Otsuse avalikult teatavaks 29.08.2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-1874
Haldusasi
OÜ Feenoks kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Feenoks, esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb ja Kenneth Rivis Kolmas isik: Pelgulinna Tervisemaja OÜ (registrikood 16011537), esindajad v.adv Merli Mäesalu ja v.adv Triin Kaurov
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista OÜ-lt Feenoks Pelgulinna Tervisemaja OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 4900 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Pelgulinna Tervisemaja OÜ-l tuleb teatada OÜ-le Feenoks andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas18.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone ehitamiseks (kaebuse lisa 24, dtl 156-183).
2.05.09.2022 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Feenoks kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada ehitusloa nr 2212271/19613 kehtivus ja keelata kinnistul Ädala tn 1, Tallinn lammutus- ja ehitustöö.
3.Kohus võttis kaebuse oma 27.09.2022 määrusega menetlusse. Sama määrusega jättis kohus kaebaja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 02.11.2022 määrusega halduskohtu 27.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata ja kaebaja määruskaebuse rahuldamata. 16.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja on Ädala tn 1 naaberkinnisasja, Ädala tn 1a, omanik. Kaebaja leiab, et ehitusloa nr 2212271/19613 alusel hoone ehitamine ning ehitusloa nr 2212271/19613 alusel koostoimes ehitusloa nr 2112271/21290 alusel lammutamine ohustab kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust ja ohutut kasutamist. Seega rikub nr 2212271/19613 ehitusluba kaebaja omandiõigust (PS § 9 ja § 32 nende koostoimes).
4.2.Kuivõrd vastustaja ei ole edastanud kaebajale ärakuulamisõiguse teostamiseks 17.08.2022 esitatud uut ehitusloa taotlust ega selle aluseks olevaid dokumente, sealhulgas ehitusloa taotleja selgitust (kaebuse lisa 23 lk 30, dtl 154), siis ei saa jaatada, et vastustaja on arvestanud kaebaja 07.04.2022 arvamusega (kaebuse lisa 21, dtl 117-122) ega muude tähtsust omavate asjaoludega, eelkõige projekteerimistingimuste nõuetega kohtuotsuste väljendatud seisukohtadega ja ehitusloa taotleja poolt kohtumenetluses antud lubadustega. Samuti on vastustaja rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, sest kaebaja on korduvalt selgelt väljendanud vastustajale soovi teostada oma ärakuulamisõigust ning põhjendanud oma huvi haldusakti sisu vastu. Sellele vaatamata ei ole vastustaja teavitanud kaebajat 17.08.2022 uuest ehitusloa taotlusest. Lisaks vaidles kaebaja ehitusloale vastu, kuid ehitusluba ei sisalda ühtegi põhjendust kaebaja vastuväidetega arvestamata jätmise kohta. Sellepärast on ehitusluba nr 2212271/19613 ebaseaduslik ja tuleb tühistada.
4.3.Ehitamise ohtlikkus (EhS § 8) ning ehitusprojekti uuringu ja ekspertiisi õigusvastane tegemata jätmine (EhS § 42 lg 4).
Arvestades, et Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 kohtuotsuse asjas nr 3-21-1950 (ei ole jõustunud) põhjenduste lk 4 p 8 kohaselt „[...] vaidlustatud lammutusloas ette nähtud ehitustöödega alustamise eeldusena olema antud veel teine ehitusluba, mille andmisel kontrollitakse ja vastaval juhul kiidetakse heaks olemasoleva hoone lammutamiseks vajalik pinnase toestamise lahendus.“, peab käesoleva kaebusega vaidlustatud ehitusloa nr 2212271/19613 õiguspärasuse hindamisel kaaluma, kas selle teostamisel on tagatud ohutus nii hoone Ädala tn 1 lammutamisel, uue hoone Ädala tn 1 ehitamisel kui ka uue hoona Ädala tn 1 kasutamisel. Kaebaja leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt: kaebaja hoone Ädala tn 1a ohutus ei ole tagatud ei hoone Ädala tn 1 lammutamisel, ehitamisel ega kasutamisel. Veel projekteerimistingimuste menetlemisel oli sedastatud, et kuna Ädala 1a on rajatud madalvundamendile, peab Ädala 1 süvendi projektlahendus sellega arvestama (kaebuse lisa 3 lk 3, dtl 31). Ädala 1a hoone all on pinnas, mille omadused (eelkõige kandevõime, aga ka kokkusurutavus) võivad muutuda (turvas, mölline liiv) seoses pinnasevee taseme muutusega, siis esimese järjekorras tuleks tagada, et veerežiim jääks analoogseks praegusega (kaebuse lisa 5 lk 1 p 2, dtl 38). Sellepärast leidis riiklikult tunnistatud ekspert, et enne Ädala tn 1 ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia Ädala tn 1a hoone ehituslike osade ning konstruktsioonide detailne ehitustehniline ülevaatus ja uuring, sealhulgas vundamentide avamine, ning määratleda ehitise olemasolev seisukord; teha geotehniline arvutus; ehitustööde läbiviimisel järgida arvamuses konkretiseeritud abinõu, seahulgas paigaldada tugiseinad, tagada vahemaa ehitiste vahel, vältida vibratsiooni ning massi ülekandmist Ädala tn 1a-le (kaebuse lisa 5 lk 2, dtl 39). Projekteerimistingimuste (kaebuse lisa 2 lk 5, dtl 20) p 8.4 kohaselt tuleb Ädala tn 1 kinnistul enne ehitusprojekti koostamist teostada ehitus-geoloogiline uuring ja hinnata hoone vundeerimise alust, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine. Enne ehitustööde alustamist läbi viia olemasoleva/-olevate hoone/-te detailne ehituslik ülevaatus, määrata ehitise/-te olemasolev seisukord (vajadusel korrata seda teostatavate ehitustööde ajal ning lõppedes). Projekteerimistingimuste kohtuliku kontrolli käigus on ringkonnakohus selgitanud, et ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis, mille aluseks on ehitusuuring (määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8, § 26 lg 1; lisa 2-4 p 17). EhS § 14 lg 2 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete (sh teistele ehitistele kaasneva mõju) väljaselgitamiseks ehitusuuring teha igal juhul, sõltumata sellest, kas ehitusuuringu tegemise nõue on projekteerimistingimustes eraldi sätestatud või mitte. EhS § 42 lg 4 võimaldab põhjendatud juhtudel nõuda ehitusuuringute tegemist või täpsustamist ka ehitusloa menetluses ning EhS § 44 lg 3 järgi ehitusluba ei anta, kui ehitusprojekt ei tugine ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata (kaebuse lisa 7 p 16, dtl 52-65). Ringkonnakohus on samas lahendis selgitanud ka seda, et projekteerimistingimuste p 8.4. tähendab mh Ädala tn 1a hoone detailset ehituslikku ülevaatust. Uuringud tehakse ehitamist kavandava isiku kulul. Tallinna Halduskohus on märkinud, et uuringu tulemusel selgub, mitme hoone suhtes tuleb detailset ehituslikku ülevaatust rakendada, st enne ehitamist ja ehitamise ajal uurida geodeetiliselt, paigaldades reeperid ja neid regulaarselt mõõtes. Uuringu tulemused sätestatakse ehitusloa kõrvaltingimusena (kaebuse lisa 6 lk 7 p 9.2, dtl 42-50). Tagamaks naaberkinnistutel olevate hoonete (st eelkõige Ädala tn 1a) vundamentide püsimine, tuleb välja selgitada ka nende vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk – naaberhoonete vundamentide püsimine – saavutatav. TLPA on halduskohtule selgitanud, et uuringu tulemusel selgub, mitme hoone suhtes tuleb detailset ehituslikku ülevaatust rakendada, st enne ehitamist ja ehitamise ajal uurida geodeetiliselt, paigaldades reeperid ja neid regulaarselt mõõtes. Uuringu tulemused sätestatakse
ehitusloa kõrvaltingimusena (kaebuse lisa 6 lk 7 p 9.2, dtl 42-50). Kohtu hinnangul on ilmselge, et selleks, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine, tuleb välja selgitada ka nende vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk – naaberhoonete vundamentide püsimine – saavutatav. Ennetavad meetmed kaebaja hoonele kahjude tekkimise vältimiseks saavadki selguda ehitusuuringust (kaebuse lisa 6 lk 7 p 9.3, dtl 42-50). Kui ohutu ehitamine ei ole uuringu tulemusel projekteerimistingimustes toodud tingimustel võimalik, siis ei saa ehitusluba väljastada (kaebuse lisa 6 lk 7-8 p 9.4, dtl 42-50). Ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata (EhS § 44 p 3). Kaebajale ehitisregistri kaudu kättesaadavas eelprojektis toodud lammutustehnoloogia üldsõnaline kirjeldus (eelprojekti lk 7 p 2.4.) ei võimalda selle alusel ohutut lammutamist. Ühtegi toimingut kaebaja hoone püsivuse tagamiseks ette nähtud ei ole. Kaebaja märgib, et HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Sellepärast tuli vastustajal kohtute suuniseid projekteerimistingimuste ja ehitusloa osas täita. Kaebaja teada ei ole ehitusloa väljaandmise menetluses uuringuid tehtud. Lisaks tuleb arvestada, et projekteerimistingimuste lk 1 kohaselt soovitakse krundile Ädala tn 1 rajada äri- ja büroohoone sh haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium). Büroohoone ja ravihoone ehitusprojektile tuleb määruse „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 2 p-de 5 ja 13 kohaselt alati teha ka ekspertiis (kaebuse lisa 7 lk 12 p 16, dtl 52-64). Kaebaja teada ei ole ehitusloa väljaandmise menetluses põhiprojekti koostatud ega ekspertiisi tehtud, mida kinnitab ka ehitusloas nr 2212271/19613 olev viide ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadusele (lisa 24 lk 2, dtl 157) ja põhiprojekti koostamise vajadusele (kaebuse lisa 24 lk 4, dtl 159). Seega enne ehitusprojekti koostamist pidi viima läbi ülalviidatud uuringud ning uuringute tulemusena koostatud ehitusprojektil tehtud ekspertiis. Arvestades, et kohtud on tutvunud varasemalt tehtud asjatundja arvamustega, sh kinnistu Ädala tn 1 endise omaniku tellimusel tehtud uuringutega, ning on jaatanud täiendavate uuringute tegemist vajadust, siis varasemad uuringud piisavad ei olnud. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis puudub vähimgi kindlus, et kaebajale kuuluvat hoonet Ädala tn 1a ehitustööd Ädala tn 1 kinnistul ei ohusta. Kuivõrd vastustaja ei ole dokumenteerinud ega lasknud dokumenteerida kaebaja hoone Ädala tn 1a seisukord; samuti ei ole teinud või lasknud teha uuringuid hoone Ädala tn 1a omaduste, püsivuse ning lammutamis- ja ehitustööde käigus vajalike abinõu kohta, siis tuleb eeldada, et käimasolevad kinnistul Ädala tn 1 ehitustööd ohustavad kaebaja hoonet Ädala tn 1a. Järelikult ei saa ehitusluba olla õiguspärane.
4.4.Kuivõrd vastustaja ei ole taganud kaebajale ärakuulamisõigust (dtl 5-6 p 24-25), siis pidi vastustaja menetluses tõendama, et on välistatud võimalus, et kaebaja kohtueelselt ja kohtumenetluses esitatud argumendid oleksid saanud tuua kaasa teistsuguse sisuga ehitusloa või kõrvaltingimustega ehitusloa. Seda vastustaja ei teinud. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas on ehitusloas nr 2212271/19613 arvestatud või on põhjendatult jäetud arvestamata kaebaja 07.04.2022 arvamuses öelduga (dtl 120-121). Ainuüksi haldustoimikusse kolmanda isiku ehitusinsenerist esindaja üheleheküljelise arvamuse (dtl 361) paigutamisega, kus kolmanda isiku esindaja lakooniliselt väljendab mittenõustumist kaebajaga, vastustaja kui haldusorgan oma põhjendamiskohustust täita ei saa. Samuti ei saa põhjendamiskohustust täita vastustaja 15.09.2022 vastuskiri kaebaja volitatud esindajale (dtl 364-366), kuna see on koostatud peaaegu kuu aega pärast ehitusloa nr 2212271/19613 kuupäeva ning nädal aega pärast vastustajale kohtunõude nr 3-22-1874/3 kättetoimetamist.
Vastustajal oli võimalik tõendada (mitte lihtsalt konstateerida vastuskirja saatmist – dtl 234 p 8), et ehitusloa nr 2212271/19613 andmisel on vastustaja päriselt juhindunudki 15.09.2022 vastuskirjas (dtl 364-366) toodud põhjendustest (vt nt Riigikohtu kohtuotsust nr 3-19-292/72, p 17). Seda vastustaja ei teinud ning 15.09.2022 vastuskirja väljasaatmise ajastus viitab selgelt vastupidisele.
4.5.Kuivõrd lühike dokument „Ehitusprojekti ekspertiis. Lõpparuanne“ (dtl 495-498) on samuti koostatud pärast ehitusloa nr 2212271/19613 väljaandmist, siis ka seda ei saa arvestada ehitusloa õiguspärasuse hindamisel. Antud dokument ei käsitle küsimust, kas ja kuidas on tagatud kaebaja hoone Ädala tn 1a ohutus. Seega on vastustaja ja kolmas isik üritanud ehitusluba tagasiulatuvalt põhjendada kohtumenetluse käigus. Seadus ja kohtupraktika seda ei võimalda.
4.6.Ka kaebuse sisulisel lahendamisel palub kaebaja arvestada kaebaja 12.10.2022 määruskaebuses väljendatuga (dtl 450 p 15-16), et seadusjõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsuses nr 3-19-675/52 (kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku eriõiguseellase vahel) p 9.3. on ringkonnakohus leidnud, et „[k]ohtu hinnangul on ilmselge, et selleks, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine, tuleb välja selgitada ka nende vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk – naaberhoonete vundamentide püsimine – saavutatav. Ennetavad meetmed kaebaja hoonele kahjude tekkimise vältimiseks saavadki selguda ehitusuuringust”. Öeldu tähendab, et kohtuasjas nr 3-19-675 ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt 28.06.2019 kohtuotsuse tegemise kuupäevaks kaebaja hoone vundamendi oluliste omaduste väljaselgitamise uuringuid tehtud ei olnud. Järelikult pidi vastustajal olema esitada hilisemat kuupäeva kandev uuringudokument. Kaebaja rõhutab, et kuigi antud põhjenduse väljatoomisest on möödunud üle üheksa kuu, ei ole vastustaja ega kolmas isik esitanud vastavat uuringut. See ilmselgelt kinnitab, et vastavat uuringut ei ole olemas. Kuivõrd ehitusoht on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, siis selle kummutamiseks pidi vastustaja koguma ehitusloa väljaandmise menetluses tõendid ja neid ehitusloas ka analüüsima. Eriteadmisi omamata ei saa jaatada, et vastustaja ja kolmanda isiku selgitus ilma mistahes nõutava uuringuta kinnitaks, et Ädala tn 1 maa-aluse korruse ärajätmine tagab ohutuse kaebaja hoonele Ädala tn 1a. Kaebaja ei näe ka põhjust, miks vastustajal oleks õigus kohtuotsust nr 3-19-675/52 ignoreerida.
4.7.Lõpetuseks märgib kaebaja, et Ädala tn 1 ohtlikkus kaebaja hoonele Ädala tn 1a võib väljendada aja möödudes. Kuivõrd kaebaja hoone tehnilist olukorda ei ole nõuetekohaselt jäädvustatud (dtl 423-424), siis ei saa ka väita, et selline kahjustumine ei ole juba hakanud avalduma.
4.8.Kaebuse esitaja palub vastustajal välja mõista kaebaja menetluskulud kokku summas 963 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 559-565).
4.9.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Kaebaja hinnangul ei ole kolmanda isiku õigusabikulud sellises mahus vajalikud ega põhjendatud, arvestades ka tavaliselt väljamõistetavaid hüvitisi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-21-997/23, p 19). Kui kohus peaks jätma menetluskulud kaebaja kanda, siis palub kaebaja vähendada kaebajalt väljamõistetava summa.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu ja alusetu. Kahetsusväärselt on kaebaja esitanud oma kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses hulgaliselt eksitavaid
või otseselt vääraid väiteid. Oma kaebuses arutleb kaebaja pikalt ja abstraktselt Ädala tn 1 kinnistule väljastatud ehitusloast lähtuvast ohtlikkusest kaebaja kinnistule, kuid kui vaadata haldusasja nr 3-19-675 materjale, kus kaebaja vaidlustas TLPA 11.03.2019 väljastatud projekteerimistingimused nr 1911802/01184 (kaebuse lisa 2, dtl 16-22), mille osas on kaebaja lisanud kaebusele lisadena 6 ja 7 (dtl 42-64) Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused, siis on näha, et kaebaja peab enda hoonele ohuks Ädala tn 1 kinnistule projekteerimistingimustega kavandatud maa-alust korrust. Ehitusprojekt aga, mille alusel Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet või vastustaja) väljastas vaidlusaluse ehitusloa nr 2212271/19613, ei näe enam maa-alust korrust ette – selle asjaolu on kaebaja jätnud kaebuses targu mainimata. Projekteerimistingimused, nagu ka detailplaneering, annab võimaliku maksimaalse ehitusõiguse – ehitusprojekt võib ette näha väiksema ehitusmahu, kui seda projekteerimistingimused (või ka detailplaneering) lubavad. Projekteerimistingimustega lubati Ädala tn 1 kinnistule rajada hoone koos maa-aluse garaažiga, kusjuures projekteerimistingimustega kavandatud garaaž nähti ette pindalaliselt oluliselt suuremana, kui hoone maapealne osa. Antud juhul loobus kolmas isik ehitusloa menetluse käigus maa-alusest korrusest. Vastustaja lisab Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone ehitusprojekti, mille alusel ehitusluba väljastati (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1, dtl 263-339) – lõigetelt A ja B on selgelt näha, et maa-alusest korrusest on loobutud.
5.2.Kaebaja on väitnud lisaks, et varasemates haldus- ja halduskohtumenetlustes on tuvastatud, et Ädala tn 1 lammutamine ja asendushoone ehitamine ohustab kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust. Vastustaja juhib tähelepanu, et selline kaebaja väide on vale – midagi sellist varasemates haldus- ja halduskohtumenetlustes ei tuvastatud, vaid üksnes viidati võimalikele ohukohtadele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada. Käesoleval juhul on seoses maa-aluse korruse ära jätmisega kõikvõimalikud maa-aluse korruse väljaehitamisega kaasneda võivad ohud välditud.
5.3.Kaebaja väidab, et mingeid uuringuid kolmas isik Ädala tn 1 kinnistule projekteerimistingimustega ettenähus mahus ehitamiseks teinud ei ole. Selline väide ei vasta tõele – koos ehitusloa taotlusega esitati ehitisregistrisse töö nr 18-07-1433 (Ädala tn 1 geotehnika aruanne) (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 2, dtl 236261), mis on koostatud IPT Projektijuhtimine OÜ poolt ja mille on allkirjastanud Peeter Talviste, kes on kutseregistri kohaselt volitatud ehitusinsener, tase 8. Geotehnika aruanne (mis on sisult sama kui projekteerimistingimuste nr 1911802/01184 p-s 8.4 nõutud ehitus-geoloogiline uuring) jõuab järelduseni, et rakendades aruandes käsitletud meetmeid on võimalik rajada hoone Ädala tn 1 kinnistule planeeritud mahus naaberhoone konstruktsioone kahjustamata. Aga nagu eespool selgitatud – planeeritud mahust ehk maa-alusest korrusest ehitusloa menetluse käigus loobuti.
5.4.Kaebaja on lisanud kaebusele oma väite tõendamiseks, justkui ohustaks vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt Ädala tn 1a, s.o kaebaja kinnistul asuvat hoonet, kaebuse lisadena 4 ja 5 Ehitusekspert OÜ 07.06.2019 ja 20.11.2018 arvamused (dtl 33-40). Paraku on kaebaja jätnud selgitamata, et nimetatud arvamused käsitlevad projekteerimistingimuste alusel lubatud maksimaalset mahtu (s.o hoonet koos maa-aluse korrusega), ja ei käsitle vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti. Seega ei tõenda nimetatud tõendid, justkui lähtuks kõnealuses ehitusprojektis ettenähtud hoonest kaebaja hoonele oht. Tegelikult ei ole kaebaja esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit, mistõttu on kaebaja väited paljasõnalised ja meelevaldsed.
5.5.Vastustaja on seisukohal, et Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone konstruktsiooni osa ehitusprojekti eelprojekt on ammendavalt piisava täpsusega ette näinud ohutusmeetmed. 31.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 andmise aluseks olnud projektdokumentatsiooni (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1, dtl 262-339) failis nimega: „A193_EP_v05_EK.asice“ sisaldub Ädala tn 1 äri -ja teenindushoone konstruktsiooni osa eelprojekt, mille p-s 4.3 (lk 9) on selgitatud: „Tuginedes ehitusgeoloogilise uuringu aruandes esitatule rajatakse kavandatav hoone vaivundamentidele. Vaiad rajatakse hoone kandekonstruktsioonide alla. Vaiadena kasutatakse puurvaiu. Vaiadele rajatakse karkassipostide alla vaiagruppe ühendavad postirostvärgid ning seinte alla vaiaridu ühendavad lintrostvärgid. Rostvärgid rajatakse betoonist C30/37 armeerituna sarrusterasega B500B vastavalt keskkonnaklassi XC2 nõuetele. Olemasoleva hoone keldrikorrus lammutatakse välja ainult rajatava uue hoone mahus, mis tagab eeldused vaiatööde teostamiseks. Väljakaevatud osa täidetakse ja tihendatakse ehitusliivaga kihtide kaupa saamaks kätte tihedusastme vastavalt 1. korruse põranda tarinditüübile. Olemasoleva hoone keldrikorruse müüritised väljaspool uue hoone mahtu Ädala tn 1a kinnistu poolses küljes allpool parkla konstruktsioone säilitatakse, et tagada pinnase püsimine ning välistada uue hoone ehitustöödega kaasnevad võimalikud mõjud Ädala tn 1a hoonele. Osaline keldrikorruse säilitamine hoone gabariitidest eemal tagab olukorra kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetõid ei teostata, pinnase vajumisi või pinnase veereziimi muutust võrreldes olemasoleva olukorraga, ei toimu. Selles osas täpsustab käesolev projekt 22.06.2021.a. väljastatud lammutusprojekti (Ehitusluba nr 2112271/21290).“
5.6.Sama dokumendi p-s 4.6 (lk 10) on selgitatud erimeetmeid, mille kohaselt: „Vältimaks sokli seinte märgumist pinnasesse imbuvate sadevete imendumise toimel kaetakse seinte pinnad pinnasega kokkupuute ulatuses bituumenibaasilise võõphüdroisolatsiooniga Ümber hoone sokli välisperimeetri tekitatakse sillusriba kaldega hoonest eemale, et otsest sadevett soklist eemale juhtida. Kommunikatsioonide läbiviigud soklikonstruktsioonidest teostatakse veekindlatena. Olemasoleva hoone keldrikorrus lammutatakse välja ainult rajatava uue hoone mahus, mis tagab eeldused vaiatööde teostamiseks. Väljakaevatud osa täidetakse ja tihendatakse ehitusliivaga kihtide kaupa saamaks kätte tihedusastme vastavalt 1. korruse põranda tarinditüübile. Olemasoleva hoone keldrikorruse müüritised väljaspool uue hoone mahtu Ädala tn 1a kinnistu poolses küljes allpool parkla konstruktsioone säilitatakse, et tagada pinnase püsimine ning välistada uue hoone ehitustöödega kaasnevad võimalikud mõjud Ädala tn 1a hoonele. Osaline keldrikorruse säilitamine hoone gabariitidest eemal tagab olukorra kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetõid ei teostata, pinnase vajumisi või pinnase veereziimi muutust võrreldes olemasoleva olukorraga, ei toimu. Selles osas täpsustab käesolev projekt 22.06.2021.a. väljastatud lammutusprojekti (Ehitusluba nr 2112271/21290).“ Kogu vastustajale esitatud ehituse projektdokumentatsioon vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-le 14. Kaebaja ei ole kordagi ratsionaalselt selgitanud, millistele nõuetele ehitusprojekt tema hinnangul ei vasta. Selle asemel esitab kaebaja esindaja spekulatiivseid väiteid, mis ei vasta tõele ning ei ole ka kuidagi usutavad.
5.7.Kaebaja väidab, et tal ei õnnestunud leida ehitisregistrist ehitusloa taotluses viidatud dokumente, sh „Selgitus seoses OÜ Feenoks 07.04.2022.a. arvamusega, 26.07.2022.asice“. Tegelikult oleks kaebaja pidanud seda dokumenti, nagu teisigi
ehitusloaga seotud dokumente kaasatud isikuna nägema. Vastustaja on kohtumenetluses nimetatud dokumendi tõendina esitanud (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4, dtl 360-361). Oma selgituses seoses OÜ Feenoks 07.04.2022 arvamusega selgitab projekteerija Üllar Suvemaa sedasama, mis on kajastatud Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone konstruktsiooni osa eelprojekti punktis 4.6.
5.8.Kaebaja väidab kaebuses, et 17.08.2022 esitati ehitisregistrisse uus ehitusloa taotlus, mille esitamisest kaebajat ei teavitatud ja mille menetlusse teda ei kaasatud. Tegemist on põhimõtteliselt eksitava käsitluse esitamisega kaebaja poolt. Tegemist ei ole uue ehitusloa taotluse esitamisega, vaid sellesama ehitusloa taotluse uue versiooniga, kuna 16.08.2022 oli ehitusprojektide peaspetsialist Lia Lõoke ehitusprojekti tagastanud veel viimase märkuse sisseviimiseks – mingit projektilahenduse muutust ei toimunud. Kaebajale kui kaasatud isikule pidi see ehitisregistris nähtav olema. Vastustaja on esitanud ehitisregistri ekraanitõmmise oma 16.09.2022 menetlusdokumendi lisana 5 (dtl 362). Olgu siinkohal ka märgitud, et ehitusprojekti lahenduse, mille alusel amet ehitusloa nr 2212271/19613 väljastas, on kaebaja ise heaks kiitnud – oma 07.04.2022 kirjas (mis on kaebuse lisa 21, dtl 117-121) ütleb kaebaja järgmist: „OÜ Feenoks hinnangul on planeerimislahendus, millega ei ole hoonel Ädala tn 1 maa-alust korrust (eskiisprojekti lk 7, selgitused asendiplaanis) ning kuja Oüle Feenoks kuuluva hoonega on 12,5m (asendiplaan), põhimõtteliselt aktsepteeritav.“
5.9.Kaebaja väidab, et teda ei ole menetlusse kaasatud ega ära kuulatud. Selline väide ei vasta tõele. Vastustaja selgitab, et kui isik on juba ühe korra kaasatud ehitisregistris läbiviidavasse ehitusloa menetlusse, siis on tal võimalik kogu protsessi jälgida ning põhimõtteliselt esitada seisukohti ka pärast esimest kaasamist. Käesoleval juhul on kaebajat ehitusloa menetlusse vastavalt ehitusprojekti lahenduse arengutele kaasatud kolmel korral, nagu allolevast ehitisregistri väljavõttest nähtub (dtl 470).
5.10.Asjaolu, et kaebaja on ehitusloa menetlusse olnud kaasatud ja ta on ära kuulatud, nähtub ka kaebaja poolt kaebusele lisatud kaebaja arvamustest, mida ta on vastustajale seoses ehitusloa ja ehitusprojektiga esitanud (kaebuse lisad 11 dtl 79-95, 17 dtl 106-110 ja 21 dtl 117-121).
5.11.Kaebaja heidab ette, et väljastatud ehitusluba kui haldusakt ei ole põhjendatud ning selles ei leidu haldusmenetluse seaduse kohaseid selgitusi kaebaja märkustele kohta. Vastustaja selgitab, et ehitusseadustikus ehitusloa kui haldusakti kohta käivad sätteid tuleb käsitleda erisätetena võrreldes haldusmenetluse seaduses haldusakti kohta sätestatud regulatsiooniga. Ehitusluba antakse elektroonselt ehitisregistrisse vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ ettenähtud vormile – vastavas vormis ei ole haldusakti põhjenduste kohta ette nähtud. Ehitusloa andmine kujutab endast ju ka soodustava haldusakti andmist.
5.12.EhS § 42 lg 8 kohaselt kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehk et vastavad põhjendused esitatakse eraldiseisvas dokumendis. Pädeva asutuse esmane kohustus on ehitusloa väljaandmine, kui pädev asutus on veendunud ehitusprojekti nõuetele vastavuses. Selgitused kaasatud isikute arvamuse ja vastuväidete kohta esitab pädev asutus reeglina pärast ehitusloa väljaandmist. Mõnikord võtab vastavate selgituste kirjalik formuleerimine aega rohkem, mõnikord vähem – ehitusseadustik siin mingit
konkreetset tähtaega ette ei näe. Ehitusloa andmisest eraldi ei teavitata, vaid vastav teavitus esitatakse koos selgitustega kaasatud isiku arvamuse ja vastuväidete kohta. Käesoleval juhul esitati vastavad selgitused ja teavitus ameti 15.09.2022 kirjaga (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 6, dtl 363-366). Kaebaja jõudis kaebuse esitada enne seda. Siinjuures on oluline rõhutada, et olulises osas on ehitusloa menetluses kaebaja pretensioonidega arvestatud, kuna maa-alune korrus jäeti ehitusprojektist üldse välja.
5.13.Kaebaja heidab kaebuses ette, et ehitusloa menetluses ei ole koostatud põhiprojekti. Vastustaja selgitab, et vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 1 kohaselt võib ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel esitab ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Nimetatud määruse sama paragrahvi lg 2 ette, et olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki nõuetest. Seega on ehitusloa taotleja täiesti korrektselt esitanud ehitusloa saamiseks ehitusprojekti eelprojekti staadiumis ning vastustaja pädeva asutusena on selle staadiumi alusel täiesti korrektselt ehitusloa väljastanud. Vastavalt määruse § 8 lg-le 1 on eelprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites – ehk põhi- ja tööprojekti staadiumites. Põhi- ja tööprojekti vastavust ehitusloale ja selle aluseks olnud ehitusprojektile kontrollib pädev asutus kasutusloa menetluses.
5.14.Siinkohal tuleb märkida ka, et ehitusprojekti järgmiste staadiumite ja ehitamise nõuetele vastavuse üheks garantiiks on pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded – EhS § 24 lg 2 kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud muuhulgas ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel ja ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisel.
5.15.Veel heidab kaebaja ette, justkui oleks käesoleval juhul kõrvale kaldutud majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg-s 2 ettenähtud kohustusest koostada ekspertiis ehitusprojektile, mis näeb ette büroo- või ravihoone ehitamise. Selline kaebaja väide ei ole õige – ehitusloas on kohustusliku kõrvaltingimusena ette nähtud, et enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis.
5.16.Tallinna Halduskohus on asjakohaselt oma 27.09.2022 määruses selgitanud, et ehitusprojektile tehakse ekspertiis enne ehitamisega alustamist (EhS § 14 lõige 3 punkt 1 ja § 42 lõige 3 p 6). Ehitusekspertiisi ei tehta eelprojekti staadiumis esitatud ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 1 kohaselt võib ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel esitab ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Nimetatud määruse sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki nõuetest.
5.17.Ehitusprojekti insener-tehnilised lahendused täpsustatakse vastavalt eelviidatud majandus- ja taristuministri määrusele lõplikult alles tööprojekti staadiumis, mille alusel ehitamine vahetult toimub ja mis esitatakse pädevale asutusele alles kasutusloa menetluses. Seega on täiesti asjakohatu kaebaja määruskaebuses toodud lause, et ehitusloas ega projektis puurvaiade paigaldamisviise kirjeldatud ei ole, sest lõplikud
insener-tehnilised lahendused leiavad kajastamist tööprojektis, mitte ehitusloa aluseks olevas eelprojektis. EhS § 42 lg 3 p 6 näebki ette, et ehitusprojekti ekspertiis nähakse ette ehitusloa kõrvaltingimusena, mida antud juhul ongi tehtud.
5.18.Praeguseks on ehitusprojekti ekspertiis tehtud ning on see on kohtule esitatud kolmanda isiku poolt 26.10.2022 määruskaebuse menetluses esitatud menetlusdokumendis (dtl 495-498). Sellest nähtub, et ekspertiis on tehtud tööprojektile ning ekspertiisi läbiviija on leidnud, et esitatud ehitusprojekt on koostatud heal tasemel, on arusaadav ja vastab mahult määruses 97 „Nõuded ehitusprojektile“ toodud vormistuslikele nõuetele ja standardis EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ esitatud ülesannetele ning ehitusprojektis kasutatud tehnilised lahendused on tänapäevased ja põhjendatud, ehitusprojektis toodud lahendused on säästlikult projekteeritud ja ohutud.
5.19.Veel väidab kaebaja, et lammutamiseks tulnuks lisaks 22.06.2021 väljastatud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile, mis käsitles Ädala tn 1 hoone lammutamist, koostada veel üks eraldi lammutusprojekt. Vastustaja selgitab, et selleks puudus tarvidus, kuna varasemat lammutusprojekti on täiendatud ehitusloa nr 2212271/19613 aluseks olnud ehitusprojektiga. Vastustaja lisab ka 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 7, dtl 367-372). Nimetatud ehitusloale on kantud tingimus: „Ehitustöödega saab alustada pärast uue hoone püstitamiseks ehitusloa väljastamist ja pinnase toestamiseks ehitussüvendi projekti koostamist.“ Vastustaja lisab ka 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 aluseks olnud lammutusprojekti (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 8, dtl 373-391), mis arvestab veel maa-aluse korruse ehitamisega. Aga nagu juba korduvalt välja toodud – maa-alust korrust käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ette ei näe.
5.20.Kokkuvõtvalt, kõik kaebaja väited selle kohta, et naaberkinnistul ehk Ädala tn 1 toimuv ehitustöö ohustab tema kinnistul asuvat hoonet, on paljasõnalised, tõendamata ja kohati lausa demagoogilised. Kaebaja väidab, et tema hoone võib ootamatult kokku vajuda. Selline kaebaja väide annab alust pigem arvamuseks, et tema enda hoone on ümbruskonnale ohtlik ning et kaebaja on jätnud täitama EhS § 19-s sätestatud omaniku kohustused – EhS § 19 lg 1 p-i 4 kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Seega rõhutab vastustaja veel kord, et kaebus on põhjendamatu ning kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Ehitusluba on korrektselt välja antud, kaebaja on olnud kaasatud ja ära kuulatud, kusjuures kaebaja pretensioone on ulatuslikult arvestatud – Ädala tn 1 hoonele ei nähta enam ette maa-alust korrust.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
6.1.Kolmandale isikule kuulub Ädala tn 1 kinnistu (katastriüksus 78408:803:0205). Kolmas isik tegeleb Ädala tn 1 kinnistul ehitustegevusega.
6.2.Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, sest vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi. Maa-aluse korruse lammutus- ja ehitustöid ei teostata. Kolmas isik kordab, et maa-aluse korruse lammustus- ja ehitustöid ei teostata, mistõttu ei tulene neist ohtu kaebaja kinnistule.
Kolmas isik selgitab, et ta loobus käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa menetluses hoone maa-aluse korruse rajamisest. Kaebuse lisades 4 ja 5 esitatud dokumendid on asjakohtud ja ei tõenda kaebaja väidetut. Kaebaja on lisanud kaebusele ehitusloa ohtlikkuse tõendamiseks Ehitusekspert OÜ 07.06.2019 ja 20.11.2018 arvamused. Paraku on kaebaja jätnud viitamata, et nimetatud arvamused käsitlevad projekteerimistingimuste alusel lubatud maksimaalset mahtu (s.o hoonet koos maaaluse korrusega) ja ei käsitle vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti. Kolmas isik nõustub vastustajaga, et need dokumendid ei tõenda, et kõnealuses ehitusprojektis lähtuks ettenähtud hoonest kaebaja hoonele oht. Vaietöid teostatakse 14 m kaugusel kaebaja hoonest. Vaidlustatud ehitusloa projekti konstruktsiooni osa ehitusprojekti seletuskirjast tuleneb, et maa-aluses osas säilitatakse olemasoleva hoone osa, mis ei asetse rajatava hoone all (st osa, mis asub Ädala tn 1a hoone poolses küljes) ning ei sega rajatava hoone vaiatöid. Ädala tn 1a kinnistu poolse keldrikorruse osa säilitamine koos tagasitäite ja tihendamisega tagab olukorra, kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetöid ei teostata, pinnas püsib stabiilsena ning mõjud Ädala tn 1a hoonele seega puuduvad. Rajatava hoone vundamendite asukoht on aga vähemalt 12 m kaugusel Ädala tn 1a kinnistust (asendiplaan esitatud vastustaja 16.09.2022 vastuse lisas 1, dtl 262-339) ja ca 14 meetrit kaebaja hoonest (väljavõte maa-ameti geoportaali kaardirakendusest dtl 458) . Vaietööd ei ohusta kaebaja hoonet. Kaebaja leidis alles oma 22.09.2022 seisukohas, et uue hoone püstitamine võib kahjustada kaebaja hoonet ka siis, kui Ädala tn 1 vana hoone lammutamine kaebaja hoonet ei kahjusta. Selgusetuks jääb, millele kaebaja väide tugineb, arvestades, et seni on kaebaja leidnud, et ehitustööde ohtlikkus Ädala tn 1a hoonele ilmneb hoone pinnase omaduste või pinnasvee taseme muutustele (kaebuse p-d 29-34, 47), mida käesolev menetlus ei mõjuta. Määruskaebuses väitis kaebaja, et tema õigusi rikub ja hoonele ohtu kujutab hoopis 14 m kaugusel tema hoonest teostatavad vaietööd ja/või vaietööde erinevad paigaldusviisid/meetodid (määruskaebuse p 14 ja 25). Eeltoodud väide on põhistamata ja väär. Riskid, mille realiseerumist kaebaja kardab, on pinnase vajumine ja vibratsioon (kaebuse lisa 5, dtl 37-40). Need riskid kaasnevad vaid Ädala 1a kõrvale planeeritava hoone ehitamisega meetodil, et uus hoone rajatakse olemasoleva hoone vundamendist sügavamale ja selleks ehitatakse ette puurvaiadest tugisein. Eeltoodut kinnitavad ka kaebaja enda eksperdid (kaebuse lisa 5, p 1, dtl 38). Ka kaebuse lisas 4 (dtl 33-36) esitatud 20.11.2018 ekspertarvamus lähtub eeldusest, et rajatakse 1 maa-alune korrus ning ehitusaegne ehitussüvend (sissejuhatus ja p-d 3, 5, 8, 11). Nagu aga selgitatud, siis ei kavatse kolmas isik sellist vundamenti ega maa-alust korrust rajada Kaebaja enda ekspert on kaebuse lisa 5 (p 4) selgitanud, et maa aluse korruse rajamisel peaks tugisein paiknema minimaalset 4 meetri kaugusel kaebaja hoonest, et olemasoleva hoone vajum oleks ebaoluliselt väike. Käesoleval juhul aga tugiseina ei rajata (kuna ei ajata maa alust korrust) ja isegi vaietööd teostatakse kaebaja hoonest 14 m kaugusel. Eeltoodust tulenevalt kaebaja hoonele ohtu ei eksisteeri. Ehitustegevuse ja Ädala tn 1a hoone vahele jääb olemasolev maa-alune konstruktsioon, mis tagab pinnase stabiilsuse. Maa-aluse korruse ruumid täidetakse/tihendatakse ning selle peale rajatakse parkla ja parkla rajamisel täidetakse ca 1 m pinnast olemasolevate konstruktsioonide vahelises osas. Eeltoodut kinnitab ka kaebaja määruskaebuse lisas 1 esitatud foto (dtl 484) ja käesoleva vastuse lisas 1 (27.10.2022 vastuse lisa 1, dtl 463) esitatud fotod, millest nähtub, et lammutatud hoone maa aluse keldrikorruse pind on säilitatud, ca 1 m paksune tühimik täidetakse parkla aluskihtidega vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”, Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2019
määrusele nr 27 „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“ ja EVS 843:2016 normidele. Eeltoodu on nähtav ka ehitusprojekti lõikest (ehitusprojekti arhitektuurse osa Lõige A1-A1, A2A2). Vaietöödest ca 55% on kaebusele vastamise ajaks teostatud. 27.10.2022 vastuse lisas 1 (dtl 463) esitatud piltidelt on näha, kuidas vaiatööde jaoks sisuliselt mingit süvendit ei kaevata ja vaiad paigaldatakse lokaalset. Eeltoodu tähendab, et vana hoone need osad, mis on vaiadel ees, on ära koristatud, krunt on tasandatud ning sellel platsil töö käibki. Ädala 1a poolses kinnistu küljes lammutatud hoone keldrikorruse pind on ca 0,5-1 m sügavusel. Selliseid kaevetöid on ümber Ädala 1a hoone tehtud ajaloo jooksul korduvalt, sh nt seoses Ädala tn ja Ädala põiktänava ehitusega. Lisaks on kolmas isik olnud kontaktis Ädala tn 1a hoone 1 korruse rentnikuga (WOLT kauplus) ning ka Sõle tn 19 korteriühistuga, kes on kinnitanud, et seni tehtud vaiatööd ei ole kuidagi olnud nende pindadel tuntavad ega ole neid kuidagi mõjutanud.
6.3.Kolmas isik on teostanud ja teostab kõik vajalikud uuringud ja projektid. Ehitusprojekti osaks on asjakohasel juhul konstruktsiooni osa (vt määrust „Nõuded ehitusprojektile“, § 14), mille nõuded on esitatud määruse §-s 17 ja need on käesoleval juhul täidetud. Ädala tn 1 hoone kavandamisel on läbi viidud kõik nõutud uuringud ja koostatud projektid vastavat kvalifikatsiooni omavate isikute poolt. Projekteerijad on hoone projekteerimisel ja selle võimalike mõjude hindamisel aluseks võtnud Ädala tn 1a varasemate ehituslubade aluseks olevad projektid (1964 ja 2002. a projekt) ja teostusdokumentatsiooni. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, millega oleks ehitusprojekt vastuolus, mistõttu on tegemist kaebaja subjektiivse hinnanguga, mida kaebaja ei ole oma kaebuses sisustanud ega põhistanud.
6.4.Ehitusprojekti ekspertiis koostati enne hoone ehitamisega alustamist. Ehitusprojekti ekspertiis koostatakse vastavalt nõuetele enne hoone ehitamisega alustamist (EhS § 14 lg 3 p 1, § 42 lg 3 p 6 ja MTM 08.06.2015 määrus nr 62 § 3 lg 2). Eeltoodu on ka kirjas ehitusloa kõrvaltingimuses EhS § 14 lg 3 p 1 ja § 42 lg 3 p 6 alusel (vt kaebuse lisa 24, lk 2, dtl 157). Käeolevaks hetkeks on ehitusprojekti konstruktiivse osa ekspertiisi lõplikult vormistatud ja see on kohtule esitatud 26.10.2022 vastuses määruskaebusele (dtl 493-498).
6.5.Projekteerimistingimustes sätestatud nõuded on täidetud ja vajalikud uuringud teostatud. Esiteks, sätestatud ehitusgeoloogia-uuringu läbiviimise nõue on täidetud ja see on vastustajale ehitusloa menetluses esitatud (vt Geotehnika aruande (Töö nr 18-07-1433, vastustaja 16.09.2022 vastuse lisa 2, dtl 236-261). Lisaks on koostatud Geotehnika ekspertarvamus (vt kaebuse lisa 3, dtl 28-32). Teiseks, samuti on täidetud nõue viia läbi olemasoleva/-olevate hoone/-te detailne ehituslik ülevaatus, määrata ehitise/-te olemasolev seisukord (kolmanda isiku 22.09.2022 vastuväiteid EÕK taotlusele lisa 1, dtl 417-420). Paigaldatud on reeperid (kohtkindel geodeetiline märk, mis järgib vundamendi seisundit) ning Ädala 1a hoone seisukorda on võimalik regulaarselt jälgida. Kolmas isik nendib, et kaebaja ei ole ülevaatuse tulemust allkirjastanud ja tal on olnud probleeme selles tuvastatuga/vormistusega, kuid kolmas isik leiab, et tal puudub kohustus koostada Ädal tn 1a hoonele audit EhS § 18 tähenduses. Sellist kohustust ei tule projekteerimistingimustest ega seadusest. Ehitise ülevaatusel ja seisukorra määramisel on eksperdid aluseks võtnud faktilise olukorra ja Ädala tn 1a varasemate ehituslubade aluseks olevad projektid (1964 ja 2002. a projekt). Ülevaatuse eesmärgiks oli määratleda ehitise faktiline seisukord ja seda ka tehti.
6.6.Kolmandale isikule jääb arusamatuks, millise täiendavaid toimingud/uuringud kaebaja soovib, et Ädala tn 1a hoone suhtes teostataks. Ädala tn 1a hoone vundamendid on 100% ulatuses kaetud, st vundamenti kui sellist vaadelda ei ole võimalik. Vaadelda saab ainult kattekihte (tsementkiudplaadid) ning põrandaid, millel on ka kattekihid peal. Hoone kõrval kaevetöid ei teostata (mis võimaldaks vundamendi vaatlust vms), kuna eeltoodu võib kaasa tuua hoone vajumise.
6.7.Kohtuotsus on siduv vaid osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kaebaja üritab auditi ja/või ekspertiisi nõuet tuletada varasemate kohtuasjade otsustest (vt kaebuse p 28, 32-33) neid omale sobival viisil tõlgendades. Kolmas isik osundab, et varasemates halduskohtumenetlustes ei ole tuvastatud, et Ädala tn 1 lammutamine ja asendushoone ehitamine ohustab kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust või et kaebaja hoonele peaks koostama auditi vms. Haldusasjas nr 3-19-675, kus oli vaidlustatud Ädal tn 1 projekteerimistingimused, nenditi vaid vajadust üksikasju ehitusprojektis täpsustada ning kohus märkis, et konkreetne uuringu ulatus sõltub valitud lahendusest (vt otsuse p 16). Lahendites seega vaid viidati võimalikele ohukohtadele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada. Käesoleval juhul on seoses maa-aluse korruse ära jätmisega kõikvõimalikud maaaluse korruse väljaehitamisega kaasneda võivad ohud välditud. Lisaks jätab kaebaja tähelepanuta, et HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Teises haldusasjas tehtud kohtulahendi põhjendused ei ole siduvad uue vaidluse lahendamisel ka samade menetlusosaliste vahel (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-35-12; 3-3-19216, p 19). HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.
6.8.Kokkuvõttes leiab kolmas isik, et ehitusluba ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja tugineb ehitusloa vaidlustamisel väitele, et loast tuleneva õiguse realiseerimine ohustab kaebaja kinnistul oleva ehitise püsivust, kuna lammutustegevuse käigus või selle tulemusena võib hakata liikuma pinnas, millele toetub kaebaja kinnistul oleva hoone vundament. Käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa raames ei toimu aga hoone lammutamist, maa-aluse osa lammutamist ei toimu aga üldse (va kavandatava hoone vaivundamentide rajamise kontekstis). Vaivundamentide paigaldamine toimub aga ca 14 m kaugusel kaebaja hoonest. Seega ei saa ka vaidlustatud ehitusluba tema õigusi rikkuda.
6.9.Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja on nõuetekohaselt ära kuulatud. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, mille järgi kaebaja on olnud menetlusse kaasatud, ta on ära kuulatud ning tema seisukohtadega on suures osas ka arvestatud.
6.10.Ehitusluba on õiguspärane ning esitatud on vastavad põhjendused. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, mille järgi on ehitusloa näol tegemist soodustava haldusaktiga, mistõttu ei ole põhjendamine vajalik, samuti on käesoleval juhul esitatud vastavad põhjendused hiljem eraldi dokumendina.
6.11.Kolmas isik märgib, et 12.10.2022 määruskaebuses on kaebaja aga muutnud oma seisukohti ja kaebaja leiab, et oht kaebaja hoonele seisneb sulundseina paigaldamises ning puurvaiade paigaldamisega kaasnevas vibratsioonis, mis võib tuua kaasa kaebaja hoones pragude tekkimise, hoone vajumise ja halvimal juhul kokkuvarisemise (vt määruskaebuse p 14 ja 25-28).
6.12.Kolmas isik kordab, et maa-aluse korruse lammutus- ja ehitustöid ei teostata. Käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa raames ei toimunud hoone lammutamist, lammutustegevus toimus 22.06.2021 ehitusloa alusel ja lammutustegevus on lõpetatud. Maa-aluse korruse lammustusja ehitustöid ei teostata üldse, mistõttu ei tulene neist ohtu ka kaebaja kinnistule (vt kolmanda
isiku vastus kaebusele p 2.3 jj ja vastustaja 16.09.2022 vastuse lisas 1 (dtl 262-339) esitatud projekti seletuskirja p 1.4 ja p 3, samuti Lõige A ja Lõige B). Kaebaja enda ekspert on selgitanud (kaebuse lisa 5 dtl 37-40, p 4), et maa aluse korruse rajamisel peaks tugisein paiknema minimaalset 4 meetri kaugusel kaebaja hoonest, et olemasoleva hoone vajum oleks ebaoluliselt väike. Käesoleval juhul aga tugiseina ei rajata (kuna ei ajata maa alust korrust) ja isegi vaietööd teostatakse kaebaja hoonest 14 m kaugusel. Eeltoodust tulenevalt kaebaja hoonele ohtu ei eksisteeri.
6.13.Vaietööd on lõpetatud. Kolmas isik selgitab, et kõik vaiad on kaebusele vastuse esitamise ajaks paigaldatud ja valminud on hoone 1. ja 2. korrus (vt pildid Lisas 1). Vaidlustatud ehitusloa projekti konstruktsiooni osa ehitusprojekti seletuskirjast (vt vastustaja 16.09.2022 vastuse lisas 3) tuleneb, et maa-aluses osas säilitatakse olemasoleva hoone osa, mis ei asetse rajatava hoone all (st osa, mis asub Ädala tn 1a hoone poolses küljes). Ädala tn 1a kinnistu poolse keldrikorruse osa säilitamine koos tagasitäite ja tihendamisega tagas seega olukorra, kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetöid ei teostatud, pinnas püsis stabiilsena ning mõjud Ädala tn 1a hoonele puudusid ja puuduvad ka tulevikus. Vaivundamentide paigaldamine toimus ca 14 m kaugusel kaebaja hoonest, vaietööd on lõpetatud ja need ei omanud mitte mingit mõju kaebaja hoonele. Lisas 1 esitatud fotodelt on näha, et lammutatud hoone keldrikorruse osa on täidetud killustiku ja esmaste täitematerjalidega, parkla rajatakse alale peale hoone konstruktsiooni valmimist. Ehitusluba on seega osas, mis väidetavalt rikkus kaebaja õigusi, realiseeritud.
6.14.Kaebaja ei ole tõendanud ega isegi veenvald põhistanud, et ehitusluba võib kaasa tuua mistahes negatiivseid mõjutusi tema hoonele. Eeltoodut kinnitavad kaebaja enda eksperdid, kes nägid ohte vaid juhul, kui uus hoone rajatakse olemasoleva hoone vundamendist sügavamale (vt kolmanda isiku 27.10.22 seisukoha p 2.4-2.8). Vastusajal puudub negatiivse asjaolu tõendamiskoormus.
6.15.Kokkuvõttes leiab kolmas isik, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi. Lisaks tuleb arvestada, et isegi õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda (vt RKHKo nr 3-3125- 02). Käesoleval juhul puuduvad ehitise lammutamise õiguslikud alused EhS § 132 lg 3 kohaselt ja ehitusluba on osas, mis väidetavalt rikkus kaebaja õigusi, realiseeritud. Kolmanda isiku hinnangul ei ole ilmselt ka kaebaja huviks paigaldatud vaiade lammutamine.
6.16.Kolmas isik märgib lisaks, et Ädala tn 1 hoone valmimine on kavandatud ca 6-7 kuu pärast. Pärast hoone valmimist esineb õiguslik alus menetluse lõpetamiseks. Hoone valmimisega lõppeb ka ehitusloa õigussuhteid kujundav mõju.
6.17.Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud osutatud õigusabi eest 28,2 töötunni ulatuses kokku summas 4900 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (dtl 543553).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
8.Kaebaja tugineb esmalt sellele, et ehitusloa menetluses on ta jäetud sisuliselt ära kuulamata. Kohus jääb esialgse õiguskaitse menetluses avaldatud seisukoha juurde, et ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et vastustaja on rikkunud kaasamise ja ärakuulamise kohustust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on olnud ehitusloa menetlusse kaasatud. Õige ei ole kaebaja seisukoht selles, et 17.08.2022 esitati ehitisregistrisse uus ehitusloa taotlus, mille
esitamisest kaebajat ei teavitatud ja mille menetlusse teda ei kaasatud. Tegemist ei ole uue ehitusloa taotluse esitamisega, vaid sellesama ehitusloa taotluse uue versiooniga, kuna 16.08.2022 oli ehitusprojektide peaspetsialist Lia Lõoke ehitusprojekti tagastanud veel viimase märkuse sisseviimiseks (dtl 362). Kaebajale menetlusse kaasatud isikuna pidi see ehitisregistris nähtav olema. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited, et teda ei ole menetlusse kaasatud ega ära kuulatud, põhjendatud ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. Käesoleval juhul on kaebajat ehitusloa menetlusse vastavalt ehitusprojekti lahenduse arengutele kaasatud kolmel korral, nagu ehitisregistri väljavõttest (16.09.2022 vastuse p 7, dtl 223) nähtub. Lisaks juhul, kui isik on juba ehitusloa taotluse menetlusse kaasatud, on tal soovi korral võimalik kogu menetluse aja vältel omapoolseid seisukohti ka esitada. Asjaolu, et kaebaja on ehitusloa menetlusse olnud kaasatud ja ta on ära kuulatud, nähtub ka kaebaja poolt kaebusele lisatud kaebaja arvamustest, mida ta on vastustajale seoses ehitusloa ja ehitusprojektiga esitanud (dtl 79-95, 106-107 ja dtl 117-121). Kaebaja heitis vastustajale ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja märgib, et ehitusluba antakse elektroonselt ehitisregistrisse vastavalt majandusja taristuministri 19.06.2015 määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ ettenähtud vormile – vastavas vormis ei ole haldusakti põhjenduste kohta ette nähtud. Vastavad põhjendused esitatakse eraldiseisvas dokumendis juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, mida arvesse ei võeta (EhS § 42 lg 8). Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et selgitused kaasatud isikute arvamuse ja vastuväidete kohta esitab pädev asutus reeglina pärast ehitusloa väljaandmist. Seoses käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloaga on vastustaja välja toonud, et mõnikord võtab vastavate selgituste kirjalik formuleerimine aega rohkem, mõnikord vähem – ehitusseadustik siin mingit konkreetset tähtaega ette ei näe. Käesoleval juhul esitati vastavad selgitused ja teavitus ameti 15.09.2022 kirjaga (dtl 363-366) ehk 15 päeva jooksul peale ehitusloa väljastamist. Kaebaja on antud juhul esitanud kaebuse enne seda (05.09.2022). Eeltoodust tulenevalt on ka kaebaja väited põhjendamiskohustuse rikkumise osas alusetud ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. Kaebaja väited nagu oleks pidanud vastustaja kohtumenetluses täiendavalt tõendama, et lähtus 15.09.2022 kirjas esitatud põhjendustest ehitusloa andmisel ei ole asjakohased. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on hakanud haldusakti põhjendama tagantjärgi alles kohtumenetluses. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et ehitusloa suhtes esitatud vastuväited tuli lahendada eraldi ja vastustaja on seda ka nõuetekohaselt teinud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja ei ole rikkunud HMS § 40 sätestatud ärakuulamispõhimõtet ega ka põhjendamiskohustust.
9.Kaebaja eesmärgiks on kaebusest nähtuvalt ehitusloa tühistamine, et vältida Ädala tn 1 hoone ehitust, mis võiks kaebaja väitel ohustada kaebajale kuuluva Ädala tn 1a hoone kahjustumist. Kaebaja väidab, et Ädala tn 1 hoone ehitustööd ohustavad kaebajale kuuluva Ädala tn 1a hoone püsimist seonduvalt kaebaja hoone all oleva pinnase (turvas, mölline liiv) omaduste (eelkõige kandevõime ja kokkusurutavus) muutumisega pinnasevee taseme muutumisel, seonduvalt vundamendi süvendi väljakaevamisega ning kaebaja hoone toestamisega (tugiseina rajamisega). Lisaks leiab kaebaja, et peamine oht kaebaja hoonele seisneb sulundseina paigaldamises ning puurvaiade paigaldamisega kaasnevas vibratsioonis, mis võib tuua kaasa kaebaja hoones pragude tekkimise, hoone vajumise ja halvimal juhul kokkuvarisemise.
Kohus leiab, et kaebaja vastavad väited ohust kaebajale kuuluvale hoonele on nähtuvalt asjas esitatud tõenditest ja materjalidest põhjendamatud ning tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik OÜ Pelgulinna Tervisemaja on Ädala tn 1 hoonele maaaluse korruse rajamisest 31.08.2022 väljastatud ehitusloa menetluse käigus loobunud ning maaaluseid lammutustöid ei teostata. Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone konstruktsiooni osa eelprojekti seletuskirja p 4.3 kohaselt: „Olemasoleva hoone keldrikorrus lammutatakse välja ainult rajatava hoone mahus, mis tagab eeldused vaiatööde teostamiseks. Väljakaevatud osa täidetakse ja tihendatakse ehitusliivaga kihtide kaupa saamaks kätte tihedusastme vastavalt 1. korruse põranda tarinditüübile. Olemasoleva hoone keldrikorruse müüritised väljaspool uue hoone mahtu Ädala tn 1a kinnistu poolses küljes allpool parkla konstruktsioone säilitatakse, et tagada hoone pinnase püsimine ning välistada uue hoone ehitustöödega kaasnevad võimalikud mõjud Ädala tn 1a hoonele. Osaline keldrikorruse säilitamine hoone gabariitidest eemal tagab olukorra, kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetöid ei teostata, pinnase vajumise või pinnase veerežiimi muutust võrreldes olemasoleva olukorraga ei toimu.“. Koos ehitusloa taotlusega esitatud Ädala tn 1 geotehnika aruandes (töö nr 18-07-1433, dtl 236-261) on jõutud järeldusele, et aruandes käsitletud meetmeid rakendades on ehitustegevus kaebaja hoone konstruktsioone kahjustamata võimalik ka maa-aluse korruse rajamisel. Kuna kolmas isik on loobunud maaaluse korruse rajamisest, siis ei rajata ka tugiseina. Seega on kaebaja väited tugiseina rajamisega seotud ohtudest alusetud ja põhjendamatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väiteid kinnitaks. Kohus nõustub täielikult vastustaja ja kolmanda isiku poolt märgitud seisukohaga, et kaebuse lisadena 4 ja 5 Ehitusekspert OÜ 07.06.2019 ja 20.11.2018 arvamused (dtl 33-40) vastavat ohtu ei kinnita, kuivõrd need käsitlevad projekteerimistingimuste alusel lubatud maksimaalset mahtu s.o hoonet koos maa-aluse korrusega, ja ei käsitle vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti. Seega ei tõenda nimetatud tõendid, justkui lähtuks kõnealuses ehitusprojektis ettenähtud hoonest kaebaja hoonele oht. Vaidlustatud ehitusloa alusel rajatava uue hoone vundamendi asukoht jääb vähemalt 12 m kaugusele Ädala tn 1 a kinnistust (vt asendiplaan, vastustaja 16.09.2022 vastuse lisa 1, dtl 262339) ja 14 m kaugusele kaebaja hoonest ning vaiatöid tehakse kaebaja hoonest kaugemal kolmanda isiku kinnistu teises otsas. Ehitustegevuse ja Ädala tn 1a hoone vahele jääb täidetud ja tihendatud maa-alune konstruktsioon, mis koos keldrikorruse müüritise säilitamisega kaebaja hoone poolses küljes on mõeldud pinnase stabiilsuse tagamiseks ja uue hoone ehitamisega kaasnevate mõjude välistamiseks Ädala tn 1a hoonele. Ehitusprojekti insener-tehnilised lahendused täpsustatakse vastavalt määrusele nr 97 lõplikult tööprojekti staadiumis (§ 10), mille alusel ehitamine vahetult toimub ning mis esitatakse pädevale asutusele kasutusloa menetluses. Seetõttu on asjakohatu kaebuse etteheide, et ehitusloas ega projektis ei ole kirjeldatud puurvaiade paigaldamisviise. Olukorras, kus kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse rajamisest, olemasoleva hoone keldrikorrust ja vundamenti kaebaja hoone lähistel (s.o väljaspool püstitatava uue hoone mahtu) ei lammutata ning vaiatöid teostatakse enam kui 12 m kaugusel kaebaja hoonest, ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et ehitustööd, sh vaiatööd, võiksid reaalselt ohustada Ädala tn 1a hoone püsimist. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid.
10.Mis puudutab kaebaja väited sellest, et tegemata on ehitusprojekti ekspertiis, siis see tuleb teha enne ehitamise alustamist ehitusprojektile (EhS § 14 lõige 3 punkt 1, § 42 lõige 3 p 6 ja Majandus- ja taritutuministri 08.06.2015 määrus nr 62 § 3 lg 2). Enne seda ei pea vastavat ekspertiisi tehtud olema. Käesolevaks ajaks on vastav ekspertiis tehtud (dtl 493-498).
11.Veel viitas kaebaja veel, et vastustaja ja kolmas isik ei ole arvestanud haldusasjades nr 319-675, kus kaebaja vaidlustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.03.2019
projekteerimistingimused nr 1911802/01184 ja 3-21-1950, kus kaebaja vaidlustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 kohtute poolt avaldatud seisukohtadega. Kohus nõustub siinkohal kolmanda isikuga ja selgitab kaebajale esiteks, et kohtuotsus on siduv vaid osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel (vt HKMS § 177 lg 1 ja Riigikohut otsus asjas 3-3-1-35-12; 3-3-1-92-16, p 19). Teiseks on käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa väljastamise ajaks asjaolud oluliselt muutunud, sest kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse rajamisest. Lisaks tuleb nõustuda kolmanda isikuga selles, et varasemates halduskohtumenetlustes ei ole tuvastatud, et Ädala tn 1 lammutamine ja asendushoone ehitamine ohustab kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust või et kaebaja hoonele peaks koostama auditi vms. Haldusasjas nr 3-19-675, kus oli vaidlustatud Ädal tn 1 projekteerimistingimused, nenditi vaid vajadust üksikasju ehitusprojektis täpsustada ning kohus märkis, et konkreetne uuringu ulatus sõltub valitud lahendusest (vt otsuse p 16). Lahendites seega vaid viidati võimalikele ohukohtadele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada. Käesoleval juhul on seoses maa-aluse korruse ära jätmisega kõikvõimalikud maaaluse korruse väljaehitamisega kaasneda võivad ohud välditud. Kaebaja ei ole eeltoodut ühegi tõendiga ümber lükanud.
12.Lõpetuseks märkis kaebaja, et Ädala tn 1 ohtlikkus kaebaja hoonele Ädala tn 1a võib väljenduda aja möödudes. Kuivõrd kaebaja hoone tehnilist olukorda ei ole nõuetekohaselt jäädvustatud (dtl 423-424), siis ei saa ka väita, et selline kahjustumine ei ole juba hakanud avalduma. Kohus leiab, et tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei saa mõjutada vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust. Juhul kui kaebaja leiab, et tema hoonele on tekkinud kahjulikud mõjud, siis vastav tõendamiskoormis lasub kaebajal. Väited tulevikus teoreetiliselt avalduva kahju osas väljuvad aga kaebuse esemest.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on mitmeid etteheiteid ehitusloa osas, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et ehitusluba oleks õigusvastane ja tuleks tühistada. Ehitusoa aluseks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti õigusvastasuse osas ei ole kaebaja ühtegi asjakohast seisukohta ega tõendit kohtule esitanud. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole piisavalt kaalunud kaebaja poolt ehitusloa menetluses esitatud seisukohti ja sellest tulenevalt oleks ehitusluba õigusvastane. Kohtule nähtub, et kaebaja seisukohad on ära kuulatud ning vastustaja on teinud põhjendatud otsuse. Sellest tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamata. Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusloa näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustaja seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata. Menetluskulud 14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad selles osas poolte menetluskulud nende enda kanda. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik oli vastustaja poolel. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 4900 käibemaksuta (vt dtl 543-553).
eurot ilma
HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kohtule tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Käesoleval juhul on vastavad kuludokumendid ehk arved, mille alusel on kolmandal isikul tekkinud menetluskulude kandmise kohustus kohtule esitatud ja sellest tulenevalt on menetluskulud välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 5). Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud üldjoontes ka põhjendatud ja vajalikud ning ei välju sarnaste vaidluste tavapärasest menetluskulude suurusest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 4900 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmandal isikul tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.