3-22-1874/14 - Planeerimine ja ehitus - Ehitus- ja kasutusload - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-22-1874 teha ekspertiis. Ehitusloa andmise menetluses ei ole põhiprojekti koostatud ega ekspertiisi tehtud. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse (hilisemalt täiendatud) vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamiseks ning Ädala 1 kinnistul lammutus- ja ehitustöö keelamiseks. Kaebajale kuuluv hoone Ädala tn 1a on rajatud madalvundamendile, mistõttu peab Ädala tn 1 süvendi projektlahendus sellega arvestama. Ädala tn 1a hoone all on pinnas, mille omadused (eelkõige kandevõime, aga ka kokkusurutavus) võivad muutuda (turvas, mölline liiv) seoses pinnasevee taseme muutusega, mistõttu esimeses järjekorras tuleks tagada, et veerežiim jääks analoogseks praegusega. Sellepärast leidis riiklikult tunnistatud ekspert, et enne Ädala tn 1 ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia Ädala tn 1a hoone ehituslike osade ning konstruktsioonide detailne ehitustehniline ülevaatus ja uuring, sh vundamentide avamine, ning määratleda ehitise olemasolev seisukord; teha geotehniline arvutus; ehitustööde läbiviimisel järgida arvamuses konkretiseeritud abinõu, sh paigaldada tugiseinad, tagada vahemaa ehitiste vahel, vältida vibratsiooni ning massi ülekandmist Ädala tn 1a-le. Ädala tn 1 suhtes kehtivate projekteerimistingimuste p 8.4 kohaselt tuleb Ädala tn 1 kinnistul enne ehitusprojekti koostamist teostada ehitus-geoloogiline uuring ja hinnata hoone vundeerimise alust, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine. Selleks tuleb enne ehitustööde alustamist läbi viia hoonete detailne ehituslik ülevaatus, määrata ehitiste olemasolev seisukord. Ülevaatusi ega uuringuid ei ole tehtud. Tallinna Halduskohus leidis 21.12.2021 otsuses nr 3-21-1950, et lammutustööde ohutuks teostamiseks tuleb koostada eraldi projekt. Seda ei ole koostatud. Lähtudes ettevaatuspõhimõttest, tuleb eeldada ehitamise ohtlikkust. Kaebaja hoone on aktiivses kasutuses ning pinnase ja kaebaja hoone tehnilise seisundi tõttu võib Ädala tn 1 hoone lammutamine seada ohtu kaebaja vara, samuti hoones viibivate inimeste elu ja tervise. Kui kaebaja hoone saab kahju, muutub kaebuse rahuldamise korral varasema olukorra ennistamine sõltuvalt kahjustuse ulatusest kas väga keerukaks või koguni võimatuks, kui hoone peaks vajuma selliselt, et see on otstarbekam lammutada. Taotletud esialgne õiguskaitse ei piira kolmanda isiku õigusi ebamõistlikult ega rohkem, kui on praeguses olukorras hädavajalik. Ehitamine võib kahjustada kaebaja hoonet ka siis, kui vana hoone lammutamine kaebaja hoonet ei kahjusta, eelkõige seonduvalt vundamendi süvendi väljakaevamisega ja kaebaja hoone toestamisega. Kuivõrd ei ole tehtud kaebaja hoone uuringuid, siis ei ole teada, millised meetmed on vajalikud ja piisavad ohutuse tagamiseks.

3-22-1874 Kaebaja väidab, et 17.08.2022 esitati ehitisregistrisse uus ehitusloa taotlus, mille esitamisest teda ei teavitatud ja menetlusse ei kaasatud. Tegemist ei ole uue ehitusloa taotluse esitamisega, vaid sellesama ehitusloa taotluse uue versiooniga. Kaebajale kui kaasatud isikule pidi see olema ehitisregistris nähtav. Ehitusprojekti lahenduse, mille alusel väljastas TLPA ehitusloa nr 2212271/19613, on kaebaja põhimõtteliselt heaks kiitnud – 07.04 2022 kirjas (kaebuse lisa 21) ütleb kaebaja järgmist: „OÜ Feenoks hinnangul on planeerimislahendus, millega ei ole hoonel Ädala tn 1 maa-alust korrust (eskiisprojekti lk 7, selgitused asendiplaanis) ning kuja OÜ-le Feenoks kuuluva hoonega on 12,5 m (asendiplaan), põhimõtteliselt aktsepteeritav.“ Tõele ei vasta kaebaja väide, et teda ei ole menetlusse kaasatud ega ära kuulatud. Kui isik on juba korra kaasatud ehitisregistris läbiviidavasse ehitusloa menetlusse, siis on tal võimalik tervet protsessi jälgida ning esitada seisukohti kogu menetluse vältel. Kaebajat on ehitusloa menetlusse vastavalt ehitusprojekti lahenduse arengutele kaasatud kolmel korral. Kaebaja kaasamine ja ärakuulamine nähtub ka kaebusele lisatud kaebaja arvamusest seoses ehitusloa ja ehitusprojektiga (kaebuse lisad 11, 17 ja 21). Ehitusluba antakse ehitisregistris elektroonselt vastavalt ettenähtud vormile (majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrus nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“), milles ei ole haldusakti põhjenduste kohta ette nähtud. Kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse ja põhjendab nende arvestamata jätmist (EhS § 42 lg 8). Põhjendused esitatakse eraldiseisvas dokumendis. Ehitusloa andmisest eraldi ei teavitata, vaid vastav teavitus esitatakse koos selgitustega kaasatud isiku arvamuse ja vastuväidete kohta (praegusel juhul TLPA 15.09.2022 kirjaga). Kaebaja etteheide, et ehitusloa menetluses ei ole koostatud põhiprojekti, on alusetu. Majandusja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 13 lg 1 kohaselt võib ehitusloa taotleja esitada ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Ehitusloa taotleja on esitanud ehitusprojekti eelprojekti staadiumis. Õige ei ole kaebaja etteheide, justkui oleks kõrvale kaldutud määruse nr 62 § 3 lg-s 2 ette nähtud kohustusest koostada ekspertiis ehitusprojektile, mis näeb ette büroo- või ravihoone ehitamise. Ehitusloas on kohustusliku kõrvaltingimusena ette nähtud, et enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis. Ehitusprojekti eelprojekt on piisava täpsusega ette näinud ohutusmeetmed. Vastustajale esitatud ehituse projektdokumentatsioon vastab määruse nr 97 §-le 14. Kaebaja ei ole selgitanud, millistele nõuetele ehitusprojekt ei vasta. Kaebaja hoone paikneb enam kui 12 m kaugusel Ädala tn 1 kinnistule ehitatavast hoonest. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kõiki ohutusmeetmeid järgides on ehitamisel kuidagigi võimalik kahjustada kaebajale kuuluvat hoonet. Linnalises keskkonnas ehitatakse hooneid tihtipeale tunduvalt lähemale ja isegi üksteise külge ning sellest hoolimata püsivad kõik hooned püsti. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saab kahjustatud oluline avalik huvi (kiire ja efektiivne lammutus ning ehitamine, mis ei jää venima).

3-22-1874 Maa-aluses osas säilitatakse olemasoleva hoone osa, mis ei asetse rajatava hoone all (s.t osa, mis asub Ädala tn 1a hoone poolses küljes) ning ei sega rajatava hoone vaiatöid. Ädala tn 1a kinnistu poolse keldrikorruse osa säilitamine koos tagasitäite ja tihendamisega tagab olukorra, kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetöid ei teostata, pinnas püsib stabiilsena ning mõjud Ädala tn 1a hoonele puuduvad. Rajatava hoone vundamendi asukoht on vähemalt 12 m kaugusel kaebaja kinnistust. Vaidlustatud ehitusloa alusel on vaiatööd kavas vaid kinnistu teises otsas – s.t ehitustegevuse ja Ädala tn 1a hoone vahele jääb kirjeldatud olemasolev maa-alune konstruktsioon, mis tagab pinnase stabiilsuse Ädala tn 1a pool. Maa-aluse korruse ruumid täidetakse/tihendatakse ning selle peale rajatakse parkla. Parkal rajamisel täidetakse ca 1 m pinnast olemasolevate konstruktsioonide osas. Kaebaja väidab alles 22.09.2022 seisukohas paljasõnaliselt, et uue hoone püstitamine võib kahjustada kaebaja hoonet ka siis, kui Ädala tn 1 vana hoone lammutamine kaebaja hoonet ei kahjusta. Kaebusest ei nähtu, millele see väide tugineb. Kaebaja ei ole väitnud, et olemasolevate konstruktsioonide peale parkla rajamine ja konstruktsioonide vahelises osas pinnase tihendamine ca 1 m paksuselt rikuks kuidagi tema õigusi. Ka kaebaja eksperdid kinnitasid (kaebuse lisa 5), et riskid võivad realiseeruda vaid maa-aluse korruse rajamisel. Kaebuse lisas 4 esitatud ekspertarvamus lähtub eeldusest, et rajatakse üks maa-alune korrus ning ehitusaegne ehitussüvend, mille rajamist aga ei toimu. Kolmas isik on koostanud ja koostab kõik asjakohased uuringud ja projektid. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, millega oleks ehitusprojekt vastuolus. Praeguseks hetkeks on koostatud ka hoone põhiprojekt. Samuti koostatakse ehitusprojekti ekspertiis enne hoone ehitamisega alustamist. Kaebaja tugineb ehitusloa vaidlustamisel väitele, et loast tuleneva õiguse realiseerimine ohustab kaebaja kinnistul oleva ehitise püsivust, kuna lammutustegevuse käigus või selle tulemusena võib hakata liikuma pinnas, millele toetub kaebaja kinnistul oleva hoone vundament. Vaidlustatud ehitusloa raames ei toimu aga hoone lammutamist, maa-aluse osa lammutamist ei toimu aga üldse (v.a kavandatava hoone vaivundamentide rajamise kontekstis). Seega ei saa vaidlustatud ehitusluba kaebaja õigusi rikkuda ja kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Kaebuse eduperspektiiv on madal. Projekteerimistingimustes sätestatud nõuded on täidetud. Ehitusgeoloogia-uuring on vastustajale ehitusloa menetluses esitatud (geotehnika aruanne töö nr 18-07-1433). Lisaks on koostatud geotehnika ekspertarvamus. Täidetud on nõue viia läbi olemasoleva(te) hoone(te) detailne ehituslik ülevaatus, määrata ehitis(t)e olemasolev seisukord. Paigaldatud on reeperid (kohtkindel geodeetiline märk, mis järgib vundamendi seisundit) ning Ädala tn 1 a hoone seisukorda on võimalik regulaarselt jälgida. Kolmandal isikul puudub kohustus koostada Ädala tn 1a hoonele audit ehitusseadustiku (EhS) § 18 tähenduses. Sellist kohustust ei tule projekteerimistingimustest ega seadusest. Kaebaja leiab ekslikult, et varasemates halduskohtumenetlustes on tuvastatud, et Ädala tn 1 lammutamine ja asendushoone ehitamine ohustab kaebaja hoone püsivust või kaebaja hoonele peaks koostama auditi vms. Ehitusprojekti ekspertiis koostatakse vastavalt nõuetele enne hoone ehitamisega alustamist (EhS § 14 lg 3 p 1, § 42 lg 3 p 6 ja määruse nr 62 § 3 lg 2). Jääb arusamatuks, milliseid täiendavaid toimingud/uuringud kaebaja soovib, et Ädala tn 1a hoone suhtes teostataks. Ädala tn 1a hoone vundamendid on 100% ulatuses kaetud, s.t vundamenti kui sellist vaadelda ei ole võimalik. Vaadelda saab ainult kattekihte (tsementkiudplaadid) ning põrandaid, millel on ka kattekihid peal. Hoone kõrval kaevetöid ei teostata (mis võimaldaks vundamendi vaatlust vms), kuna eeltoodu võib kaasa tuua hoone vajumise. 4(10)

5.Tallinna Halduskohus jättis 27.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ädala tn 1 hoone lammutustöödega seoses ei võta kohus praeguse asja raames seisukohta, kuivõrd see väljub kaebuse esemest. Sellest tulenevalt ei saa kohus ka keelata Ädala tn 1 kinnistul lammutustöid. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd ehitusloa alusel on võimalik alustada ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua pöördumatud tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine on oluliselt raskendatud või võimatu. Kaebusel on aga väga vähesed eduväljavaated, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Vastustaja ja kolmas isik on oma vastustes üheselt ja selgelt välja toonud, et kolmas isik on Ädala tn 1 hoonele maa-aluse korruse rajamisest 31.08.2022 väljastatud ehitusloa menetluse käigus loobunud. See asjaolu nähtub selgelt Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone konstruktsiooni osa eelprojekti seletuskirja p-dest 4.3 ja 4.6, samuti arhitektuurse osa eelprojekti seletuskirja pst 1.4, milles on märgitud hoone maa-aluste korruste arvuks 0 ning maa-aluse osa pinnaks 0 m2 ja maa-aluse osa mahuks 0 m3. Lisaks märgitakse arhitektuurse üldlahenduse all, et eskiisprojektiga võrreldes loobuti maa-alusest mahust (sama kinnitavad projekti koosseisus olevad joonised ja vaated). 31.08.2022 ehitusloa aluseks olnud eelprojekt kinnitab üheselt Ädala tn 1 püstitatava hoone maa-aluse korruse ja sellega seotud ehitussüvendi rajamisest loobumist ja selle üle ei saa olla ratsionaalsete argumentidega vaidlust. Olukorras, kus 31.08.2022 väljastatud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on kolmas isik loobunud maaaluse korruse rajamisest ning olemasoleva hoone keldrikorrust ja vundamenti Ädala tn 1a hoone lähistel (s.o väljaspool püstitatava uue hoone mahtu) ei lammutata ning vaiatöid tehakse kaebaja hoonest kaugemal, ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et kavandatavas mahus ettenähtud ja ehitustööd võiksid reaalselt ohustada Ädala tn 1a hoone püsimist. Kaebaja väidab alles 22.09.2022 seisukohas paljasõnaliselt, et uue hoone püstitamine võib kahjustada kaebaja hoonet ka siis, kui Ädala tn 1 vana hoone lammutamine kaebaja hoonet ei kahjusta. Kaebusest ei nähtu, millele kaebaja väide tugineb, arvestades, et kaebaja on ehitustööde ohtlikkuse üles ehitanud Ädala tn 1a hoone pinnase omaduste või pinnasvee taseme muutustele, mida aga vaidlustatud ehitusloa raames ei mõjutata. Kaebaja väited hoone võimalikust kahjustada saamisest on paljasõnalised ja tõendamata. Koos ehitusloa taotlusega on esitatud mh geotehnika aruanne (töö nr 18-07-1433), mis on ehitusprojektis konstruktiivosa kavandamise alus ja kus on märgitud, et on teada, et naaberhoone aadressil Ädala tn 1a on rajatud madalvundamendile, Ädala tn 1 süvendi projektlahendus peab sellega arvestama. Vastava aruande kohaselt oli ehitustegevus ka maa5(10)

3-22-1874 aluse korruse rajamisel võimalik kaebaja hoone konstruktsioone kahjustamata, kui toestatakse süvendi sein nii, et arvutuslikult on mõju Ädala tn 1a hoonele lubatud piirides, ning kontrollitakse Ädala tn 1a siirdeid ehituse ajal. Praegusel juhul näeb ehitusprojekt ette ehitamist projekteerimistingimustes lubatust väiksemas mahus ning loobutud on maa-aluse korruse ehitamisest. Seega puudub kohtul alus kahelda selles, et ehitamine on kaebaja hoonele ohutu. Kaebaja ei ole vastupidise tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seejuures kinnitasid kaebaja enda eksperdid, et riskid võivad realiseeruda vaid maa-aluse korruse rajamisel. Vastavat maaalust korrust ei rajata. Mis puudutab kaebaja väited sellest, et tegemata on ehitusprojekti ekspertiis, siis see tuleb teha enne ehitamise alustamist ehitusprojektile (EhS § 14 lg 3 p 1, § 42 lg 3 p 6 ja määruse nr 62 § 3 lg 2). Enne seda ei pea vastavat ekspertiisi tehtud olema. Õige ei ole kaebaja seisukoht selles, et 17.08.2022 esitati ehitisregistrisse uus ehitusloa taotlus, mille esitamisest kaebajat ei teavitatud ja mille menetlusse teda ei kaasatud. Tegemist ei ole uue ehitusloa taotluse esitamisega, vaid sama ehitusloa taotluse uue versiooniga, kuna 16.08.2022 oli ehitusprojektide peaspetsialist LL ehitusprojekti tagastanud veel viimase märkuse sisseviimiseks. Kaebajale kui menetlusse kaasatud isikule pidi see olema ehitisregistris nähtav. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited, et teda ei ole menetlusse kaasatud ega ära kuulatud, põhjendatud ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist, millest tulenevalt ei ole kaebuses ka selles osas suuri eduväljavaateid. Kaebajat on ehitusloa menetlusse vastavalt ehitusprojekti lahenduse arengutele kaasatud kolmel korral, nagu ehitisregistri väljavõttest nähtub. Kui isik on juba ehitusloa taotluse menetlusse kaasatud, on tal soovi korral võimalik kogu menetluse vältel omapoolseid seisukohti esitada. Asjaolu, et kaebaja on ehitusloa menetlusse olnud kaasatud ja ta on ära kuulatud, nähtub ka kaebaja poolt kaebusele lisatud kaebaja arvamustest, mida ta on vastustajale seoses ehitusloa ja ehitusprojektiga esitanud. Ehitusluba antakse elektroonselt ehitisregistris vastavalt määruses nr 67 ettenähtud vormile, milles ei ole haldusakti põhjenduste kohta ette nähtud. Vastavad põhjendused esitatakse eraldiseisvas dokumendis juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, mida arvesse ei võeta (EhS § 42 lg 8). Praegusel juhul esitati vastavad selgitused ja teavitus ameti 15.09.2022 kirjaga. Kaebaja on esitanud kaebuse enne seda. Eeltoodust tulenevalt on ka kaebaja väited põhjendamiskohustuse rikkumise osas alusetud ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. Kuivõrd kaebuse eduväljavaated on pigem väikesed, siis ei kaalu kaebaja huvi ehitustegevuse peatamiseks üles avalikku huvi linnaruumi korrastamiseks ja kolmanda isiku majanduslikku huvi arendusprojekti elluviimise jätkamiseks. Kohus nõustub seoses avaliku huvi ja kolmanda isiku õigustega vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega neid kordamata.

3-22-1874 Tegemata on kaebaja hoone oluliste omaduste väljaselgitamise uuringud. Kolmas isik ei ole korraldanud ehitusprojekti ekspertiisi. Kaebaja hoone võimalik vajumine või selle osa ootamatu kokkuvarisemine ei tähenda ainult rahalist kahju kaebajale, vaid võib ohustada inimeste elu ja tervist. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et maa-aluse korruse ärajätmisega ja puurvaiade kasutamisega on kaebaja hoone kahjustamine välistatud. Vaidlustatud ehitusluba ei sisalda maa-aluse korruse ärajätmise ja puurvaiade kasutamise ohutuse analüüsi. Ka riiklikult tunnustatud ekspert on leidnud, et puurvaiade kasutamisega kaasnevad riskid eelkõige seoses vibratsiooniga ning tuleb teha geotehniline arvestus (kaebuse lisa 5). Halduskohus ei ole selle tõendiga arvestanud. Kuigi eelprojekti kohaselt pidi kaebaja hoone ohutuse tagamiseks säilitama osa Ädala tn 1 keldrikorrusest, siis kolmas isik ei teinud seda (vt 12.10.2022 foto, määruskaebuse lisa) ning keldrikorrus on tervikuna eemaldatud. Puurvaiade paigaldamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ning paigaldamisviisi kasutamisest sõltub vaiatööde mõju pinnasele ja kaebaja hoonele, iseäranis vibratsioonide ja löökide tugevus. Ehitusloas ega projektis ei ole puurvaiade paigaldamisviise kirjeldatud. Puurvaiade paigaldamisel teostatakse puurimist ja võidakse kasutada vibreerimist betooni paremaks tihendamiseks, mis on kaebaja hoone püsimisele ülimalt ohtlik. Ohutum, kuid kolmanda isiku jaoks kallim, on kasutada nt kruvivaiasid. Vibratsiooni arvestused on tegemata. Uurida oleks tulnud kaebaja hoone faktilist seisukorda ja luua hoone mudel, mida oleks tulnud testida vibratsioonistendil. Need küsimused oleks pidanud lahendatama ehitusloa menetluses. Puurvaiade paigaldamine võib tuua kaasa kaebaja hoones pragude tekkimise, hoone ebaühtlase vajumise ning halvimal juhul osalise kokkuvarisemise. Kaebust ei saa pidada väheperspektiivikaks. Kirjeldatud kõrgendatud oht ning ehitusloa väljaandmisel vaiade tüübi valiku kaalumata ning vaiade paigaldamise meetodi reguleerimata jätmine koostoimes ekspertiisi tegemata jätmisega õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Riskid, mille realiseerumist kaebaja kardab, on pinnase vajumine ja vibratsioon. Need riskid realiseeruks vaid Ädala tn 1a kõrvale planeeritava hoone ehitamisega meetodil, et uus hoone rajatakse olemasoleva hoone vundamendist sügavamale ja selleks ehitatakse ette puurvaiadest tugisein. Kaebaja enda ekspert on kaebuse lisa 5 p-s 4 selgitanud, et maa-aluse korruse rajamisel peaks tugisein paiknema minimaalset 4 m kaugusel kaebaja hoonest, et olemasoleva hoone vajum oleks ebaoluliselt väike. Praegusel juhul aga ei rajata tugiseina (kuna ei rajata maa-alust korrust) ja isegi vaiatöid teostatakse kaebaja hoonest 14 m kaugusel. Kaebaja väide tugiseina/sulundseina rajamise kohta on üheselt väär. Vaidlustatud ehitusloa raames ei toimu hoone lammutamist, maa-aluse osa lammutamist ei toimu aga üldse (v.a kavandatava hoone vaivundamentide rajamise kontekstis). Vaiatööd on kavas vaid kinnistu teises otsas – s.t ehitustegevuse ja Ädala tn 1a hoone vahele jääb eelkirjeldatud olemasolev maa-alune konstruktsioon, mis tagab pinnase stabiilsuse Ädala tn 1a pool. Maa-aluse korruse ruumid täidetakse/tihendatakse 0,5‒1 m paksuselt ning selle peale rajatakse parkla. Eeltoodut kinnitab ka määruskaebuse lisas 1 esitatud foto, millest nähtub, et lammutatud hoone maa-aluse osa välisseinad ja keldrikorruse põrandapind on säilitatud. Kaebuses ja määruskaebuses viidanud varasemad ekspertarvamused lähtusid maa-aluse korruse rajamisest ja sealt tulenevatest riskidest. Rajatava hoone vundament asub vähemalt 12 m kaugusel Ädala tn 1a kinnistust, 14 m kaugusel kaebaja hoonest ning projekteeritud lahendustega on tagatud pinnase vajumise mõjude puudumine Ädala tn 1a hoonele. Ehitusloa realiseerimisega ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi, mille kaitseks oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Seega ei saa ka vaidlustatud ehitusluba tema õigusi rikkuda ja kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Kaebuse perspektiiv on madal. Ehitusluba väljastatakse eelprojekti alusel. Eelprojekti alusel koostatakse põhiprojekt ja tööprojekt, kus esitatakse insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi täpne kirjeldus. Hoone põhiprojekt on koostatud. Ehitusprojekti ekspertiis koostatakse enne ehitamisega alustamist. Hoone ehitamisega ei olnud kolmas isik alustanud, seega ei pidanud ekspertiis ka valmis olema. Kolmas isik esitab koos vastusega ehitusprojekti konstruktiivse osa ekspertiisi ja selgitab, et vaietööde teostamisega on alustatud. Projekteerimistingimustes sätestatud ehitusgeoloogia-uuringu läbiviimise nõue on täidetud ja see on vastustajale ehitusloa menetluses esitatud (geotehnika aruanne, töö nr 18-07-1433). Lisaks on koostatud geotehnika ekspertarvamus (vt kaebuse lisa 3). Geotehnika aruanne jõuab järelduseni, et rakendades aruandes käsitletud meetmeid on võimalik rajada hoone Ädala tn 1 kinnistule planeeritud mahus naaberhoone konstruktsioone kahjustamata. Maa-alusest korrusest ehitusloa menetluse käigus loobuti. Seega on kaebaja väited, et vajalikke uuringuid ei ole teostatud või neid ei teostata, valed. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ebaproportsionaalne kolmanda isiku suhtes (ehitustööde pikenemine, täiendavate kulutuste ja kahju tekkimine), arvestades kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumist või vähest riivet praeguses asjas. Kaebaja huvide võimalik riive ei kaalu üles kolmanda isiku omandiõiguse riivet ja tekkivat kahju.