitmist. Kaebaja esitas uue tõendina Riigiprokuratuuri vastuse päringule kriminaalmenetluse käigu kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-476 tegevusele toetuda. Kaebaja ei olnud ka Satelles Saturni OÜ maksumenetluses menetlusosaline ning selles menetluses ei otsustatud kaebaja õiguste ja kohustuste üle.

11(12)

3-21-476

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.