Rahvastik › Välismaalased

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(8)

3-22-2259 180-päevase ajavahemiku jooksul territooriumile sisenemise tingimused. Samad reeglid tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.07.2009 määrusest nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri ja mille § 21 sätestab sisenemise tingimuste täitmise kontrolli ja riskihinnangu reegleid. Kaebaja kohta selliseid hoiatusi tehtud ei ole, seega puudub alus teda ohtlikuks pidada. Kõik muud riiki sisenemise eeldused on kaebajal täidetud ning kaebaja on selgitanud reisi eesmärki, näidates piirivalveametnikule ka eesmärki tõendavad dokumendid. Schengeni piirieeskirjade lisa V B-osa (standardvorm sisenemisest keeldumise korral piiril) näeb seejuures selgelt ette, et aluse „I“ puhul peab iga riik viitama sellist sisenemise keelamist käsitlevalt siseriiklikele õigusaktidele. 4) Enne Eestisse reisi planeerimist võtsid kaebaja ja tema abikaasa ühendust PPA-ga, uurimaks, kas riiki sisenemine on lubatud, ning said vastuse, et koos Eesti kodanikust abikaasaga on see lubatud, esitades piiril abielutõendi. Käesoleval juhul reisisid abikaasad koos ning kui kaebaja oleks teadnud, et riiki sisenemine on tulenevalt Eesti siseriiklikest aktidest tulenevalt keelatud, ei oleks ta üritanud riiki siseneda. 5) Piirieeskirjade lisa V § 1 p 1 ja 2 kohaselt teeb pädev piirivalveametnik riiki sisenemisest keeldudes järgmist: täidab B-osas esitatud sisenemiskeelu standardvormi, lööb passi sisenemistempli, mis on kehtetuks tunnistatud sellele kustumatu musta tindiga peale tõmmatud ristiga, ning kirjutab selle kõrvale lehe paremale servale samuti kustumatu tindiga tähe(d), mis vastab/vastavad sisenemisest keeldumise sisenemiskeelu standardvormi loetelus toodud põhjustele. Käesoleval juhul on piirivalveametnik löönud kaebaja passi Kreeka viisaga kõrvuti templi märkusega „I“, mis viitab sellele, et kaebaja on ohtlik ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikult korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Selline tempel kahjustab tema õigust reisida teistesse EL liikmesriikidesse, kes ei ole kehtestanud VV korralduses nr 247 sätestatuga sarnaseid piiranguid, kuid kes saavad keelata kaebajal riiki sisenemist, tuginedes piirieeskirjade lisa II p e) alusel andmebaasidesse kantud sisenemiskeelu andmetele.

PPA palub 07.12.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kaebaja saabus 23.09.2022 kell 06:50 Koidula piiripunkti sooviga siseneda Eestisse. Ta andis 23.09.2022 piiril ütlusi, et soovib sisenda koos Eesti kodanikust abikaasaga. Abikaasal puudus Eestis sissekirjutus, ta külastab Eestit 2 korda aastas. Viimati sisenes kaebaja koos abikaasaga Eesti Vabariiki Koidula piiripunkti kaudu 13.08.2022 kell 11:06. Alates 12.10.2022 on abikaasa elukohaks märgitud xxxxxxxxx. 2) Eesti Vabariiki (Schengeni viisaruumi) kolmandate riikide kodanike sisenemise tingimusi reguleerivad Schengeni piirieeskiri, RiPS, välismaalaste seadus (VMS). Sisenemistingimuste kontrollimisel Koidula piiripunktis lähtuti RiPS § 11 lg 4 nõuetest. Kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta, samuti oma EL liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades EL õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi. Kaebaja riiki sisenemise hetkel kehtis Vabariigi Valitsuse 19.09.2022 korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“, mis reguleerib Venemaa Föderatsiooni kodanikel Eestisse sisenemise eesmärgil riigipiiri ületamise tingimusi. Kaebaja nendele tingimustele ei vastanud, mistõttu koostati talle vastavalt RiPS §-le 91 piiril väljastatud sisenemiskeeld ja tema piiriületus tõkestati, suunates ta tagasi Venemaa Föderatsiooni. 3) VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, toodud vormi (sisenemiskeelu 3(8)

3-22-2259 otsus). Sisenemiskeelu nr 144/22 märkuse lahtrisse oli koostaja inimliku eksituse tõttu märkinud korralduse asemel määruse.

Siseministeerium palub 02.05.2023 arvamuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kuigi vaidlusaluse otsuse märkustesse tehtud viite „VV määrus 247“ puhul on tegemist ilmselge eksitusega, kuivõrd Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamist piirati Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldusega nr 247 ning puudub sisenemiskeelule märgitud numbriga Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrus, mille sisult lähtuvalt saaks piirata kehtivat viisat omavate isikute sisenemist Eesti Vabariiki, on sisenemiskeeld põhjendatud. 2) Vabariigi Valitsus kehtestas 08.09.2022 korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus nr 247) riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks piirangud Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamisele. Korraldus nr 247 jõustus 19.09.2022 ning sellega kehtestati piirangud Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse nr 247 p-ga 1 kehtestati üldreegel riigipiiri ületamise piiramiseks ning p-s 2 sisalduvad erisused, millisel juhul on Venemaa Föderatsiooni kodanikul lubatud Eestisse siseneda. Nimetatud tingimustele vastavust peab riiki siseneda sooviv isik piiril tõendama. Kui Eesti välispiiri ületamist sooviv Venemaa Föderatsiooni kodanik ei tõenda piiril kontrolli teostavale PPA ametnikule, et talle kohaldub korralduse nr 247 punktis 2 toodud erisus, rakendab PPA isiku suhtes piirangut ega luba tal välispiiri ületada ja Eestisse siseneda. Võttes arvesse, et kaebaja soovis Eestisse siseneda põhjusel, et tema Eesti kodanikust abikaasal oli vajalik seoses oma isa surmaga lahendada pärandiga seotud küsimused, ei kohaldunud kaebajale korralduses nr 247 sätestatud erisused. 3) Kuigi kaebaja abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik, olnuks see vastavalt korralduse nr 247 p 2 alapunktile 1 määrav vaid juhul, kui abikaasa elanuks Eestis ja kaebaja oleks soovinud teda Eestis külastada. Kaebajale väljastatud sisenemiskeelust nähtub, et kaebaja abikaasa Eestis püsivalt ei elanud. Ühtlasi ei kohaldu kaebajale p 2 alapunkt 6, kuivõrd kaebaja riiki sisenemise õigus ei tulene vaba liikumise direktiivist 2004/38. Direktiivist 2004/38 tulenevale sisenemise ja elamisõigusele liikmesriigis saavad tugineda ainult need kolmanda riigi kodanikud, kes on kõnealuse direktiivi art 2 p 2 tähenduses sellise liidu kodaniku pereliikmed, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda, asudes elama liikmesriiki, mille kodanik ta ei ole. Elades Venemaa Föderatsioonis, ei ole kaebaja Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa kasutanud oma õigust vabalt liikuda. Ka saabudes oma kodakondsusjärgsesse riiki, ei kasuta ta õigust vabalt liikuda. Lisaks ei nähtu, et kaebajale kohalduks p 2 alapunktis 10 sätetatud erisus, mis võimaldab Venemaa Föderatsiooni kodanikul Eesti Vabariiki siseneda olukorras, kus tema Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Ei piiril väljastatud sisenemiskeelust ega kaebusest ei nähtu, et kaebajal selliseid asjaolusid oleks esinenud. Kaebaja viibimine Eestis oma abikaasa isa pärandi küsimuse lahendamisel ei olnud vältimatult vajalik. Kuivõrd Venemaa Föderatsiooni kodanike Eestisse sisenemist piirati julgeolekukaalutlustel, ei ole ainuüksi isiku soov Eestisse tulla piisav. 4) Kaebajale väljastati vastavalt RiPS §-le 91 sisenemiskeeld Schengeni piirieeskirjade V lisa B-osas näidatud standardvormil märkega „I“, mille kohaselt peetakse isikut ohtlikuks ühe või mitme EL liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. RiPS § 1 lg 2 sätestab, et EL liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja EL välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) ning riigipiiri seadust kohaldatakse Schengeni piirieeskirjadega reguleerimata osas. Schengeni piirieeskirjade artikkel 6 sätestab sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele. Kaebaja on kolmanda riigi

4(8)

3-22-2259 kodanik. Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lg 1 kohaselt on kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele territooriumile sisenemise tingimused, mis on välja toodud lg 1 punktides a–e. Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lg 1 punkt e tingimuseks on, et nad ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Schengeni piirieeskirjade artikli 14 lg 1 sätestab, et kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lg-s 5 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. VSS § 282 lg 1 järgi keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399 toodud vormi. Kaebajale väljastati piirilt sisenemiskeeld 144/22, kuna esines eeltoodud alus. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangut Venemaa Föderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemiseks ning kaebajaga seotud asjaolusid, on PPA põhjendatult märkinud sisenemiskeelule lahtri „I“. 5) Korraldus nr 247 anti RiPS § 17 lg 1 p-i 1 alusel, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Seega kehtestati RiPS-s sätestatud alusel ja põhjusel korraldusega nr 247 ajutine piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Korraldus ei ole Vabariigi Valitsuse sanktsioon, see ei ole antud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) alusel. Sanktsioonimäärus 42 kehtestati rahvusvahelise RSanS § 27 lg 1 alusel, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Välisministeeriumi ettepanekul. RSanS § 4 järgi on Vabariigi Valitsuse sanktsioon välispoliitika meede, mille võib lisaks seaduse § 3 lg-s 1 nimetatud eesmärkidele (toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude ÜRO põhikirja või EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist) kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Seega kehtestati sanktsioonimäärusega nr 42 Vabariigi Valitsuse sanktsioonina piirang Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele viisa andmiseks, lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning tähtajalise elamisloa andmiseks töötamise, õppimise või ettevõtluse eesmärgil. Eeltoodust lähtuvalt kohaldatakse korraldust nr 247 Eesti välispiiril kehtivat Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalist viisat omavate Venemaa Föderatsiooni kodanike suhtes ning sanktsioonimäärust nr 42 olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni või Valgevene Vabariigi kodanikud viisat või tähtajalist elamisluba taotlevad.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

3-22-2259

6(8)

3-22-2259

3-22-2259 viibivad Vene Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed kodakondsusriigile ning vajadusega ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.