Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-22-2732

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

3-22-2732

POOLTE SEISUKOHAD

3-22-2732 klientide käibeandmetega. RahaPTS § 20 näeb ette loetelu hoolsusmeetmetest, mida kohustatud isik kohaldama peab, mh on isik kohustatud aru saama ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust ning asjakohasel juhul kohustatud koguma selle kohta täiendavat teavet. Nii RahaPTS §-st 20 kui selle seletuskirjast nähtub, et kohustatud isikul on võimalik valida, milliseid andmeid ta tunne-oma-klienti põhimõtte järgimiseks kogub seni, kuni see on kooskõlas kohustatud isiku riskihinnangu ja klientide riskiprofiiliga. Hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus sõltub kliendiga seotud riskiastmest. RahaPTS ei näe ette konkreetset standardit kaebaja riskihinnangule ega klientide riskifaktori määramisele. Ka RAB soovituslikud juhendid ei kohusta kaebajat selliseid andmeid koguma. RAB on pidanud võimalikuks klientide käibe käsitamist parameetrina, mille alusel tehinguid ärisuhte kestel hoolsusmeetmete rakendamisel valida, kuid sellegipoolest ei pea ka ise vastavat parameetrit arvestama kohustuslikus korras. Kaebaja ei ole klientide käibe suuruse andmeid eraldi kogunud. Vastavat kohustust ei tulene ka kaebaja riskihinnangust. Seadus ei näe RAB õigust selliste andmete kogumist järelevalvemenetluse alguses. Kaebaja ei pea selliseid andmeid koguma hoolsusmeetmete kohaldamisel. Kuigi hoolsusmeetmete kohaldamise käigus peab koguma andmeid klientide kohta, siis RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt saab hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse ja täpse viisi valida kohustatud isik, lähtudes seejuures mõistlikkuse põhimõttest. Hoolsusmeetmete rakendamist reguleerivate sätete põhimõtteliseks sisustamiseks on antud selgitused RahaPTS §-s 46. RahaPTS §-st 46 nähtub selgelt, et tehingu summa registreerimise (st andmete, mis on käibe arvutamise eelduseks) kohustus on RahaPTS § 46 lg

kohaselt ainult krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ning väärtpaberite keskdepositooriumil. Sellest tulenevalt võib järeldada, et hoolsusmeetmete rakendamine ei eelda usaldushalduse- ja äriühingu teenuste osutaja puhul tehingute summa registreerimist. Eesti Firmal ei ole seadusest tulenevat kohustust TOP 50 klientidest tekkinud käivet registreerida. 2) Kaebajale jääb selgusetuks ka vaidlustatud ettekirjutuse õiguslik alus. Ettekirjutuse p-s 4.4 viidatakse RahaPTS § 66 lg-le 3, mis käsitab RAB õigust nõuda teavet kohapealset kontrolli tegemata, mis on kummaline, sest RAB algatas kohapealse kontrolli enda 11.11.2022 teavitusega ja nõudis käibeandmeid just selle raames ja selle jaoks. Ilmselt oleks andmete nõudmise õigeks õiguslikuks aluseks RahaPTS § 66 lg 2, § 58 lg 1 ja HMS § 38 lg 1, kuid vastavad sätted annavad RAB-le aluse küsida üksnes menetlusse asjassepuutuvaid andmeid, mis võimaldavad haldusorganil teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Nõutavad käibeandmed oleksid olulised üksnes siis, kui RAB oleks konkreetselt tuvastanud kaebaja tegevuses puudused, mis tingiksid käibeandmetega arvestamise vajaduse. Seda ei ole RAB teinud ega saa teha tagantjärgi ka kohtumenetluse käigus. 3) Kaebaja ei kogu ega olegi kohustatud ettekirjutusega nõutud andmeid hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma. Selliselt on RAB vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel rikkunud ka proportsionaalsuse põhimõtet, valides selgelt ebasobiva meetme, mis ei ole mõõdukas. RAB ettekirjutus ei põhine RAB poolt tuvastatud puudustel, s.o RAB ei ole tuvastanud, kas nõutavate käibeandmetega RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmisel on, kaebaja tegevust arvestades, kohustuslik või mitte. Seetõttu ei ole RAB poolt ettekirjutusega nõutavate käibeandmete kogumine põhjendatud ka võimaliku rikkumise kõrvaldamise perspektiivist. Juhul, kui RAB tuvastab kaebaja poolt nõutavate käibeandmete kogumise ja nende töötlemise vajaduse, saab RAB võtta selleks vajalikud meetmed, k.a kohustada kaebajat ettekirjutusega viima enda tegevus seadusega kooskõlla. Vaidlustatav ettekirjutus siiski vastavat eesmärki ei kanna. Ettekirjutusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kui RAB, kohapealse kontrolli käigus, peaks põhjendatult leidma, et kaebaja poolt klientide käibeandmete kogumata jätmine ei ole kooskõlas seadusega, saab kaebaja vastava vea kõrvaldada. Proportsionaalne meede oleks sellisel juhul RAB kohapealse kontrolli akt, mitte enne puuduste tuvastamist tehtud ettekirjutus. RAB kohustab kaebajat koguma ja esitama RAB-le 4(13)

3-22-2732 andmeid, mis ei ole kaebaja tegevust arvestades asjakohased ning seeläbi ettekirjutus hoopis venitab kohapealse kontrolli kulgu. Ka juhul, kui kaebaja lõpuks nõutavad käibeandmed esitaks, ei aitaks need järelevalvemenetlusele kaasa, sest kaebaja ei arvesta nõutavate käibeandmetega enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmisel. Ka sel ebatõenäoliselt juhul, kui pidada käibeandmete esitamist põhjendatuks, on RAB andnud ettekirjutuse täitmiseks ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja. Ettekirjutuse täitmiseks oli aega sisuliselt 3.5 tööpäeva, millest 4 jääb jõulude ja uue aasta vahele. Nõutavate käibeandmete kogumine koondandmeteks võtaks kaebaja jaoks kaua aega – sisuliselt eeldaks see kõikide kaebaja poolt tehtud tehingute analüüsi, sorteerimist klientide ja teenuste kaupa ning järjestamist suuremast mahust väiksemani. 3) Ettekirjutus on formaalselt õigusvastane. Ettekirjutus on olulises ulatuses põhjendamata ning ei vasta HMS § 56 lõigete 1 ja 3 nõuetele. Ettekirjutus on ebaselge ning võib seetõttu olla ka tühine. Ettekirjutuse resolutsioon on ebaselge, sest ei ole võimalik aru saada, kas nõutakse kõiki resolutsiooni punktides 5.1.1 ja 5.1.2 nõutud andmeid või vaid neid andmeid, mis "omavad tähtsust kohapealse kontrolli läbiviimiseks“. RAB on küll korduvalt käibeandmeid küsinud, kuid ei ole süüvinud kaebaja põhjendustesse nõutavate käibeandmete esitamata jätmisel ning ei ole ka hoiatanud kaebajat andmete esitamata jätmisest tulenevate tagajärgede (andmete nõudmine ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega) osas. Seeläbi on toimunud ärakuulamisõiguse rikkumine. 4) Sunniraha määramine on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, sest asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 8 lg 1 rakendamise eeldused on ära langenud. Sunni rakendamise alused langevad ära ka siis, kui ettekirjutus on täidetud või ettekirjutuse täitmise nõudmine ei ole enam põhjendatud ega vajalik. Vaidlustatava korraldus on õigusvastane ka seetõttu, et vastustaja on selle tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust. Vaidlustatavast sunniraha tasumise korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks võtnud kaalutlusõiguse teostamise aluseks asjaolu, et need andmed olid oluliselt spetsiifilisemal kujul juba vastustajale esitatud, vastustaja oli neid ka vastavalt töödelnud ja saavutanud soovitud eesmärgi ning teostanud nii tõhusat kohapealset kontrolli kui ka jätkanud sellele järgnevat järelevalvemenetlust. Vaidlustatavast korraldusest ei nähtu tegelikult, et otsuse tegemisel oleks üldse arvestatud haldusmenetluse eesmärgiga tervikuna, tuginedes selle eelnevale käigule (mis oli kestnud alates 11.11.2022 teate esitamisest kuni sunniraha määramiseni ligi 4 kuud) 5) RahaPTS § 68 lg-st 1 tulenevalt oli RAB kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates. Sama §-i lg 4 sätestab kontrollitava õiguse esitada kontrollaktile seitsme päeva jooksul akti kättesaamisest arvates sellele kirjalikke selgitusi. Kaebaja juures teostati kohapealsed kontrollid 16.01.2023 ja 18.01.2023. See tähendab, et vastustaja oli kohustatud kohapealse kontrolli tulemuste kohta koostama ja esitama kaebajale selgituste esitamise võimaldamiseks akti hiljemalt 18.02.2023. Käesolevaks hetkeks ei ole akti esitatud. Akti esitamine on sattunud viivitusse ligi 4 kuud (arvestatuna 18.02.2023), mis tähendab, et vastustaja ei ole täitnud enda seadusest tulenevat kohustust.

3-22-2732 RAB saaks RahaPTS tulenevaid kohustusi täita. Kaebaja tegutseb tegevusalal, kus on rahapesualane haavatus kõrge, mistõttu kaebaja TOP 50 kliendiandmete kogumine on õiguspärane, seaduslik ja kaebajale kohustuslik. Samuti on kaebajal RahaPTS-ist tulenev kohustus arvestada oma tegevuses riikliku riskihinnanguga (RahaPTS § 13 lg 4). Kaebaja poolt antud selgitustest aga nähtub, et oma tegevuses ta kõrgendatud riske teadvustanud ei ole ning seega ei ole osanud arvestada ka nendest riskidest tulenevate ohtudega teenuse pakkumisel. 2) RahaPTS § 19 lg 24 sätestab, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust. RahaPTS § 8 punkt 1 sätestab, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest: 1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingud. Seega peab kaebaja kohaldama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomise ajal kui ka juhuti tehingu tegemisel. Arvestades kaebaja 2020. aasta maksustatava käibe suurust summas 1 337 966,52 eurot ja 2022. aasta maksustatavat käivet summas 678 359,23 eurot, on RAB enam kui kindel, et kaebajal on kliente (nii ärisuhte loomisel kui ka juhuti tehingu tegemisel), mille tehingu väärtus ületab 15 000 eurot (arvestada tuleb siinjuures ka seotud makseid). 3) RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt peab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. Üheks oluliseks indikaatoriks võimalike kõrgemate riskide tuvastamisel on ka aru saada klientidele pakutavatest teenuse mahtudest, samuti kontrollida ja aru saada näiteks sellest, kas teenuse pakkumise eest tasub klient ise või teeb seda keegi teine tema eest või kas näiteks teenuste eest tasutakse tavapäraselt suuremates summades. Tundmata ja mõistmata enda klienti ja tema tegevuse eripärasid, ei ole kohustatud isikul võimalik rakendada ka kohaseid hoolsusmeetmeid. Kaebaja on viidanud hoolsusmeetmete rakendamisele RahaPTS § 20 alusel, samas tulenevalt riiklikust riskihinnangust ning RahaPTS § 36 lg-st 3 on kaebaja kohustuseks kohaldada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras. Kaebaja enda poolt esitatud (kaebuse lisa 6) sisemised protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad viitavad, et dokumendi lahutamatuks osaks on muu hulgas ka riiklik riskihinnang. Ometigi ei kajasta protseduurireeglid riiklikus riskihinnangus toodud järeldust, mille kohaselt tuleks kaebajal rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kogu aeg. RahaPTS § 13 lg 1 p 1 kohaselt on kohustatud isikute kohustuseks koostada oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnang võttes muu hulgas arvesse oma klientidega seonduvat riski. Kui ettevõttel endal puudub ülevaade, millistele klientidele osutatud teenuste käive on kõige suurem (kes on ettevõtte TOP kliendid), ei ole võimalik koostada ka korrektset ja nõuetele vastavat riskihinnangut. Kui ettevõte ei võta rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel mitte kuidagi arvesse klientidele osutatud teenuste mahte, tähendab see, et ettevõtte riskihinnang ja ülejäänud riskisüsteemid on ebapiisavad. Kui ettevõttel puudub klientidele osutatud teenuste kohta käivete ülevaade, mõjutab see kogu ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. Vahetult mõjutab see aga ka teadete esitamise kvaliteeti RAB-ile. Kui kohustatud isik ei märka ebatavalisi käitumismustreid kliendi tehingutes (näiteks tehingute maht on oluliselt kasvanud võrreldes ärisuhte loomisel saadud andmetega), siis seeläbi puudub kohustatud isikul ka võimalus teatamiskohustuse täitmiseks (RahaPTS § 49). RAB on palunud kaebajal esitada andmeid, mida ta oma seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks on pidanud koguma järjepidevalt, need on tal ka olemas ning nende andmete esitamist ei saa 6(13)

3-22-2732 pidada kaebaja jaoks ülearu koormavaks. Lisaks on kaebaja leidnud, et RAB selliseid andmeid oma järelevalveks üldse ei vajagi. Vastustaja toob aga välja, et sellist otsustusõigust järelevalvemenetluse käigus vajalike kogutavate andmete koosseisu osas kaebaja ei oma. 4) RAB-i üheks ülesandeks on järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-is nimetatud kohustuste täitmisel (RahaPTS § 54 lg 1 p 4). Eespool toodust nähtub, et kohustatud isiku üheks kohustuseks on ka TOP klientide (käibe järgi TOP kliendid) andmete kogumine ja seeläbi enda riskihinnangu ja riskisüsteemide ülesehitamine. RAB-i kohustuseks on kontrollida, kas ettevõtte on rakendanud kõiki vastavaid meetmeid, et need oleksid piisavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Selleks, et seda hinnata on RAB-il vaja teada, kes on kohustatud isiku TOP kliendid, et mõista seeläbi, kas ettevõtte riskihinnang ja muud protseduurid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks on olnud piisavad või mitte. Ilma vajalike andmeteta ei ole RAB-il võimalik oma seaduses sätestatud ülesannet täita. 5) RahaPTS § 66 lg 3 alusel on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. RahaPTS § 66 lg 2 p 1 kohaselt on RAB-il õigus kohapealse kontrolli käigus uurida piiranguteta vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse. Samad õigused laienevad järelevalve tegijale ehk RAB-ile RahaPTS § 66 lg 3 alusel tehtavale kontrollile. RAB on nõudis küsitavaid andmeid välja enne kohapealset kontrolli põhjusel, et tegemist on mahukate andmetega, mille kohapealne esitamine võib osutuda võimatuks. Nagu ka kaebaja on oma kaebuses väitnud, vajab selliste andmete töötlemine rohkem aega. RAB on andnud kaebajale piisavalt aega palutud andmete esitamiseks. RAB on oma 08.12.2022 kirjas selgitanud, et teavituse 5-1/49/236-1 punktides 2.13.4 ja 2.13.5 on mõeldud käivet, mida ettevõte saab teenuse osutamisel (osutatud teenuse käibe summa järgi), mitte klientide enda käive (nii juhuti tehingute kliendid kui kliendid, kellega on loodud ärisuhe). 6) Ettekirjutus ei ole kaebajat ebamõistlikult koormav. Kaebaja vastuväide, et temal kulub küsitud andmete komplekteerimiseks 3–6 kuud, on asjakohatu, tõendamata ja ei põhine seadusel. Kaebaja näol on tegemist ettevõttega, kes pakub mh virtuaalvääringu teenusepakkujatele raamatupidamisteenust. Kaebaja ise kinnitab oma kodulehel, et neil on kõige kaasaaegsemad raamatupidamise IT-lahendused. See, et kaebaja IT-lahendused (sh raamatupidamise programm) käesoleva järelevalvemenetluse raames ei võimalda kaebajale andmeid automaatselt väljastada ilma, et juhatuse liige peaks hakkama käsitsi arveid läbi sorteerima/töötlema, on kaebaja enda äririsk. RAB-il on õigus küsida kaebajalt vajalikku teavet järelevalve läbiviimiseks olenemata sellest, kas järelevalve läbiviimine toimub kohapeal või mitte. Vaatamata RAB-i poolsetele selgitustele ja korduvatele meeldetuletustele ei esitanud kaebaja RAB-i poolt küsitud andmeid, mistõttu oli ainus võimalus eespool nimetatud andmete saamiseks ettekirjutuse tegemine. Esmane teavitus järelevalve alustamise kohta jõudis kaebajani 11.11.2022, 24.11.2022 palus kaebaja andmete esitamiseks ajapikendust kuni 05.12.2022. 05.12.2022 esitas kaebaja küsitavad andmed ja selgitas, et ei saa aru, mida tähendab käibe põhjal TOP 50 kliendi andmete esitamine. 08.12.2022 edastas RAB täiendavad selgitused käibe andmete esitamise osas. 15.12.2022 teavitas kaebaja, et ei esita küsitud andmeid, kirjas ei palunud kaebaja andmete esitamiseks tähtaja pikendamist. Eeltoodust tulenevalt tegi RAB 22.12.2022 ettekirjutuse. RAB kinnitab, et kaebaja ei ole palunud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, mistõttu kaebaja etteheide ettekirjutuse täitmise tähtaja ebamõistlikkuse osas on asjakohatu. 7) Konkreetsel juhul on tegemist tegevusluba omava ettevõttega, kes peab järgima RahaPTS nõudeid hoidmaks ära rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohtusid ja haavatavust. Ettekirjutuse puhul on tegemist sobiva meetmega, sest ettekirjutuse kohustuste täitmisega ei 7(13)

3-22-2732 saa kahjustada kaebaja ettevõtlusvabadus ega teiselt poolt RahaPTS eesmärgid. Tegevusluba omav ja turul tegutsev ettevõte peab olema teadlik sellest, et ettevõtte suhtes läbiviidava riikliku järelevalve menetluse raames on RAB-il õigus küsida ettevõtjalt lisateavet. Tegemist on vajaliku meetmega, sest puudub teine sama tõhus haldusõiguslik meede. Loakohustusega tegevusaladel tegutsevatele äriühingutele on sätestatud tulenevalt RahaPTS-ist nõuded, mille eesmärk on kehtestada teatud valdkondadele (sh usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujale) rangemad nõuded vältimaks ettevõtte pool teenust pakkudes rahapesu või terrorismi rahastamise ohu ja riskide realiseerumist. Ettekirjutus on mõõdukas, sest kaebajal ei ole keelatud teenuste osutamine tarbijatele ettekirjutuse vastamise ajal. RAB on hinnanud proportsionaalsust ja kaalutlusõigust ettekirjutuse andmisel ning leiab, et tuginedes eeltoodule kogumis on ettekirjutus sobiv, vajalik ja mõõdukas meede ning aitab kaasa legitiimsete eesmärkide saavutamisele. Kaebaja on heitnud ette, et ettekirjutuse resolutsioon on talle ebaselge, ometigi oli vastustaja ka varasemalt küsitavate andmete esitamisega seonduvat selgitanud. Kaebaja on ka ise kaebuse punktis 2.4. välja toonud, et esitas RAB-ile küsitud täiendavad andmed 05.12.2022 e-kirjaga, kuid keeldus nõutavate käibeandmete esitamisest, sest ei kogu enda RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmiseks selliseid andmeid. Eeltoodu ei viita kuidagi, et kaebaja ei saanud aru, millised andmeid tal on palutud esitada, vaid viitab selgesõnalisena sellele, et ta ei kavatse neid andmeid RAB-ile esitada. Tõele ei vasta kaebaja väide, et RAB ei ole kaebajat hoiatanud, et käibeandmete esitamata jätmisel on RAB-il õigus rakendada sunniraha suuruses 2 500 eurot. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. 8) RAB 14.02.2023 sunniraha tasumise korralduse nr 5-1/49/272-1, millega RAB kohustas kaebajat tasuma sunniraha 11.11.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 täitmata jätmise eest summas 2 500 eurot, on õiguspärane. Sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud (sh et sunniraha rakendamise eeldused oleks ära langenud, ATSS § 8 lõige 3). Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt oli ettekirjutuses nõutud teave RAB-il olemas, on asjakohatu ja vale. Kuna kaebaja ei täitnud RAB ettekirjutust nr 5-1/49/247-1 ja RAB ei olnud seda vahepeal kehtetuks tunnistanud, pidi RAB kohaldama sunnivahendit ja määrama sunniraha 2 500 eurot korralduse nr 5-1/49/272-1 alusel. Peale sunniraha korralduse tegemist kaebaja täitis ettekirjutuse ja esitas TOP 50 kliendiandmed. Sunniraha suuruses 2 500 eurot sunniraha on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne, vajalik ning mõõdukas. 9) Kohustamiskaebuse on RAB täitnud juba 10.07.2023 vastuses kohtule, millega esitati kaebaja nõutud aktid. 10) Tuvastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki. Kaebaja on tuvastamisnõude vajalikkust sisustanud sellega, et juhul, kui kohtumenetluse ajal RAB täidab kohtunõude (mille RAB on juba 10.07.2023 täitnud), saaks kaebaja nõuda RAB-ilt menetluskulusid, kui kohus kaebuse sisuliselt lahendab. Olgu siinkohal välja toodud, et kaebajale oli kohapealse kontrollakti projekt edastatud juba 19.06.2023. Pelgalt menetluskulude hüvitamise põhjendusel ei ole tuvastamisnõude esitamine põhjendatud, vajalik ega kaebaja õiguste kaitseks esitatud. See, et kaebaja esitab koheselt kohustamisekaebuse kohtusse ja alternatiivselt tuvastusnõudega, selle asemel, et suhelda RAB-iga ja küsida akti esitamise kuupäeva (nagu seda on kaebaja teinud lõpliku akti valimisaja küsimuses, 08.08.2023 vastuse punktis 2.2.3), on kaebaja ise tekitanud endale tarbetuid menetluskulusid, mille väljamõistmine RAB-ilt on ebamõistlik. Kaebaja rikkus haldusmenetluses tõendite esitamise kohustust, mistõttu on tema endast tulenevalt põhjustel tekkinud olukord, et RAB õigeaegselt ei saanud kohapealse kontrolli alusel koostatud akti kaebajale tutvumiseks esitada. Kaebaja ise on viivitanud üle kolme kuu RAB-i poolt küsitud andmete esitamisega, rikkudes kaasaaitamiskohustust, ja millega kaebaja omakorda takistas RAB-i poolt läbiviidud haldusmenetlust. Seega ei saa kaebaja tugineda sellele väitele, et RAB on haldusmenetlusega viivituses olnud ja esitanud kohapealse kontrolli 8(13)

3-22-2732 osas

akti

RahaPTS

§

lg

sätestatud

tähtaega

rikkudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2732 käivete ülevaade, mõjutab see kogu ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi. Seega on kohtu arvates suurema käibega klientide kohta andmete küsimine igati põhjendatud, veendumaks, kas kaebaja täidab RahaPTS-st tulenevaid riskide hindamise ja haldamise kohustusi. Kliendid, kellele osutatud teenuste käive on kõige suurem, tähendab ühtlasi seda, et nendele klientidele osutatud teenused võivad olla riskantsemad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest. Mida suurem on kliendile osutatud teenuste maht, seda suurem on kliendi poolt makstud summa kaebajale. See omakorda mõjutab rahapesu ja terrorismi riske. Eelnevalt nimetatud andmeid oli järelevalvemenetluses vaja selleks, et hinnata, kas kaebajal on piisaval määral rakendanud hoolsusmeetmeid klientide osas, kellele osutatud teenuste käive oli kaebajal kõige suurem. Ilma eelnevalt kirjeldatud andmeid esitamata oli RAB-il takistatud kaebaja osas järelevalvemenetluse läbi viimine. Kohtu arvates ei olnud kohustuse panek kaebajale ebaproportsionaalne, nõude täitmiseks oli kaebajal piisavalt aega (vastustaja pikendas ühel korral tähtaega ning oleks arvatavasti valmis olnud veelgi seda tegema, kui kaebaja vastava taotluse oleks esitanud). Kuna vastustaja selgitas 08.12.2022 vastuses, milliseid andmeid on silmas peetud, ei saanud küsitud andmete koosseis jääda kaebajale ebaselgeks. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust, sest teabe küsimine ei ole haldusakt, mis eeldab järelevalvatava eelnevat ärakuulamist. Kohus nõustub vastustajaga, et RAB on palunud kaebajal esitada andmeid, mida viimane oma seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks on pidanud koguma järjepidevalt, need olid tal ka olemas ning nende andmete esitamist ei saa pidada kaebaja jaoks ülearu koormavaks. Kohus nõustub ka sellega, et otsustusõigust järelevalvemenetluse käigus vajalike kogutavate andmete koosseisu osas kaebaja ei oma. Isegi, kui seadusest küsitud koosseisus kogumise kohustust otseselt ei tulene, siis riikliku järelevalve tarbeks vastavate andmete kokku panemine ei ole kaebaja õiguste rikkumine. Kohtule ei nähtu, et küsitud oleks asjakohatuid andmeid. RahaPTS § 66 lg 3 alusel on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. RahaPTS § 66 lg 2 p 1 kohaselt on RAB-il õigus kohapealse kontrolli käigus uurida piiranguteta vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse. Samad õigused laienevad järelevalve tegijale RahaPTS § 66 lg 3 alusel tehtavale kontrollile. RAB nõudis küsitavaid andmeid välja enne kohapealset kontrolli põhjusel, et tegemist on mahukate andmetega, mille kohapealne esitamine võis osutuda võimatuks. Seega oli RAB-il seadusest tulenevalt õigus nõuda kohustatud isikult teavet nii enne kohapealset kontrolli, kohapealse kontrolli tegemise käigus ja peale kohapealse kontrolli tegemist. Seega tuleb kaebus RAB 22.12.2022 ettekirjutus nr 5-1/49/247-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

3-22-2732 seda, kui kohtud olid tema EÕK taotluse jätnud rahuldamata. Kohus ei pea kaebaja käitumist arvestades usutavaks, et kaebaja oleks nõutud teabe esitanud sunniraha rakendamiseta. Kohus leiab, et vastustaja ei ole jätnud täitmata uurimiskohustust, vaid on põhjendatult kohaldanud sunniraha, kuna nõutud teave oli ettekirjutuse tegemisest 3 kuu jooksul endiselt esitamata ning kaebaja otsis üksnes ettekäändeid, et nõutud teavet mitte väljastada. Vastustaja on kohaldanud sunniraha ka proportsionaalses määras. RahaPTS § 65 lg 4 kohaselt kohaldatakse usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate puhul ettekirjutuse tähtajaks mittetäitmisel sunniraha füüsilise isiku puhul kuni 5 000 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot. Sunniraha suuruse määramisel võttis RAB muu hulgas arvesse kaebaja maksustatud käivet, mis 2022. aastal oli inforegister.ee andmetel kokku 678 361 eurot ning 2021. aastal kokku 1 060 592 eurot. Sunniraha 2 500 eurot ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks. Seetõttu tuleb kaebus nõuetes tuvastada RAB 14.02.2023 korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus ning kohustada RAB-i kõrvaldama haldusakti õigusvastased tagajärjed jätta rahuldamata.

3-22-2732 toodud tähtaeg. Vastustaja on küll väitnud, et kontrollakti viibimine on tingitud kaebaja enda käitumisest, kuid sellekohased tõendid puuduvad. Kohtule ei nähtu, et peale küsitud andmete saamist 2023. a veebruaris oleks järelevalvemenetlus seisnud kaebaja tegevuse või tegevusetuse tõttu. RAB toob ka välja, et kaebaja rikkus haldusmenetluses tõendite esitamise kohustust, mistõttu on tema endast tulenevalt põhjustel tekkinud olukord, et RAB õigeaegselt ei saanud kohapealse kontrolli alusel koostatud akti kaebajale tutvumiseks esitada. Vastustaja väide on asjakohaselt jäänud sisustamata. Asjaolu, et kaebaja ei pöördunud eelnevalt vastustaja poole, ei ole siin samuti määrav, kuna seaduses on kontrollakti väljastamiseks ette nähtud kindel tähtaeg ja see oli kaebuse esitamise ajaks mööda lastud. Kontrollakti väljastamisele ei ole eelduseks järelevalvesubjekti eelnev ärakuulamine. Ehkki see ei ole keelatud, toimub RahaPTS § 68 lg 4 kohaselt kontrollitava ärakuulamine peale akti väljastamist. RahaPTS § 68 lg 1 kohane kontrollakt ei vasta ka haldusakti tunnustele, mistõttu pole nõutav puudutatud isiku eelnev ärakuulamine. Kohustusnõude lahendamist ei saa mõjutada asjaolu, kas kaebaja oli enne kohtu poole pöördumist selles osas eelnevalt vastustaja juurde läinud ja oma protesti avaldanud. Seega tuleb kohustamisnõue rahuldada ning kohustada RAB-i väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akt. Kohtu teadmisel on kohustamisnõue jätkuvalt asjakohane, kuna kohtuistungi aja seisuga polnud vastustaja kontrollakti veel väljastanud.

3-22-2732 ettevalmistust kohtuistungiks 6 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatud kuluks 2 tundi (arvestades, et ühte menetlusse oli kokku liidetud 3 erinevat kaebust). Seega tuleb 23.08.2023 menetlusdokumendi alusel välja mõista 2 359,50‒4×195=1 579,5 eurot (käibemaksuta). Lisaks on põhjendatud menetluskuluks kohtuistungiga seotud kulud summa 390 eurot (käibemaksuta). Seega on kaebaja põhjendatud menetluskuludeks 20+1 579,5+390=1 989,5 eurot. Selles ulatuses tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 8. JAANUARI 2026 KOHTUOTSUSEGA.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.