Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.07.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2132
Haldusasi
Xi kaebus tühistada Keskkonnaameti 09.09.2022 korraldus nr DM-115648-35 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Miti II kruusakarjääri mäeeraldisel” ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344 Kaebaja X, esindaja M.A Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Evelyn Jallai ja Merle Liivrand-Sieger Kolmas isik OÜ Põllumaade Ost, esindaja Mihkel Nukka
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti apellatsioonkaebus, OÜ Põllumaade Ost apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ja OÜ Põllumaade Ost apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.08.2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-22-2132 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Põllumaade Ost esitas Keskkonnaametile (KeA) Miti II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse. KeA 09.09.2022 korraldusega nr DM-115648-35 „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Miti II kruusakarjääri mäeeraldisel” anti OÜ-le Põllumaade Ost maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344 Miti II kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat. Miti II kruusakarjäär asub Valga maakonnas, Otepää vallas, Miti külas eraomandisse kuuluval maaüksusel Miti. Mäeeraldis hõlmab Miti (Mitiküla, Palupera) kruusamaardla (registrikaart nr 0528) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5. plokki ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. plokki. Miti II kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 16,28 ha, teenindusmaa pindala 19,77 ha.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KeA 09.09.2022 korraldus nr DM-115648-35 ja maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516344. Xi omandisse kuulub Kulla kinnistu, asukohaga Astuvere küla, Elva vald, Tartu maakond. Kulla maaüksus asub Miti maaüksusest ca 1,5 km kaugusel ning osaliselt Otepää looduspargi Natura 2000 alal, kus peaks arvestades ala kaitse-eesmärke olema loodusrahu – mh müravaba keskkond, piisav veevaru jne. Korraldusega antud luba rikub kaebaja subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale elukeskkonnale oma kodus ja kinnistul, samuti seab ohtu omandi kasutamise sellele senise juurdepääsutee likvideerimise või oluliselt raskendamise tõttu. Kaevandamisluba on väljastatud olulisi asjaolusid arvestamata ning keskkonnamõjusid hindamata ning seab ohtu nii juurdepääsu kaebaja kodule kui ka kinnistu elukohana kasutamiseks vajalikud joogi ning tarbevee varud, samuti võimendab müra. Kaevandamisloal märgitud kaevandamistegevusega kaasnevad olulised põhjendamatud kaebaja põhiõiguste, s.o omandiõiguse, liikumisvabaduse rikkumised.
3.Keskkonnaamet ja kolmas isik OÜ Põllumaade Ost vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2023 otsusega kaebuse, tühistas Keskkonnaameti 09.09.2022 korralduse nr DM-115648-35 ja sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-516344 ning mõistis Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu katteks 40 eurot. 1) Kaevandamisest lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike, sh kaebaja õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele. Kaebajal on õigus tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1). Kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist, seega ka planeeringust. Seega olukorras, kus kaebajal on puutumus, et vaidlustada kaevandamisluba enda subjektiivsete õiguste kaitseks, on tal ka õigus tugineda kaevandamise vastuolule nii teemaplaneeringuga kui ka valla üldplaneeringuga. 2) Keskkonnaamet tegi mitmeid kaalutlusvigu, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Olulisteks kaalutlusvigadeks on Otepää valla seisukoha selgitamata jätmine ning tähelepanu pööramata jätmine asjaolule, et kaevandamisluba on vastuolus kehtiva Palupera valla üldplaneeringuga. Piisavalt pole põhjendatud kaevandamise lubamist teemaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale ning väärtuslikule maastikule. 3) Miti II karjäär saaks osaliselt asuma teemaplaneeringu järgsel rohevõrgustiku AstuvereMiti tugialal. Valga maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja kohaselt („Tingimused rohelise 2(12)
3-22-2132 võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks“) tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus. „Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele.“ Kaevandamisloa seletuskirjas on põhjendatud, et kaevandus puudutab vaid väikest osa Astuvere-Miti rohevõrgustiku tugialast. Tegemist on Valga maakonna suurima rohevõrgustiku tugialaga, mille pindala on 18,5 km2. Samasugune põhjendus esitati ka Miti karjääri KMH aruandes (kavandatava karjääri lõunaosa jääb vaid 7 ha ulatuses 1850 hektari suuruse Astuvere-Miti rohevõrgustiku tugiala põhjaservale, mis moodustab vaid 0,4% tugiala pindalast ja selle tõttu ei häiri kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist). On kaheldav, kas pelk viide kaevanduse pindala vähesele osakaalule tugialal saab olla ainsaks või peamiseks argumendiks lubamaks rohevõrgustiku tugialal kaevandamist. Valga maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas toodu eeldab laiemat kaalumist ja alternatiivide analüüsimist. Muu hulgas tuleb hinnata seda, kas uue karjääri avamine on vajalik varustuskindluse aspektist. Vastasel korral muutuks rohevõrgustiku säilitamise kohustus sisutühjaks. Siinsel juhul pole vastustaja sellist analüüsi teinud viitega, et tegemist on eraomanikule kuuluva kaevandusega ja maavaraga ning riiklikku huvi kaaluma ei pea. Kohtu arvates esines kaalumise kohustus tulenevalt sellest, et Miti II karjäär kattub osaliselt rohevõrgustiku tugialaga, mis maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb säilitada. 4) Palupera valla üldplaneeringu kohaselt pole rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele soovitatav rajada teatud taristut (sh mäetööstuse ja teiste kõrge keskkonnariskiga objekte). Juhul kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõjude hindamine (seletuskirja p 4). Praegusel juhul on piirdutud üksnes KMH eelhinnanguga. Lähtutud on sellest, et kaevandatav ala hõlmab pelgalt väikese osas rohevõrgustiku tugialast. Samas on see Miti karjääriga võrreldes järgmise tüki hõlmamine rohevõrgustiku tugialast. Analüüs ei saa piirduda sellega, et rohevõrgustiku kadu on konkreetse rohevõrgustiku tugiala pindala arvestades väike. Riigikohus on selgitanud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest (PS §-d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2023 otsus asjas nr 3-21-125/47, p 17). See puudutab ka juhtumeid, kus kaevandustegevuse käigus hõlmatakse järjest uusi tükke rohevõrgustikust, mille mõju üksikuna võib olla väike, kuid hindamata jääb tervikpilt. 5) Teemaplaneeringu kohaselt asub Miti maaüksus tervikuna maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul „Palupera-Hellenurme-Lutike-Neeruti“. Väärtuslike maastike kaardi kohaselt on sellel alal kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline ja rekreatiivne väärtus. Maastikku muutvateks tegevusteks loetakse mh kaevandamist (Valgamaa väärtuslikud maastikud, lk 4). Miti KMH aruandes on välja toodud: „Kavandatav karjäär jääb 8070 ha suurusele Palupera-Hellenurme-Lutike-Neeruti (KLER 20) väärtuslikule alale, mis piirneb Otepää looduspargiga, kus on väärtuslikule alale sarnane mosaiikmaastik. Kavandatav tegevus mosaiikmaastikku oluliselt ei kahjustu – kaevandatud alal säilib senine lainjas, põhjasuunalise kallakusega reljeef, mis on senisest keskmiselt 5 m madalam. Peale maavara ammendumist karjääri ala korrastatakse metsamaaks.“ Miti II KMH eelhinnangus ei ole täiendava karjääri avamise mõju väärtusliku maastiku säilimise aspektist analüüsitud ega hinnatud. Samas on selge, et üha uute karjääride avamine piirkonnas avaldab mõju väärtuslikele maastikele, mille 3(12)
3-22-2132 kaitsmisele on teemaplaneering suunatud. Seda mõju ei ole kaevandamisloas ega KMH eelhinnangus hinnatud. Miti KMH aruande kohaselt pigem mõju puudub. Samas tuleb arvestada ka piirkonnas juba olemasolevaid teisi karjääre, st erinevate karjääride maa-ala kokku on ca 70 hektarit. 6) Palupera valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse üldplaneeringuga mäetööstusmaad Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse selles osas, mis piirneb Palupera karjääri maa-alaga ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba. Seletuskirja kohaselt mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata, kuna olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade kaevandamine ja kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud. Seega ei näe üldplaneering ette perspektiivse mäetööstusmaana Miti kinnistut, üldplaneeringust tulenevalt täiendavaid kaevandusi juba olemasolevatele lisaks ei kavandata, st nähtub üldplaneeringu kehtestaja tahe kaevandamisala mitte laiendada. Seega võib asuda seisukohale, et Miti II karjääri avamine on vastuolus Palupera valla üldplaneeringuga. On tõsi, et üldplaneering ei näinud ette ka olemasolevat Miti karjääri, kuid see ei tähenda, et üldplaneeringust lahknevat tegevust võib veelgi laiendada. Otepää Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 1-3/31 loeti Palupera Vallavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 1-1/25 kehtestatud Palupera valla üldplaneering ülevaadatuks ja jäeti üldplaneering kehtima senisel kujul. Nimetatud otsuse lisas 1 leiti, et edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja ja maakasutusplaani alusel. 7) Vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-35-13, mille kohaselt asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei muuda kaevandamisluba ilmselgelt realiseerimatuks, kuna planeeringute muutmine ei ole välistatud. Kohus leidis nimetatud kohtuasjas, et planeeringute muutmine ei ole välistatud isegi vaatamata asjaolule, et nimetatud haldusasjas paiknes vaidlusalune ala maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalas ning üldplaneeringu järgi kaitsemetsas. Praegune olukord on mitmeski mõttes erinev haldusasjast nr 3-3-1-35-13. Esiteks puudub Otepää Vallavolikogu seisukoht kaevandamisloa taotluse kohta ning vastustaja on lugenud Otepää valla nõusoleku vaikides antuks. Nõuetele vastavaks seisukohaks MaaPS mõttes ei saa lugeda Otepää Vallavalitsuse nõusolekut mitte algatada KMH-d. Riigikohus on leidnud, et KOV kui asjaomase asutuse seisukoht keskkonnamõju olulisuse kohta on teise sisu, eesmärgi ja tähendusega kui MaaPS § 49 lg 6 alusel antav arvamus kaevandamisloa taotluse kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1247, p 17). Olukord, kus üldplaneeringus on kaevandamisele seatud selged piirid, on erinev olukorrast, mil kaevandamist konkreetsel alal pole üldplaneeringus käsitletud. Vastustaja ei saa vastuolust üldplaneeringuga lihtsalt mööda minna. Juhul kui on selge, et KOV ei soovi enda seisukohta esitada, tuleb kaevandamisloa andjal analüüsida, kas luba on võimalik anda vaatamata võimalikule vastuolule üldplaneeringuga. Siinsel juhul on üldplaneeringus viidatud sellele, et uute kaevanduste avamise järele piirkonnas puudub vajadus. Kui see vajadus on vahepealsel ajal tekkinud, siis tuleb vastustajal see välja tuua. Palupera valla üldplaneeringu kontekstis tulnuks aga analüüsida, kas täiendava karjääri avamine piirkonnas tegutseva nelja tegutseva karjääri kõrvale on varustuskindluse seisukohast vajalik. Seega, kui esineb selge vastuolu üldplaneeringuga, ei tohiks KOV reageerimata jätmist lugeda vaikivaks nõusolekuks. Ka vastustaja viidatud asjas nr 3-3-1-35-13 leidis Riigikohus, et üldplaneeringu ja kaevandamisloa vastuolu tuleb vältida ning kui selline vastuolu esineb, tuleks sellele kaevandamisloas viidata. Seda praegusel juhul ei ole tehtud. Seega pole kindlust, kas kaevandamisluba oleks realiseeritav. Oleks ju kaevandamiseks vajalik ka Miti maaüksuse sihtotstarvet muuta, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Olukorras, kus puudub valla seisukoht, ei ole võimalik veenduda, kas kohaliku kogukonnaga on arvestatud ja kuivõrd teadlikud olid kohalikud elanikud kaevandamisloa väljastamisest. Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus ja maakondlikus ajalehes. Keskkonnaamet teavitas 12.05.2021 kirjaga kaevandusega 4(12)
3-22-2132 piirnevate kinnisasjade naabreid, kuid mitte kogukonda laiemalt. Arvestades sellega, et kaevandamine piirkonnas on põhjustanud erinevaid häiringuid ja probleeme, pole selge, kas kõik uue karjääri mõjud on korrektselt arvesse võetud. See võib puudutada näiteks ka mõju rohevõrgustikule või muid mõjusid (nt piirkonda läbib Tartu rattamaratoni marsruut). Kohus näeb Otepää valla seisukoha välja selgitamata jätmises seega olulist kaalutlusviga. 8) Palupera-Miti-Puka tee on ainsaks aastaringselt kasutatavaks teeks kaebaja kinnistule. Kaevandamisloa kõrvaltingimuse nr 8 kaudu on kaebajale tagatud õigus seda teed ka edaspidi kasutada mh kaevandamise toimumise ajal. Kolmandal isikul ka lepinguline kohustus Otepää valla ees omal kulul tagada ligipääs läbi Miti kinnistu. Keskkonnaametil puudub pädevus ja kohustus reguleerida kaevandusloas teede planeerimisalaseid küsimusi. 9) Kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et karjäärist lähtuvad mõjud oleksid hinnatud kindlal viisil, st KMH menetluse käigus. Kaebajal on õigus nõuda, et teda puudutavad kaevandamise mõjud oleksid adekvaatselt hinnatud. See võib toimuda ka KMH eelhinnangu menetluses, kus samuti on võimalik erinevaid uuringuid läbi viia ning seda on ka tehtud. Vaidlust ei ole selles, et Miti II karjäär ei ületa künnist, mille puhul oleks KMH läbiviimine kohustuslik (25 ha). Asjaoludest nähtuvalt on Miti II ekspertarvamuses arvesse võetud olemasolevate karjääride kumulatiivseid mõjusid. KMH eelhinnangu raames uuriti mõju piirkonna veerežiimile ja veevarustusele, samuti müra ja tolmu levikut. Need on mõjurid, mis potentsiaalselt kaebajat puudutavad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda täiendavate uuringute tegemist, mis puudutaksid kaevandamise mõju Natura 2000 või Otepää looduspargi alale. 10) Miti II eksperthinnanguga, samuti ekspertide Priit Kallaste ja Marge Uppini 30.11.2022 seisukohaga on tõendatud, et rajataval karjääril ei saa olema mõju kaebaja kaevu veetasemele. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste piirkonna elanike huvides. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta ka karjääri sulgemisel tekkiv 9 ha suurune veekogu ja asjaolu, kas sellise veekogu tekkimine eeldanuks hindamist KMH raames. 11) KMH eelhinnangu kohaselt põhjustavad suurimat mürahäiringut töötavad mäemasinad, kuid kõrgemad tasemed levivad vahetult masinate ümbruses. Miti II ekspertarvamuse kohaselt ülenormatiivne müratase väljapoole mäeeraldist ei levi ning müra levikut aitavad tõkestada rajatavad katendivallid taotletava mäeeraldise piiridel. Taotletava Miti II karjääri lisandumisel kaasneb lähimate majapidamiste juures müratasemete kasv vahemikus ~1–5 dB (sõltuvalt mäetööde asukohast karjäärides), kuid tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtusi, sealjuures ka olemasolevate karjääride koostöötamisel. Ekspertide 30.11.2022 seisukoha järgi kasvab Miti II kruusakarjääri lisandumisel müratase Kulla kinnistul kõige rohkem 1,8 dB võrra, mistõttu võib müra kasvu ekspertide hinnangul lugeda minimaalseks (üldiselt ei ole 1 dB mürataseme kasv inimkõrvale eristatav). Eksperdid toovad välja, et arvuliselt jääb müratase Kulla kinnistul tunduvalt allapoole ka kõige rangemast kehtestatud müratasemest ehk I kategooria maa-ala (virgestusrajatised, vaiksed alad) päevasest piirväärtusest 55 dB. Seega on Miti II karjäärist lähtuvad mürahäiringud kaebaja kinnistul minimaalsed ning seetõttu ei ole kaebaja õigusi rikutud. 12) Väited kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisest on tõendamata. Arvestades mh asjaolu, et piirkonnas on juba neli tegutsevat karjääri, ei ole usutav, et kaebaja kinnisasja väärtus väheneks täheldavalt just uue karjääri avamise tõttu. 13) Ka muud kaebaja esitatud väited ei anna alust kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema õiguspärase ootuse põhimõtet oleks rikutud. Korraldus sisaldab kaebaja õigusi puudutavalt piisavaid kaalutlusi. Kaebaja on vastustaja poole korduvalt pöördunud ja ka oma küsimustele ja vastuväidetele saanud vastused. Asjaolu, et kaebajat ei rahulda saadud vastused, ei tähenda, et vastustaja oleks jätnud enda põhjendamiskohustuse 5(12)
3-22-2132 täitmata. Vastustajal ei olnud kohustust asuda kaebajale vastuskirjades toodut põhjalikult kajastama vaidlustatud korralduses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Keskkonnaamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 1) Halduskohus leidis, et karjääril pole negatiivseid mõjutusi 1,5 km kaugusel elava kaebaja kinnistule ja tema subjektiivseid õigusi pole seega rikutud. Kaevandamisloa võimalik vastuolu teemaplaneeringu või üldplaneeringuga ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtusse avalike huvide kaitseks. Rohevõrgustiku säilimine on avalik huvi. 2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vallas ruumilise planeerimise ülesanne ja pädevus KOV-il. Keskkonnaametil ei ole kohustust asuda hindama KOV-i pädevusse kuuluvaid asjaolusid. Siiski tuleb märkida, et maakonnaplaneering ei välista rohevõrgustiku aladel kaevandamist, vaid ütleb, et rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel tuleb võimalusel vältida maardlate kasutuselevõttu; kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku toimimise tagamisega; ja kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada. Juba praegu on rohevõrgustiku piiril Miti maardla kasutusele võetud (4 karjääri). Miti II karjääri pindala on 1% tugiala pindalast ja kogu Miti maardla pindala on 3,9% tugiala pindalast. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Ka kogu Miti maardla kasutusele võtmisel ei lange rohevõrgustiku looduslike alade osatähtsus alla 90%. Samas tuleb täiendavalt rõhutada, et teemaplaneeringu täpsusastet arvestades on tegelikkuses väga raske öelda, kui suur osa Miti maardlast ja vaidlusalusest Miti II karjäärist asub rohevõrgustiku tuumalal. Kuna KOV ei ole Miti II karjääri rajamise vastu olnud, siis on KOV järelikult seisukohal, et tegevus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Mäeeraldise lõunapoolsem osa, mis jääb ka üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alale, korrastatakse pärast kaevandamist metsamaaks ja rohumaaks. Keskkonnaametil ei ole võimalik eraisikule kuuluva maavara puhul keelduda keskkonnaloa väljastamisest varustuskindluse aspektile tuginedes. Üldplaneeringust nähtub, et Miti II karjäärist asub rohevõrgustiku tugialal karjääri lõuna poolne osa. Seega hõlmavad Miti maardla karjäärid rohevõrgustikust isegi alla 3,9 %. Seetõttu pole õige väita, et rohevõrgustikust hõlmatakse järjest uusi tükke. KMH koostamine ei olnud kuidagi põhjendatud ning KMH eelhinnanguga piirdumine oli asjakohane ka üldplaneeringu põhimõtetest tulenevalt. Kogu Miti maardla pindala (72,37 ha) moodustab kogu väärtusliku maastiku pindalast pindalast ca 0,9 %. Arvestades teemaplaneeringu täpsusastet ja Miti II karjääri suurust (0,2% väärtusliku maastiku pindalast), ei saa asuda seisukohale, et vaidlusalune tegevus on vastusolus teemaplaneeringuga. Ebaõige on kohtu seisukoht, et praegune olukord on erinev Riigikohtu 15.10.2013 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-35-13. Olukorrad on sarnased ja ka praegusel juhul on üldplaneering muudetav. Kaevandamise blokeerimiseks ei piisa üldplaneeringusse lause lisamisest, mille kohaselt täiendavat mäetööstusmaad ja uusi karjääre ei kavandata. 3) Kohus nägi peamise probleemina seda, et asjas puudub Otepää Vallavolikogu seisukoht kaevandamisloa taotluse kohta ja Keskkonnaamet on lugenud valla nõusoleku vaikides antuks. Kohus pole põhjendanud, kuidas rikub KOV-i vaikimisi antud nõusolek kaebaja õigusi. Vastustaja palus vallalt kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul ja märkis, et selleks ajaks vastuse mittesaamisel loeb Keskkonnaamet loa andmise KOV-i poolt tingimusteta kooskõlastatuks. Vald ei vastanud kirjale ning HMS § 16 lg 2 alusel tuleb lugeda, et KOV on kaevandamisloa taotlusega nõus. KOV-il oli võimalus esitada oma seisukohti ka menetluse hilisemas faasis, kuid ei teinud seda. Jääb arusaamatuks, mida pidanuks vastustaja veel tegema. 6(12)
3-22-2132 Asjaolust, et KOV arvamust ei esitanud, ei saa järeldada, et kohalikud elanikud või kogukond laiemalt ei olnud kaevandamisloa menetlusest teadlikud ja nendega ei ole arvestatud. Kaebaja oli menetlusest teadlik ja sellesse kaasatud. Kui KOV ei pidanud vajalikuks kaevandamisloa menetluses esitada vastuväiteid sh võimalike ruumilise planeerimise küsimuste osas, siis hiljem ei ole KOV-il võimalik kaevandamisloa realiseerimise vastu seista. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 182 lg 4 kohaselt pole KOV-il kaevandamisloa väljastamise korral kaalutlusruumi katastriüksuse sihtotstarbe määramisel.
6.Põllumaade Ost OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 1) Kohus on kaebuse üllatuslikult rahuldanud planeeringutega vastuolu ja varustuskindluse argumentidel. Kohus ei juhtinud menetluses tähelepanu, et menetlusosalised peaksid oma seisukohtade keskenduma esitamisel nendele aspektidele. Samuti saanuks küsida Otepää vallalt, miks ta ei vastanud Keskkonnaametile. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Vastuolu planeeringuga ja varustuskindluse põhimõttega ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 2) Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kaevandamisluba on vastuolus üldplaneeringuga. Otepää Vallavalitsuse kinnitusel on Miti II kruusakarjääri mäeeraldisele üldplaneeringuga määratud mäetööstusmaa sihtotstarve. 3) Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei saanud arvestada Otepää valla vaikiva kooskõlastusega. Vastustaja ei saanud jääda ootama valla seisukohta teadmata ajaks. Lisaks, Otepää vald on 24.03.2022 kirjas esitanud arvamuse KMH algatamata jätmise täiendatud eelnõule, paludes seada kaevandusloa omanikule kõrvaltingimuse tagada kaevandamise ajal vähemalt samaväärse tee olemasolu kogu kaevandamisprotsessi vältel koos läbipääsuga Palupera-Miti-Puka tee ja Miti tee kasuajatele ning ehitada uus avalikult kasutatav tee ligilähedases asukohas enne kaevandamise lõppemist. Kui Otepää Vallavalitsus oleks leidnud keskkonnaloa taotluses või KMH algatamata jätmise täiendatud eelnõus ületamatu olulise vastuolu kehtivate planeeringutega, siis eluliselt usutavalt oleks see valla arvamuses ära märgitud. Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kui esineb selge vastuolu üldplaneeringuga, ei tohiks KOV reageerimata jätmist lugeda vaikivaks nõusolekuks. 4) MaaPS §-st 55 ei tulene Keskkonnaametile õigust jätta kaevandamisluba andmata vastuolu tõttu üldplaneeringuga. Planeeringuga kooskõla hindamise pädevus on KOV-il. Kui KOV ei esita kaevandamisloale vastuväiteid, siis ei saa tulenevalt Keskkonnaamet keelduda kaevandamisloa andmisest planeeringuga seotud argumentidel. Riiklike huve kaalutakse varustuskindluse aspektist siis, kui taotletakse riigile kuuluva ehitus- ja täiteliiva või ehitus- ja täitekruusa kaevandamisluba, praegusel juhul on maavara eraomandis. 5) Keskkonnaamet ei ole viidanud pelgalt kaevanduse pindala vähesele osakaalule tugialal, vaid on tuginenud varasemale Miti KMH-le, milles peeti rohevõrgustiku mõjutamisel määravaks seda, kui suure osa tugialast hõlmab kavandatud tegevus. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks see kriteerium on vale või ebapiisav. Tugialadel ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%, praegusel juhul pole seda nõuet rikutud. 6) Kohus on menetlusnorme rikkudes lugenud üldtuntuks, et uue karjääri avamine kahjustab kindlasti väärtuslikku maastikku. Halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas Miti II kruusakarjäär mõjutab väärtuslikku maastikku, kui Miti II ümbruskonna maastiku kujundavad selle ümber asuvad teised karjäärid. Keskkonnaamet ei pidanud Korraldama uut KMH-d, arvestades et sarnastel asjaoludel oli mõju Miti karjääris juba hinnatud ning tuvastatud, et väärtuslikule maastikule olulist mõju ei ole. Halduskohus ei arvestanud karjääriala korrastamise asjaoludega 7(12)
3-22-2132 ega selgitanud, kuidas (etapiviisiline) kaevandamine kahjustab Otepää kõrgustikule omast mosaiikmaastikku.
7.X vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja saab kohaliku elanikuna kohtumenetluses tugineda üldplaneeringus märgitud tingimustele, mis on seatud mh ka kaebaja huvide ja õiguste kaitseks. Üldplaneeringu kohaselt ei ole Miti II kruusakarjääri alale kaevandust ette nähtud. Kaebajal on oma elukoha tõttu oluline puutumus Miti II katastriüksusega ning sellelt lähtuvate mõjutustega. Keskkonnaloa taotluses oli kolmas isik märkinud olukorra, mis on vastuolus üldplaneeringuga ja kus aastaid olemas olnud kaebaja koduni viiv ehitis Palupera-Miti-Puka juurdepääsu tee oli kavas likvideerida. Keskkonnaloas on lahenduseta asendustee küsimus, mistõttu on reaalne oht, et kaebaja kinnistu (omandi) kasutamine muutub võimatuks. 2) Keskkonnaamet ei ole kaevandamise vastavust üldplaneeringule üldse analüüsinud. Millegagi pole põhjendatud väide, et kaevandusel on vähene mõju. Loa üle otsustajal tuleb välja selgitada keskkonnaloast puudutatud kohalike elanike huvid ja õigused ning neid huvisid ja nende huvide kaitseks planeeringus seatud tingimusi kaaluda. Vastustaja ega vallavalitsus ei ole kohalikke elanikke või kogukonda laiemalt kaevandamisloa menetlusest teavitanud ega nendega loaga kaasnevaid mõjusid arutanud. Üldplaneering peaks tagama, et piirkonda ei rajata ootamatult avalikku menetlust korraldamata kohalike elanike teadmata kaevandusi, mis võivad nende õigusi ja huve ning elukeskkonda kahjulikult mõjutada. Kaevandamisloa vastu pole olulist riiklikku huvi ja see teenib üksnes kolmanda isiku erahuve. 3) KOV-i arvamuse esitamata jätmine on oluline menetlusviga. MaaPS § 49 lg 6 ja KeÜS § 43 lg 2 kohaselt peab KOV oma arvamuse esitama. Kaebaja selgitustaotlusele on Otepää vallavanem vastanud, et Otepää vallavolikogu ega -valitsus ei ole Miti II karjääri mõjusid ja Palupera-Miti-Puka tee terviktee säilimise küsimusi arutanud ega seisukohta võtnud ühelgi oma istungil. Samuti kinnitas vastustaja, et Otepää vallavolikogu volitanud ei ole Miti II karjääri kohta valla seisukohta KeÜS § 43 ja KOKS § 22 lg 2 alusel esitama vallavanemat Jaanus Barkalat. 4) Ebaõige on kolmanda isiku seisukoht, et Miti II mäeeraldis ei kahjusta maastikku, kuna see rajataks juba olemasolevate karjääride vahele. Kaevandamist alustati enam kui 30 aastat tagasi ühes väikeses karjääris, mille keskkonnamõju ei peetud oluliseks ega hinnatud, ja hiljem on vastustaja lubanud karjääride laiendamist kokku suuremale maa-alale kui 25 ha ehk juba enam kui 70 ha-le, kusjuures seda ei näe ette üldplaneering. Olemasolevad läheduses asuvad karjäärid ei saa olla täiendav õigustus uue karjääri avamiseks ning nende olemasolu ei kõrvalda ega vähenda maardla karjääriala laiendamisel keskkonnamõjusid. 5) Erinevalt halduskohtust leiab kaebaja, et kaebaja subjektiivseid õigusi rikub ka KMH tegemata jätmine. Kohus ei ole selgitanud, millised haldusmenetluse normid näevad ette võimaluse keskkonnaloa põhjendused esitada enne loa vastuvõtmist selgitustaotlustele antud selgituskirjades. Selline käsitus võimaldab haldusorganil kergekäeliselt loobuda keskkonnaloa kui haldusakti põhjendamisest, viidates kirjades antud selgitustele, mis ei sisalda kaalutlusi ega põhjendusi. 6) Halduskohus ei ole kaebaja seisukohti tee läbipääsu tagamise, põhjavee taseme hindamise ja võimalike muutuste, kinnisvara väärtuse ja müra mõjude osas veenvalt ümber lükanud. Palupera-Miti-Puka tee avalik kasutamine ei ole Miti II karjääri avamisel reaalselt tagatud. Kaevandamise mõjusid Kulla kinnistu veerežiimile pole adekvaatselt ja kontrollitavalt hinnatud. Eelhinnangus ega keskkonnaloas ei ole selgitatud, millistest avalikest huvidest tulenevalt peavad kaebaja ning teda külastavad pereliikmed taluma Otepää looduspargi kaitsealal asuval kinnistul oma kodus Miti maardla kaevandustest tulenevat stressitekitavat ning 8(12)
3-22-2132 heaolu ja seega ka tervist mõjutavat müra veel 15 aastat. Seni teiste kaevanduste müra eest veidigi leevendust pakkunud metsad, sh Miti II karjääri alal ja eelkõige Miti II kavandatava karjääri ning kaebaja kinnistu vahel, on maha võetud, mistõttu on olukord võrreldes teiste karjääridega ja varasema olukorraga oluliselt muutunud. Riigikohus leidis asjas nr 3-15-2232, p 8.3, et omandiõiguse kaitse hõlmab ka olukorda, kus objektiivselt ei ole keskkonnahäiring sedavõrd intensiivne, et oleks alust piirata tegevust haldusõiguslike vahenditega, ent selle tegevuse põhjustatud inimeste (ka ebaratsionaalsed) hirmud võivad omandi väärtust ulatuslikult vähendada. Teisiti ei ole see siinses asjas, kus loodusväärtuslikul kaitsealal asuva kinnistu väärtust mõjutab oluliselt häirimatu ja looduslik keskkond. Kinnistule üha lähemal uute karjääride avamine mõjutab otseselt kinnisvara väärtust. Kinnistu väärtust hajaasustuses mõjutab oluliselt ka sellele juurdepääsutee olemasolu. Keskkonnaluba riivab oluliselt kaebaja õigust heale haldusele ning lõpptulemusena ka kaebuses välja toodud subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole võimalik aru saada, miks on kohus lugenud osa kaebaja väited mittetõendatuks, kuigi eksperthinnangus ega keskkonnamõjude eelhinnangus ei ole mõjusid sisuliselt hinnatud ning mõjude mitteesinemine ei ole tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub enamiku halduskohtu põhjendustega, kuid osaliselt tuleb põhjendusi täpsustada ja muuta.
9.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on olemas kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda ka isiku huve kaitsvast planeeringust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-87-16, p 10; otsus asjas nr 3-17-1930, p-d 13 ja 14.1). Palupera valla üldplaneeringu p 2.14 sätestab: „Käesoleva üldplaneeringuga kavandatakse mäetööstusmaad Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse selles osas, mis piirneb Palupera karjääri maa-alaga ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba. Mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata, kuna olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade kaevandamine ja kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud.“ Lisaks märgitakse, et mäetööstusmaa arendamisel kehtivad muu hulgas järgmised üldpõhimõtted ja tingimused: kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule; maavarade kaevandamissoovi tekkimisel arvestatakse edaspidises protsessis kohalike elanike seisukohtadega ning elanikkonna kaasamise eesmärgil viiakse läbi avalik protsess (ringkonnakohtu rõhutused). Õige on küll apellantide väide, et mitte igast üldplaneeringu tingimusest ei tulene kohalikule elanikule subjektiivset õigust nõuda sellest kinnipidamist, kuid praegusel juhtumil on selge, et uute kaevanduste avamise piirangud kaitsevad muu kõrval ka kohalike elanike õigusi ja huve. Kaevanduse rajamine võib lisaks keskkonnahäiringute tekitamisele suuremal või vähemal määral mõjutada kohalike inimeste harjumuspärast elu- ja looduselukeskkonda ning nende heaolu. Kui kaevanduse otsene mõju on tugevam ja tuntavam vahetult karjääriga piirnevatel kinnistutel, siis puudutatud on sellest laiem kohalik kogukond. Vastasel korral poleks vald üldplaneeringusse sellise sisuga piiranguid lisanud. Ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik seada mõistete elukoha lähedal, kohalik elanik sisustamist sõltuvusse kindla vahemaaga kaevandusest. Puutumus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, kohalikest oludest, isikute tegevusest oma huvide kaitsmisel jne. Selles kontekstis on ekslik keskenduda üksnes sellele, kas kaebaja kinnistuni leviv müra, tolm jne on ülenormatiivne, kas kaevandamine mõjutab oluliselt põhjavett kaebaja kinnistul vms. Ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-14-52416, p 20). Hajaasustuses looduslikku 9(12)
3-22-2132 keskkonda tööstusliku maastiku loomine või laiendamine, sellega kaasnevad mõjutused (mis ei pea olema intensiivsed), karjääri teenindava transpordi lisandumine jms, omavad puutumust kohaliku elaniku huvide ja heaoluga. Tal on õigus nõuda, et kaevanduse rajamisel tehtavad otsused võtaksid nii palju kui võimalik arvesse tema huve ega rikuks tema subjektiivseid õigusi. Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Praegusel juhul pole tegemist avaliku huvi või pelgalt miljöö kaitsmiseks esitatud kaebusega. Kaebaja on usutavalt kirjeldanud oma puutumust – kaebaja kinnistust ca 1,5 km kaugusel asuval vaidlusalusel maal asuv tee on ainus juurdepääsuvõimalus tema kinnistule, kaevanduse lisandumine vähendab looduslikku keskkonda, suurendab veelgi müra ja tolmu ning koormust kohalikele teedele. Kaebaja toob välja, et seni teiste karjääride müra eest leevendust pakkunud metsad, sh Miti II karjääri alal ja eelkõige Miti II kavandatava karjääri ning kaebaja kinnistu vahel, on maha võetud, mistõttu on olukord võrreldes teiste karjääridega ja varasema olukorraga oluliselt muutunud. Seega on kaebaja esitanud kaebuse eraelu kaitseks ja üldplaneeringust tuleneva õiguse kaitseks koosmõjus KeÜS § 23 lg-ga 1. Kohtupraktikas on näiteks jaatatud kaebaja puutumust metsaga olukorras, kus pinnasetee maanteelt kulgeb kaebaja kinnistuni läbi metsa, mida kavatsetakse maha raiuda, ning kaebaja kasutab seda teed igapäevaselt nii jalgsi kui ka autoga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-2074, p 10, jõustumata). Ringkonnakohus ei pea võimalikuks eitada kaebeõigust ainuüksi seetõttu, et vaidlusaluses piirkonnas asub ka teisi tegutsevaid karjääre (millest Miti karjääri rajamist üldplaneering ette ei näinud ja seega ei saa selle olemasolu kitsendada kaebaja õigusi, mis tuginevad üldplaneeringule). Uue karjääri lisandumine võib võimendada olemasolevatest kaevandustest lähtuvat kohalike elanike huvide riivet.
10.Kuna kaebeõiguse olemasolu on siinsel juhul tuvastatud eeskätt üldplaneeringust tulenevalt, pole enam otsustavat tähtsust sellel, kas kaebajal võib olla kaebeõigus ka mõju tõttu kinnisasja väärtusele. Siiski märgib ringkonnakohus, et osaliselt Otepää looduspargi Natura 2000 aladel asuva kaebaja kinnisasja väärtust võib mõjutada rohevõrgustiku tugialale ning maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule rajatav kaevandus. Sellisesse asukohta kinnisvara ostmist kaaluva isiku jaoks võib omada tähtsust ümberkaudse looduskeskkonna seisund ja puutumatus. Nii näiteks on kohtupraktikas leitud, et kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-15-2232, p 8.3). Kinnisvara väärtuse vähendamine tuleks aga kindlaks teha tõendite alusel, mida praeguses asjas pole esitatud ja eespool toodud põhjustel pole vajalik ka enam koguda, kuna see ei mõjutaks asja lahendust.
11.Ehkki keskkonnaasjades tuleb kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme tõlgendada pigem laiendavalt (Riigikohtu määrus asjas nr 3-21-1360, p 16), ei tähenda kaebeõiguse tunnustamine seda, et kaevandamisluba on igas olukorras õigusvastane ning tuleb tühistada. Asjas tuleb anda hinnang, kas kaevandamisloa menetluses on kinni peetud õigusnormidest, mis kaitsevad kaebaja kui kohaliku elaniku huve ning kas põrkuvaid huve on kohaselt väärtustatud ja õigesti kaalutud, järgides mh kaebaja huvide kaitseks kehtestatud menetlusnorme.
12.Keskkonnaamet leiab põhimõtteliselt õigesti, et kaevandamisloa menetluses on kohalike huvide ja territoriaalse planeerimisega seotud argumentide kaalumine KOV-i ülesanne ning Keskkonnaamet hindab eeskätt keskkonnaga seotud aspekte. Juhul kui KOV keeldub andmast kooskõlastust kaevandamisloa taotlusele, on see loa andmisest keeldumise aluseks (MaaPS § 49 lg 6 ja § 55 lg 2 p 11). MaaPS § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kui üldplaneering kaevandamist ette ei näe, siis tulenevalt MaaKatS-s tehtud muudatustest (§ 182 lg 4) pole KOV-il kaevandamisloa väljastamise korral 10(12)
3-22-2132 enam kaalutlusruumi katastriüksuse sihtotstarbe määramisel ning PlanS § 93 lg 4 kohaselt tuleb muudatus kanda üldplaneeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbimata (Riigikohtu otsus asjas nr 5-20-2, p-d 26 ja 30). Kaevandamisluba antakse seega menetluses, milles KOVil on võimalik osaleda ja tal on võimalik seejuures tugineda ka argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (samas, p 34). Eelnevast tuleneb, et kohaliku kogukonna seisukohti ja planeeringulahendusi peab kaaluma KOV kooskõlastamise (menetlustoiming kaevandamisloa menetluses) otsustamisel ja kooskõlastusest keeldumise korral Vabariigi Valitsus MaaPS § 55 lg 4 alusel. Kohaliku elaniku (kelle huvid ja õigused võivad tuleneda ka üldplaneeringust, mida võidakse muuta kaevandamisloa menetluse tulemusel) vaatepunktist lähtudes on seega keskse tähtsusega KOV-i tegevus kooskõlastamise otsustamisel. Kui KOV annab oma kooskõlastuse õigusvastaselt, viib see lõppkokkuvõttes kohaliku elaniku õiguste rikkumiseni. Halduskohus leidis põhjendatult, et praegune olukord on erinev haldusasjast nr 33-1-35-13. Viidatud asjas oli Vabariigi Valitsus saanud kohalike elanike huve kaaluda ja see otsus oli kohtus eraldi vaidlustatav. Lisaks on muutunud õigusnormid (MaaKatS 182 lg 4), mis muudab sihtotstarbe muutmise sisuliselt kaevandamisloaga otsustatavaks. Sellest tuleneb, et kui KOV on andnud kooskõlastuse, on kohalikul elanikul (kelle huvi ei pea kattuma KOV-i huviga) ainus võimalus vaidlustada kaevandamisluba, mis sisuliselt siduvalt lubab kaevanduse avada ja edasised toimingud on üksnes tehnilise iseloomuga.
13.Riigikohus märkis asjas nr 3-20-1247, p 10, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on KOVl lai kaalumisruum. Halduskohus võib sekkuda juhul, kui KOV on lähtunud lubamatust, asjakohatust või sobimatust kaalutlusest. Otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb KOV-l lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes ka keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi. Omavalitsusüksusel on võimalik tugineda ka argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga. KOV ei saa järelikult kooskõlastuse andmist otsustada suvaõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).
14.Muu hulgas ei saa KOV kooskõlastuse andmise otsustamisel mööda vaadata kehtivast üldplaneeringust ja sellega kohalikule kogukonnale antud õigustest. Nende kaalumata jätmine on oluline kaalutlusviga. Siinsel juhul on Miti II mäeeraldisel kaevandamise planeerimine vastuolus Palupera valla üldplaneeringu p-ga 2.14 (halduskohtu otsuse p-d 15–17, käesoleva otsuse p 9). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Otepää vald oleks pidanud üldplaneeringust tulenevaid piiranguid sisuliselt analüüsima ja hindama, kas kaevandamise lubamine oleks kohalike elanike huvide riivega võrreldes proportsionaalne. PlanS § 75 lg 1 p 18 järgi on üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 p 9 järgi üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Neile sätetele viidates on Riigikohus asjas nr 3-3-1-31-16 asunud seisukohale, et üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (p 16). KOV-il on võimalik võtta arvesse ka argumente, mis seonduvad samas piirkonnas juba olemasolevate karjääridega ja kaalutlusega, et üldistes huvides on pigem ammendada tervikuna ühe maardla alad kui avada uusi maardlaid mujal asukohtades. KOV saanuks vajadusel algatada ka üldplaneeringu muutmise. 11(12)
3-22-2132
15.Kaevandamisluba on õiguspärane üksnes juhul, kui MaaPS § 49 kohaselt nõutavad kooskõlastused on antud õiguspäraselt. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et KOV-i n-ö vaikiv kooskõlastus on siinse vaidluse asjaoludel antud sedavõrd puudulikus menetluskorras, et see toob kaasa kooskõlastuse õigusvastasuse. Seejuures on apellatsioonimenetluses ilmnenud, et Otepää Vallavolikogu ega Otepää Vallavalitsus pole kooskõlastuse andmist kordagi isegi arutanud. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda tagantjärele uurima välja Otepää valla kaalutlusi ja neid ise sisuliselt hindama. Kõigepealt tuleb korrektne menetlus korraldada vallas endas, ära kuulata asjast huvitatud osapooled ning langetada kaalutletud ja põhjendatud otsus. Põhjenduste esitamine on oluline selleks, et isik, kes väidab oma õiguste ja huvide arvestamata jätmist kooskõlastusprotsessis, saaks oma õigusi kohtus kaitsta.
16.Keskkonnaamet ei saa kaevandamisloa andmise otsustamisel KOV-i ja Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamist üle võtta. Samas jääb ta vastutama menetluse lõpptulemuse õiguspärasuse eest1 ja pelgalt kooskõlastuse andmise fakt ei saa tagada haldusakti õiguspärasust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 4 teine lõik). Kui Keskkonnaamet näeb, et KOV-i tegevus on olnud sedavõrd puudulik, et see võib tingida kaevandamisloa õigusvastasuse, on tal õigusvastase haldusakti vältimiseks võimalik juhtida KOV-i tähelepanu puuduste kõrvaldamise vajadusele. Seetõttu ei peaks Keskkonnaamet olukorras, kus üldplaneeringust nähtuvalt pole soovitavas asukohas kaevandamist ette nähtud, üldjuhul selgitama KOV-ile, et kooskõlastust on võimalik anda ka vaikimisi. Seetõttu on kokkuvõttes õige halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei tohtinuks selles asjas piirduda HMS § 16 lg 2 esimesele lausele tuginemisega. Kaevandamisluba on õigusvastane, rikub kaebaja õigusi ja tuleb tühistada.
17.Õiged on apellatsioonkaebuste väited, et rohevõrgustiku tugiala ja maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku puudutavad planeeringute sätted ei ole eraldivõetult kehtestatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ja kaebaja ei saa nõuda kaevandamisloa tühistamist vastuolu tõttu planeeringute nende sätetega. Planeeringud tagavad siiski vaidlusalusel alal loodusliku keskkonna, millega kaebajal on oluline puutumus ja millele kaebaja saab muude tegurite kõrval käesolevas otsuses toodud põhjustel tugineda oma kaebeõiguse põhistamisel.
18.Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108) lg 1. Kaebaja ja vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja ka nemad kannavad oma võimalikud menetluskulud ise.
(allkirjastatud digitaalselt)
A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. TÜ Kirjastus, Tartu 2004. Lk 146.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.