Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2732 8. jaanuar 2026 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque Eesti Firma OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse ja 14. veebruari 2023. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks kõrvaldama õigusvastased tagajärjed ning kohapealse kontrolli tulemuste kohta akti väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja Eesti Firma OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle Kalma Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2025. a otsus Rahapesu Andmebüroo kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2025. a otsus osas, milles ringkonnakohus tuvastas sunniraha tasumise korralduse õigusvastasuse, kohustas sunniraha kaebajale tagastama ja mõistis välja menetluskulud. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Jätta sunniraha puudutavas osas kaebus rahuldamata.
4.Mõista Rahapesu Andmebüroolt kaebaja kasuks välja menetluskulu 4152 eurot.
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) teavitas 11. novembril 2022 Eesti Firma OÜ-d, et alustab tema suhtes riiklikku järelevalvet ning teeb jaanuaris 2023 kohapealse kontrolli. Teavituses kohustati osaühingut esitama hulka materjale, sh tabelina nimekiri 50 suurima käibega kliendist, kelle tehingute väärtus on alates 1. jaanuarist 2022 olnud kõige suurem. RAB selgitas menetluse käigus, et peab silmas klientidele osutatud teenuse käibe summat, mitte klientide enda käivet. Eesti Firma OÜ selgitas RAB-ile, et ei kogu klientide kaupa andmeid käibe kohta, mida saab teenuse osutamisest.
2.RAB tegi 22. detsembril 2022 Eesti Firma OÜ-le ettekirjutuse, millega kohustas osaühingut esitama andmed osutatud teenuste käibe järgi 50 suurima kliendi kohta nii alates 1. jaanuarist 2022 kuni ettekirjutuse täitmise hetkeni kui ka alates ärisuhte loomisest kuni ettekirjutuse täitmise hetkeni. RAB tugines ettekirjutuses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 64 lg-le 1 ja § 66 lg-le 3. RahaPTS § 2 lg 1 p 9 kohaselt on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad kohustatud isikud RahaPTS-i tähenduses. RahaPTS § 54 lg 1 p 4 kohaselt on RAB-i
3-22-2732 ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-i täitmisel. Riikliku järelevalve käigus hinnatakse Eesti Firma OÜ 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsioonilist ülesehitust ja toimimist üldiselt; 2) juhtkonna ja töötajate tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas; 3) hoolsusmeetmete rakendamist; 4) RAB-i kontaktisiku tegevust. RAB vajab küsitud teavet mh sanktsioonide ja suurema rahapesuriskiga klientide kontrollimiseks. Kliendid, kellele osutatud teenuste käive on kõige suurem, on ühtlasi riskantsemad rahapesu ja terrorismi rahastamise vaatest. RahaPTS § 66 lg 3 kohaselt on RAB-il õigus nõuda teavet kohapealset kontrolli tegemata. Teavet on vaja enne kohapealse kontrolli toiminguid. Ilma andmeteta pole võimalik hinnata, kas osaühing on teinud piisaval määral RahaPTS-is ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RSanS) nimetatud toiminguid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Kui Eesti Firma OÜ ei täida ettekirjutust, on see RahaPTS § 75 p 2 kohaselt aluseks tema tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks peab RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, tegelikul kasusaajal ja omanikul olema korrektne ärialane maine. Ettekirjutuse täitmata jätmine mõjutab korrektset ärialast mainet. Ühtlasi hoiatas RAB, et ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatakse sunniraha 2500 eurot.
3.Eesti Firma OÜ (kaebaja) esitas kaebuse RAB-i 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse tühistamiseks (menetluse käigus läks kaebaja üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele). Kaebajal on 11 töötajat ja kokku 200 aktiivset klienti. Keskmine esitatud arvete summa jääb alla 1500 euro. RAB põhjendab klientide käibeandmete nõudmist vajadusega hinnata kaebaja hoolsusmeetmete rakendamist, kuid kaebaja ei arvesta käibeandmeid hoolsusmeetmete kohaldamisel. Seadus teda selleks ei kohusta. RahaPTS § 20 näeb ette loetelu hoolsusmeetmetest, mida kohustatud isik peab kohaldama. Sättest tuleneb, et kohustatud isikul on võimalik valida, milliseid andmed ta tunne-oma-klienti-põhimõtte järgimiseks kogub, kuni see on kooskõlas kohustatud isiku riskihinnangu ja klientide riskiprofiiliga. Kuna kaebaja osutab standardseid teenuseid ning teenuste maht klientide kaupa ei ole üldjuhul suur, ei pea kaebaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste eesmärgil vajalikuks koguda ja töödelda klientide käibeandmeid ning enda kliente neile osutatud teenuste mahu järgi eristada. Tegemist on raamatupidamislike andmetega, mida eraldi ei säilitata. RahaPTS § 46 lg 3 kohaselt on tehingu summa registreerimise kohustus ainult krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ning väärtpaberite keskdepositooriumil. Ettekirjutuse tegemiseks polnud õiguslikku alust, sest RahaPTS § 66 lg 3 reguleerib RAB-i õigust nõuda teavet kohapealset kontrolli tegemata, kuid RAB algatas kohapealse kontrolli oma 11. novembri 2022. a teatega. Ettekirjutus on ka ebamõistlikult koormav. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ettekirjutus on õigusvastane, kui see on tehtud, teades, et adressaadil pole võimalik selle täitmist tagada (RKHKo 3-11-1355/319, p 50). Samuti on viidanud RAB RSanS-ist tulenevatele kohustustele, mis ei sõltu klientide käibest. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli ebaproportsionaalselt lühike.
4.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi rahuldamata. Kuna kaebaja ei täitnud RAB-i
22.detsembri 2022. a korraldust, kohustas RAB 14. veebruaril 2023 kaebajat tasuma sunniraha 2500 eurot. Kaebaja esitas kaebuse sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle tagajärgede kõrvaldamiseks (haldusasi nr 3-23-604). Samuti esitas kaebaja kaebuse RAB-i kohustamiseks väljastada jaanuaris 2023 toimunud kohapealse kontrolli tulemuste kohta akt või alternatiivselt tuvastada akti väljastamisega viivitamise õigusvastasus (haldusasi nr 3-23-1293). Need haldusasjad liideti käesoleva haldusasjaga.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 12. septembri 2023. a otsusega kaebuse osaliselt. Halduskohus kohustas RAB-i väljastama Eesti Firma OÜ 16. ja 18. jaanuari 2023. a kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akti ja tuvastas akti väljastamisega viivitamise õigusvastasuse. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Halduskohtu hinnangul tegutses RAB oma volituste piires. RahaPTS § 54 lg 1 p 4 kohaselt on järelevalve kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS-i täitmisel RAB-i ülesanne. Vastavalt riiklikus riskihinnangus toodule on usaldushalduse ja äriühingute teenuse 2(8)
3-22-2732 pakkujate sektori haavatavus pigem kõrgema riskitasemega sektorite seas. RahaPTS § 13 lg 4 kohaselt peab kaebaja riikliku riskihinnanguga arvestama. RahaPTS § 19 lg 24 kohaselt peab kohaldama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte loomise ajal kui ka juhuti tehingute tegemisel. RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt peab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Riskide hindamiseks peab koguma infot kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. Kui kaebajal puudub ülevaade, millistele klientidele osutatud teenuste käive on kõige suurem, ei ole tal võimalik koostada RahaPTS § 13 lg 1 p 1 nõuetele vastavat riskihinnangut. Suurema käibega klientide kohta andmete küsimine on igati põhjendatud. Mida suurem on kliendile osutatud teenuste maht, seda suurem on kliendi kaebajale makstud summa. See mõjutab rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Kohustus polnud ebaproportsionaalne ning nõude täitmiseks oli kaebajal piisavalt aega. Vastustaja pikendas korra tähtaega ning oleks tõenäoliselt olnud valmis seda veel tegema. RahaPTS § 66 lg 2 p 1 ja § 66 lg 3 alusel oli RAB-il õigus teavet küsida nii enne kohapealset kontrolli, selle käigus ja ka pärast seda. Kuna kaebaja otsis üksnes ettekäändeid, miks ettekirjutust mitte täita, oli sunniraha rakendamine põhjendatud. RAB on aga viivitanud kontrolliakti väljastamisega, sest RahaPTS § 68 lg 1 kohaselt tuleb koostada kontrollimise tulemuste kohta akt, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates.
6.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 23. mai 2025. a otsusega rahuldas (resolutsiooni p 1). Vastustaja vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning tuvastas RAB-i 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse, tuvastas sunniraha tasumise korralduse õigusvastasuse ja kohustas RAB-i tagastama sunniraha 2500 eurot (resolutsiooni p-d 1.1–1.4). Samas tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti, millega halduskohus kohustas RAB-i väljastama kohapealse kontrolli akte (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.RAB-il polnud õiguslikku alust nõuda vaidlusaluseid andmeid ja rakendada nende esitamata jätmisel sunniraha. Vastustaja nõudis, et kaebaja reastaks oma kliendid neile osutatud teenuste müügikäibe järgi ning teataks, kes on sedasi koostatud pingerea esimesed 50 klienti ja kui suur oli igaühele neist osutatud teenuste müügikäive küsitud ajavahemikul. RahaPTS § 64 lg 1 kohaselt on RAB-i pädevuses järelevalve tegemine kaebaja tegevuse üle RahaPTS-i ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmisel. RahaPTS § 66 lg-id 2 ja 3 tuleb mõista nii, et kontrollimaks, kas kohustatud isik täidab RahaPTS-is ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud kohustusi, võib RAB nõuda selliste dokumentide esitamist, mis peavad kohustatud isikul mõnest tema tegevust reguleerivast õigusaktist tulenevalt olemas olema. Samuti on RAB-il õigus nõuda kohustatud isikult suulisi ja kirjalikke selgitusi. RahaPTS §-st 66 ei tulene RAB-ile õigust nõuda kohustatud isikult majandustegevust iseloomustavate andmete koondamist või süstematiseerimist kindlal viisil, kui kohustatud isikul ei ole ühestki õigusnormist tulenevalt kohustust sel viisil andmeid koguda ega süstematiseerida.
6.2.Isegi kui nõustuda, et igale kliendile osutatud teenuste käibe mahu teadmine on rahapesuriskide teadvustamise ja maandamise seisukohast oluline, ei nähtu vaidlustatud ettekirjutusest ega vastustaja seisukohtadest kohtumenetluses, millisest õigusnormist tuleneb kaebajale kohustus sel viisil andmeid koguda ja süstematiseerida. Isegi kui nõustuda, et kui klientide käibest pole ülevaadet ja pole võimalik koostada nõuetekohast riskihinnangut, ei annaks see tõdemus alust nõuda vaidlusaluseid andmeid. Sellisel juhul võiks RAB nõuda kaebajalt selgitust selle kohta, kas ta kogub teenuse osutamisest tekkinud andmeid klientide kaupa ja kuidas ta neid andmeid oma majandustegevusega kaasnevate rahapesuriskide tuvastamisel ja maandamisel kasutab. RahaPTS § 66 ei saa tõlgendada nii, et RAB saab sunniraha ähvardusel nõuda kohustatud isikult, et ta töötleks ja süstematiseeriks tema majandustegevusega seotud andmeid ükskõik millisel viisil. 3(8)
3-22-2732
6.3.Kohustust pidada arvestust tehingute käibe üle klientide kaupa ei tulene RahaPTS § 19 lg-test 1, 2 ja 24, § 8 lg-st 1 ega § 20 lg-st 6. Konkreetsel kujul andmete kogumise ja süstematiseerimise kohustust ei saa tuleneda üldisest tõdemusest, et riskide hindamiseks peab koguma infot kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta. Kohustus ei saa tuleneda ka RahaPTS § 13 lg-st 1, mis paneb kohustatud isikule kohustuse koostada riskihinnang. Kaebaja oli riskihinnangu koostanud. Isegi kui riskihinnang oleks puudustega, ei saaks nende puuduste kõrvaldamiseks nõuda kaebajalt klientide käibeandmete kogumist ja süstematiseerimist haldusaktiga, mille õiguslik alus on RahaPTS § 66.
6.4.RAB väljastas RahaPTS §-le 68 vastava akti 19. septembril 2023. Seega on kohustamisnõude rahuldamise alus ära langenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.RAB esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 (koos alapunktidega), 3 ja 4. RAB-i seisukohad kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Eesti riiklikus ohuhinnangus on peamiste ohukohtadena välja toodud aspektid, kus äriühingu teenusest saavad kasu isikud, keda on üritatud varjata. FATF on 2019. a-l välja andnud juhendi, mille peamine eesmärk on anda juhised äriühingu teenuse pakkujatele, kuidas hinnata äritegevusega kaasnevaid riske ehk rakendada riskipõhist lähenemist. Olulisemana tuuakse selles juhendis välja klientide, teenuste ja teenuse osutamise kanalitega seotud riske ning geograafilisi riske. Riiklik ohuhinnang tõi välja, et äriühinguteenuse pakkumine kätkeb ohtu, et luuakse ja hallatakse anonüümseid ettevõtteid. Rahapesijad ja muud kurjategijad otsivad riike, milles on tegelikel kasusaajatel võimalik jääda anonüümseks. Järelikult pole kahtluse all, et äriühingu teenuse pakkuja peab rahapesuriskide maandamiseks saama aru, kes teenuse eest tasub ning kui palju ja kas see läheb kokku teenuse tegeliku maksumusega või on see ebaproportsionaalne. See kohustus tuleneb eelkõige RahaPTS § 20 lg 1 p-st 3 ning olenevalt asjaoludest selle sätte koostoimest RahaPTS § 20 lg 1 p-ga 6 ja § 23 lg 2 p-ga 1. Samuti on asjakohane RahaPTS § 13 lg 1.
7.2.RahaPTS § 20 lg 1 p 3 kohaselt peab kohustatud isik tuvastama tegeliku kasusaaja ja võtma tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmeid ulatuses, mis võimaldab tal veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist. See pole võimalik, kui äriühingu teenuse pakkuja ei tuvasta, kes ja kui palju maksab teenuse eest. Samamoodi peab RahaPTS § 20 lg 1 p 4 kohaselt aru saama ärisuhte eesmärgist. Need kohustused on suunatud tunne-oma-klienti-põhimõtte täitmisele. Tavaliselt on äriühingute teenuse pakkuja teenus ühekordse iseloomuga (äriühingu asutamine). Seetõttu on enamasti kohaldatav RahaPTS § 20 lg 1 p 3. Kestvate teenuste puhul (nt aadressiteenuse või juhatuse liikme vahendamine) võib olla oluline RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23 lg 2 p 1. RahaPTS § 23 lg 2 p 1 kohaselt peab kohustatud isik ärisuhte keskel kontrollima ärisuhtes tehtud tehinguid tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmisega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist. Ka siis peab aru saama, kes ja kui palju tasub teenuse eest. RAB on viidanud ka RahaPTS § 20 lg-le 6. Sellest tulenevalt peab hoolsuskohustuse kohaldamise ulatuse määramisel arvestama rahapesu riskidega. Koostoimes Eesti riskihinnanguga ja arvestades äriühingu teenuse pakkujatega seotud riske ja ohte, tähendab see ka meetmete võtmist, et aru saada teenustasusid maksvast isikust ja teenustasu suurusest. Vale pole ka halduskohtu järeldus, et andmete kogumise kohustus tuleneb RahaPTS § 13 lg-st 1, mille kohaselt peab kohustatud isik koostama riskihinnangu ja võtma muu hulgas arvesse klientidega seotud ning toodete ja teenustega seotud riske. Äriühingute teenuse pakkujal pole võimalik riskihinnangut koostada, kui ta ei kogu andmeid ega küsi, kui palju kliendid teenustasusid maksavad ja kui paljude klientide puhul maksavad teenuse eest kolmandad isikud. 4(8)
3-22-2732
7.3.Tähelepanuta ei saa ka jätta, et RahaPTS § 46 lg 1 kohaselt registreerib kohustatud isik tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse. Kui äriühingute teenuse pakkuja ei registreeri andmeid selle kohta, kes on tehingute pool, sh kes ja kui palju teenuse eest tasus, ei ole ta täitnud RahaPTS § 46 lg-st 1 tulenevat kohustust. Ka tegeliku kasusaaja tuvastamiseks kogutud andmed, kes ja kui palju teenuse eest tasus, tuleb säilitada RahaPTS § 46 lg 2 p 21 kohaselt. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 on sätestatud, et raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osalisele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. RPS § 9 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Need peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
7.4.RAB teeb järelevalvet riskipõhiselt, kusjuures seda nõuavad FATF-i soovituste esimene soovitus ning FATF-i metodoloogia tulemusnäitajad 4.2 ja 4.5. Kõrgema riskiga subjekti juures tehakse kõrgema riskiga aspektide üle suurema tõenäosusega kohapealset kontrolli. RahaPTS-ist tulenevad kohustused ei ole tehnilist laadi, vaid arvestama peab terviklahendust ja võimekust tuvastada ja maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. RAB-il järelevalveasutusena on RahaPTS § 1 lg 1, § 64 lg 1 ja § 66 mõttes õigus teha järelevalvet laiemas mõttes ehk kontrollida kohustatud isiku võimet rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tuvastada ning neid maandada. Seadusandja on RahaPTS § 66 teadlikult sõnastanud maksimaalselt laialt ehk igasuguse kitsenduseta. RAB-il peab olema õigus küsida kohustatud isikult ka niisuguseid andmeid ja dokumente, mida kohustatud isik ei ole kohustatud seaduse alusel säilitama.
7.5.Ringkonnakohtu tõlgendus seadusest tulenevate kohustuste detailsusest kujundaks RahaPTS-i riskipõhise lähenemise reeglipõhiseks. RahaPTS, nagu ka FATF-i soovitused ja muud asjakohased rahvusvahelised dokumendid on üles ehitatud riski- ja printsiibipõhiselt. Nendest ei tulene, milliseid dokumente tuleb hoolsuskohustuse täitmisel koguda, kui palju neid on või milline on nende sisu. Pole mõeldav, et kui seaduses pole juhtumisi niisugust andmepositsiooni või dokumendi kogumise ja säilitamise kohustust, tuleb seadust täiendada (mh kui muutuvad viisid, kuidas kurjategijad pesevad raha).
7.6.Vaidlustatud ettekirjutuses oleks pidanud täiendavalt viitama veel RahaPTS § 58 lg-le 1. RahaPTS § 66 lg 3 mõte on sätestada järelevalve tegijale õigus nõuda andmeid ka kohapealse kontrolli väliselt. Asjaolu, et RahaPTS §-s 66 kasutatakse terminit „haldusjärelevalve“, on eksitav ja tegelikult on mõeldud riiklikku järelevalvet. Tegemist on eksitusega, mis tekkis korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega. Eksitus kandus üle ka 2017. a-l jõustunud RahaPTS-i. Kuna teabe küsimiseks tulenesid alused RahaPTS-ist, polnud vaja RahaPTS § 65 lg 1 alusel kohaldada KorS § 30 lg-s 3 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet. KorS-i norme tuleks kohaldada subsidiaarselt, kui eriseadus ei reguleeri mõnd olukorda ammendavalt.
8.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja seisukohad kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.RahaPTS § 66 lg 3 reguleerib haldusjärelevalve tegemist Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1 tähenduses. Kaebaja pole haldusorgan, kelle üle haldusjärelevalvet saaks teha. Seega ei saa RahaPTS § 66 lg 3 olla õige alus, millele vaidlustatud ettekirjutuses tugineti. Sellisel juhul muutuks terve kaebaja suhtes tehtud kohapealne kontroll õigusvastaseks. Teisalt on võimalik, et RahaPTS § 66 sõnastus on ebaõnnestunud ning tegelikult reguleerib seadusandja selle normiga haldusjärelevalve tegija õiguseid laiemalt, st ka seda, kui ta täidab oma ülesandeid kohustatud isiku, mitte haldusorgani suhtes. Oluline on aga juhtida tähelepanu sellele, et RahaPTS § 66 lg-d 2 ja 3 reguleerivad eraldi 5(8)
3-22-2732 RAB-i õigusi kohapealse kontrolli käigus ning olukorras, kus kohapealset kontrolli ei tehta. RahaPTS § 66 lg-s 3 sätestatud õigus saab RAB-il olla üksnes juhul, kui RAB ei tee kohapealset kontrolli. RAB tegi kaebaja juures kohapealset kontrolli ja tal oli võimalik kasutada RahaPTS § 66 lg-st 2 tulenevaid õigusi, mistõttu on RahaPTS § 66 lg 3 alusel teabe nõudmine välistatud.
8.2.Tulenevalt KorS § 1 lg-st 3 tuleb lähtuda esmajärjekorras RahaPTS-is sätestatust. Kui analoogse eesmärgi täitmiseks on RahaPTS-is alus olemas, ei ole alust KorS § 30 lg-t 3 kohaldada. RahaPTS § 65 lg 1 ja KorS § 30 lg 3 kohalduvad olukordadele, kus haldusorgan rakendab erimeetmeid konkreetse ohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks ning sellest tulenevate vahetumate ohtude tõrjumiseks. Need alused ei ole mõeldud abstraktse järelevalvemenetluse toimingute tegemiseks selleks, et viia ennast kurssi kohustatud isiku igapäevase majandustegevusega. KorS § 30 lg 3 kohaldamise jaatamine looks vaikiva eelduse, justkui oleksid kõik kohustatud isikud potentsiaalselt midagi rikkunud ja kujutaksid ohtu RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärkidele. Kaebaja suhtes pole olnud ühtegi konkreetse rikkumisega seotud etteheidet. Ohu ennetamine on küll hõlmatud riikliku järelevalvega (KorS § 2 lg 4), kuid kui eeldada, et ohu ennetamise ettekäändel on võimalik haldusorganil kohaldada KorS § 30 lg-t 3, ei oleks selline põhiõiguste riive kooskõlas määratletuse põhimõttega.
8.3.Kaebaja majandustegevusega seostuv teoreetiline oht on maandatud seadusest tulenevate kohustuste kaudu. Kaebajal on vaja RahaPTS § 70 lg-s 1 sätestatud tegevusluba, mille väljastab RAB. Tegevusloa saamise eelduseks on RahaPTS § 70 lg 3 nõuete täitmine, RahaPTS §-st 72 tulenevalt korrektse ärialase maine nõuetele vastamine ja RahaPTS § 17 lg-st 5 tulenevalt laitmatu mainega kontaktisiku olemasolu. Nende eelduste täidetust kontrollib RAB. Kinnitades kaebaja sise-eeskirjade nõuetele vastavust, kinnitas RAB konkludentselt, et kaebaja rahapesu tõkestamisega seotud protsessid on piisavad, tõhusad ja nõuetekohased ning et RAB on teadlik, et kaebaja ei töötle enda osutatud teenuste käibeandmeid sellisel viisil, nagu ta neid ettekirjutusega nõuab.
8.4.RahaPTS § 58 lg 1 võimaldab RAB-il nõuda lisateavet. See õigus hõlmab järgmisi eeldusi. Kõigepealt peab olema täidetud RahaPTS § 54 lg-st 1 tuleneva volituse eeldus ehk peab olema selge, miks RAB midagi teeb. Seejärel peab RAB täitma uurimiskohustust, st kontrollima enda käes olevaid andmeid, avalikke allikaid, muid RAB-ile kättesaadavaid registreid jne. Seejärel peab RAB analüüsima, kas tal on üldse lisateavet vaja ja kui on, siis millist. Alles pärast seda on RAB-il põhjendatud koormata kohustatud isikut teabe esitamise kohustusega. Oluline on märkida, et järelevalvemenetlus lõppes kohtumenetluse kestel ja ringkonnakohtus lahendati tuvastamisnõudeid. See andis kohtule võimaluse kontrollida, kas päriselt oli küsitud teavet järelevalvemenetluse toimingute tegemiseks vaja või mitte.
8.5.RahaPTS § 541 lg 1 annab RAB-ile õiguse kehtestada tema järelevalve alla kuuluvatele isikutele RAB-i seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike andmete osas aruannete esitamise kohustuse. See norm annab järelevalveasutusele õiguse kehtestada turuosalistele kohustusi millegi tegemiseks, mida seadusest otsesõnu ei tulene.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tuvastas sunniraha tasumise korralduse õigusvastasuse ja kohustas sunniraha kaebajale tagastama. Selles osas jääb kaebus rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 5). HKMS § 109 lg 4 alusel muudab kolleegium menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. 6(8)
3-22-2732
10.Esmalt annab kolleegium hinnangu RAB-i 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse õiguspärasusele (I), seejärel käsitleb muid kaebuse nõudeid (II). Viimaks jaotab kolleegium menetluskulud (III). I
11.RAB alustas kaebaja suhtes riiklikku järelevalvet ning teavitas teda, et kavatseb teha kohapealse kontrolli. Tegemist on riikliku järelevalve menetlusega, milles RAB täidab oma RahaPTS § 54 lg 1 p-s 4 sätestatud ülesannet. Kolleegium selgitas lahendi 3-23-125/64 p-s 17, et niisuguses riikliku järelevalve menetluses saab RAB kohaldada RahaPTS-i 7. peatükis ja KorS-is sätestatud meetmeid. Sama lahendi p-s 16 märkis kolleegium, et riikliku järelevalve menetluses ei saa kohaldada RahaPTS §-s 66 sätestatud volitusi, kuna need on selge sõnaga ette nähtud haldusjärelevalve tegijale. RAB tugines vaidlustatud ettekirjutuses RahaPTS § 66 lg-le 3. Kaebus tuleb 22. detsembri 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes juba seetõttu rahuldada (vt RKHKo 3-23-125/64, p 18).
12.Lisaks sellele on ettekirjutus ka materiaalselt õigusvastane. Kolleegium selgitas lahendi 3-23-125/64 p-s 20, et RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise ja riskihinnangu koostamise normidest (RahaPTS § 20 lg 1 p 3 või 6 või § 13 lg 1) ei tulene üldist kohustust pidada arvestust klientide kohta neile osutatud teenuste käibe järgi. Arvestades kohustatud isikule antud otsustusruumi nende normide kohaldamisel (RahaPTS § 13 lg 2 ja § 20 lg 6), saab niivõrd spetsiifiline kohustus nendest normidest tuleneda erandlikul juhul. RAB ei ole vaidlustatud ettekirjutuses ega kohtumenetluses niisugust erandlikku olukorda esile toonud. KorS § 30 lg-s 3 sätestatud dokumentide nõudmise volitus ei võimalda kohustada isikuid uusi dokumente koostama. II
13.Kuna kaebaja ei täitnud tähtajaks 22. detsembri 2022. a ettekirjutust, kohustas RAB
14.veebruaril 2023 kaebajat tasuma sunniraha 2500 eurot. Sunnivahendi rakendamine ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest, vaid kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (RKHKo 3-19-2051/49, p 10). Pole kahtlust, et sunniraha rakendamise ajal oli RAB-i 22. detsembri 2022. a ettekirjutus kehtiv. Ringkonnakohus on seda ka tõdenud, kuid asunud seisukohale, et sunniraha saab lugeda ettekirjutuse tagajärjeks, mille kõrvaldamiseks saab kohus teha HKMS § 5 lg 1 p 5 kohaselt ettekirjutuse. Ringkonnakohus lähtus sellest, et kuna ettekirjutus tuleks tühistada, ent kaebaja läks kohtumenetluse ajal ettekirjutuse täitmise tõttu üle tuvastamisnõudele, saab sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest, et vaidlustatud ettekirjutust ei oleks tohtinud anda.
14.HKMS § 5 lg-s 1 loetletakse halduskohtu volitused kaebuse rahuldamisel, kuid nimetatud säte ei reguleeri kaebuse rahuldamise materiaalõiguslikke eeldusi. Sunnivahendi kohaldamise lubatavus on seaduses ühemõtteliselt seotud ettekirjutuse kehtivusega (asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1). Ringkonnakohtu kirjeldatud olukorda, kus sunniraha rakendatakse kehtiva ettekirjutuse alusel, kuid isik kaotab kaebuse muutmise tõttu võimaluse ettekirjutust tühistada, saab vältida. Üleminek tuvastamiskaebusele oli kaebaja vaba valik. Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt võib haldusaktil säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ja sellisel juhul saab haldusakti tühistada (vt RKHKo 3-3-1-10-17, p 13). Viidatud punktis märkis kolleegium järgmist: „Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (5. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐41‐11, p‐d 10−12 ja 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐44‐14, p‐d 9−11).“ 7(8)
3-22-2732 Täpselt sellise olukorraga ongi praegu tegemist, kui sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamisel peavad kohtud tuginema haldusakti varasemale kehtivusele. Kaebaja taotles kaebuse muutmist 9. juuni 2023. a menetlusdokumendis omal initsiatiivil. 23. augustil 2023 toimunud kohtuistungil märkis halduskohus, et asjas oleks võimalik edasi menetleda ka tühistamisnõuet, kuid kaebaja jäi soovi juurde kaebust muuta. Kõik tuvastamis- ja tühistamiskaebuse rahuldamise eeldused ja tagajärjed ei kattu. Sellel on kaebaja jaoks nii soodsaid kui ka koormavaid tagajärgi, millega ta peab arvestama. Näiteks ei takista tuvastamiskaebuse rahuldamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58. Sellises olukorras ei olnud kaebaja ilmajäämine sunniraha rakendamise sisulise vaidlustamise võimalusest juhuslik ebaõiglane tagajärg, mida peaks korrigeerima ringkonnakohtu toodud viisil. Järelikult tuleb sunniraha puudutavas osas RAB-i kassatsioonkaebus rahuldada ja teha uus otsus, millega jätta selles osas kaebus rahuldamata.
15.RAB tegi 19. septembril 2023 kaebaja kohapealse kontrolli kohta akti, mis on toimunud järelevalvemenetluse kokkuvõte. RAB kirjeldas selles tuvastatud etteheiteid kaebaja tegevuse kohta. Järelevalvemenetluse lõpetas RAB 13. veebruari 2024. a teavitusega (vt selle kohta RKHKm 3-24-797/21). Kohtud pidasid RAB-i tegevust kohapealse kontrolli akti väljastamisega viivitamisel õigusvastaseks, sest RAB ei väljastanud akti RahaPTS § 68 lg 1 teises lauses sätestatud ühe kuu pikkuse tähtaja jooksul. RahaPTS § 68 lg 4 kohaselt on kontrollitaval õigus seitsme päeva jooksul akti kättesaamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi. Niisiis on tegemist isiku ärakuulamisega HMS § 40 tähenduses. Samas ei ole RahaPTS § 68 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaeg asjas kohaldatav. Sarnaselt RahaPTS §-ga 66 paneb ka § 68 lg 1 teine lause kohustusi haldusjärelevalve tegijale, mistõttu ei ole see riikliku järelevalve menetluses kohaldatav. Eeltoodu ei muuda kohtute järeldust siiski kokkuvõttes valeks. HMS § 5 lg 4 kohaselt tehakse menetlustoimingud viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi RAB-il polnud eeltoodust tulenevalt seadusest tulenevat tähtaega kohapealse kontrolli akti koostamiseks, oli sellega viivitamine peaaegu kaheksa kuud vastuolus HMS § 5 lg-ga 4. Kohapealne kontroll (st piiranguteta juurdepääs kontrollitava isiku ruumidesse ja andmetele) on ettevõtlusvabadust intensiivselt riivav meede, mistõttu ei ole õigustatud hoida sellele allutatud isikut pikka aega teadmatuses haldusorgani tuvastatu kohta. III
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebuse sisuline raskuspunkt oli RAB-i 22. detsembri 2022. a ettekirjutusel, mille osas on kaebus rahuldatud. Samuti on kaebus rahuldatud kohapealse kontrolli tulemuste kohta akti väljastamisega viivitamist puudutavas osas. Ringkonnakohtu otsuse tühistamisel sunniraha puudutavas osas loeb kolleegium kaebuse rahuldatuks 80% ulatuses.
17.Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 190 eurot. Halduskohtus taotles kaebaja õigusabikulu 13 728 eurot ja 57 senti (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohtus taotles kaebaja õigusabikulu 4368 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Riigikohtule ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja esitanud. Kolleegiumi hinnangul on asi küll õiguslikult keerukas, kuid mitte mahukas. Seetõttu on vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 5000 eurot, millele lisanduvad riigilõivud 190 eurot. Kolleegium mõistab neist kaebaja kasuks välja 80% ehk 4152 eurot.
18.Kaebaja taotluse järgi tuleb menetluskulud tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.